2-24-4979/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. aprill 2024. a

Tsiviilasja number

2-24-4979

Tsiviilasi

R. V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: R. V. (isikukood xxxxxxxxxx; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda R. V. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega R. V. .

3. Jätta menetluskulud R. V. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte R. V. .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. R. V. (avaldaja, võlgnik) esitas 27. märtsil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles taotles pankroti väljakuulutamist. Avaldaja taotles lisaks

riigilõivu tasumisest vabastamist.

Tartu Maakohus jättis 3. aprilli 2024. a määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1

ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva

määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: esitama

maksejõuetusavaldus käesoleval ajal kehtival vormil; põhistada menetlusabi taotlust oma

isikliku ja majandusliku seisundi kohta või tasuda riigilõiv 10 eurot.

Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS

§ 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.

2. Võlgnik sai kohtumääruse kätte 3. aprillil 2024 avaliku e-toimiku vahendusel, seega lõppes

puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 17. aprillil 2024 (tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi

kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1

p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10 ning § 3401 lg 2 alusel.

4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1

p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku

allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10

järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud

riigilõivu.

FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:

1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus

makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes

pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada;

3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade

ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või

sätestatud

kohustusi

vastavalt

sellele,

milline

menetlus

tema

suhtes

algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 3. aprilli 2024. a määruses, et võlgniku avaldus ei vasta nendele nõuetele ning

kohustas võlgnikku esitama maksejõuetusavaldus käesoleval ajal kehtival vormil. Kohus

selgitas, et enamus võlgniku nõuetest on aegunud. Võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamise

tõttu tekib võlgniku suhtes uus iseseisev täitedokument ning ka aegunud nõuded muutuvad

uuesti sundtäidetavateks. Kohus palus võlgnikul täpsustada, kas ta jätkuvalt soovib enda

suhtes pankroti väljakuulutamist, mille tagajärjel muutuvad juba aegunud nõuded uuesti

sundtäidetavaks.

Lisaks kohustas kohus võlgnikku põhistama menetlusabi taotlust oma isikliku ja majandusliku

seisundi kohta või tasuma riigilõivu 10 eurot ning esitama riigilõivu tasumist kinnitavad

andmed või maksekorraldus.

TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 3. aprilli 2024. a

määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

5. Võlgnik sai 3. aprilli 2024. a määruse kätte 3. aprillil 2024. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks

(nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 4. aprillil 2024,

14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 17. aprillil 2024. Kuivõrd võlgnik

ei ole kohtu 3. aprilli 2024. a määrusega määratud tähtajaks (17. aprilliks 2024) puudusi

kõrvaldanud, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning

TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

6. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise

järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võlgniku

kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik