1-10-8485/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-10-8485

27.mail 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Andra Sild ja kaitsja Valli Murde osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kuriteoasja

Z.G, ik XXX, eestlane, EV kodanik, põhiharidusega, eluk. xxx, õpilane, varem kohtulikult karistamata

Steven Leppik, ik 39308260276, eestlane, EV kodanik, 8.kl.haridusega, eluk. xxx, õpilane, varem kohtulikult karistamata

Süüdistus

Z.G süüdistatakse selles, et tema 31.05.2009.a. päeval koos Steven Leppik’uga võttis omavolilisse ajutisse kasutusse XXXmaja juures seisnud Swedbank

Liising AS-ile kuuluva ja AK’i kasutuses oleva sõiduauto Audi A6, r/nr XXX, olles eelnevalt võtnud XXXasuvast korterist, kus nad viibisid LK’i loal, sõiduauto Audi A6, r/nr XXX võtmekomplekti. Eelnimetatud sõidukit kasutasid Z.G ja Steven

Leppik selleks, et sõita poodi. Tagasiteel poest sõitsid nad XXXmaja lähedal sõiduki juhipoolse esimese nurgaga äärekivisse, põhjustades sellega sõidukile vigastused. Sellega pani Z.G toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud grupi poolt.

Steven Leppik’ut süüdistatakse selles, et tema 31.05.2009.a. päeval koos Z.G-ga võttis omavolilisse ajutisse kasutusse XXXmaja juures seisnud Swedbank

Liising AS-ile kuuluva ja AK’i kasutuses oleva sõiduauto Audi A6, r/nr XXX, olles eelnevalt võtnud XXXasuvast korterist, kus nad viibisid LK’i loal, sõiduauto Audi A6, r/nr XXX võtmekomplekti. Eelnimetatud sõidukit kasutasid Z.G ja Steven

Leppik selleks, et sõita poodi. Tagasiteel poest sõitsid nad XXXmaja lähedal sõiduki juhipoolse esimese nurgaga äärekivisse, põhjustades sellega sõidukile vigastused. Sellega pani Steven Leppik toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud grupi poolt.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad ennast täielikult süüdi.

Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kannatanu AK kinnitas kohtuistungil, et 31.05.2009.a ei olnud teda kodus, korterisse jäi Steven Leppik ja Z.G, võtsid autovõtmed ning tegid tema sõiduautoga Audi A6 avarii – sõitsid vastu kõnnitee äärekivi, mis oli kõrgusega 30cm ja künka otsa. Autol oli vigastatud esikaitseraud, esimene vasakpoolne ratas, rehv, velg, esitiib paigast ära, samuti oli auto alt õline. Ta transportis auto Reval Autosse, et teostada ekspertiisi, transpordikulu oli 800 krooni, ekspertiisi tegemise arve 690 krooni, VS(Rauno isa)

maksis kannatanule kokku 1150 (800 teisaldustasu + 350 osa ekspertiisitasust 690.-)

krooni. 1999.a. väljalase auto ta ostis 2008 septembrikuus 90 tuhande krooni eest, vormistades liisingu, autot müüdi turuhinnast odavamalt, sest eelmisel omanikul olid makseraskused, tegelikult auto turuhind oli 115-120 tuhat krooni. Avariist ta teatas liisingule telefoni teel, kasko kindlustust ei olnud (sest auto väärtus on alla 100 tuhande krooni), liising pakkus varianti, et süüdlased võtavad liisingu üle või tuleb autot endal remontida. Auto ta viis peale avariid tuttava V. V juurde, kes teostas esialgse remondi.

Remont on maksma läinud ligi 25 tuhat krooni, millest 15 tuhat krooni on Z.G hüvitanud. Ühte velge ei saanud osta, odavam oli osta 4 velge komplektis (veljed ostis poeg RK). Hiljem tuli tagumise velje mõra välja. Auto on praegu remonditöökojas, sest väljavahetamist vajab sillatala ja veovõll.

Tunnistaja LK kinnitas, et 31.05.2009.a ta ei olnud kodus, kella 14.30-15.00 vahel helistas naaber, kes teavitas, et Rauno ja Steven olid AKi autoga sõitnud ning teinud avarii. Auto remontimiseks on väga palju raha läinud, tema on võtnud laenu 10 000 krooni, VSon autoremondi eest tasunud 15 000 krooni.

Tunnistaja Viktor V kinnitas, et AK tõi sõiduauto Audi A6 tema juurde remonti. Tunnistaja remontis ära järgmised asjad: esisilla õõtshoovad, karteripõhja ja –kaitse + õli ja filtrid, esistange parandamine ja värvimine, mootori põhjakate keevitused ja värviparandustööd, mootoripadi ära vahetatud. Samuti remontis õõtshoovad, vahetas ära vasakpoolse esiratta logari, esitiib sai parandatud ja värvitud, veljed-rehvid-piduriklotsid ja -kettad. Siis sai auto ratastele ja läks diagnostikasse, armatuurlaual kõik tuled jäid põrutusest põlema. Kui auto hakkas sõitma, tulid teised vead välja: ABS tuli jäi põlema, veovõll tuleb vahetada, sest sillatala jäi kõveraks ja teeb veovõlli otsiku katki. Osa varuosadest ostis AK, osa – tema, varuosadele oli kulutatud umbes 15 000 krooni, lisaks maksis AK talle tööraha 10 200 krooni. ABS-andur on välja vahetatud. Seoses avariiga on jäänud autol vaja remontida veel veovõlli otsik ja sillatala koos puksidega, millised võiks maksta vastavalt umbes 8-9 tuhat krooni ja 15 tuhat krooni, nende vahetamise eest peaks AK talle maksma töötasu 300 eurot. Kirjalikud tõendid:

Sõiduki registreerimistunnistusest /tl 49/ nähtub, et sõiduauto Audi A6 kuulub Hansa Liising Eestile ning vastutavaks kasutajaks on AK, kasutajaks ka RK. Väärteomenetluse alustamise teatest /tl 50/ nähtub, et 31.mai 2009.a kell 15.50 toimus Kooli 10, Kehra, liiklusõnnetus. Juhtunu kohta alustati väärteomenetlust. Otsusega väärteoasjas nr 2302,09,009851 /tl 93/, karistati Z.G LS § 74 lg.1 järgi rahatrahviga 14 220 krooni. RAEsindused OÜ vastusest Põhja Ringkonnaprokuratuurile /tl 78/ nähtub, et sõiduauto Audi A6 reg.nr.XXX käis 01.juunil 2009.a RAOÜ-s tehnilises kontrollis. Remonttöid ei ole OÜ-s RA teostatud. Swedbank Liising AS-i vastusest Põhja Ringkonnaprokuratuurile /tl 79/ nähtub, et Audi A6 liisinguvõtja AK ei ole Swedbank liising AS-i kahjujuhtumist informeerinud.

Seoses tsiviilhagiga on kohtule esitatud OÜ RAeelkalkulatsioon sõiduautole Audi A6 reg.nr.XXX remonttööde teostamiseks (tl 6-10) ja kviitungite koopiad (tl 14-22). Tsiviilkostja TR seletas, et ta on teadlik, et Steven ja Rauno kasutasid AKi sõiduautot

Audi A6 omavoliliselt ning tegid avarii. Kannatada oli saanud auto vasakpoolne esiratas, visuaalsel vaatlusel muid vigastusi ei näinud. Koos Rauno vanematega on nad

AK nõus kahju hüvitama 30 000 krooni ulatuses. Rauno isa on maksnud sellest 15 000 krooni, 350 krooni diagnostika tasust, samuti ühe teisaldamise tasu 800.-krooni.

Eelpooltoodud omavahel haakuvate tõenditega on leidnud tuvastamist, et süüdistatavatel puudus kannatanu luba autot kasutada. Autot kasutati omavoliliselt. Seega tegu on aset leidnud. Süüdistatavad on asja omavolilise kasutamise toime pannud, selles puudub kahtlus. Tegu on aset leidnud ja selle panid toime süüdistatavad.

Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate tegu olid õigusvastane ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid tahtlikult.

Süüdistatavad tuleb süüdi mõista KarS § 215 lg.2 p.2 järgi, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest grupi poolt.

Tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. Süüdistatavad peavad heastama õigusvastase teoga tekitatud kahju. VÕS § 1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Õigusvastaselt tekitatud kahju (kannatanu auto kahjustamine) kuulub hüvitamisele. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada esitatud tsiviilhagi 97 844.70 krooni ehk 6253.42 euro ulatuses juba seetõttu, et vara taastamise maksumus on suurem kui vara maksumus, kannatanu seletuse kohaselt maksis auto 90 tuhat krooni, mistõttu ka kasko kindlustus jäi tegemata.

VÕS § 128 lg.3 kohaselt kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.

Kohus asub seisukohale, et auto taastamise kulud kuuluvad hüvitamisele mõistlikus suuruses. Süüdlane peab hüvitama teisaldustasud, ekspertiisitasud ja remondikulud.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et autot on remonditud, kusjuures varuosad ostsid AK ja V.V . Esitatud on kviitungid, millistest üks on dateeritud avariist varasema kuupäevaga. Nimetatud kviitungi alusel kahju hüvitada ei saa (tl 18). Nii K kui ka V nimetavad varuosade ostmise peale kuulunud summaks umbes 15 tuhat krooni. K seletuse kohaselt kulus auto remondi peale kokku 25 tuhat krooni. LK kinnitas, et võttis laenu 10 tuhat krooni.

Esitatud on remondi teostamist kviitungid summas 14 481.20 krooni ning kohus peab võimalikuks hüvitada tekitatud kahju tasumist kinnitavate esitatud dokumentide alusel. Kohus asub seisukohale, et nende kviitungitega ongi tõendatud teostatud autoremondi maksumus, muud ütlused (kas 25 tuhat, 15 tuhat või 10 tuhat) auto remontimise peale ümmarguse summa kulutamise kohta ei ole kahju hüvitamise aluseks.

Kinnitust on leidnud, et Z.G maksis AK auto remontimiseks 15 000 krooni (mis kulus varuosade ostmiseks), teisaldustasu 800 krooni ja osa diagnostikatasust /690.-/ - 350.-krooni.

Esitatud kviitungitega on tõendatud kannatanu reaalsed kulutused summas 14 481.20 krooni ja ekspertiisitasu 690 krooni. Teisaldustasu 800.-krooni on üldteada asjaolu. Kokku on reaalseid kulutusi tehtud summas 15 971.20 krooni (tl 14-22). Sellest summast 15350.-krooni on Z.G poolt hüvitatud.

Kannatanule hüvitamata osa on 621.20 krooni. Hüvitamata kannatanule on samuti 10 200.-krooni – V ile makstud tööraha.

Samuti siiani vajab välja vahetamist veovõll (veovõlli otsik) ja sillatala (koos puksidega), milliste vahetamise eest küsib V tööraha 300.- eurot.

Kohus nõustub sellega, et veovõlli ja sillatala vahetamine on tulevikus kantavad mõistlikud kulud VÕS § 128 lg.3 mõistes. Kohus ei saa nõustuda V i poolt pakutud umbmäärase summaga 15 tuhat krooni ja 8-9 tuhat krooni. RA pakkumisest (tl 7) nähtub, et veovõlli maksumus on 5740,45 krooni ning sillatala maksumus on 7771,04 krooni. Kohus leiab, et tulevikus kantavate kulude tõendamiseks on võimalik kasutada autoesindusest pakutud varuosa maksumust, mitte eraisiku poolt välja pakutud ümmargust umbmäärast summat. Seega tulevikus kantavate kulude katteks tuleb välja mõista 5740,45 krooni + 7771,04 krooni + 300 eurot.

Kokkuvõttes tuleb süüdlastel hüvitada tekitatud kahju järgmiselt: 621,20+10 200+5740,45+7771,04 = 24331,69 krooni ehk 1555.14 eurot + 300 eurot, kokku kuulub hüvitamisele tsiviilhagi summas 1855,14 eurot.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaid asjaolusid ei esine, kergendavaks asjaoluks on süüdistatavate puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses kohaldades tingimisi katseaega. Süüdistatavad ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mõlemad süüdistatavad õpivad ning soovivad hüvitada tekitatud kahju.

Kohus peab Steven Leppiku suhtes võimalikuks kohaldada käitumiskontrolli.

Käitumiskontrolli nõuded ei ole põhjendatud Z.G suhtes, sest isik elab ja õpib . Kohus leiab, et süüdistatavaid ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna neil puuduvad rahalised vahendid ning rahalise karistuse mõistmine raskendaks süüdistatavate olukorda.

Vangistuse mõistmine tingimisi katseajaga on põhjendatud, sest süüdistatavad on aru saanud oma teo tagajärgedest, nad kahetsevad seda ning soovivad hüvitada nende poolt tekitatud kahju. Süüdistatavad ei ole varem kohtulikult karistatud.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatavad on võimelised seaduskuulekalt elama: tegemist on esmakordse kuriteoga, süüdistatavad on järeldusi teinud ning võib eeldada, et nad ei jätka uute kuritegude toimepanemist.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda:

kohus jätab riigi kanda süüdistatavate kaitsjatasu täielikult, arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, samuti kahju hüvitamise kohustust.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.2 järgi ja mõista karistuseks Z.G vangistus 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Z.G 3

(kolm) aastase kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.2 järgi ja mõista karistuseks Steven Leppik vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Steven Leppik 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista AK’i kasuks 1855,14 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend viis eurot ja 14 senti) eurot Z.G-lt ja Steven Leppik’ult solidaarselt (nendel küllaldaste vahendite puudumisel välja mõista sama summa solidaarselt emadelt – TR’ilt ja IS’ilt).

Välja mõista Z.G-lt riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot.

Välja mõista Steven Leppik’ult riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot. Kaitsjatasu jätta riigi kanda.

Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-10-8485, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatakse 27.mail 2011.a., kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: