3-21-2795/79 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-2795

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25.04.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Alexey Ivanovi kaebus Viru Vangla ja Tallinna Vangla

vastu kaebaja teleri asendamiseks kohustamiseks või kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Alexey Ivanov

Vastustaja I – Tallinna Vangla

Vastustaja II – Viru Vangla

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Alexey Ivanovi kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 21 eurot Eesti Vabariigi kanda.

3. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

27.05.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2795

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Alexey Ivanov (edaspidi ka kaebaja) soetas 06.07.2018 Tallinna Vanglas

viibides televiisori. 11.12.2018 etapeeriti ta koos tema asjadega Tallinna Vanglast Viru

Vanglasse.

2. A. Ivanov esitas 16.08.2021 Viru Vanglale taotluse (digitaalse toimiku leht (dtl) 134) laost

isikliku televiisori kambrisse saamiseks.

3. Laohoidja koostas 18.08.2021 ettekande nr 3-21-6186 (dtl 135), milles märkis järgmist:

„Kontrollides Tallinna vanglast 11.12.2018 saabunud televiisorit Philips seerianumber:

FZ1A1804046104, selgus teleri sisselülitamisel, et ekraan ei kuva selget pilti, kuna on

kahjustunud (keskosas muljumiskahjustus). Ekraani klaas on ise terve ja teleri pakend samuti.

Enne televiisori kontrollimist seisis ta avamata kinnises pakendis kinnipeetava isiklike asjade

laos.“

4. A. Ivanov esitas 01.09.2021 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus maksta talle

kompensatsiooni lõhutud televiisori eest või asendada see samasuguse televiisoriga (dtl 130).

4.1. Taotluse kohaselt kasutas kaebaja televiisorit pärast selle ostmist üksnes nädal aega. Pärast

Viru Vanglasse etapeerimist asus televiisor laos, kuna tal ei olnud arvel piisavalt rahalisi

vahendeid. Kui kaebaja tegi avalduse televiisori laost kättesaamiseks, tuvastati, et see on katki,

ning kontaktisik ütles, et televiisor lõhuti etapeerimise ajal. Samuti pakkus kontaktisik

diagnostika võimalust, kuid selle oleks pidanud kaebaja ise kinni maksma. Justiitsministeerium

peaks kaebajale televiisori kinni maksma, kuna vangla ametnikud lõhkusid televiisori enda

ebakompetentsusega etapeerimise ajal. A. Ivanov nõudis kompensatsiooni televiisori eest või

samasugust televiisorit.

5. Tallinna Vangla jättis 09.11.2021. a vastusega (dtl 132–133) kaebaja kahju hüvitamise

taotluse järgmistel põhjustel rahuldamata.

5.1. See, et televiisor lõhuti etapeerimise ajal, on kaebaja valitud oletus, mitte kahju põhjustanud

sündmus. Inspektor-kontaktisik ei öelnud kaebajale, et televiisor lõhuti etapeerimise ajal, vaid

pakkus erinevaid variante, millal see juhtuda võis. Tallinna Vangla praktikas tõstab kinnipeetav

ise televiisori bussi ja võtab selle ka ise oma kätega bussist välja. Pärast kaebaja saatmist ei

edastatud pretensioone Tallinna Vangla saateüksusele. Tallinna Vangla poolt väljastati laost

terve televiisor ning Viru Vanglas ei ole kaebaja vastuvõtul televiisori seisundi puudujääke

fikseeritud. Sellele informatsioonile tuginevalt ei ole kahju kaebaja varale tekkinud Tallinna

Vanglas, mistõttu puudub põhjuslik seos tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.

6. A. Ivanov esitas 28.11.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub

hüvitada talle televiisori maksumus või asendada see samasuguse televiisoriga. Kaebaja palus

algselt talle välja mõista hüvitise 204 eurot, mis oli hetkel Viru Vangla poes teleri hind, või

700 eurot juhul, kui väljamõistetavalt hüvitiselt teha kinnipidamisi vabanemis- ja nõuete fondi.

7. Tartu Halduskohus võttis 19.01.2022. a määrusega kaebuse menetlusse ning vabastas

kaebaja 700 euro suuruselt kahjunõudelt arvestatava riigilõivu, s.o 21 euro tasumisest

menetlusabi korras.

8. Tallinna Vangla esitas 23.02.2022 kaebusele vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.

9. Viru Vangla esitas kaebusele 23.02.2022 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus jättis 22.04.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks.

11. Tartu Halduskohus täpsustas 22.06.2022. a määruses, et loeb kaebuse menetlusse võetuks

3-21-2795

lisaks hüvitamisnõudele alternatiivses heastamisnõudes, s.o nõudes vastustajate kohustamiseks

kaebaja teleri asendamiseks. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse.

12. Viru Vangla esitas 12.08.2022 enda täiendavad seisukohad.

13. Tallinna Vangla esitas 14.08.2022 enda täiendavad seisukohad.

14. Kaebaja täpsustas enda 04.10.2022. a ja 11.12.2022. a avaldustes, et soovib, et talle

kompenseeritaks 167 eurot ehk summa, mis katab televiisori ostu, või talle antaks uus

samasugune televiisor „Philips 22LED“.

15. Kohus jättis 27.12.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kohtumenetluse

kiirendamiseks ning 31.03.2023. a ja 03.07.2023. a määrustega jättis kohus kaebaja taotlused

kohtumenetluse kiirendamiseks läbi vaatamata.

16. Kohus otsustas 25.03.2024. a määrusega vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Kaebaja palub tema kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldada.

17.1. Kaebaja teler läks katki, kuid ei ole selge, kus see võis katki minna. Samuti ei ole selle

väljaselgitamiseks vangla alustanud mingit menetlust. Kaebaja hinnangul läks tema televiisor

katki vangla territooriumil (Viru Vangla laos) või tema Tallinna Vanglast Viru Vanglasse

etapeerimise ajal saateüksuse tegevuse tõttu.

17.2. Pärast Viru Vanglasse saabumist ei olnud kaebajal esmalt rahalisi vahendeid teleri

kambris kasutamise eest tasumiseks. Hiljem paigutati juba kaebaja kokku kambrikaaslasega,

kellel oli teler olemas ja kellega ta leppis kokku teleri ühises kasutamises.

18. Viru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

18.1. Kaebaja teler pidi olema rikutud juba enne 11.12.2018 Viru Vanglasse saabumist, mil

ta etapeeriti Tallinna Vangla saatemeeskonna poolt Tallinna Vanglast karistuse kandmise

jätkamiseks Viru Vanglasse. Viru Vangla teostas kaebaja saabumisel tavapärased toimingud,

muu hulgas otsiti läbi ja kontrolliti üle kaebaja isiklikud esemed. Samuti vaadati visuaalselt üle

kaebajal kaasas olnud televiisor Philips. Asjaolu, et teleri vastuvõtmisel lattu ei tuvastanud Viru

Vangla ametnik visuaalsel kontrollimisel teleril defekti, on seletatav sellega, et visuaalsel

vaatlusel ei hakanud kahjustus silma. Tagantjärgi võib oletada, et midagi tavapäratut eeltoodud

toimingu käigus ei tuvastatud, sest vastasel juhul oleks ametnik selle ettekandega fikseerinud

ja vanglat teavitanud.

18.2. Viru Vangla avastas 18.08.2021 muljumisjälje seetõttu, et tuvastas eelneval

kontrollimisel teleril tehnilise rikke ja asus seetõttu telerit lähemalt uurima. Kogu aja, mil teler

paiknes Viru Vangla laos, oli see pakitud karpi vahtplastiga fikseeritult ja pakendil ei esinenud

kahjustusi. Viru Vangla laos paikneb elektroonika riiulil ja laos valitseb kord. Loogiliselt saab

järeldada, et kui teleri pakendil, milles teler Viru Vangla laos oli, kahjustusi ei esine, ei ole ka

võimalik, et teler oleks laos kahjustada saanud. Kui telerile oleks asetatud midagi rasket või

oleks sellele midagi peale kukkunud, oleks pakendil kahjustusjäljed, kuid selliseid jälgi ei ole.

18.3. Tallinna Vangla poolt kaebaja telerile paigaldatud turvakleebised olid kleebitud telerile

selliselt, et need katsid kinni teleri alustoe kinnitamise kohad ning turvakleebised olid

kahjustamata. Viru Vangla laotöötaja selgituste kohaselt läbistas ta ise kleebised kruviga, et

telerile jalgu alla saada, ja kruvis jalad kinni. Sellest järeldab Viru Vangla, et kaebajale väljastati

3-21-2795

Tallinna Vanglas teler ilma alustoeta ja seetõttu võis teler kaebajal endal kasutamise käigus

kahjustada saada.

18.4. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väited, et kui ta toodi Viru Vanglasse, leppis ta

kambrikaaslastega kokku, et nemad võtavad enda televiisori laost kambrisse, kuna kaebajal

polnud arvel rahalisi vahendeid. Kaebajal ei olnud mitmel ajavahemikul alates 11.12.2018 kuni

16.08.2021 (sh 11.12.2018–08.04.2019) kambrikaaslastel kambris telerit.

19. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

19.1. Kaebaja väide, et Tallinna Vangla saateüksus võis liigse sõidukiiruse tagajärjel kahju

tekitada, kuna televiisor sai sõidu ajal korralikult põrutada, ei ole usutav. Vangiregistrisse on

märgitud, et kaebaja etapeerimine algas 11.12.2018 kell 09:20 Tallinna Vanglast ning sihtkohta

Viru Vanglasse jõuti 11.12.2018 kell 11:50. 2 tundi ja 30 minutit on võrreldav aeg

liinibussiliiklusega Tallinnast Jõhvi, mistõttu ei saa pidada sõidukiirust liigseks. Kaebaja väited

televiisori purunemise osas on abstraktsed. Puudub põhjuslik seos Tallinna Vangla tegevuse ja

kahju tekkimise vahel.

19.2. Kaebaja oli ajavahemikus 10.07.2018 kuni 07.11.2018 Tallinna Vanglas paigutatud

ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellel oli televiisor olemas. Muul ajal ei olnud kaebaja

kambrikaaslastel kambris telerit. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 8.13.3, kui

kambris on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit kambrisse

tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata. 11.07.2018 toetati kaebajale tema poolt

06.07.2018 soetatud televiisori väljastamist, kuna otsustajale ei olnud teada fakt, et uuel

kambrikaaslasel oli televiisor. Kaebajale väljastati seega kambrisse televiisor ekslikult.

Seejuures olid telerile korrektselt kinnitatud jalad ja sellele olid turvakleebised asetatud

korrektselt nii, et kleebistega olid kaetud televiisori mälukaardi ja kaabli ühenduste kohad ning

küljed, et ennetada kinnipeetavate poolt seadme ebaotstarbelist kasutamist. Pärast eksimuse

avastamist andis kaebaja televiisori tagasi kambrist välja ning see paigutati eeldatavasti ajutiselt

üksuses hoiule. Hiljem vormistati lattu paigutamise taotlusega 27.07.2018 (dtl 48) televiisori

üksusest lattu tagasi andmine. Viru Vanglas telerist tehtud piltidelt on näha, et Tallinna Vangla

kleebised kaebaja nime, sünniaasta ja numbriga on televiisorilt eemaldatud ja ümber asetatud

jalatugedele. Tallinna Vangla ametnikud ei eemalda turvakleebiseid asetatud kohtadelt.

Televiisori kambrist välja andmisel modifitseeriti teadmata põhjusel turvakleebiste asukohta.

Vangla hinnangul oli selleks motivatsioon üksnes kinnipeetaval isikul.

KOHTU SEISUKOHT

20. Kohus mõistab kaebaja avaldusi selliselt, et kohtule on esitatud alternatiivsed nõuded

Tallinna Vangla ja Viru Vangla vastu 167 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks (vt ka

HKMS § 49 lg 3 p 2) või tema kahjustatud teleri asendamiseks samaväärse teleriga.

21. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 11 lg-le 1

võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel toimingu õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamist. Nendest sätetest tulenevalt saab kohus rahuldada isiku esitatud

varalise kahju hüvitamise või õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ehk heastamise nõude

üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud õigusvastaselt;

õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja

3-21-2795

isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus nõuete rahuldamiseks.

22. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud selgituste ja tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul

tuvastatav Viru Vangla või Tallinna Vangla õigusvastane tegevus kaebajale kuulunud teleri

kahjustamisel. Kaebaja on küll väitnud, et tema teler läks katki kas tema Tallinna Vanglast Viru

Vanglasse etapeerimise ajal saateüksuse tegevuse tõttu või vanglate laos, kuid ei ole seejuures

viidanud ühelegi täpsemale asjaolule, mis annaks veenvat alust arvata, et selline

kahjustusjuhtum võis aset leida. Näiteks ei ole kaebaja välja toonud, et tema etapeerimise ajal

oleks juhtunud midagi sellist, millega võiks tema teleri kahjustumist seostada (näiteks teleri

kukkumine vmt). Seevastu on Tallinna Vangla viidanud, et kaebaja etapeerimine Tallinnast

Jõhvi oli tavapärase kestusega, mistõttu ei ole usutav, et teler võis saada kahjustada auto liigse

sõidukiiruse tõttu. Seoses teleri võimaliku kahjustamisega vangla laos on aga Viru Vangla

asjakohaselt märkinud, et kui telerile oleks laos asetatud midagi rasket või oleks sellele midagi

peale kukkunud, oleks pakendil kahjustusjäljed, kuid selliseid jälgi ei ole (vt pildid pakendist

dtl 34–36, 148). Ka Viru Vangla laotööline on 25.08.2021. a selgituses (dtl 38) kinnitanud, et

kui ta pani telerit kaebajale kambrisse väljastamiseks valmis, oli teler originaalkarbis, mis oli

terve.

23. Asjas tuvastatud asjaolud ei välista seevastu seda, et kaebaja teler võis saada kahjustada

ajal, mil see oli Tallinna Vanglas kaebajal endal kambris. Nimelt on Viru Vangla asjakohaselt

juhtinud tähelepanu sellele, et keegi on muutnud teleril paiknenud turvakleebiste asukohti

selliselt, et nende uuest asukohast saab järeldada, justkui ei oleks seda telerit kordagi kasutatud

ehk sellele ei oleks olnud varem tugijalgu paigaldatud (vt pildid telerist dtl 33, 188, 189). Viru

Vangla laotöötaja selgituste (dtl 38) kohaselt läbistas ta ise kleebised kruviga, et telerile jalgu

alla saada, ja kruvis jalad kinni. Kaebaja oli soetanud teleri 06.07.2018 Tallinna Vanglas

viibides, kuid ei olnud seda ka kuni tema 11.12.2018 Tallinna Vanglast Viru Vanglasse

etapeerimiseni kasutanud mitte rohkem kui paar nädalat (kaebajale kambrisse teleri väljastamist

toetati ja see anti talle kambrisse 11.07.2018 ning teleri tagasi lattu paigutamine vormistati

27.07.2018 (dtl 48)). Seejuures nähtub Tallinna Vangla selgitustest, et tegelikkuses oli teler

kaebaja kambris pärast selle kambrisse väljastamist ajani, mil vangla avastas, et telerit ei saanud

siiski kambrisse väljastada, kuna kaebaja kambrikaaslasel oli juba kambris teler olemas. Vangla

selgitas, et pärast eksimuse avastamist andis kaebaja televiisori tagasi kambrist välja ning see

paigutati eeldatavasti ajutiselt üksuses hoiule. Ka hiljem oli aga mitmeid erineva pikkusega

perioode, mil kaebaja viibis kambris ilma telerita. Näiteks puudus kaebaja kambrikaaslastel

kambris teler ajavahemikus 08.11.–11.12.2018, s.o üle kuu aja (dtl 192–193), kuid kaebaja ei

taotlenud ka siis telerit kambrisse. Vastavat perioodi kajastava kaebaja vabakasutuskonto

väljavõttelt (dtl 186–187) ei saa ka järeldada, et kaebajal puudunuks sel ajal võimekus

elektrienergia eest tasumiseks. Seega viitab eelnev kaudselt sellele, et kaebajal võis esineda

muu põhjus teleri kambrisse mittetaotlemiseks ehk ta võis teada, et teler oli juba kahjustatud,

ning selle teadmisega võis olla ka seotud teleril turvakleebiste asukoha vahetamine.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ei ole tuvastatud, et kaebaja teleri kahjustumise

oleks põhjustanud vastustajate õigusvastane tegevus, ei ole täidetud vähemalt üks kahju

hüvitamise nõude ja heastamisnõude rahuldamise eeldustest. Kaebus ei ole seetõttu

põhjendatud ning jääb mõlemas alternatiivselt esitatud nõudes rahuldamata.

25. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui

3-21-2795

menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks

välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

26. Tartu Halduskohus vabastas 19.01.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu 21 euro tasumisest,

mis oli arvestatud, lähtudes kaebaja poolt alternatiivselt esitatud 700 euro suurusest

kahjunõudest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega

vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude

nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)