3-22-2489/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2489

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.08.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.08.2023 määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 7 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.08.2023 määruse

resolutsiooni p-d 3 ja 7 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamise osas saab määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates.

Ülejäänud

osas

on

määrus

lõplik

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas Tallinna Vanglale 10.08.2022 taotluse lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks

kinnipeetav Xga. Vangla jättis taotluse 12.08.2022 rahuldamata.

2. X esitas Tallinna Vanglale seoses kokkusaamisest keeldumisega 25.08.2022 pöördumise,

mille vangla jättis 05.09.2022 kirjaga läbi vaatamata, sest pöördumine oli võõrkeelne.

3. X esitas Tallinna Vanglale 06.09.2022 taotluse esitada keeldumise põhjendused. Vangla

esitas põhjendused 30.09.2022 kirjas nr 5-18/22/17937-2, milles käsitas taotlust

selgitustaotlusena.

4. X esitas Tallinna Vanglale 07.10.2022 pöördumise, mille vangla jättis 18.10.2022 kirjaga

läbi vaatamata, sest pöördumine oli võõrkeelne.

3-22-2489

2(3)

5. X esitas 23.11.2022 (hiljem korduvalt täpsustatud) Tallinna Halduskohtule kaebuse

Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada lühiajalist kokkusaamist Yga. Kaebaja esitas

kaebuses mh taotluse määrata talle advokaat riigi kulul.

6. X esitas Tallinna Vangla 30.09.2022 kirja peale 11.01.2023 vaide ja 22.01.2023 vaide

esitamise tähtaja ennistamise avalduse. Vangla tagastas vaide 01.02.2023 kirjaga nr 5-15/23/8-

4, sest vaiet ei esitatud tähtaegselt ja puudusid tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 08.03.2023 määrusega kohustamiskaebuse, sest kaebaja ei

ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

8. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 22.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu 08.03.2023 määrus, kohustada vastustajat võimaldama lühiajaline kokkusaamine

Yga ja mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot.

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.06.2023 määrusega määruskaebuse, tühistas

halduskohtu 08.03.2023 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebaja pöördus vangla poole avaldustega ka enne kohtusse

pöördumist. Tähtsust ei oma pöördumiste pealkiri ega sõnastus, vaid pöördumise eesmärk ja

kaebaja tahe. Kaebaja soovis neis pöördumistes vanglalt selgitust keeldumise kohta. Selliseid

pöördumisi tuli tõlgendada vaidena.

Kahju hüvitamise nõuet ei saa ringkonnakohus läbi vaadata. Kaebajal on võimalik nõuda vangla

tekitatud kahju hüvitamist, esitades riigivastutuse seaduse alusel nõude vanglale.

10. Tallinna Halduskohus küsis 22.08.2023 kohtunõudes Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on

esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses Yga lühiajalise kokkusaamise

mittevõimaldamisega ning kas vangla on taotluse läbi vaadanud. Vangla vastas 29.08.2023, et

kaebaja ei ole esitanud vanglale sellist kahju hüvitamise taotlust.

11. Tallinna Halduskohus vabastas 29.08.2023 määrusega X kaebuselt riigilõivu tasumise

kohustusest (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada

lühiajalist kokkusaamist Yga menetlusse (resolutsiooni p 2), tagastas muus osas kaebuse

(resolutsiooni p 3) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7).

Kahju hüvitamise nõue tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Vangistusseaduse (VangS)

§ 11 lg 8 järgi saab kinnipeetav esitada vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse

halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt pöördunud selle nõudega vangla poole ja vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla

esitatud teabe kohaselt ei ole kaebaja 28.08.2023 seisuga esitanud vanglale kahju hüvitamise

taotlust seoses Yiga lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega.

Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Piisab,

kui kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.

12. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna

Halduskohtu 29.08.2023 määruse resolutsiooni p-de 3 ja 7 tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega kaebus rahuldada. Riigi õigusabist keeldumise põhjendused on arusaamatud. Kaebuse

tagastamine on põhjendamata, vastuolus seadusega ja tähendab sisuliselt, et kahju hüvitamise

nõuet ei olegi võimalik esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on

3-22-2489

3(3)

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele.

14. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab

kohus kaebuse määrusega selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 4).

15. Tallinna Vangla 29.08.2023 vastuse kohaselt ei olnud kaebaja esitanud vanglale kahju

hüvitamise taotlust. Vastupidist ei väida ka kaebaja ise. Halduskohus leidis seega 29.08.2023

määruses õigesti, et kahju hüvitamise nõudes oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus

läbimata ning see nõue tuli tagastada.

16. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole riigi õigusabi taotleja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb mõni RÕS §-s 7 sätestatud alus,

ei asu kohus enam kaaluma õigusabi taotleja majanduslikku seisundit.

17. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna

kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimekus oma õigusi kaitsta sõltub vaidluse

õiguslikust ja faktilisest keerukusest ning isiku käitumisest kohtumenetluses. Praegusel juhul ei

saa vaidlust pidada õiguslikult ega faktiliselt keerukaks. Samuti on kaebaja varem korduvalt

halduskohtu poole pöördunud ning esitanud piisavalt arusaadavad taotlused. Kaebaja ei pea

kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada,

samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 tulenevalt on

halduskohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus. Halduskohus viitas määruses küll

ebaõigele õiguslikule alusele, kuid ringkonnakohus saab selle eksimuse kõrvaldada. X riigi

õigusabi taotlus jääb rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

18. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, justkui pole tal kahju hüvitamise nõuet üldse võimalik

esitada. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas (ja tegi seda ka 19.06.2023 määruses), on

kaebajal võimalik nõuda vangla tekitatud kahju hüvitamist, esitades esmalt kahjunõude

vanglale.

19. Arvestades eelnevat, jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.08.2023 määruse resolutsiooni p-d 3 ja 7 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)