2-22-10727/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.aprillil 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-10727

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6339,29 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn); lepinguline

esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: T. K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

2. Välja mõista T. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

põhivõlgnevus 3425,63 eurot ja viivis põhinõudelt

3425,63 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast

22.07.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

enam kui põhinõude ulatuses

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta T. K. kanda

2. Määrata

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

Osaühingu

menetluskulude suuruseks 880 eurot (käibemaksuga)

3. Välja mõista T. K.lt hagimenetluse kulud 880 eurot

(käibemaksuga)

ja

viivis

menetluskuludelt

alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista T. K.lt

(edaspidi kostja) hageja kasuks võlgnevus kompromissisummas 6304,29 eurot (s.h põhinõue

3425,63 eurot, enne 27.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 2878,66 eurot), viivised

põhinõudelt 3425,63 eurot alates 26.12.2021 kuni 22.07.2022 summas 429,57 eurot ja

sissenõudekulu 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt 3425,63 eurot alates 23.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.07.2021 kompromissileping/võlatunnistuse nr

24928359. Hageja omas võlgniku vastu nõuet järelmaks nr 166040, 27.05.2020, mille alusel

kostja võlgnes hagejale 3574,06 eurot ja viivised 2879,66 eurot. Kuna kostja kõnesolevat

summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse,

millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust

osamaksetega ja kompromiss summas 6452,72 eurot (3574,06 + 2878,66). Antud summale

lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus 178,43

eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30

euro katteks ning 148,43 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal

tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 3425,63 eurot ja viivised 2878,66 eurot.

Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled

lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning

lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus

märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei

tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni

tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud

maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat

lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on

võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges

hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 25.12.2021 osamakse tähtaja

möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel

tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt.

Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla

kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai

selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on

hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule

saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas

kuni

eurot,

seejuures

võib

esimese

tarbijale

saadetava

tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui

võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga

6304,29 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja

PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm

võlateatist 03.01.2022, 14.03.2022, 04.07.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX.

Seetõttu juhindudes VõS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad:

1) kompromissisumma põhivõlgnevus 3425,63 eurot, 2) kompromissisumma viivised 2878,66

eurot, 3) viivised 429,57 eurot.

3. Hageja vähendas 27.11.2023 seisukohas seoses sellega, et kostja võttis kohtule esitatud vastuses

hageja põhinõude õigeks, kuid ei nõustunud viivisenõudega viivise nõuet ja palus mõista kostjalt

välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 3425,63 eurot alates 22.07.2022, s.o hagiavalduse

esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja võttis 04.10.2023 kohtule esitatud vastuses hageja põhinõude õigeks, kuid ei nõustunud

viivisenõudega.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja

õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. TsMS § 440

lg 1 ja 3 tuleneb, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi ning avaldus võetakse toimikusse. Kuna kostja võttis põhinõude õigeks, siis kohus

rahuldab hagi põhinõude osas tuginedes hagi õigeksvõtule tõendeid analüüsimata.

6. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 ning TsMS § 367 kohaselt võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna hageja vähendas

27.11.2023 seisukohas viivise nõuet seadusliku määrani ja palus mõista kostjalt välja hageja

kasuks viivis põhinõudelt 3425,63 eurot alates 22.07.2022, s.o hagiavalduse esitamise päevast

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

enam kui põhinõude ulatuses, siis kuulub hageja 27.11.2023 esitatud viivise nõue rahuldamisele

täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt esindab hagejat PlusPlus Legal OÜ ja menetluses kantud

kulud on alljärgnevad: 1) tasutud riigilõiv 630 eurot; 2) dokumentide komplekteerimine ja

analüüs (1,5 tundi) 180 eurot; 3) hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) 240 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-22-10727 menetluses. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu suurus oli 120 eurot tund koos käibemaksuga. Hageja palub

menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning

ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub

tsiviilasjas nr 2-22-10727 mõista kostjalt välja riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.

8. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta menetluskuludega nõus ja tal puudub nende tasumise

võimalus, kuna on töötu ja sissetulek puudub.

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Riigilõiv hagi esitamisel on hagejale

vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel,

kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv

hagi rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses.

10. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindab hagejat PlusPlus Legal OÜ. Hageja kinnitab, et kõik

menetluskulud on kantud tsiviilasja nr 2-22-10727 menetluses. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja tunnihind 120 eurot/tund ei vasta kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule. Kohus lähtub lepingulise

esindaja tunnitasu määramisel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-10648 kohtuotsuse

punktis 57 toodud seisukohast, milles märgitakse järgmist: “Ringkonnakohus on seisukohal, et

kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS §

175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate

esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend

nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.

Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab

kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu).

Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.“. Viidatud Ringkonnakohtu lahendis toodud

põhjendustest tulenevalt saab pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasuks

100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks

keeruline ega ka tõendite mahukas.

11. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 1

tund, kokku 2,5 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 100 eurot

maakohtule esitamiseks tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata kokku 880 eurot

(käibemaksuga) (630+250). Hageja palus hagiavalduses jätta menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kuna hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4, siis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik