3-23-605/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-605

Haldusasi

Q.B , T.H, G.L ja E.S kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 12.07.2022 ehitusluba nr 2212271/18147

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad: Q.B , T.H, G.L ja E.S, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Allar Jõks, Britta Retel, advokaat Anu

Liinsoo

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik: Maarjamäe Kodu OÜ, seaduslik esindaja

G.L Karemäe, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor

Elias

Asja läbivaatamise vorm

27.03.2024 istung

RESOLUTSIOON

1. Jätta kolmanda isiku taotlus kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamiseks rahuldamata.

2. Jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.07.2022

ehitusluba nr 2212271/18147 keskpaviljoni halli C osas, milles see ei näe ette

veemõõdusõlme säilitamist. Selliselt rikub ehitusluba Maarjaheina tn 12 kinnisasja

omaniku Q.B õigusi.

4. Tagastada enammakstud riigilõiv 65 eurot.

5. Mõista Tallinna linnalt Q.B , T.H, G.L ja E.S kasuks välja menetluskulud 2419,26

eurot.

6. Mõista Q.B-lt , T.H-lt , G.L-ilt ja E.S-ilt solidaarselt Maarjamäe Kodu OÜ kasuks

välja menetluskulud 5600 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

1(16)

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.B on aadressidel Maarjaheina tn 10 ja 12 ning Maarjamäe tn 14, Tallinn asuvate

kinnisasjade omanik. T.H on aadressidel Maarjamäe tn 15 ja 17, Tallinn asuvate kinnisasjade

omanik. G.L ja E.S on aadressidel Maarjamäe tn 18, Tallinn asuva kinnisasja omanikud.

Maarjamäe Kodu OÜ on aadressil Pirita tee 28, Tallinn asuva kinnisasja omanik. Selle

kinnisasja eelmiseks omanikuks oli Eesti Näituste Aktsiaselts.

2. Eesti Näituste Aktsiaselts osutab kaebajatele vee- ja kanalisatsiooni ning elektri teenust Pirita

tee 28 kinnisasjal asuvate trasside kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus, et tänaseni toimub

teenuste osutamine.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 12.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18147 (edaspidi

lammutusluba), mille alusel saab lammutada Pirita tee 28 kinnisasjal asuvad ehitised:

1) keskpaviljon (ehitisregistri kood 120220560, aadress Pirita tee 28);

2) oksjoni-, turu- või näitusehall (ehitisregistri kood 120830796, aadress Pirita tee 28/1);

3) oksjoni-, turu- või näitushall (ehitisregistri kood 120830798, aadress Pirita tee 28/2);

4) oksjoni-, turu- või näitusehall (ehitisregistri kood 120830803, aadress Pirita tee 28/3).

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kaasanud kaebajaid lammutusloa menetlusse.

4. Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Paul Künnap pöördus 11.01.2023 (dtl 342)

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole e-kirjaga, milles küsis, kas 12.07.2022 lammutusluba

võimaldab muuhulgas likvideerida kaebajate elektri-, vee- ja kanalisatsiooni võrguühendused.

Tallinna Linnaplaneerimisameti ehituslubade juhtivspetsialisti vastas 19.01.2023 e-kirjaga (dtl

343), et lammutusprojekti järgi tuleb tagada elektri, veevarustuse ja kanaliseerimise teenuse

säilimine kinnistutele, mis on ühendatud lammutatavate hoonetega seonduvate torustikega.

5. Kaebajad esitasid 16.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse lammutusloa tühistamiseks.

Kaebajad maksid kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest 225 eurot riigilõivu.

6. Kohus võttis 24.03.2023 kaebuse menetlusse.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

7. Kaebajate lammutusloa tühistamisnõude aluseks on kaebajate õiguste rikkumine, mis seisneb

lammutamise tagajärjel elektri-, vee- ja kanalisatsiooni võrguühenduste katkemises. Vastustaja

jättis õigusvastaselt kaebajad kaasamata neid puudutava haldusakti menetlusse.

2(16)

8. Menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik

ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema

tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta. Kaasamise nõude rikkumise

tõttu on lammutusluba formaalselt õigusvastane.

Kaebajate kinnistud on seotud Pirita tee 28 kinnistul asuvate trassidega. Lammutusloa taotluses

ja seletuskirjas ei olnud küll mainitud, et kaebajate kinnistute varustamine

kommunaalteenustega käib läbi Pirita tee 28 kinnistu, kuid lammutusloa lisaks oleval

ehituskorraldusplaanil on näha, et trassid lähevad kuni naaberkinnistute ehk kaebajate

kinnistupiirideni. Vastustaja pidi seetõttu nad kaasama menetlusse. Seda aga vastustaja ei

teinud.

9. Kaebajad T.H, G.L ja E.S said lammutusloast teada ehitisregistriga tutvudes 14.02.2023 ning

kaebaja Q.B sai lammutusloast ehitisregistriga tutvudes teada 10.02.2023. Q.B osas tuleb

kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kuivõrd tal ei olnud võimalik lammutusloast aru saada

eriteadmisi omava isiku abita.

10. Lammutusloa dokumentatsioonis puudub terviklik võrkude plaan. Seetõttu ei saa kaebajatel

olla kindlust, et neid teenindavad trassid säilivad lammutuse järgselt.

11. Lammutusloa seletuskirjas on välja toodud juhised kaevus kanalisatsioonitorustike

sulgemiseks tamponeerimisega veetihendalt betooniga ning ühiskanalisatsiooni kaevus otsade-

avade sulgemiseks. Lammutustööde teostamise ajal on oht, et vigastatakse säilitatavat

kanalisatsioonitrassi.

12. T.H hoonete lammutamist tuleb tellida liinide väljalülitamine ja hoone lahti ühendamine

vooluvõrgust. Elektritoitekaablid ühendatakse alajaamast lahti. Puudub kindlus, et kaebajate

elektriühendus säilib. Ehituskorraldusplaanilt on näha, et ühes lammutatavas hoones (väike

paviljon) säilitatakse elektrikilp, kust on näidatud elektriühendus Maarjamäe tn 18 kinnistuga.

Jääb ebaselgeks, kas elektrikilp säilitatakse õues maapinnal.

13. AS Tallinna Vesi kinnitas 15.01.2024 kohtumisel kaebaja kaasatud eksperdile E.S

Tammikule, et Maarjaheina tn 12 veevarustus on tagatud läbi hallis C paikneva

veemõõdusõlme. E.S Tammiku ekspertarvamuse kohaselt ei ole lammutusloas näidatud, et

vastav veemõõdusõlm tuleb säilitada. Halli lammutamisel ei ole võimalik säilitada

veemõõdusõlme lammutatava seinakonstruktsiooni küljes. Vajalikud oleksid tingimused, mis

tagaks aastaringse katkematu veevarustuse (külmumise ja purunemise oht).

AS Tallinna Vesi on kinnitanud ekspert E.S Tammikule, et ka Maarjamäe tn 14, 17, 18

kinnisasjade veeühendus kulgeb läbi lammutatavana näidatud näitusehalli. Lammutusprojektis

puuduvad meetmed tagamaks veemõõdusõlme säilitamiseks vajalikud tingimused.

14. Kolmanda isiku nägemus veemõõdusõlme ja elektrikilpide töökindluse tagamisest

tööprojektis ei ole pädev. Eelprojekt ei näe ette, milline lahendus tuleb tööprojektis teha.

Lammutusprojekt peab sisaldama vähemalt tööde alasse jäävate ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate elementide kaitsmise nõuded,

viisi ja ulatuse (ministri määrus § 25 lg 5 p 2).

15. Lammutusloa projekti ja ehituskorralduskava on allkirjastanud projekteerija ja vastustav

spetsialist ei oma pädevust veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojektide koostamiseks.

16. Ehitusseadustik paneb kolmandale isikule kohustuse tõendada, et lammutus on ohutu ning

ka edaspidi on kaebajate kinnistuteni viivate rajatiste kasutamine ohutu. Kaebajate ülesanne on

tõendada, et ehituskorraldusplaan ei vasta seaduse nõuetele ja kolmas isik ja vastustaja peavad

tõendama, et vastavad.

3(16)

17. Trassid ei ole kantud ehitisregistrisse, kuigi vastav kohustus tuleb ehitise omanikule

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest.

18. Lammutusloas puudub vastava pädevusega spetsialisti poolt koostatud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniprojekt.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

19. Kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

20. Arvestades, et vandeadvokaat Paul Künnap esitas järelepärimise seoses lammutusloaga

11.01.2023, siis pidid kaebajad olema lammutusloast teadlikud vähemalt sel kuupäeval. Seega

oleksid nad pidanud kaebuse esitama HKMS § 46 lg 1 alusel hiljemalt 10.02.2023. Kaebetähtaja

ennistamist on kaebuses taotletud vaid ühe kaebaja suhtes, kuid seda tõele mittevastavatele

väidetele tuginedes, mistõttu ei saa kaebetähtaega kaebaja Q.B suhtes ennistada. Teiste

kaebajate osas ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud ning ei ilmne ka ühtegi mõjuvat põhjust,

miks kaebetähtaja möödalaskmist võiks põhjendatuks lugeda. Seega tuleb menetlus HKMS §

124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Kaebajad said juba 19.01.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt selgituse, et

lammutusprojektiga ei lammutata naabruses olevate hoonete elektri-, vee- ja kanalisatsiooni

võrguühendusi. Tegemist on mõistlikult arusaadava projektiga, millega tutvudes ei ole võimalik

järeldada kaebajate kommunaalteenuste katkemist. Projektist arusaamist hõlbustab selle

seletuskiri.

21. Puudus vajadus kaasata kaebajaid lammutusloa menetlusse, kuivõrd lammutusprojekt ei

puuduta kaebajate õigusi ega huve.

22. Kaebajate väited nende õiguste rikkumise kohta on meelevaldsed ja tõendamata.

Lammutusloa esemeks on nelja amortiseerunud hoone lammutamine. Lammutusprojekti

seletuskirja punktid 2.1 kuni 2.4 näevad ette hoonete lammutamist maapinnani. Ehitusprojekti

seletuskirja punktis 3.1 märgitakse, et „enne lammutustöö alustamist peab kindlaks tegema, et

lammutatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest

/---/ lahti ühendada elektrikaablid“.

Veetorustiku kohta öeldakse seletuskirja p-s 4: „Olemasolev likvideeritav veetorustik sulgeda

remontmuhvi või pimeäärikuga. Olemasolevad torustikud jäävad maa sisse. Lammutuse käigus

ei toimu kinnistusiseste trasside/kaevude väljakaevamist, see lahendatakse uue hoone

projekteerimisel ning ehitamisel. Hoone lammutamisel peab säilitama olemasolev

veemõõdusõlm.“

Kanalisatsioonitorustiku kohta öeldaks seletuskirja p-s 4: „Kanalisatsioonitorustikud sulgeda

kaevus tamponeerimisega veetihendalt betooniga (vt. EN032022_LA_AS-4-02_ehituskor).

Olemasolevad torustikud jäävad maa sisse. Lammutuse käigus ei toimu kinnistusiseste trasside/

kaevude väljakaevamist, see lahendatakse uue hoone projekteerimisel ning ehitamisel.

Ühiskanalisatsiooni kaevus otsad-avad sulgeda.“

Maapingekaablite kohta öeldakse seletuskirja p-s 4: „Õhuliinid on vaja demonteerida ja

utiliseerida. (vt EN032022_LA_AS- 4-02_ehituskor). Hoonetel on olemas elektri liitumine. T.H

hoonete lammutamist tellida liinide väljalülitamine ja hoone lahtiühendamine vooluvõrgust.

Elektri toitekaablid ühendatakse lahti alajaamast. T.H hoonete lammutamist tellida läbi

klienditeeninduse liinide väljalülitamine ja hoone lahtiühendamine vooluvõrgust. /…/

Olemasolevad kaablid jäävad maa sisse. Lammutuse käigus ei toimu kinnistusiseste maa-aluste

4(16)

kaablite väljakaevamist. Objekti peaelektrikilp tuleb säilitada. Näha ette meetmed

peaelektrikilbi ja transiitkaablite ühenduskohtade kaitsmiseks vihma eest.“

Seega kuuluvad likvideerimisele üksnes lammutatavate hoonete endi võrguühendused. Maa all,

kus kulgevad kaebajate kinnistuid teenindavad trassid, lammutustöid ei tehta.

23. Ka lammutusprojekti lisaks olev ehituskorralduskava näeb ette vaid lammutatavate hoonete

võrguühenduste katkestamise: likvideeritavad võrgutrassid on punaste ristikestega ja lisatud on

vastavad selgitused. Maarjaheina tn 10 ja 12, Maarjamäe tn 18 ning Maarjamäe tn T3 ehk

kaebajate kinnistute suunal ei ole trasside likvideerimist ette nähtud. Maa-ameti kitsenduste

kaart ei ole lammutusprojekti dokument. Asjassepuutuvad võrgutrassid on kantud

ehituskorralduskava joonisele. Kaebajad ei ole välja toonud, millised trassid ja kas üldse sealt

puudu on.

24. Lammutusprojekti projekteerija ja vastustav spetsialist omavad ehitusinseneri, tase 6, kutset

(ehitustegevuse juhtimine, omanikujärelevalve) ja diplomeeritud ehitusinseneri, tase 7, kutset

(hoone ehitusprojekti koostamine, projekteerimise juhtimine).

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

25. Kaebuse menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt tuleb kaebus jätta rahuldamata.

26. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Ühe kaebaja kohta on kaebetähtaja ületamist

mööndud, taotledes tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud mõjuvat põhjust,

sh põhistatud, miks kaebaja ei saanud (lammutusloast teades) kaebust tähtaegselt esitada. Teiste

kaebajate kohta on vääralt väidetud, et nad said lammutusloast teada 14.02.2023. Kaebajaid

esindav vandeadvokaat saatis 11.01.2023 vastustajale selgitustaotluse lammutusloa kohta.

27. EhS § 42 lg 7 p 2 alusel ei olnud vastustajal kohustust kaebajaid lammutusloa menetlusse

kaasata, sest lammutusprojekt ei puuduta kaebajate õigusi ega huve (teenuste kättesaadavuse

tagamine).

28. EhS § 44 p 4 alusel ehitusloa andmisest keeldumiseks peab negatiivne mõju olema

intensiivne ja ülemäärane. Isikul tuleb taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema

jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada.

Vastupidisel juhul oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus

sisuliselt välistatud.

Naaber peab tõendama või usutavalt põhistama, et ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia

koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada või leevendada. Kaebajad

ei ole vastavat põhistamis- ega tõendamiskoormist täitnud ning see poleks ka võimalik, kuivõrd

kaebajate õigusi ei ole võimalik nende väidetud viisil rikkuda.

Lammutusprojektist nähtub, et likvideeritakse ainult lammutatavate hoonete endi

võrguühendused ning lammutustööd ei puuduta maapinna alust, kust kulgevad vee- ja

kanalisatsioonitorustik ning (madalpinge) elektrikaablid kaebajate kinnistute suunal. Täpsem

selgitus on lammutusprojekti seletuskirja ptk-s 4. Lammutusprojekti lisaks olev

ehituskorralduskava näeb ette ainult lammutatavate hoonete võrguühenduste katkestamise.

Ehituskorralduskavas on näidatud likvideeritavad võrgutrassid punaste ristikestega ning lisatud

asjakohased selgitused. Kaebajate kinnistute (ehk vahetult Maarjaheina tn 10 ja 12, Maarjamäe

tn 18 ning Maarjamäe tänav T3) suunal Pirita tee 28 kinnistut läbivalt kulgevate maa-aluste

trasside likvideerimist ei ole ette nähtud.

29. Arusaamatuks jääb kaebuse väide, et lammutusloa dokumentatsioonis puuduvat terviklik

võrkude plaan, kuivõrd Maa-ameti kitsenduste kaardil ei ole kaebajate võrguühendusi. Maa-

5(16)

ameti kitsenduste kaart ei ole lammutusprojekti dokumendiks. Võrgutrassid on kantud

ehituskorralduskava joonisele.

30. Samuti on arusaamatu etteheide, et lammutusprojektis ei ole kaebajate ühenduste säilitamist

piisavalt käsitletud. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ § 25 lg 5 p 2 ja 4 kohaselt peab lammutusprojekt sisaldama tööde alasse

jäävate ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude- ja rajatiste, haljastuse ning muude säilitatavate

elementide kaitsmise nõudeid, viisi ja ulatust ning tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise

tingimusi ja kohti.

Seega ei pidanud lammutusprojektis eraldi kirjeldama ja rõhutama kaebajate kinnistute

suunaliste trasside säilimist, arvestades, et lammutustööd kõnealuste võrkudeni (maa alla) ei

ulatugi.

31. Maa-aluste tehnovõrkude lammutustöid ei ole ehituskorralduskavaga ette nähtud.

Ehituskorralduskava märge olemasoleva veetoru „likvideerimine“ tähendab, et ebavajalikud

torud ühendatakse süsteemist lahti. Kaevus, mille juurde on märgitud selgitus „veeühendus

likvideerida“, sulgetakse tehniliselt muhviga vms Pirita tee 28 hoone suunaline veetoru

ühendus, ent toru ise jääb olemasoleval kujul maa alla alles. Vastavat tegevust on kirjeldatud ka

ehitusprojekti ptk-s 4.

32. Ehituskorraldusplaan ei ole ekslik ning ehituskorraldusplaani järgides ei katkestata

Maarjaheina tn 12 varustamist veega.

Arhiivist saadud tehnovõrkude koondplaan (mida toetavad AS Tallinna Vesi infosüsteemist

võetud joonised) kinnitavad, et piirkonna kinnistute (k.a kaebajate omandis olevate kinnistute)

varustamine vee, kanalisatsiooni ja elektriga toimub läbi Pirita tee 28 D-halli alt jooksvate

tehnovõrkude. Kolmas isik lisab siinkohal tehnovõrkude koondplaani, plaani väljavõttel

kolmanda isiku enda poolt märgitud tehnovõrkude kulgemise ja AS-i Tallinna Vesi

infosüsteemist võetud joonised (12.02.2024 menetlusdokumendi lisad 1-4).

Vee- ja kanalisatsioonitrass kulgevad Pirita tee 28 kinnistult D-halli alt Maarjaheina tn 10

kinnistu poole ning edasi jagunevad kaebajate kinnistute suunas (lisa 2 – rohelisega tähistatud).

Elektritrass kulgeb Pirita tee 28 kinnistu D-halli kõrval olevast alajaamast (ehituskorralduskaval

hoonete nr 1 ja 3 vahel) paralleelselt vee- ja kanalisatsioonitrassiga Maarjaheina tn 10 kinnistu

poole ning edasi jaguneb kaebajate kinnistute suunas (lisa 2 – kollasega tähistatud). Kõnealuse

alajaama toitekaablid säilitatakse.

33. Maarjaheina tn 12 veevarustus toimub D-halli alt kulgeva säilitatava veetorustiku ja

säilitatava veemõõdusõlme kaudu. Seega, C-halli veemõõdusõlme ja torustike likvideerimine

(sulgemine) ei mõjuta naaberkinnistute (k.a Maarjaheina tn 12 kinnistu) varustamist veega.

34. Mis puutub veemõõdusõlme külmumise vältimist, siis on võimalik paigaldada ajutine

soojak, mis tagab nii turvalisuse kui kaitse külma eest. Sama on selgitanud projekteerija (vt

kolmanda isiku 04.05.2023 menetlusdokumendi lisa 1).

35. Vastustaja on andnud ehitamiseks (lammutamiseks) ehitusloa ning johtuvalt leidnud, et

ehitusprojekt on nõuetekohane ega riku kellegi õigusi (EhS § 42 lg 1, § 44 p 4). Kui kaebajad

leiavad vastupidist ning rajavad niisugusele hinnangule oma kaebuse, tuleb neil oma väiteid

tõendada (HKMS § 59 lg 1).

36. Kolmanda isiku kinnistut läbivad kaebajateni viivad võrgutrassid, kuid need ehitised ei ole

asjaõiguslikult kolmanda isiku kinnistu osaks, st tema omandis.

37. Jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebajate arusaam, et ehituskorralduskavale peaksid

olema kantud kõik kaebajate kinnistud ning näidatud kogu nende võrguühendus.

6(16)

Ehituskorralduskava eesmärgiks on eelkõige näidata lammutamisele kuuluvate hoonete

asukohad. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et lammutusprojekt peaks kajastama terviklikult

kõigi lammutusloaga reguleeritud kinnistut ümbritseva piirkonna kinnistute võrguühendusi.

Maarjamäe tn 14 ja 17 kinnistud ei ole isegi Pirita tee 28 naaberkinnistud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

38. Kolmas isik esitas pärast asja arutamise lõpetamist 23.04.2024 taotluse kohtuotsuse

tegemise aja edasilükkamiseks. Taotluse põhjenduseks on väide, et projekteerija hindas pärast

istungit veelkord lammutusprojekti ja avastas, et kaebajate kinnisasjade veega varustamine

toimub keskpaviljoni C-halli veemõõdusõlme kaudu. Taotlusele on lisatud projekteerija seletus,

mille kohaselt on selle tõdemuse aluseks täpsustatud tehnovõrkude andmed, mis on saadud

EESTI NÄITUSTE AS-lt 2024.a. Neid andmeid ei ole taotlusele lisatud.

Kolmanda isiku taotlus kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamiseks tuleb jätta rahuldamata. See

võiks kõne alla tulla, kui kohus peab asja õigeks lahendamiseks koguda või uurida täiendavaid

tõendeid (HKMS § 130 p 2). Kohus annab otsuses hinnangu kaebajate kinnistute veega

varustamise kohta ning ei pea vajalikuks täiendavaid tõendeid koguda. Kohtu hinnangul ei ole

asja õigeks lahendamiseks vaja uurida projekteerija seletust, sest selle algandmeid ei ole kolmas

isik esitanud.

39. Vastustaja ja kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.

40. Kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kohus tühistab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

12.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18147 keskpaviljoni halli C osas, milles see ei näe ette

veemõõdusõlme säilitamist. Selliselt rikub lammutusluba Maarjaheina tn 12 kinnisasja omaniku

Q.B õigusi, sest lammutusprojekti järgimisel tähendaks see Maarjaheina tn 12 veevarustuse

katkemist.

Lammutusprojekti järgimisel Q.B kanalisatsiooni- ja elektriteenuste katkemist ning T.H, G.L ja

E.S vee-, kanalisatsiooni- ja elektriteenuste katkemist ei ole kaebajad tõendanud.

Kaebuse tähtaegsus

41. Puudub vaidlus, et vastustaja ei toimetanud lammutusluba kaebajatele kätte, see tähendab ei

teinud kaebajatele haldusakti teatavaks. Seetõttu ei ole kaebetähtaja hindamisel kohaldatav mitte

HKMS § 46 lg 1, vaid HKMS § 46 lg 7.

Selle normi sisustamise kohta on kohtupraktikas selgitatud, et kui haldusakti pole isikule

teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis

peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks

tehtaks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul

pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks (umbes

30 päeva), ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama

tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik

on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva

jooksul kaebuse esitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2024 määrus asjas nr 3-23-1008, p

17 viidetega Riigikohtu praktikale).

Kohtu hinnangul on määravaks, et on olemas kaebajat puudutav haldusakt, kuid haldusorgan on

rikkunud haldusakti kättetoimetamise korda. Sel juhul peab isik pärast haldusakti väljanõudmist

ja sellega tutvumist esitama kaebuse 30 päeva jooksul.

Käesolev olukord on tüüpjuhtumist erinev. Haldusorgan selgitas 19.01.2023 kaebajatele, et

lammutusloaga ei kaasne nende õiguste riivet. Haldusorgan ei tohi isikuid, kelle õigusi

7(16)

haldusaktiga riivatakse, eksitada. Haldusorgani vastus koosmõjus lammutusprojekti

seletuskirjaga võis kaebajates tekitada arvamuse, et ei esine nende õiguste riivet. Sellest

tulenevalt ei saa 11.01.2023 lugeda ajaks, mil kaebajad said teada neid puudutavast haldusaktist.

Üksnes ehituskorraldusplaani analüüsimisel võis tekkida kahtlus, et selle alusel teostatava

lammutamisega riivatakse kaebajate õigusi. Kohtu hinnangul ei viivitanud kaebajad pärast

vastava kahtluse tekkimist ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, mistõttu on kaebus

esitatud tähtaegselt (HKMS § 46 lg 7).

Kaebajate kaasamine

42. Haldusorganil lasub ehitusloa taotlust menetledes uurimiskohustus, st kohustus välja

selgitada ehitusloa mõjud (EhS 12 lg 3). Ehituskorraldusplaaniga tutvudes oleks vastustajale

pidanud aru saama, et Pirita tee 28 kinnistul asuvad trassid ei teeninda mitte üksnes

lammutusloa esemeks olevaid hooneid, vaid ka lähipiirkonna kinnisasjadel asuvaid hooneid.

Seega oleks vastustajal ehitusluba menetledes pidanud tekkima küsimus, kuidas tagatakse

kaebajatele teenuste jätkuv osutamine. Seejuures ei saa vastustaja piirduda üksnes

lammutusprojekti seletuskirjaga, mis ei kajasta mõju lähipiirkonna kinnisasjadel asuvatele

hoonetele.

Kohus nõustub kaebajatega, et kaasamiseks piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta

(Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 13). Kohtu hinnangul ei teostanud

vastustaja uurimiskohustust piisavalt, mille tulemusel jättis kaebajad põhjendamatult menetlusse

kaasamata, rikkudes EhS § 42 lg 7 p 2. Seega on lammutusluba formaalselt õigusvastane.

Lammutusloa osaline õigusvastasus

43. Haldusakti õiguspärasust tuleb eeldada. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et vastustaja

andis lammutusloa seetõttu, et lammutusprojekt on nõuetekohane ega riku kellegi õigusi (EhS §

42 lg 1, § 44 p 4). Lammutusloa tühistamise aluseks saab olla kaebajate õiguste rikkumine,

seega tuleb kaebajatel tõendada lammutusloa õigusvastasust ja sellega kaasnevat õiguste

rikkumist (HKMS § 59 lg 1).

44. Kohus loeb tõendatuks lammutusloa õigusvastasuse keskpaviljoni halli C osas, milles see

rikub Maarjaheina tn 12 kinnisasja omaniku Q.B õigusi.

Selle järelduse aluseks on järgmised tõendid.

1. Pirita tee 28 asuva Näituste Keskpaviljoni hallide joonis (dtl 548)

8(16)

2. Väljavõte ehituskorraldusplaanilt (kaebuse lisa 18) säilitatava veemõõdusõlme kohta

(dtl 76)

9(16)

3. Väljavõte AS Tallinna Vesi jooniselt (3. isiku 12.02.2024 vastuse lisa 3) Maarjaheina tn

12 veega varustamise osas (dtl 535)

10(16)

4. Ekspertarvamuse lisaks olevad fotod (dtl 515)

11(16)

12(16)

7. 18.01.2024 E.S Tammiku ekspertarvamus (dtl 512)

2.2. Maarjaheina tn 12 kinnistu veeühendus on tagatud läbi lammutatava halli C välisseina

vastas asuvas metallist kapis paiknevas veemõõdusõlmes (fotod nr 1 ja 2). Viidatud

veemõõdusõlme lammutusprojektis ei kajastu. Kitsenduste kaardilt (olemas ka geodeetilistel

alusplaanidel) on näha, et Pirita tee poolt torustike hargnemiselt kulgeb veetrass (peasissepääsu

piirkonnas) hallis C paiknevasse veesõlme. Vahetult halli välisseina läheduses veekaevus

paikneb veeühenduse sulgseade. Läbi hallis C paiknevast veemõõdusõlmest saab toite

Maarjaheina tn 12 kinnistu veepaigaldis ning sealt kulgevad veetrassid edasi ka

kõrvalkinnistutele (teadmata tarbijatele kulgevad veetorustikud). Vastavalt lammutusprojektile

on ette nähtud sulgeda halli C välisseina läheduses paiknevas veekaevus halli C veeühendus.

Vastavalt lammutusprojekti asendiplaanil näidatud veetorustiku sulgemisel ja hallis C paikneva

veesõlme demonteerimisel jääb Maarjaheina tn 12 kinnistu veeühenduseta.

8. Eksperdi E.S Tammiku 16.01.2024 e-kiri (dtl 505)

Käisin eile Tallinna Vesi AS arhiivis. Sealt saadud info põhjal kinnitati, et Maarjamäe tn

8,10,14,16,17,18 ja 21 ning Maarjaheina tn 20 veevarustus on tagatud läbi hallis D paikneva

veemõõdusõlme. Maarjaheina tn 12 veevarustus on tagatud läbi hallis C paikneva

veemõõdusõlme.

8. Pirita tee 28 asuva Näituste Keskpalviljoni halli C joonis (dtl 547)

45. Kohus alustab tõendite hindamist kolmanda isiku poolt esitatud AS Tallinna Vesi jooniselt,

millelt on näha veetrassi kulgemine keskpaviljoni hooneni, selle alt läbi ja edasi kuni

13(16)

Maarjaheina 12 kinnistuni. See joonis tõendab, et Maarjaheina tn 12 kinnisaja veega

varustamine toimub joonisel kujutatud veetrassi kaudu.

Kolmanda isiku väitega, et tegemist on keskpaviljovi, st messikeskuse D halliga, ei saa

nõustuda. Selle väite lükkab ümber kohtu poolt tõendina juurde võetud messikeskuse hallide

joonis. Joonisel eristatakse halli C ja halli D. Arvestades hallide kuju ja analüüsides AS Tallinna

Vesi veetrassi joonist leiab kohus, et Maarjaheina tn 12 kinnisaja veega varustamine toimub

halli C alt kulgeva veetrassi kaudu.

Kohtu järeldust kinnitab eksperdi e-kiri, mille kohaselt AS Tallinna Vesi selgitas, et

Maarjaheina 12 kinnisasja veega varustamine toimub halli C alt kulgeva veetrassi kaudu.

Ekspert esitas fotod, mis kinnitavad veemõõdusõlme olemasolu hallis C.

Eksperdi fotodelt on näha, et veemõõdusõlm asub hallis C osas C 6 (ehitise seinal olev tähis

C6). Halli C jooniselt on näha kaubaväravad C1-C5. Sein C6 saab asuda veetrassi halli C alt

läbimise suunas. Selle koha peal on punasega tähistatud sissepääs halli C. Ühtlasi kattub see AS

Tallinna Vesi joonisel kohaga, kust veetrass hoone C alt kulgeb. AS Tallinna Vesi joonis kattub

ehituskorraldusplaaniga osas, millel on näha veetrassi kulgemine hallini C.

Ehituskorraldusplaanil on kajastatud üksnes, et selles kohas tuleb likvideerida veeühendus

kaevus. Ehituskorraldusplaanis ei ole kajastatud, et hallis C asuks veemõõdusõlm. Samuti ei ole

ehituskorraldusplaanis kajastatud, et see veemõõdusõlm tuleb säilitada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajate poolt kaasatud ekspert on jõudnud õigele

järeldusele, et kui lammutamisel lähtuda ehituskorraldusplaanist, siis kaotaks Maarjaheina tn 12

veevarustuse.

46. Lammutusprojektile esitatavad nõuded on esitatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015

määruses nr 97 (https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv). Lammutusprojekti

eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa

kohta (määruse § 25 lg 2). Määruse § 25 ei erista sõnaselgelt lammutusprojekti puhul eel-, põhi-

ja tööprojekti staadiumit erinevalt ehitusprojektist (määruse § 8-10). Sellele vaatamata on ette

nähtud, et lammutusprojektis antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises

täpsusastmes (staadiumis), et tööd ohutult lõpule viia. Järelikult saab ka lammutusprojekti puhul

rääkida erinevatest staadiumitest. Täpsemad nõuded on seatud lammutusprojektile selles

staadiumis, kui see esitatakse koos lammutusloa taotlusega (määruse § 25 lg 5).

Lammutusprojektis ei ole täpsustatud, millise staadiumi projektiga on tegemist. Sellises

olukorras oli vastustajal võimalik lammutusprojekti hinnata kui eelprojekti (määruse § 13 lg 2).

Vastustaja pidi veenduma, et on täidetud vähemalt määruse § 25 lg 5 nõuded. Üheks selliseks

nõudeks on tehnovõrkude- ja rajatiste säilitatavate elementide kaitsmise nõuded, viis ja ulatus

(määruse § 25 lg 5 p 2).

Eelprojekt on siduv järgneva staadiumi projekti koostamiseks (määruse § 5 lg 3). Järelikult kui

eelprojekt ei sisalda teatud tehnovõrgu- ja rajatise säilitatava elemendi kaitsmise nõuet, ei saa

seda puudust kõrvaldada järgnevates staadiumites.

Samale seisukohale on Riigikohus (13.12.2018 otsus asjas nr 3-16-1050, p 18) jõudnud

ehitusprojekti puhul: Ehitusloa saanud projekti hilisemad versioonid võivad projekti

täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Projekti täpsustamisest tuleb eristada projekti

muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste

14(16)

korral lähtuda „Nõuete“ §-st 12. Olulisemate muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba

või esitada uus ehitusteatis.

Eelprojekti koosseisus olev ehituskorraldusplaan ei näinud ette hallis C asuva veemõõdusõlme

säilitamist. Ilma kohtumenetluseta ei oleks kolmas isik teada saanud, et esineb vajadus selle

veemõõdusõlme säilitamiseks.

Kui tehnovõrgu- ja rajatise säilitatava elemendi kaitsmise nõuet ei ole eelprojektis sätestatud,

siis ei saa rääkida kaitsmise nõude täpsustamisest tööprojektis. Järelikult on tegemist projekti

muutmisega.

Kuna sellest veemõõdusõlmest sõltub Maarjaheina tn 12 kinnisasja veega varustamine, siis on

tegemist olulise muudatusega, mis eeldab uue ehitusloa taotlemist.

Järelikult on lammutusluba, mis on antud välja ehituskorraldusplaanile toetudes õigusvastane,

sest rikub sellisel kujul Maarjaheina tn 12 omaniku subjektiivseid õigusi.

47. Muus osas ei ole kaebajad tõendanud, et lammutusprojekt rikub nende õigusi.

48. Kaebajad on tõendanud, et Maarjamäe tn 14,18 kinnisasjade veevarustus on tagatud hallis D

paikneva veemõõdusõlme kaudu (Eksperdi E.S Tammiku 16.01.2024 e-kiri). Kaebajad ei ole

tõendanud, et Maarjaheina tn 10, Maarjamäe tn 15 ja 17 kinnisasjade veevarustus on tagatud

hallis C paikneva veemõõdusõlme kaudu.

Kuna eelprojekt näeb ette hallis D asuva veemõõdusõlme säilitamise, siis on kolmandal isikul

õigus selles, et tööprojektis on võimalik täpsustada veemõõdusõlme säilitamiseks vajalikud

tingimused.

49. Kaebajad ei ole tõendanud väidet, et lammutustööde teostamise ajal on oht, et vigastatakse

säilitatavat kanalisatsioonitrassi. Seetõttu tuleb see väide jätta tähelepanuta.

50. Kaebajad väidavad, et elektritoitekaablid ühendatakse alajaamast lahti. Puudub kindlus, et

kaebajate elektriühendus säilib.

Elektrikaablite lahtiühendamine puudutab lammutatavaid hooneid.

Kaebajad väidavad, et ehituskorraldusplaani kohaselt säilitatakse elektrikilp, kust on näidatud

elektriühendus Maarjamäe tn 18 kinnistuga. Jääb ebaselgeks, kas elektrikilp säilitatakse õues

maapinnal.

Kuna eelprojekt näeb ette elektrikilbi säilitamise, siis on võimalik tööprojektis täpsustada

elektrikilbi säilitamiseks vajalikud tingimused.

Lammutusloa osaline tühistamine

51. Kohus selgitas eelnevalt, et lammutusluba on kaasamise nõude rikkumise tõttu formaalselt

õigusvastane. Kaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas ärakuulamata jätmine võis mõjutada

lammutusloa andmist (HMS § 58, Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 14).

Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, sest kaebaja Q.B kaasamine ja ärakuulamine oleks võinud

mõjutada lammutamisloa andmise otsust selliselt, et selles oleks ette nähtud keskpaviljoni halli

C lammutamine selliselt, et säilitatakse seal asuv veemõõdusõlm.

Muus osas ei saanud ärakuulamata jätmine mõjutada lammutusluba, mistõttu tuleb selles osas

jätta kaebus rahuldamata.

15(16)

Muud küsimused

52. Kolmandal isikul on õigus selles, et lammutusprojekti eesmärgist lähtuvalt ei pidanud

ehituskorraldusplaan kajastama kõikide Pirita tee 28 lähiümbruse tehnovõrkude asukohti.

Sellegipoolest pidi ehituskorraldusplaanilt koos lammutusprojekti seletuskirjaga olema

arusaadav, et lammutamise tagajärjeks ei ole elutähtsate teenuste katkemise oht. Sellise mõjuga

lammutusprojekti puhul oleks arusaadavuse taganud puudutatud isikute kaasamine.

53. Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust tehnovõrkude omandiõiguse küsimus.

Sõltumata sellest pidi vastustaja tagama, et lammutusloaga ei kaasne kahjulikke mõjusid

elutähtsate teenuste säilimisele.

54. Kuna lammutusprojekt puudutas hoonete lammutamist, siis omasid projekteerija ja vastutav

spetsialist vastava valdkonna ja taseme kutset.

Riigilõivu osaline tagastamine

55. Kaebajatel tuli kaebuselt ja esialgselt õiguskaitselt tasuda riigilõivu 160 eurot. Kaebajad

tasusid 225 eurot. Seega tuleb enammakstud riigilõiv 65 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1).

Menetluskulud

56. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab

kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

57. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ühe kaebaja ühe kinnisasja osas. Kohus leiab, et

proportsionaalselt rahuldas kohus kaebuse 20% ulatuses ja jättis rahuldamata 80% ulatuses.

58. Kaebajad taotlevad esitatud arvete alusel menetluskulude 31473,30 eurot (ilma

käibemaksuta, sealhulgas riigilõiv 240 eurot, panga teenustasud 0,3 eurot ja kinnistusraamatu

väljavõtted 16 eurot) väljamõistmist kaebajatelt.

Erinevalt vastustajast leiab kohus, et vaidlus on tavapärasest suurema keerukusega. Kaebajatele

ei saa ette heita, et nad kaasasid ehituskorralduskava hindamiseks, mis sisaldas tehnilisi

küsimusi, eriteadmistega isikud. Kaebaja vajalikud ja põhjendatud õigusteenuse kulud on 12000

eurot. Sellele lisandub riigilõiv 80 eurot, panga teenustasud 0,3 eurot ja kinnistusraamatu

väljavõtted 16 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud

2419,26 (12096,3*20/100=) eurot.

59. Kolmas isik taotleb esitatud arvete alusel menetluskulude 8570 eurot ilma käibemaksuta

väljamõistmist kaebajatelt. Kaebaja vajalikud ja põhjendatud õigusteenuse kulud on 7000 eurot

(käibemaksuta). Seega tuleb kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja mõista

menetluskulud 5600 eurot (7000*80/100=).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.02.2026 KOHTUOTSUSEGA

16(16)