2-23-11562/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11562

Tsiviilasi

T.

B. maksejõuetusavaldus

võlgade

ümberkujundamiseks

Menetlustoiming

Määruskaebuse

lahendamine,

võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja/avaldaja: T. B. (isikukood

XXX)

Määruskaeubse esitaja/avaldaja lepinguline esindaja:

Liina Karlson (e-post: liina.karlson@themis.ee)

Usaldusisik: Urmas Tross (isikukood 36402042734,

Halduribüroo OÜ Konkurss, Roosikrantsi 23-5

Tallinn,

tel.

+3725019750,

e-post:

urmas.tross@konkurss.eu)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. B. 04.02.2024 määruskaebus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

21.02.2023 kohtumäärusele.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2024 määrus, millega kohus jättis T. B.

maksejõuetusavalduse rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus

algatamata ja vabastas Urmas Tross T. B. usaldusisiku kohustustest.

3. Algatada T. B. võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi (FiMS § 23):

4.1 Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele

viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise

menetlusega.

4.2 Võlgnik osutab viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus

või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks

kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või

võimaldama varale juurdepääsu.

5. Usaldusisikul koostada T. B. võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 20 lg 1

kohaselt

ja

esitada

kohtule

ümberkujundamiskava

koos

võlausaldajate

seisukohtadega 60 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

6. Määrus saata täitmiseks avaldajale ja usaldusisikule. Avaldada määrus väljaandes

Avalikud Teadanded.

Menetluskulud

7. Jätta menetluskulud T. B. kanda.

8. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade

ümberkujundamise kava kinnitamisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest

Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on T. B. maksejõuetusavaldus, millega avaldaja taotleb

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

2. 28.08.2023 määrusega kohus kohustas kohus avaldajat tasuma 900 eurot usaldusisiku tasu

ja kulutuste katteks. 08.09.2023 määrusega võttis kohus T. B. maksejõuetusavaldus

menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Urmas Trossi.

3. 10.10.2023 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku.

4. 23.11.2023 tegi usaldusisik tegi kohtule ettepaneku algatada avaldaja võlgade

ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik leidis et võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimiseks tuleb avaldajal maksta kohtu deposiiti 4205 eurot. Usaldusisikul on enda

ülesannete täitmisele kulunud 17 tundi tunnitasuga 145 eurot. Usaldusisiku hinnangul kulub

ümberkujundamiskava koostamisele 12 tundi (sealhulgas 19.11 kuni 23.11 projekti

koostamine, kava koostamine, nõuete täpsustamine, kooskõlastamine, võimalikud

muudatused).

5. Avaldaja leidis, et usaldusisiku tasu ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Avaldaja palus

määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2200 eurot ja võimaldada selle tasumine

osade kaupa 500 euro suuruste maksetena.

6. 05.01.2024 määrusega kohustas kohus võlgnikku tasuma täiendavalt usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks 1420 eurot. Kohus võimaldas võlgnikul tasuda deposiit osamaksetena

järgmiselt: esimese osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.01.2024, teise

osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.02.2024, kolmanda osamakse suurus

on 420 eurot ja tasumise tähtaeg 12.03.2024.

7. Kuna võlgnik ei olnud kohtu määratud deposiiti tasunud, siis Harju Maakohtu 21.02.2024

määrusega jäeti T. B. maksejõuetusavaldus rahuldamata ja võlgade ümberkujundamise

menetlus algatamata.

8. T. B. esitas 04.03.2024 määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.02.2023

kohtumäärusele, milles palus rahuldada määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 21.02.2024 kohtumäärus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega rahuldada

T. B. maksejõuetusavaldus ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Alternatiivselt

palus T. B. saata asi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagasi ümbervaatamiseks.

9. Määruskaebuse esitaja leiab, et T. B. on 05.01.2024 kohtumäärust täitnud ja tasunud

täiendava usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot vastavalt 15.01.2024 ja

13.02.2024 kuupäevadel. Kolmanda osamakse tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega põhjusel,

et T. B. ei ole kohtu määratud deposiiti tasunud, ei saa olla aluseks maksejõuetusavalduse

rahuldamata jätmisel ja võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmisel

Kohtumääruse põhjendused

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et

määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab

määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus

kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus

on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse

menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leidis,

et kaebuse esitamine on lubatud ja et kaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ning tähtajast kinni pidades.

12. Harju Maakohtu 21.02.2024 määrusega jäeti T. B. maksejõuetusavaldus rahuldamata ja

võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata, menetluskulud T. B. kanda, vabastati

Urmas Tross T. B. usaldusisiku kohustustest ja määrati usaldusisiku Urmas Trossi tasu

suuruseks 2030 eurot. Kohus leiab, et T. B. määruskaebus on põhjendatud.

13. Kohus jättis T. B. võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata kuna võlgnik ei

olnud kohtu määratud deposiiti tasunud. Harju Maakohtu 05.01.2024 määrusega kohus

kohustas T. B. tasuma Rahandusministeeriumi kontole usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

1420 eurot. Võlgnikul tuli esitada kohtule tasumist tõendav dokument või tasumise

kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus võimaldas T. B. tasuda deposiit osamaksetena

järgmiselt: esimese osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.01.2024, teise

osamakse suurus on 500 eurot ja laekumise tähtaeg 12.02.2024, kolmanda osamakse suurus

on 420 eurot ja tasumise tähtaeg 12.03.2024. T. B. ei esitanud kohtule määratud tähtajaks

deposiidi tasumist tõendavat dokumenti või tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kuna deposiit oli võlgniku poolt tasutud Wise rahaülekande teenust kasutades, maksjaks oli

märgitud T. B. ja makse selgituseks ei olnud märgitud käesoleva tsiviilasjas numbrit, siis ei

olnud kohtul võimalik tuvastada deposiidi maksete tegemist võlgniku poolt. 04.03.2024

määruskaebusele on lisatud Wise maksekorraldused, millest nähtuvalt on võlgniku poolt

tasutud 14.01.2024 500 eurot ja 13.02.2024 eurot. Määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud

kolmanda osamakse tasumise tähtaega veel saabunud. Sellest tulenvalt on võlgniku poolt

täidetud 05.01.2024 kohtumäärusega pandud kohustus tasuda kohtu deposiiti 12.01.2024

500 eurot ja 12.02.2024 500 eurot. Seega tuleb määruskaebus rahuldada. T. B.l tuleb tasuda

kohtu deposiiti veel 420 eurot ja esitada kohtule deposiidi tasumist tõendav dokument või

tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

14. Usaldusisik esitas 23.11.2023 ettepaneku algatada T. B. võlgade ümberkujundmaise

menetlus. Usaldusisiku aruande kohaselt on avaldajal vara ligikaudu 141 070,00 – 206

770,00 euro väärtuses. Avaldaja vara suurust võiks hinnata suurusjärgus kuni 206 770,00

eurot, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ei tohiks avaldaja kohustused olla

üle ca 170 000 kuni 190 000 euro, mis olemuselt oleks iseloomulik ähvardava või ajutisele

makseraskusele. Kui osutub objektiivseks info lähikondse huvi kohta vara säilitada siis

tuleks võtta enda kanda vähemalt kohtulike hüpoteekidega kaetud kohustused, mis kokku

krediidiasutuse hüpoteegiga on kokku summas 209 470,33 ehk 209 470 (118 829,00 + 44

812.33 + 45 829,00). Avaldaja sissetulek on avaldaja andmetel 1060 eurot kuus, mis on

töötukassa kaudu makstav töötuskindlustushüvitis. Maksevõime tagamiseks tuleb avaldajal

töötada või leida kiiresti lubatud töökoht sissetulekuga ca 3000 ja rohkem. Ettepaneku

kirjutamise ajal avaldaja jätkuvalt ei tööta, kuid eelduslikult otsib tööd. Lisaks oleks

võlausaldajate kindlustunne suurem, kui võlgnik esitaks kinnitus-, käendus – või

garantiikirja, võlgade ümberkujundamise kava täitmiseks.

15. Võlgnikul on kohustusi umbes 609 189 eurot, sealhulgas võlgnevus Maksu-ja Tolliameti

ees 555 939,68 eurot, Swedbank AS-iga sõlmitud eluaseme laenu lepingust tulenev nõue 44

812,33 eurot ja kohtutäituri tasu 8 436,64 eurot.

16. Võlgniku teadaolev vara summas ca 141 070 kuni 206 770 eurot katab kohustusi summas

ca 609 189 eurot ca 23% kuni 34 %. Maksu-ja Tolliameti nõue summas 555 939 eurot on

muutunud sissenõutavaks ja tagatud summas 164 658,00 eurot. Selles seisundis on alust

asuda seisukohale, et avaldaja makseraskused on püsiva iseloomuga ja piiratud võimalus

võlgade ümberkujundamise menetluse alustamiseks. Olukorda võiks muuta alljärgnevad

asjaolud: 1) Võlgniku tööle asumine tema poolt nimetatud töötasuga kuni 3000 eurot ja

rohkem kuus 2) Lähikondse poolt korteri väljaostmine/menetluse täiendav finantseerime

vähemalt hüpoteekide ulatuses ehk siis summas 45 829,00 eurot; 3) MTA poolt pärast

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, tagamata nõude oluline vähendamine. 4) Võimalik

avaldaja täiendav tagatis võlgade ümberkujundamise kava täitmiseks.

17. Usaldusisik pakub välja ümberkujundamise kava projekti järgmiselt: Eeldus on, et T. B.

läheb tööle ja kava kinnitamise hääletamisel peaks olema laekunud vähemalt ühe kuu

töötasu. Lisaks on tagatiseks korter ja lähikondse ½ korteri tagasivõitmise võimalus, milledel

on kohtulikud hüpoteegid, täiendav lisatagatis. Nõudeid vähendatakse 70% (166 782/ 555

939,68 = 29,62 % ca 30%) ja rahuldatakse seitsme aasta jooksul. AS Swedbank nõuet ei

vähendata, vaid avaldaja täidab kohustuse võlgade ümberkujundamise kava väliselt. Maksu-

ja Tollimati nõue summas 555 939,68 eurot, vähendatakse 70% kuni summani 166 781, 90

eurot. MTA osas tehakse makse summas 45 829 eurot, hiljemalt 04.04.2024. Summa 120

953 jaguneb 7 aastale ehk 84 kuud summas 1439,92 eurot kuus. Seega kujuneb MTA

kuumakse summas 1439,92 eurot kuus, ühekordne makse 04.04.2024 summas 45 829 eurot

+ 1439,92, kokku summas 47 268,92 eurot ja siis jätkub 1439,92 eurot kuni 2030.

Kohtutäitur Kersti Seisler nõue summas ca 8436, vähendatakse 70 %, summani 2530,80 ca

2531 ja tasutakse 30,13 eurot kuus kuni 2030.

18. Usaldusisiku arvamuse kohaselt avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja arutanud

Maksu- ja Tolliametiga lahendust võlgade ümberkujundamiseks. Maksu- ja Tolliamet on

nõus, et avaldaja tasub summa, mis vastab korteriomanditele Kari 21-15, Tallinn ja Välja 4-

60, Tallinn Maksu- ja Tolliameti kasuks seatud hüpoteekide summale ehk 164 658 eurot.

Avaldaja on valmis tasuma Maksu- ja Tolliametile, kohtutäitur Kersti Seislerile ja

usaldusisik Urmas Trossile kokku 164 658 eurot. Avaldaja on poja abiga valmis tasuma

Maksu- ja Tolliametile 45 829 eurot tingimusel, et Maksu- ja Tolliamet nõustub XXX

korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamisega. Nimetatud summa tasumise järgselt jääks

Maksu- ja Tolliametile tasutavaks summaks maksegraafiku alusel 118 829 eurot. Võlgniku

hinnangul on tal võimalik teenida 3000 – 10 000 eurot kuus. Ümberkujundamiskava alusel

maksete teostamine saaks avaldaja nägemuses alata 15.06.2024.

19. 10.10.2023 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku.

20. Kohus leiab, et FIMS § 18 lg 2 p 3 ja § 19 kohaselt tuleb algatada T. B. võlgade

ümberkujundamise menetlus. Usaldusisik on välja pakkunud võlgade ümberkujundamise

kava projekti ja on pidanud võimalikuks võlgade ümberkujundamist juhul kui võlgnik täida

teatud tingimused.

21. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19

lg 3, lg 4). Võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Eeltoodust

tulenevalt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3

alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate

seisukohtade esitamiseks.

22. FiMS § 8 lg 2 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade

ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Seega jätab kohus

maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud võlgniku kanda. Kohus

selgitab, et FiMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse

kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest

vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda.

23. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 3 kohaselt määrab kohus usaldusisiku

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel

ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Usaldusisikul tuleb tasutaotlus

koos tasuarvestusega esitada kohtule koos ümberkujundamiskavaga.

24. FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta

võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse

teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik