3-24-137/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-137

Haldusasi

AS Ühisteenused kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

4. jaanuari 2024. a otsuse nr 185-23/270661 ja SA Tartu

Ülikooli Kliinikum 22. novembri 2023. a otsuste

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Ühisteenused apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) AS Ühisteenused

esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Kolmas isik OÜ Europark Estonia

esindaja Elari Arjakas

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja ja kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. mai 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Tartu Ülikooli Kliinikum (vastustaja) viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega

„Tasulise parkimisteenuse korraldamine“ (viitenumber 270661), mille eesmärk on osta edukalt

pakkujalt valveta tasulise parkimise korraldamise teenust Tartus asuvatel kinnistutel aadressiga:

L. Puusepa 1a, L. Puusepa 2/4/8, N. Lunini 6/8, N. Lunini 14 ja Ravila 17 ja 19.

Vastustaja tunnistas 22. novembri 2023. a korraldusega nr 1.5-2/206-VJH hankes edukaks OÜ

Europark Estonia pakkumuse ning ühtlasi otsustas pakkumuse kvalifitseerimise.

2. AS Ühisteenused esitas vastustaja 22. novembri 2023. a korralduse peale vaidlustuse riigihange

vaidlustuskomisjonile (VAKO), taotledes korralduse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leidis, et

kolmanda isiku pakkumus tulnuks jätta kvalifitseerimata kui põhjendamatult madala hinnaga

pakkumus.

3. VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata 4. jaanuari 2023. a otsusega.

VAKO leidis kokkuvõtvalt, et hankijal pidi küll tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus võib

olla põhjendamatult madala hinnaga, kuid kolmas isik on pakkumuse maksumust piisavalt

põhjendanud ning asjaolusid ja tõendeid arvestades on põhjendused veenvad.

4. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule, milles taotles VAKO 4. jaanuari 2024. a otsuse nr 185-

23/270661 ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 22. novembri 2023. a otsuste tühistamist.

Kaebuse kohaselt jätsid hankija ja ka VAKO kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujundamise

sisuliselt kontrollimata, kuigi kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuse hinnavahe (vastavalt 49 644

eurot ja 14 364 eurot) on sedavõrd suur, et annab selge indikatsiooni, et kolmanda isiku pakkumuse

maksumus oli põhjendamatult madal.

See, et kolmandal isikul on teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, lepingud ja töötajad olemas

ning need töötajad teenindavad ka teisi parklaid, ei tähenda, et käesolevas hankes ei oleks nende

töötajate tööjõukulu eraldi kulu.

Tegelikkuses ei suuda kolmas isik katta hankes teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid hankes

saadava tasuga, vaid ristsubsideerib neid kulusid hankelepingu väliselt.

Usutav ei ole kolmanda isiku väide, et tal ei teki kulusid seoses liiklusmärkide paigaldamisega, kuna

need on kolmandal isikul juba olemas. Kolmas isik ei ole tõendanud makseterminalide olemasolu.

Isegi, kui nõustuda, et kolmandal isikul on nõutavad seadmed ja vahendid olemas, tekivad

kolmandal isikul igal juhul püsikulud teenuse osutamiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et suur osas

nendest kuludest tekib sõltumata parkijate arvust. Kolmanda isiku saadav igakuine tasu on 399 eurot

(s.o 14 364:36). See ei ole piisav, et katta teenuse osutamisega seotud igakuised püsikulusid.

Kolmanda isiku tegelik eesmärk on turgu valitseva ettevõttena turuosa hõivata. Kolmas isik on

avalikkusele ise kinnitanud, et ta on Eesti parkimisteenuse turuliider, omades 50-60%-list turuosa.

On ilmselge, et kolmas isik on teinud alapakkumuse ning tal on teadlik kavatsus osutada teenust

kahjumlikult.

5. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja (hankija) kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja leidis, et ebaõige on kaebaja seisukoht, et kolmas isik pole tõendanud makseterminalide

olemasolu.

Kuigi kaebaja ja kolmas isik tegutsevad samal kaubaturul, ei tähenda see, et nad kasutavad

samasugust äristrateegiat ning neile on erinevad teenused (pangalt, sideoperaatoritelt jne)

kättesaadavad täpselt samadel tingimustel.

Üksnes kolmas isik omab ülevaadet oma töötajate töökoormusest ning sellest, kas juba kokku

lepitud tööaja sees on võimalik ka kõrvalkinnistuid kontrollida või mitte.

Kolmanda isiku veebileht ei ole üksnes hankija teenuse tarbeks kasutatav, vaid tekkib sõltumata

sellest, kas kolmas isik asub hanke objektiks olevat teenust osutama või mitte. Sama kehtib nii

klienditoe ja infotelefoni kui ka makseterminalide hoolduse, liiklusmärkide remondi ja

leppetrahvide sissenõudmise puhul.

Kaebaja viidatud ajaleheartikli kohaselt on kolmanda isiku esindaja hinnangul kolmanda isiku

turuosa 50%-65% ning kaebaja turuosa 35-50%.

Ei ole eluliselt usutav, et hankija poolt hangitava parkimisteenuse maht omaks parkimisteenuse turul

tervikuna taolist kaalu, mis võimaldaks oluliselt kõigutada kaebaja positsiooni vastaval kaubaturul.

6. Vastuses kaebusele vaidles kolmas isik kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kolmas isik selgitas, et esitas vaidlustusmenetluses tõendid komponentide kaupa selle kohta, et tal

on

võimekus

hankelepingut

täita,

pakkumuse

tegemisel

on

arvestatud

tavapärase

kasumimarginaaliga ning pakkumine ei ole põhjendamatult madal.

Arvestades parkimiskorraldamise turgu on ilmselge ja üsna tõenäoline, et kaebaja on samuti turgu

valitsevat seisundit omav ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 lg 1 mõistes isegi kui tema

turuosa oleks väiksem kui 40%.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. 29. veebruari 2024. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

8. Halduskohus sedastas, et hankija 16. novembri 2023. a otsuse „Pakkumuse vastavaks

tunnistamine“ punkti 3 kohaselt küsis hankija RHS § 115 lg-st 1 tulenevalt kolmandalt isikult

täiendavaid selgitusi, kuna leidis, et tema pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal.

Kolmanda isiku vastuse ja selgitustega tutvumise järel nentis hankija, et kolmas isik on ära näidanud

riigihangete seadue (RHS) § 115 lg 7 p-s 1 sätestatud asjaolude esinemise. Ei ole näha, et hankija

oleks küsinud kolmandalt isikult lisaks selgitustele ka vastavaid tõendeid. See ei ole aluseks otsuste

tühistamisele, sest vaidlustusmenetluses on kolmas isik tõendid esitanud.

9. Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui tuvastatakse mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti

on pakkumuse tagasilükkamine vajalik näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata või

kui tegu on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega. Alapakkumus kahjustab konkurentsi ennekõike

Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 rikkumise (sh

konkurentide turult väljatõrjumisele ohu) korral.

Tuleb möönda, et kolmanda isiku madalama pakkumuse taga on lepinguliste kohustuse täitmise

võimalus muude tuluallikate abil, kuid see ei ole siiski antud juhul keelatud ei hanke

alusdokumentidega ega seadusega.

10. Kaebaja hinnangul on hankelepingu täitmisega kaasnev püsikulu - parkimiskorraldajate

palgakulu vähemalt 300 eurot kuus, mobiilse parkimise vahendustasu vähemalt 220 eurot kuus,

parkimislubade ostmise veebilehe kulu vähemalt 800 eurot kuus, kaardimaksete vahendustasu

vähemalt 67 eurot kuus, makseterminalide hoolduskulu vähemalt 280 eurot kuus ja kulumaterjal

200 eurot kuus, makseterminalide sidekulu vähemalt 105 eurot kuus, infotelefoni kulu vähemalt 100

eurot kuus, liiklusmärkide remondikulu vähemalt 50 eurot kuus, leppetrahvide kulumaterjal

vähemalt 15 eurot kuus, sularaha käitlemise kulu vähemalt 64 eurot kuus.

11. Kolmas isik on veenvalt põhjendanud infotelefoni ja sularaha käitlemise teenuse osas uute

parkimisalade teenindamisel täiendavate kulude puudumist. Puudub alus kahelda kolmanda isiku

väites, et lähipiirkonnas on tal juba kontrollitavad parkimisalad, mistõttu on uute parkimisalade üle

järelevalve teostamine võimalik olemasolevate töötajate abil. Kolmas isik esitas VAKO-le andmed

tööjõukulude kohta, mis peaksid tekkima hankelepingu täitmisel. Kaebaja tööjõukulud ei tõenda

seda, et kolmandal isikul ei võiks olla väiksemad teenuse osutamise kulud. Samuti on kolmas isik

tõendanud vajalike parkimisautomaatide olemasolu.

12. Usutav ei ole kolmanda isiku väide liiklusmärkide ja infotahvlite soetamise vajaduse puudumise

osas. Olemasolevate liiklusmärkide üle kleepimine tekitab kulu, mida kolmas isik ei ole vastuses

hankijale

välja

toonud.

Samas

esitas

kolmas

isik

asjakohased

andmed

VAKO-le.

Vaidlustusmenetluses on kolmas isik esitanud dokumentaalsed tõendid ka makseterminaalide

olemasolu kohta.

13. 7. detsembri 2023 vastuses VAKO-le esitas kolmas isik ärisaladust sisaldava kalkulatsiooni, mis

annab vajaliku informatsiooni pakkumuse kalkuleerimise aluseks võetud asjaolude ja kulude kohta.

Selle põhjal saab järeldada, et kaebaja ja kolmas isik ei kasuta samasugust äristrateegiat, neil on

erinevad partnerid, aga samuti ka erinevad meetmed enda võimaluste piires konkurentsivõime

tagamiseks.

14. Tõendatud ei ole, et hanke maht omaks parkimisteenuse turul tervikuna kaalu, mis võimaldaks

kolmandal isikul haarata märkimisväärselt veelgi suurem turuosa, tõrjudes kaebaja turult. Kaebaja

on ettevõtja, kes omab vähemalt 40% parkimisteenuste turuosast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

15. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on vastuoluline, kuna halduskohus on

leidnud nii seda, et kolmas isik on veenvalt tõendanud pakkumuse hinna kujunemist ning samas, et

kolmas isik kavatseb hankelepingu täitmist ristsubsideerida, mis on lubatav.

Halduskohtu otsuse põhjendused kinnitavad, et hankija jättis kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse kujunemise sisuliselt kontrollimata. Seda rikkumist ei saanud halduskohus kõrvaldada.

Juba ainuüksi seetõttu tulnuks kaebus rahuldada.

Lisaks ei ole halduskohus sisuliselt ja põhjalikult kontrollinud, kas kolmanda isiku pakutud hind

katab kõik teenuse osutamise kulud.

Hanke tingimuste kohaselt peab ka kolmas isik tegema investeeringu liiklusmärkide ja infotahvlite

(6000 eurot), makseterminalide (70 000 eurot), tarkvara (612 eurot), telefoni ja printeri soetamiseks

(720 eurot), kokku seega 77 332 euro väärtuses. Halduskohus jättis tähelepanuta liiklusmärkide ja

infotahvlite ülekleepimise kulu ning, et kolmas isik ei ole tõendanud makseterminalide olemasolu.

Lisaks tuleb teenuse osutamisel igakuiste püsikuludena tasuda tööjõukulu (300 eurot), mobiilse

parkimise vahendustasu (220 eurot), internetis müüdavate parkimislubade teenuse hooldustasu (80

eurot), kaardimaksete vahendustasu (67 eurot), makseterminalide hoolduse (280 eurot) ja

kulumaterjali (20 eurot), sidekulu (105 eurot), infotelefoni (100 eurot), liiklusmärkide remondikulu

(50 eurot) leppetrahvi kulumaterjali (15 eurot) ja sularaha käitlemise kulu (64 eurot), kokku 1301

eurot. Seega ei kata kolmanda isiku pakkumuse maksumus püsikulusid. Halduskohus ei ole neid

kulusid sisuliselt analüüsinud.

Kolmas isik on varasemalt (vaidluses hankes nr 217858) ise kinnitanud kaebaja välja toodud kulude

kandmise vajadust veelgi suuremas summas. Sarnaselt on kolmas isik esitanud oluliselt kõrgema

hinnaga pakkumused riigihangetes nr 273401 ja nr 272567.

On ilmne, et kolmanda isiku eesmärk on turgu valitseva ettevõttena oma turuosa veelgi suurendada

ja sel eesmärgil kavatseb ta hankelepingu täitmise kulud ristsubsideerida, mis ei ole lubatav.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on ta kolmanda isiku pakkumise hinna kujunemist piisavalt kontrollinud.

Ükski kolmanda isiku poolt antud selgitus ei tekitanud hankijas põhjendatud kahtlust selgituse

tõepärasuse osas ega viidanud pakkumuse tagasilükkamist tingiva asjaolu esinemise võimalusele.

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et VAKO ja halduskohus ei saa pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollida ning hankija eest kaalutlusotsust teha.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kolmas isik apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

19. Apellatsioonimenetluses on vaidlus eelkõige selle üle, kas kolmanda isiku pakkumust

kvalifitseerides vastustaja kontrollis piisavalt kolmanda isiku pakkumuse hinna kujunemist, kui

kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuse hinna erinevuse tõttu tekkis kahtlus, et kolmas isik esitas

pakkumuse põhjendamatult madala hinnaga. Samuti on menetlusosalised eri meelt küsimuses, kas

VAKO ja halduskohus olid õigustatud koguma uusi tõendeid ja ise kontrollima kolmanda isiku

pakkumuse hinna põhjendatust ning selleski, kas kokkuvõttes saab järeldada, et kahtlus kolmanda

isiku pakkumuse põhjendamatust madalast hinnast on ümber lükatud.

20. Nagu halduskohus märkis, on Riigikohus põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse

kontrollimise kohta selgitanud, et RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale sõnaselgelt kaalutlusõigust

pakkumuse tagasi lükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult

madala maksumusega. Juhul kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb RHS § 115

lg 8 alusel hankijal pakkumus tagasi lükata. Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas

pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata

õigusmõiste.1

Tuginedes Euroopa Kohtu praktikale sedastas Riigikohus veel, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

art 69 lg 1 ning seda üle võtva RHS § 115 peamine eesmärk kaitsta pakkujat hankija omavoli eest

pakkumuse tagasilükkamisel. Lisaeesmärgid on tagada hankijale õigus hinnata hankelepingu

sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut majanduslikult ebamõistlikel

tingimustel, mille tõttu ebaõnnestub hankelepingu täitmine, ning tagada pakkujate võrdne

kohtlemine ja vältida konkurentsimoonutusi.2

21. Praegusel juhul on vaidluse all, kas kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimine on kooskõlas

RHS § 115 teise lisaeesmärgiga - tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja vältida konkurentsi-

moonutusi. Muu hulgas väidab kaebaja, et kuna kolmanda isiku pakkumuse hind ei ole piisav

teenuse osutamise kulude katmiseks, siis katab kolmas isik selle kulu osaliselt muude tulude arvel,

s.o ristsubsideerib pakkumuse hinda, kahjustades sellega konkurentsi.

22. Vaidlust ei ole selles, et parklate opereerimise turul Eestis ületab kolmanda isiku turuosa 40%.

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 tuleb seega eeldada, et kolmas isiku on turgu valitsev ettevõtja. Kolmas

isik ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses sellele vastu vaielnud ega üritanud eeldust ümber

lükata. Seetõttu loeb ringkonnakohus praeguse vaidluse lahendamisel turgu valitsevaks ettevõtjaks.

Sellist järeldust kinnitab kaebaja inforegistri prognoosile (dtl 13, 131) tuginev väide, et kolmanda

isiku parklateenuste osutamise käive 2023. aastal ületas 15 miljonit eurot, kui kaebaja käive samal

perioodil on veidi vähem kui pool sellest (ca 7 miljonit eurot). Rohkem kui ühe miljoni euro suuruse

käibega tegutseb veel Snabb OÜ (ca 2,7 miljonit eurot), ülejäänud turuosaliste käive on juba oluliselt

väiksem. 10. juunil 2023. a Ärilehe artiklis (dtl 584-591) avaldatu kohaselt on kolmanda isiku

aastane käive ca 15 miljonit eurot (opereerib 292 parklat), kaebajal ca 9 miljonit eurot (opereerib

153 parklat) ning Snabb OÜ-l ca 3,7 miljonit eurot (opereerib 128 parklat).

23. Riigikohus on selle kohta märkinud, et ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma hindu lepingute

üleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest tulenevalt vaid teatud sektorites. Siiski tuleb

lähtudes RHS § 3 p-st 3 hankijal lugeda pakkumuse maksumus põhjendamatult madalaks ka siis,

kui selle alusel hankelepingu sõlmimine kahjustaks konkurentsi. Konkurentsi kahjustamiseks ei saa

1 Vt RKHK 4. november 2020. a otsuses asjas nr 3-20-924 (p 25)

2 Sealsamas (p 20)

pidada igasugust alapakkumuse tegija turuosa suurenemist. Alapakkumus kahjustab konkurentsi

ennekõike Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või KonkS § 16 rikkumise (sh konkurentide

turult väljatõrjumisele ohu) korral.3

Tulenevalt KonkS § 16 p-st 1 on kolmandal isikul seega keelatud otsene või kaudne ebaõiglaste

müügihindade kasutamine teenuse pakkumisel. Riigikohtu seisukoha järgi kahjustab KonkS § 16 p

1 rikkumine konkurentsi eelkõige juhul, kui turgu valitseva ettevõtja poolt ebaõiglaselt madala

müügihinna kasutamine võib viia konkurendi turult väljatõrjumiseni.

Seega pidi esmalt vastustaja kolmanda isiku selgituste ja tõendite põhjal hindama, kas kolmanda

isiku pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga. Kui pakkumus on põhjendamatult madala

hinnaga tuli täiendavalt hinnata sedagi, kas see kahjustab konkurentsi. Juhul, kui see nii oli tuli

kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata vastavalt RHS § 115 lg-le 8.

24. Kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamisel märkis vastustaja (dtl 597-600), et vastuseks

vastustaja RHS § 115 lg 1 alusel esitatud selgitustaotlusele esitas kolmas isik põhjaliku selgituse

näidates ära RHS § 115 lg 7 p-s 1 sätestatud asjaolude esinemise. Vastustaja hinnangul andis kolmas

isik selgituse ja kinnituse, mille kohaselt vastab pakkumus tema äristrateegiale, konsolideeritud

kasumiaruande järgi on kontserni majandustegevus taolise äristrateegia juures kasumlik. Seetõttu

puudus vastustajal alus pakkuja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita kahtluse alla seada ning

tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega.

Seega hindas vastustaja kolmanda isiku pakkumust sellest aspektist, kas kolmas isik mõistis

pakkumist tehes osutatava teenuse tingimusi ja on võimeline pakkuma teenust pakkumuses toodud

hinnaga. Ringkonnakohus ei näe, et vastustaja oleks selles osas eksinud kolmanda isiku pakkumuse

hindamisel. Kui kolmanda isiku 2022. aasta majandusaasta kasum oli kokku ca 1,8 miljonit eurot,

siis saab eeldada, et kolmas isik on võimeline hankelepingu kohaselt täitma ka juhul, kui ta mõnes

positsiooni eksis teenuse osutamise kulude prognoosimisel.

25. Teisalt ei ole vastustaja hinnanud seda, kas kolmanda isiku pakkumus on tehtud alla omahinna

ja kas selline pakkumus võib kahjustada konkurentsi. Vastustaja järelpärimisele vastates esitas

kolmas isik üksnes osalised andmed teenuse omahinna kujunemise kohta. Seega ei olnudki

vastustaja täiendavate andmete nõudmiseta võimalik hinnata, kas pakkumuse hind ületab teenuse

osutamise eeldatavaid kulusid.

26. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, nagu oleks hinnang, kas kolmanda isiku

pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga, vastustaja kaalutlusotsus. Eelnevalt esitatud

Riigikohtu seisukohast tuleneb vastupidine. Vastustajal on küll õigus sisustada põhjendamatult

madala hinnaga pakkumuse mõiste hanke tingimusi ja pakkujaid silmas pidades, kuid nii

määratlemata õigusmõiste sisustamine kui ka hinnang, kas pakkumused vastavad sellele mõistele,

on vaidlustusmenetluses ja kohtus kontrollitavad.

Praeguses asjas ongi kaebaja kahtluse alla seadnud eelkõige vastustaja järelduse, et kolmanda isiku

pakkumus ei ole põhjendamatult madala hinnaga. Kaebaja väitel on kolmanda isiku pakkumus siiski

põhjendamatult madala hinnaga ning kaebaja on esitanud andmeid ja tõendeid oma väite

kinnituseks. Selles olukorras oli VAKO-l ja halduskohtul õigus ja kohustus selgitada välja olulised

ja asjaolud ja nende pinnal kujundada seisukoht, kas vastustaja järeldus on põhjendatud või mitte.

Seejuures ei olnud VAKO ega halduskohus seotud vastustaja esile toodud asjaolude ega tõenditega.

Uurimispõhimõttest tulenevalt tuli hinnata kaebaja väiteid igakülgselt, muu hulgas ka nendes

küsimustes, mida vastustaja vaidlustatud otsuses ei puudutanud.

27. Vaidlustusmenetluses tõi kaebaja välja, millised on tema hinnangul teenuse osutamise

eeldatavad kulud kululiikide kaupa, leides, et hankelepingu kolmeaastase perioodi investeeringute

3 Sealsamas (p-d 22 ja 23)

kulu on kokku 77 332 eurot (2148,11 eurot kuu kohta) ja igakuiste püsikulude summa sellele lisaks

veel 1301 eurot kuus.

28. Kaebaja väidetele vastuseks esitas kolmas isik vaidlustusmenetluses täiendavad selgitused,

andmed ja tõendid teenuse osutamise kulude kohta. Neist ilmneb, et kolmandal isikul on olemas

makseterminalid, mida kaebaja hindas suurimaks teenuse osutamise alustamiseks vajalikuks

investeeringuks (70 000 eurot). Makseterminale kasutas kolmas isik varem teenuse osutamiseks

teises asukohas, s.t tegemist on kasutatud terminalidega, mille soetamiseks ei ole vaja kulutusi teha.

Terminalid on töökorras ja kolmas isik on kavandanud kasutada neid hankelepingu täitmisel.

Kolmas isik esitas äritegevuses kasutatavate makseterminalide nimekirja, millest muu hulgas

kajastub iga makseterminali asukohta ja fotod ladustatud makseterminalidest. Samuti tõendas

kolmas isik AS Signaal hinnapakkumisega, et kulud liiklusmärkidele ja infotahvlitele jäävad

oluliselt alla kaebaja hinnangule (6000 eurot). Kolmanda isiku selgitusel ei ole tal muid olulisi

kulusid teenuse osutamisega alustamisel, kuna terminalid ning liiklusmärgid ja viidad paigaldavad

kolmanda isiku olemasolevad töötajad.

Igakuiste püsikulude kohta märkis kolmas isik, et sisseostetavate teenuste saamiseks on ta sõlminud

pikaajalised lepingud ja teenuse osutamisel ei kaasne kolmandale isikule täiendavaid sidekulusid,

tasu pangakaardi maksete eest, tasu mobiilsideoperaatorile ega parkimistasude ja leppetrahvide

sissenõudmise kulusid. Samuti ei too täiendavat kulu parkimiskorra tagamine (tagatakse

parkimiskorraldusvahendite ja järelevalve teostamisega) ega valesti pargitud sõidukite teisaldamine

(kulu jääb sõiduki omaniku kanda). Järelevalve teostamiseks parkimisalal kulub ca 1,5 tundi päevas

ja läheduses olevate teiste kolmanda isiku poolt opereeritavate parkimisalade olemasolu tõttu ei vaja

kolmas isik täiendavat tööjõudu. VAKO-le esitatud kulude kalkulatsiooni tabelis märkis kolmas isik

siiski ära nii tööjõukulu kui ka kulu mobiilimaksetele. Kalkulatsiooni kohaselt on kolmanda isiku

kulud, arvestades ka liiklusmärkidesse tehtava investeeringu amortisatsiooni, kokku väiksemad kui

igakuine teenuse eest saadav tasu 399 eurot.

29. VAKO leidis nendel asjaoludel kokkuvõtvalt, et kolmas isik on arvestanud piisavalt kaebaja

esile toodud võimalike kuludega ning tema selgitused on veenvad. Tegemist ei ole seega

põhjendamatult madala hinnaga pakkumusega. Küsimus sellest, kas kolmanda isiku pakkumus

võiks olla konkurentsi kahjustav, ei ole asjakohane, sest kolmanda isiku turgu valitseva ettevõtja

staatus ei ole tõendatud.

30. Samadele andmetele ja tõenditele tuginedes nõustus halduskohus põhiosas VAKO-ga, kuid

märkis samas, et kolmanda isiku madalama hinnaga pakkumuse taga on lepinguliste kohustuse

täitmise võimalus muude tuluallikate abil. Kokkuvõtteks järeldas halduskohus siiski, et kaebaja

väited ja tõendid ei kinnita, et kolmas isik oleks esitanud pakkumuse põhjendamatult madala

hinnaga. Seda järeldust täiendas halduskohus aga seisukohaga, et kolmanda isiku eesmärgiks ei

olnud turu valitseva ettevõttena hõivata veelgi suurema turuosa.

31. Ringkonnakohus nõustub põhiosas halduskohtu analüüsiga hankelepingu täitmisel tekkivate

võimalike kulukomponentide kohta ega korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi.

Halduskohus on arusaadavalt põhjendanud, miks kolmanda isiku prognoos kulude suuruse kohta on

hanke tingimustel mõistetav ja kuidas kolmanda isiku ärimudel toetab teenuse osutamist kaebaja

väidetust väiksemate kuludega.

32. VAKO sedastas kaebaja vaidlustust lahendades, et kolmas isik ja kaebaja on korraldanud

äritegevuse mõnevõrra erinevalt, kuna kolmas isik kasutab väiksemas mahus sisseostetavaid

teenuseid. Samale osutas ka halduskohus. Sellele vaatamata peab kaebaja asjakohaseks hinnata

kolmanda isiku võimalikke kulusid teenuse osutamisel võrreldes neid kaebaja andmetega tema enda

teenuse osutamise kulude kohta. Ringkonnakohus nõustub, et kaebajal, kes osutab hankelepingu

esemeks olevat teenust praegusel ajal, on kahtlemata ülevaade kuludest, mida ta sellega seoses

kannab. Siiski ei ole kaebaja kulud uuele lepinguperioodile otseselt üle kantavad. Ringkonnakohus

peab oluliseks, et vastustaja on uueks perioodiks ümber kujundanud teenuse pakkujale tasu

maksmised alused. Vastustaja kinnitusel (dtl 670) koosneb kaebaja hetkel vastustajaga sõlmitud

lepingu alusel kaebaja sissetulek ainult leppetrahvidena laekuvatest summadest. Vaidlusaluse hanke

tulemusena hakkab teenusepakkuja saama kindlat tasu, mis ei sõltu parkimistasude ega

leppetrahvide summast. Tuleb nõustuda, et praegune olukord suunab kaebaja parkijaid võimalikult

sageli kontrollima, et vähimgi eksimus tuvastada ning leppetrahvinõue esitada. See aga toob teiselt

poolt kaasa suuremad kulud tööjõule ja leppetrahvinõuete esitamise ja menetlemise kulud.

Vastustaja kinnitusel on juhised pakkujale punktiga 2.2.10 (dtl 562) soovitud vähendada

leppetrahvinõuete esitamist. Kokkuvõttes võib oodata seega ka järelevalve teostamise,

leppetrahvinõuete esitamise ja menetlemise kulude vähenemist.

Seega on ilmne, et hankelepingu täitmise muutub teenuse pakkuja kulukomponentide suuruse

võrreldes kaebaja praeguste kuludega.

33. Kuigi ringkonnakohus nõustub põhiosas halduskohtu hinnanguga, et kolmanda isiku kulude

prognoos on põhjendatud, ei saa sellest siiski järeldada, et kolmanda isiku pakkumuse hind ületab

kaebaja poolt teenuse osutamise omahinna.

34. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et mõne kulukomponendi osas (makseterminalide ja

liikluskorraldusvahendite paigaldamine, sularaha käitlemine, klienditoe- ja infotelefon, seadmete

hooldus, järelevalvet teostavate töötajate riietus) ei ole kolmas isik hankelepingu täitmisega seoses

kulusid ette näinud. Samas on selge, et isegi kui need kulukomponendid ei tingi vahetut muutust

kolmanda isiku ettevõtte kulude osas tervikuna, ei ole tegemist tööde ja teenustega, mida oleks

võimalik saada kulusid üldse kandmata. Seega on põhjendatud kaebaja väide, et kolmas isik plaanib

katta vähemalt osa kulusid oma muu äritegevuse tulude arvel. Kui kulu nende tööde ja teenuste eest

on kolmanda isiku majandustegevuse nn üldkulu, siis on osa sellest kulust on seostatav konkreetse

lepingu järgi teenuse osutamisega. Vastasel juhul oleks võimalik näiteks olukord, kus iga üksiku

lepingu järgi teenuse osutamine oleks kasumilik, kuid ettevõtte tegevus tervikuna kahjumlik.

Vaidlusaluses hankes mõne kulukomponendiga arvestamata jätmisel luges kaebaja vaikimise selle

kulu katteallikaks oma muust äritegevusest teenitavat tulu.

35. Lisaks nõustub ringkonnakohus kaebajaga selleski, et kolmanda isiku selgitustest ja tõenditest

ei saa järeldada, et tema kulud mobiilimaksete ja pangakaardiga maksete eest ning tasu

mobiilioperaatoritele ja sidekulud puuduks täiesti või jääks kaebaja poolt VAKO-le esitatud

kuluprognoosi piiresse.

13. märtsi 2024. a määruses palus ringkonnakohus kolmandal isikul täpsustada, millised kulud tuleb

tal nimetatud teenuste eest tasuda, näidates ära, millistel alustel tasu kujuneb ja kui suur see tasu

oleks, arvestades hanketingimusi ja kaebaja poolt esitatud andmeid mobiili- ja kaardimaksete arvu

ja mahu kohta. Samuti palus ringkonnakohus juhul, kui kolmas isik väidab, et mõnes positsioonis

täiendavat kulu ei teki, esitada tõendid sellise väite kinnitamiseks.

Kolmas isik esitas vastusena apellatsioonkaebusele pealkirjastatud menetlusdokumendi 18. aprillil

2024, s.o kaheksa päeva pärast selleks määratud tähtaja möödumist. Ringkonnakohtu esitatud

küsimusele kolmas isik ei vastanud ega esitanud ka täiendavaid tõendeid.

36. Ringkonnakohtu hinnangul on 13. märtsi 2024. a määruses nimetatud kulukomponendid

olemuslikult sellised, et ei ole alust eeldada, et kolmandal isikul sedalaadi kulusid ei teki. Vaidlust

ei ole sellest, et parklate opereerimise teenuse osutamiseks on omakorda vajalikud nii side-, panga

kui ka mobiilsideoperaatori teenuste kasutamine. Kõik need teenused on tavapäraselt tasulised

teenused. Seetõttu ei ole alust eeldada, et ka kolmas isik saaks neid teenuseid tasuta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selles olukorras kulude puudumisega nõustumiseks piisav

ainuüksi kolmanda isiku kinnitus, et tal on teenuspakkujatega pikaajalised lepingud ning

hankelepingu täitmine täiendavaid kulusid ei too. Kuna kolmas isik jättis esitamata andmed ja

tõendid nende teenuste kohta, siis tuleb lähtuda eeldusest, et teenused on tasulised ja toovad

kaebajale kaasa kulud hankelepingu täitmisel.

37. Ringkonnakohus möönab, et pikaajaliste koostöölepingute korral on võimalik seegi, et tasu ei

ole vahetult seotud teenuse saamise kohtade, ühenduste või maksete arvuga. Kui aga kolmas isik

parklate opereerimise teenuse osutamisel oma tegevuses üldiselt nende teenuste eest tasub, siis ka

sellel juhul on osa tasust paratamatult seotud ka uute lisanduvate lepingute järgi parkla opereerimise

teenuse osutamisega. Kui kaebaja seda kulukomponenti hankelepinguga seoses esile ei too, siis

tuleb järeldad, et ta kavatseb kulu katta muu äritegevuse tulude arvel.

Lisaks osutab ringkonnakohus, et kolmas isik siiski on VAKO-le esitatud kulude prognoosis ette

näinud kulu mobiilimaksete eest. Kolmanda isiku prognoosi ka AS Telia andmete (dtl 55) võrdlus

tegelikkuses 2023. aasta septembrist novembrini tehtud tehingute arvu osas näitab, et kolmas isik

on kulu kalkuleerimisel lähtunud tegelikkusest ca viis korda väiksemast tehingute arvust. Sarnases

suurusjärgus on erinevus ka kolmanda isiku kuluprognoosi ja kaebaja väite vahel mobiilse parkimise

vahendustasu igakuise kulu osas. Olukorras, kus kolmas isik jättis andmed ja tõendid oma eeldatava

kulu kohta esitamata, peab ringkonnakohus võimalikuks lähtuda vaidluse lahendamisel kaebaja

väitest, et igakuine kulu mobiilse parkimise vahendustasule on ca 220 eurot.

38. Nendel asjaoludel on ilmne, et kolmanda isiku poolt osutatava teenuse omahind ületab tema

pakkumuse hinna. Juba ainuüksi mobiilse parkimise teenustasu arvestamine kaebaja näidatud

suuruses viib selleni, et kolmanda isiku VAKO-le esitatud kuluprognoosi tulem on suurem, kui 399

eurot kuus või 14 364 eurot kolme aasta eest. Sellele lisanduvad veel kulukomponendid, mille osas

ringkonnakohus eelnevalt leidis, et kolmanda isiku väidete pinnal ilmneb, et ta kavatseb need katta

oma muu äritegevuse tuludega. Seega on kolmanda isiku pakkumuse hinna põhjuseks (osaliselt)

ristsubsideerimine muude äritulude arvel. Nagu halduskohus põhjendatult osutas, ei ole selline

tegevus hanketingimuste kohaselt keelatud ega viia vältimatult seisukohale, et kolmanda isiku

pakkumus on põhjendamatult madala hinnaga. Põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse

esitamise etteheite lõplikuks kontrollimiseks tuleb hinnata, kas kolmanda isiku pakkumus võib olla

konkurentsi kahjustav.

39. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Kolmas isik on turgu

valitseva ettevõtja positsioonis, mistõttu laieneb talle KonkS § 15 p-st 1 tulenev keeld kasutada

ebaõiglasi müügihindu. Sellest ei järeldus aga automaatselt, et iga kaebaja pakkumus, mille hind

jääb alla teenuse omahinna, oleks keeluga vastuolus. Ka turgu valitsev ettevõtja võib pakkumuse

hinna kujundamisel eksida, jättes mõne kulukomponendiga arvestamata või hinnata kulu suurust

tegelikkusest erinevalt. Ringkonnakohus mõistab Riigikohtu seisukohta selliselt, et lugemaks

hankemenetluses pakkumuse hinda põhjendamatult madalaks, kui hind ei kata pakkuja teenuse

osutamise kulusid, on nõutav, et hanke tulemusel oleks tegelik kahjulik mõju konkurentsiolukorrale

või pakkumise hind oleks kujundatud teadlikult konkurentsi kahjustamise eesmärgiga. Praeguses

asjas ei ole kummagi olukorraga tegemist.

40. Kaebaja majandusaasta käivet (ca 7-9 miljonit eurot) ja kaebaja enda pakkumuse hinda (49 644)

silmas pidades ei saa hankemenetluse tulemusel olla olulist mõju kaebaja konkurentsivõimele

parklateenuste turul. Kaebuse rahuldamine tooks eeldatavalt kaasa kaebaja pakkumuse edukaks

tunnistamise ja suurendaks seega kaebaja käivet igal järgneval kolmel aastal 16 458 euro võrra.

Seejuures ei ole vaidlust selleski, et ka kaebaja ise on parklateenuste osas olulise turujõuga ettevõte,

mille turuosa võib küündida samuti 40%-ni. Seega ei parandaks kolmanda isiku pakkumuse

tagasilükkamine samal turul tegutsevate väiksemate ettevõtete olukorda ega konkurentsiolukorda

tervikuna, vaid mõjutaks kahe kõige suurema ettevõtte turuosa suurust ning seda ebaoluliselt.

Tähelepanuväärne on seegi, et kuigi kaebaja väidab, et kolmanda isiku tegevus kahjustab

konkurentsi, ei ole kaebaja selgitanud, kuidas vaidlusaluse hanke tulemus teda mõjutab ja millised

kahjulikud tagajärjed on hankelepingust ilmajäämisel kaebaja võimele pakkuda parklateenuseid

edaspidi. Ka ringkonnakohtule ei ole selliste tagajärgede saabumine äratuntav.

Kaebaja väidab, et teistes sarnastes (opereeritavate parkimiskohtade arv oli võrreldav)

hankemenetlustes (nr 273401 ja nr 272567) on kolmas isik teinud pakkumused oluliselt kõrgema

hinnaga (vastavalt 2211 ja 3251,83 eurot kuus). See võib kaudselt tõesti kinnitada, et praeguses

asjas esitas kolmas isik pakkumuse hinnaga, mis ei kata teenuse osutamise kulusid. Samas näitab

teistes hankemenetlustes kõrgema hinnaga pakkumuste esitamine ringkonnakohtu hinnangul, et

kolmas isik tegelikult arvestab pakkumuse tegemisel teenuse osutamise tingimusi ja ka enda

võimalikke kulusid teenuse osutamisel. Näiteks on täiesti võimalik, et kaebaja esile toodud hangete

puhul oli kolmas isik sunnitud tegema investeeringu teenuse osutamise alustamiseks, kui praegusel

juhul ei olnud see vajalik, sest kolmandal isikul on olemas vajalikud makseterminalid. Igal juhul

nähtub neist näidetes aga see, et kolmas isik ei lähtu eesmärgist hõivata suurem turuosa

aktsepteerides enda jaoks kahjumlikku tegevust lootuses tõrjuda konkurent (kaebaja) turult välja ja

teenida seejärel oluliselt suuremat kasumit. Kaebaja ilmajätmine tema aastasest käibega võrreldes

väikese mahuga hankelepingust saadavast tulust, kui kolmas isik ei ürita sama paljudes teistes

teenuse osutamise kohtades ilmselt ei saa viia kaebaja turult väljasurumiseni. Tegelikult ei ole ka

kaebaja väitnud, et teenuse osutamine alla omahinna oleks kolmanda isiku süsteemne tegevus või

oleks avaldunud konkureerimisel mõne muule isikule parkla opereerimise teenuse osutamiseks.

Praeguses asjas esitatud pakkumuse hind iseenesest ei vii samuti ühesele järeldusele, et kolmas isik

esitas teadlikult pakkumuse alla omahinna. Seetõttu ei saa jaatada kolmanda isiku tahtlust

pakkumuse tegemiseks hinnaga, mis ei kata kolmanda isiku tegelikke teenuse osutamise kulusid.

41. Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et kuigi kolmas isik esitas hankemenetluses

pakkumuse hinnaga, mis ei kata tema hankelepingu täitmise kulusid, leidis vastustaja kokkuvõttes

siiski põhjendatult, et tegemist ei ole põhjendamatult madala hinnaga pakkumusega. Vastavalt ei

ole alust vaidlustatud vastustaja otsuse ega ka VAKO otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

42. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kolmas isik taotleb apellatsioonimenetluses kaebajalt õigusabikulude (585 eurot ilma

käibemaksuta) väljamõistmist. Kolmas isik esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks

18. aprillil 2024, s.o kaheksa päeva pärast selleks ringkonnakohtu määratud tähtaja möödumist.

Arvestades hankeasjade kiireloomulisust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lükata otsuse

teatavakstegemine edasi, et teistel menetlusosalistel oleks võimalik kujundada seisukoht kolmanda

isiku menetluskulude põhjendatuse kohta ja soovi korral esitada vastuväited menetluskulude

suurusele. Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta kaebajalt välja mõistmata vastavalt

HKMS § 109 lg 1 ls-le 4.

Kolmanda isiku menetluskulud ei ole ka sisuliselt põhjendatud, arvestades, et kolmas isik ei esitanud

apellatsioonimenetluses seisukohta ringkonnakohtu antud tähtajaks. 18. aprillil 2024 esitas kolmas

isik seisukoha, milles ei vastanud apellatsioonkaebusele, vaid kordas lühidalt oma varasemaid

seisukohti. Kolmanda isiku õiguste kaitsmisele esitatud menetlusdokument kuidagi kaasa ei aita.

Sellegi menetlusdokumendi esitas kolmas isik pärast seda, kui kohtunik helistas kolmanda isiku

esindajale 18. aprillil 2024 kella nelja ajal pärastlõunal ja uuris, kas kolmas isik kavatseb vastata

ringkonnakohtu 13. märtsi määruses esitatud küsimustele. Vaatamata jaatavale vastusele

menetlusdokumendi esitamisel kolmas isik ringkonnakohtu küsimustele siiski ei vastanud. Nendel

asjaoludel ei ole usutav, et kolmandal isikul kulus samal päeval esitatud menetlusdokumendi

koostamiseks 2 tundi 15 minutit, millele eelnes teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine ja

arutelu kliendiga kokku enam kui kolme tunni ulatuses. Ajahinnangu tegelikkusele vastavuse seab

kahtluse alla seegi, et menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmanda isiku esindaja tutvunud vaide

esitaja seisukohaga. Hankeasja menetluse üheski etapis ei saanud see nii olla. Lisaks ilmneb, et

üksikutele tegevustele kulunud ajahinnangute summa ületab kolmanda isiku esindaja kogu ajakulu

tunni võrra. Kokkuvõttes tuleb järeldada, et menetluskulude nimekiri ei kajasta kolmandale isikule

käesoleva asja apellatsioonimenetluses tegelikult osutatud õigusabi kulusid. Vastavalt ei ole alust

neid ka kaebajalt välja mõista. Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/