2-23-106017/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-106017

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. H. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: T. H. (isikukood XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. H. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. Hageja esitas 08.02.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kostjalt 1701,92 euro saamiseks. Kohus tegi 10.02.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et kostja

ei ela XXX. Rahvastikuregistris oli kostja elukoha aadressiks märgitud XXX, Soome, mille

õigsust maksekäsu kiirmenetluses kontrollida ei õnnestunud.

2. Hageja esitas hagiavalduse 31.05.2023 ja hagiavalduse täienduse 28.09.2023. Hagiavaldusest

nähtub, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad ESTO AS ja kostja vahel 26.05.2021 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX. Hageja põhivõla nõue on 1252,88 eurot, intress 175,70 eurot,

lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 305,36 eurot ja sissenõudekulu 35

2-23-106017

eurot. Samuti esitas hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude.

3. Hagiavalduses põhjendas hageja kohtualluvuse valikut. Hageja sõnul allub asi Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajale tulenevalt TsMS § 79 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui füüsilise isiku elukoht ei

ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Hageja hinnangul

tuleb lähtuda kostja poolt hagi aluseks olevas lepingus avaldatud elukoha aadressist XXX. Kohus

on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 79 lg 2 sätestatud olukorda, kus kostja elukoht

ei ole teada. Alates 28.08.2023 on rahvastikuregistris kostja elukohaks märgitud XXX. Vastavalt

rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust.

Kohus märgib, et kostja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et tal ei ole olnud kehtivat aadressi

Eestis alates 2009. Ka hagi aluseks olevas lepingus oli XXX aadress märgitud aadressina (mis

viitab kontaktandmetele), mitte elukohana, mille alusel saaks kohtualluvust kindlaks määrata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Kostja elukoha aadress nii Eesti

rahvastikuregistri kui Soome rahvastikuregistri andmetel Soomes. Kostjal ei ole olnud Eestis

registreeritud ega muud teadaolevat elukohta 2023. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliametist, et

kostja ei ole saanud Eestis maksustavat tulu. Kuivõrd kostja elab Soome Vabariigis, tehakse

tulenevalt TsMS § 70 lg 4 p-st 1 kohtualluvus kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades järgi (Brüssel I bis määrus). Brüssel I bis määruse artikkel 17 lg 1 p a järgi kui

tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga, kohtualluvus kindlaks määruse 4. jao järgi

ilma, et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 p-i 5 kohaldamist. Hagiavalduse asjaolude kohaselt

tulenevad hageja nõuded kostja vastu kauba ostmiseks sõlmitud järelmaksulepingust. Nõuded on

hagejale loovutatud. Seega langeb hageja esitatud hagiavaldus Brüssel I bis määruse artikkel 17 lg

1 p-i a kohaldamisalasse. Vastavalt Brüssel bis I määruse artikkel 18 p-le 2 võib teine lepingupool

algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht.

Tegemist on erandliku kohtualluvusega. Tarbija alaline elukoht on Soomes.

5. Hagiavalduses on hageja viidanud, et juhul, kui kostja on kolinud välisriiki, lähtub hageja

teenusetingimuste pt XI p 3. Lepingust (sh Teenusetingimustest, Hinnakirjast ja Kliendiandmete

Töötlemise Põhimõtetest) tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtute poolt. Esimese astme

kohtuks vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Käesolevas punktis sätestatud kohtualluvuse

kokkulepe kohaldub ulatuses, milles, ning tingimusel, et see ei ole konkreetse vaidluse puhul

õiguse imperatiivsete sätetega keelatud. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja viidatud

teenusetingimus Brüssel I bis määruse artikkel 18 p-st 2 kõrvale kalduda (artikkel 19). Samuti ei

ole kohtule teada asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada Brüssel I bis määruse artiklites 6 või 7

p-s 5 sätestatut. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kohus saab hagi menetlusse

võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele

Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt RKTKm 3-2-1-123-12 p 12). Maakohus on küsinud kostjalt

seisukohta kohtualluvuse osas hagi menetlusse võtmise määruses. Kohus on menetlusdokumendid

kostjale kätte toimetanud Soome kohtu vahendusel Soome Vabariigis. Kostja kohtule vastanud ei

ole. Arvestades eelviidatud Riigikohtu praktikat, siis ei saa tõlgendada kostja kohtule vastamata

jätmist kohtualluvusega vaikimisi nõustumiseks. Seega ei allu asi Eesti kohtule. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata ning tagastab selle hagejale.

6. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS §

426 lg 1). TsMS § 427 järgi võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata,

esitada määruskaebuse.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

2-23-106017

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda

ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

8. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus

leiab, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p

1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks, et kostjal hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kadri Mälberg

kohtunik