1-11-4165/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4165 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

13. juuni 2011, Tallinn Kriminaalasi J.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

9 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. märtsi 2011 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.U Prokurör Ringkonnaprokurör Diana Helila Süüdistatav

J.U, ik: XXX, varem

korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 28.märts 2011. Kaitsja Vandeadvokaat Dmitri Školjar

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30. märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-4165, J.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. J.U-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuks, kes on 27.01.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega

2 a 4 k ning olles vabanenud vanglast pärast karistuse kandmist 03.02.2011

- 28.03.2011.a. kella 18.48 paiku, viibides Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X asuvas OÜ- le L. kuuluvas kaupluses R., hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe jope maksumusega 63.95 eurot, eemaldas jopelt turvaelemendi, rikkudes jope, möödus kassadest kauba eest tahtlikult maksmata ja väljus kauplusest jope eest tasumata, tekitades kannatanule OÜ-le L. varalise kahju summas 63,95 eurot.

- 28.03.2011.a. kella 19:56 paiku, viibides Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X asuvas OÜ- le N. kuuluvas kaupluses N., hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe nahktagi maksumusega 59,95 eurot, ühed meeste teksapüksid maksumusega 39,95 eurot ja ühed meeste teksapüksid maksumusega 29,95 eurot, kõik kokku maksumusega 129,85 eurot, pani kauba endale kotti, möödus kassadest kauba eest tahtlikult maksmata, möödus kaupluse turvaväravatest ja väljus kauplusest, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuna turvaväravate alarm hakkas tööle, seda nägi kaupluse töötaja H. R. ning peale kauplusest väljumist ja turvaväravate alarmi tööle hakkamist ning müüja märkamist, pöördus J.U tagasi kauplusesse, läks proovikabiini, kus oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja D. K. poolt, kes kinnipidamisel avastas J.U juurest kauplusest N. varastatud kauba ja ka kauplusest R. varem varastatud ja rikutud jope.

Seega J.U, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas J.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja

karistas 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.

Vähendas KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva. Karistusaja algust arvas alates kinnipidamisest 28.03.2011.a.

APELLATSIOON:

3. Apellant leiab, et talle mõisteti liialt range karistus. Kohtueelsel menetlusel tehti vigu, milliseid nägi alles kohtuotsust lugedes. Pärast seda kui N.’i kaupluses hakkas signalisatsioon tööle ei jooksnud ta ära vaid pöördus tagasi. Läks proovikabiini ja seal võttis varastatu kotist välja ja andis kaupluse töötajatele, alles siis tuli turvatöötaja. Turvaruumis andis ta töötajale üle ka varem teisest poest varastatud jope. Ta ei tarbi narkootilisi aineid juba üle kahe aasta. Vanglas läbis vastava kursuse ja pärast seda pole enam tarbinud. Vabanenuna püüdis leida tööd, võttis töötuna ennast arvele. Omab keskeriharidust ja on omandanud ehitaja elukutse. Tal on võimalik elada Tallinnas oma isa juures ja minna tööle. Kahetseb toimepandut.

Palub arvestada karistust kergendavate asjaoludega ja uue otsusega leevendada temale mõistetud karistust või asendada osa karistust üldkasuliku tööga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Apellantsüüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja palub kas vangistuse tähtaja lühendamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kinnitab, et kohtuotsuses kuriteo tehiolude kajastamisel mingeid vigu tehtud ei ole.

Kaitsja toetab apellatsiooni ja palub eelkõige vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kui see ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik, palub lühendada mõistetud vangistuse määra.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja mõistetud karistus vastab KarS §

56 sätestatule. Palub jätta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Apellatsioonis esitatud väited on analoogsed juba maakohtu otsuses kajastatud J.U kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Apellatsioonis viidatud N. kauplusest ära jooksmise osas pole süüdistust esitatud, seda pole otsuses kajastatud ega ka karistuse mõistmisel arvestatud. Turvatöötaja saabumise hetk pole antud juhul oluline. Kuritegude toimepanemise tehioludes mingeid muudatusi võrreldes maakohtus tuvastatuga ja otsuses kajastatuga apellatsioon ei sisalda. Ka apellatsioonikohtu istungil selgitas süüdistatav, et selles osas tal otsusele pretensioone ei ole.

Maakohus on põhjendanud süüdlasele reaalse vangistuse mõistmise vajalikkust ja seaduslikkust ning on põhistatult välistanud ka süüdistatavale mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium sellise maakohtu põhistatud järeldusega nõustub.

Puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus arvestanud ja selle enamaks arvestamiseks alused puuduvad. Teisi seaduses ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid, millised jäid maakohtul tähelepanuta, apellatsioon ei kajasta.

Süüdlase isiku osas oli kohus õigustatud arvestama tema senise elukäigu ja käitumisega. Nii on kohus õigesti märkinud, et J.U on varem korduvalt karistatud NPAS §15 ettenähtud narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise eest. Samas pole alust seada kahtluse alla süüdistatava väited vanglas vastava kursuse läbimise ning ka kahe aasta jooksul narkootikumide mittetarvitamise kohta. Selline käitumine on kindlasti positiivne, kuid ei muuda kehtetuks eelnevat karistatust. Arvestada tuleb ka faktiga, et enamus sellest ajast viibis J.U vanglas. Vabaduses sai ta viibida väga vähe aega.

Apellatsioonis viidatud eriala ja elamisvõimalused Tallinnas pole aluseks karistuse leevendamiseks või vangistuse asendamiseks kuna ei vähenda süü suurust. Samuti pole need isikut iseloomustavaks eriliseks asjaoluks, mis annaks aluse lugeda vääraks maakohtu seisukoht, et varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes vahetult mõni päev pärast eelmise pikaajalise vangistuse ärakandmist kohe alustab kuritegude toimepanemistega, ei sobi kriminaalhooldusele.

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks.

Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks.

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt J.U-le mõistetud 8 kuuline vangistus, millest siis seaduse kohaselt kuulub kandmisele 5 kuud ja 10 päeva, on kooskõlas KarS §

56 põhimõtetega ja Riigikohtu poolt sedastatuga sellest, et KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke/ nt RKKKo nr 3-1-1-14-07/.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 30. märtsi 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER