1-22-3752/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

24. aprill 2024

Kohtuasja number

1-22-3752

Kohtukoosseis

Mario Truu, Ingrid Kullerkann ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Igor Skomarovski (isikukood 36201022274) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Igor Skomarovski

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Sofja Hristoforova

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 5. juuli 2022. a otsusega tunnistati Igor Skomarovski süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 263 lg 1 p 1 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks

4 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas 4. märtsil 2022. Vangistus lõppeb 4. märtsil 2026.

2. 1. märtsil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid I. Skomarovski vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta tema vabastamist.

3. Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrusega jäeti I. Skomarovski vabastamata. Kohus pidas

positiivseks, et ta on läbinud ühe sotsiaalprogrammi ja osaleb järgmises sotsiaalprogrammis,

samuti on tal vabaduses kindel elukoht ja lähedaste toetus. Siiski ei tekkinud kohtul veendumust,

et I. Skomarovski käitumine ja hoiakud on muutunud määral, mis võimaldaks teda ennetähtaegselt

vabastada. Kohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et teda on kriminaalkorras karistatud

15 korral, vangistuses viibib ta 14. korda, kehtivaid kriminaalkaristusi on 2. I. Skomarovski on

pannud toime uue kuriteo kriminaalhooldusel viibides. Kuritegude soodusteguriks on alkohol.

Kuigi I. Skomarovski ise ei näe alkoholi tarvitamises probleemi, nähtub tema varasemast

elukäigust, et just alkoholijoobes paneb ta toime isikuvastaseid kuritegusid. Varavastaste

kuritegude objektiks on olnud alkohol. I. Skomarovski läbis 2016. aastal sotsiaalprogrammi

„Eluviisitreening“, kuid see ei avaldanud oodatud mõju, sest ta jätkas kuritegude toimepanemist

alkoholijoobes. Vaatamata sellele, et I. Skomarovski on avaldanud soovi hoiduda edaspidi

alkoholi tarvitamisest, kahtleb kohus selle edukuses, sest tal on varem olnud piisavalt võimalusi

2(3)

astuda vajalikke samme alkoholiprobleemist vabanemiseks, kuid seni pole ta seda teinud. Lisaks

soodustab uusi kuritegusid tema kuritegeliku taustaga suhtlusringkond ja majanduslik seisund.

I. Skomarovskil on rahalisi kohustusi summas 3987,26 eurot ja tema majanduslik

toimetulekuoskus on kesine. Seejuures ei erine I. Skomarovski varanduslik seis vabaduses

vangistusele eelnenud olukorrast, kuid see polnud piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Samuti

ei ole ta täitnud täitmiskavas seatud eesmärke. Märkimisväärne on seegi, et I. Skomarovski

käitumine vangistuses pole olnud laitmatu. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati

teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Samas möödub sellest karistusest peatselt üks aasta.

4. Maakohtu määruse vaidlustas I. Skomarovski, kes taotleb selle tühistamist ja enda vangistusest

vabastamist. I. Skomarovski sõnul ei arvestanud kohus tema vanuse ega terviseseisundiga.

Distsiplinaarkaristus, millele kohus tugines, kustub määruskaebemenetluse ajaks. Liiati polnud

selle karistuse määramine põhjendatud, sest I. Skomarovski ei saanud aru, et ta jättis

teavitamiskohustuse täitmata. Samuti ei ole õige arvestada katseajal toimepandud kuriteo ja

kuritegeliku taustaga suhtlusringkonnaga, sest kuriteo pani ta katseajal toime 17 aastat tagasi ja

sellise taustaga inimestega ei suhtle ta juba üle 15 aasta. Need sotsiaalprogrammid ja riigikeele

kursus, mille läbimist kohus pidas oluliseks, saab läbida ka vabaduses. Lisaks on põhjendamatu

seostada varasemaid kuritegusid I. Skomarovski varalise seisundiga, sest kuritegude ajendiks

polnud varalise kasu saamine, vaid soov varastada alkoholi enda tarbeks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus ei too

kaasa selle muutmist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174,

p 12 koos viitega). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui

kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata

(RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Vaidlustatud määruses on ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel juhindutud KarS § 76 lg-st 4. Maakohus ei teinud I. Skomarovskit vabastamata jättes

selliseid kaalutlusvigu, mille tõttu tuleks see ümber otsustada.

6. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu

edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid

aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et

süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses

on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema

varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9).

7. Kolleegium arvestab maakohtu tuvastatud I. Skomarovski vabastamise kasuks kõnelevate

asjaoludega. Lisaks leiab kolleegium määruskaebuses öelduga osaliselt nõustudes, et kui kuritegu

on toime pandud katseajal kaua aega tagasi, ei saa seda pidada kuigi kaalukaks asjaoluks

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Sellele vaatamata pole võimalik I. Skomarovskit eeskätt

tema senise elukäigu, aga ka kuritegude asjaolude tõttu vabastada. I. Skomarovskit iseloomustab

pidev kuritegude toimepanemine, sest teda on kriminaalkorras karistatud ühtekokku 15 korral,

vangistuses viibib ta lausa 14. korda. I. Skomarovski kannab praegust vangistust nii isiku- kui ka

varavastaste kuritegude eest. Vangla materjalidest nähtub, et kuritegude oluliseks soodusteguriks

on alkoholi tarvitamine. Isikuvastaseid kuritegusid on ta enamjaolt toime pannud alkoholijoobes

ja varavastased kuriteod on seisnenud alkoholi varastamises. Ehkki I. Skomarovski on varem

läbinud alkoholi tarvitamist puudutava sotsiaalprogrammi, jätkas ta vabaduses alkoholi

3(3)

tarvitamist ja sellest tingituna ka kuritegude toimepanemist. Lisaks ei nähtu vangla materjalist ega

määruskaebusest, et I. Skomarovski oleks ka päriselt mõistnud alkoholi tarvitamise probleemi.

Seetõttu on tema puhul tagasilanguse oht väga suur. Maakohtu istungil sõnas ta küll seda, et ei

soovi enam alkoholi manustada, kuid ainuüksi see ei veena ringkonnakohut tema suutlikkuses

alkoholist vabaduses hoiduda. I. Skomarovski möönab määruskaebuses, et varavastased kuriteod

pani ta toime alkoholi varastamiseks enda tarbeks, aga märgib, et varalist kasu ta nendega saada

ei soovinud. Kolleegium osutab sellele vastuseks, et ka alkoholivarguse korral saab rääkida

varalisest kasust. See seisneb kellelegi teisele kuuluva alkoholi endale saamises. Kuna

I. Skomarovski on varem pannud toime kuritegusid alkoholi tarvitamiseks, on olemas oht, et ta

teeb seda vabanedes uuesti, arvestades muu hulgas sedagi, et tema varanduslik seisund ei erine

märkimisväärselt vangistusele eelnenud ajast. Märkimist väärib seegi, et vabaduses pole talle

tagatud kindlat töökohta ja tal on arvestatavas suuruses võlakohustused (ca 3987,26 eurot), mis

suurendab uute kuritegude ohtu, seda enam, et maakohtu tuvastatu järgi on I. Skomarovski

majandusliku toimetuleku oskus kesine. Määruskaebuses on väidetud, et I. Skomarovski pole

kuritegeliku taustaga inimestega suhelnud juba üle 15 aasta. See on aga vastuolus vangla esitatud

materjalidega, millest selgub, et tema suhtlusringkonda kuulub isegi I. Skomarovski enda sõnul

ka kuritegeliku taustaga inimesi. Samuti nähtub Viru Maakohtu 5. juuli 2022. a otsusest, et ta

tunnistati süüdi lisaks muule erinevate isikutega grupis toime pandud vargustes. Kokkuvõttes ei

võimalda I. Skomarovski kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik veel

ennetähtaegset vabastamist.

8. I. Skomarovski heidab määruskaebuses maakohtule ette, et kohus ei võtnud arvesse

distsiplinaarkaristuse peatset kustumist, tema vanust ja tervislikku seisundit ega võimalust läbida

sotsiaalprogrammid ja riigikeele kursus vabaduses. Kolleegiumi hinnangul ei kahanda need

asjaolud temast lähtuvat märkimisväärset ohtu. Sotsiaalprogrammide ja riigikeele kursuse

läbimine vabaduses oleks põhjendatud siis, kui I. Skomarovskist tulenev oht uuteks kuritegudeks

oleks madal. Praegu see aga nii ei ole.

9. Eelneva põhjal ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1,

jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määruse muutmata ja

I. Skomarovski määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)