2-23-15200/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15200

Tsiviilasi

P Ku võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: P K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Usaldusisik: Mark Uska (Advokaadibüroo Uska OÜ, Lelle

24, 11318 Tallinn, telefon 56221091, e-post mark@uska.ee)

Resolutsioon

1. Kinnitada P Ku võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurodes)

Kõrvaln.

(eurodes)

Kogu-

summa

(eurodes)

Täitmise

periood

Tasumise

sagedus

Osamaksete

arv ja suurus

Täitmise

ulatus

(eurodes)

xxx AS

(xxx)

2098,88

2098,88

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

26,42 eurot

1268,16

xxx AS

(xxx)

5396,02

29,52

5425,54

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

44,70 eurot

2145,60

xxx AS

(xxx)

2996,10

95,19

3091,29

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

22,33 eurot

1071,84

xxx AS

(xxx)

811,20

38,82

850,02

-

-

-

xxx AS

(xxx)

17 455,40 229,61

17685,01

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

363,65 eurot

17 455,20

AS xxx

(xxx)

3899,35

200,50

4099,85

-

-

-

AS xxx

xxx

(xxx)

3287,27

120,84

3408,11

-

-

-

xxx

OÜ

(xxx)

1992

43,02

2035,02

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

30,56 eurot

1466,88

xxx AS

(xxx)

5644,51

122,12

5766,63

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

117,59 eurot

5644,32

xxx AS

(xxx)

3779,31

429,89

4209,20

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

60,69 eurot

2913,12

xxx OÜ

(xxx)

1761,62

13,57

1775,19

10.06.2024-

10.05.2028

1x kuus,

10ndal

48 osamakset

34,49 eurot

1655,52

xxx (xxx 56251)

3800

3800

-

-

-

KOKKU

52 921,66 1323,08

54 244,74

10.05.2028

700,43 eurot

33 620,64

2. P Kul tuleb teha võlausaldajatele esimene osamakse 10.06.2024.

3. P Kul tuleb esitada tema varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta

aruanne usaldusisikule iga aasta 24. aprilliks. Esimene aruanne tuleb esitada

24.04.2025. Aruandeid tuleb esitada kuni kava täitmise lõppemiseni.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Mark Uska.

5. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud poolte endi kanda.

6. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid

mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses oli P Ku maksejõuetusavaldus. Kohus võttis 07.11.2023

määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Mark Uska.

2. Usaldusisik esitas 05.12.2023 aruande, mille kohaselt võlgnik on makseraskustes, kuid püsiv

maksejõuetus ei ole veel saabunud. Usaldusisik leiab, et põhjendatud on võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamine. Usaldusisik ei tuvastanud kohustustest vabastamise

menetluse ega võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise asjaolusid.

3. Kohtu 11.12.2023 määrusega kohustati võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1920 eurot. Kohus

võimaldas deposiidi tasuda 3 kalendrikuu jooksul osamaksetena iga kalendrikuu 8ndaks

kuupäevaks tasudes 640 eurot kuus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik deposiidi tasunud täies

ulatuses.

4. Kohtu 12.02.2024 määrusega algatati võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisikul

tuli esitada kohtule hiljemalt 60 päeva jooksul võlgade ümberkujundamiskava.

5. Usaldusisik

esitas

28.03.2024

kohtule

avalduse

võlgade

ümberkujundamiskava

kinnitamiseks ja ümberkujundamiskava. Usaldusisik tõi esile, et xxx AS, xxx AS, xxx AS ja

xxx AS kiidavad kava heaks. xxx OÜ esitas vastuväite leides, et usaldusisiku seisukoht

vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta on paljasõnaline ja ebaõige.

Usaldusisik jääb enda seisukoha juurde. Kavas toodud ümberkujundatava nõude suurus on

põhjendatud ning hoopis võlausaldaja vastuväide on paljasõnaline ja ebaõige. Tarbija

krediidivõimelisuse kontrollimine on krediidiandja positiivne kohustus, mille järgimine on

antud juhul tõendamata. Usaldusisikule teadaolevalt on xxx OÜ pöördunud kohtu poole

sooviga avaldada kavaga mittenõustumist, kuid pöördumine tuli adresseerida usaldusisikule,

mida krediidiandja teinud ei ole. Seega tuleb lugeda, et xxx OÜ on kavaga nõustunud.

Eeltoodust tulenevalt on kavaga nõustunud, sh loetakse nõustunuks, võlgniku 12st

võlausaldajast 11, kelle nõuded moodustavad kõigist nõuetest 96,25%.

6. Kohtule esitatud lisadest nähtub, et usaldusisik esitas 11.03.2024 seisukoha võlausaldaja xxx

OÜ nõudele. Võlausaldaja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõistes. Seega tuli krediidiandjal järgida laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 lg 6). Vaidluse korral vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal (VÕS §

403 lg 13). Usaldusisiku hinnangul ei ole võlausaldaja lepingu sõlmimisel järginud VÕS § 403

lg 6, kuivõrd kogutud andmete põhjal ei olnud võimalik veenduda, et võlgnik on

krediidivõimeline. Võlausaldaja ei ole õigesti tuvastanud võlgniku regulaarse sissetuleku

suurust. Usaldusisik leiab, et võlausaldajal tuleb tuvastada sissetulek, mida võlgnik saab piisava

tõenäosusega ka tulevikus. Võlausaldaja on kogunud andmeid sissetuleku kohta

pensioniregistrist viimase 6 kuu kohta (24.09.2020 – 25.02.2021). Võlgniku töötasuks on sellel

perioodil olnud valdavalt 1223,47 eurot, 2020. a detsembris erandlikult 3470,40 eurot.

Võlausaldaja ei ole välja selgitanud, kas tegemist on ühekordse või regulaarse sissetulekuga.

Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et tema sissetulek 2020. a detsembris ei olnud 3470,40

eurot. Sellist sissetulekut ei nähtu ka usaldusisiku käsutuses olevatelt konto väljavõtetelt.

Seetõttu on võlausaldaja põhjendamatult arvutanud võlgniku keskmise sissetuleku suuruseks

1972,45 eurot. Võlausaldaja ei ole välja selgitanud kõiki võlgniku varalisi kohustusi.

Võlausaldaja selgitustest nähtuvalt on arvestatud üksnes „kohustuslikku miinimumi“ 150 eurot.

Võlgnik ei ole enda varaliste kohustuste suurust märkinud ning võlausaldaja ei ole esitatud

andmeid ka kontrollinud. Muu hulgas seepärast ei saanud võlausaldaja veenduda võlgniku

varasemate maksekohustuste täitmise ja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Võlausaldaja ei ole küsinud võlgniku konto

väljavõtet, kuigi varaliste kohustuste suurus olnuks võimalik välja selgitada selle pinnalt.

Võlausaldajal tulnuks kontrollida võlgniku konto väljavõtet, kus ta teeb aktiivselt (enim)

igapäevaseid arveldusi ja kuhu laekub tema peamine sissetulek. Võlgniku peamise konto

väljavõtte kontrollimisel oleks võlausaldaja lõppastmes tuvastanud, et võlgnikul on lepingu

sõlmimisele eelnevatel kuudel märkimisväärselt suuremad igakuised kohustused, kui oli

märgitud laenutaotlusel. Võlgnik polnud ilmselt krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub

VÕS §403 lg 6sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕSi §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Võlausaldaja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema (VÕS § 403 lg 7). Võlausaldaja 22.02.2024 vastuse kohaselt on võlausaldaja teinud

võlgnikule laenu väljamakseid summas 8327 eurot ning võlgnik on tagastanud võlausaldajale

6858,17 eurot. Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud andmetel on võlgnik tasunud

võlausaldajale 6860,20 eurot. Kooskõlas VÕS § 415 lg 2 on võlausaldaja xxx OÜ põhinõude

jääk seega 1466,80 eurot.

7. Võlausaldaja xxxp OÜ leiab, et ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Krediidiandjana on täitnud krediidi andmiseks kõiki nõutud regulatiivnorme, mis on

kehtestatud ka sise-eeskirjaga. Ehk et, krediidiandja omandas teabe, mis võimaldas hinnata

kliendi

krediidivõimelisust,

kasutades

ka

asjakohaseid

andmekogusid,

hindas

krediidivõimelisust ja eelpool nimetatud asjaolude tulemusena oli veendunud kliendi

võimekuses võetav krediit oma sissetulekute arvelt korrektselt tagasi maksta.

8. Võlausaldaja xxx OÜ teatas kohtule, et ei nõustu usaldusisiku esitatud seisukohaga ja soovib

sellele esitada vastuväite. Võlausaldaja ei ole kohtule ega usaldusisikule vastuväidet esitanud.

9. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 24 lg 1 sätestab, et pärast

ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos

avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte

ümberkujundamiskavas

nimetatud

võlausaldajatele,

kelle

nõuete

ümberkujundamist

taotletakse.

Sama

sätte

teise

lõike

kohaselt

määrab

usaldusisik

võlausaldajale

ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on

vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest

arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle

tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku

taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil,

peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka

seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. FIMS § 24 lg 3 järgi edastab usaldusisik

võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule.

10. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et usaldusisik edastas ümberkujundamiskava

kõigile võlausaldajatele ja määras neile 16-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks. P Ku

võlausaldajad on xxxk AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS, AS xxx, AS xxx, xxx OÜ, xxx

AS, xxx AS, xxx OÜ ja xxx. Võlausaldaja xxx OÜ esitas vastuväite oma nõude suuruse osas.

Võlausaldaja xxx OÜ teatas, et soovib vastuväite esitada, kuid seda ei teinud. xxx, xxx AS, xxx

AS ja xxx AS kiitsid kava heaks. Ülejäänud võlausaldajad ei ole usaldusisiku päringule

tähtaegselt vastanud. FIMS § 25 lg 1 teine lause sätestab, et avalduse tähtpäevaks esitamata

jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt

on vaid üks võlausaldaja vaidlustanud oma nõude suurust.

11. Kohtu hinnangul on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava täidetav, see

on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud

FiMS § 21 lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule

jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku

minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik.

12. Seoses võlausaldaja xxx OÜ vastuväitega märgib kohus järgmist. FIMS § 25 lg 1 kohaselt

kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud

nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta FIMS § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul

usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab

tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et

võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama sätte teise lõike alusel kui usaldusisik ei

nõustu FIMS § 25 lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta

koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta

avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka

võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FIMS § 25 lg 3 sätestab, et kohus

otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning

tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja

puudutatud võlausaldaja.

13. Kohus leiab, et võlausaldaja xxx OÜ seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd

nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu

Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa

Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio)

ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Käesolevalt on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema (VÕS § 403 lg 7). Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks,

et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused

ning neid asjaolusid tõendada. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise

keeld.

Krediidiandja

on

enne

lepingu

sõlmimist

kohustatud

omandama

tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama võlausaldaja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe

lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kuivõrd esitatud andmete ja tõendite

alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, võlausaldaja ei ole

esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist.

14. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud

tingimustel. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul,

kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on kavaga nõustunud, sh loetakse nõustunuks,

üksteist võlausaldajat kaheteistkümnest, kelle nõuded moodustavad kõigist nõuetest 96,25%.

Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajat xxx

OÜ-d halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Seega puuduvad alused võlgniku

ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ja kava kuulub kinnitamisele.

15. Kohus selgitab ka, et FiMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei

saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta

ümberkujundamiskava

kehtib.

Ümberkujundamiskava

kinnitamise

järel

jätkatakse

maksejõuetusavalduse

menetlusse

võtmisel

või

usaldusisiku

nimetamisel

peatatud

täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

Tulenevalt FiMS § 32 lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja

õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib

võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

16. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1).

Võlgnikul tuleb määruse resolutsioonis määratud tähtajaks esitada usaldusisikule aruanne

võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3).

17. Kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei

anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada

(FiMS § 41 lg 2 p 6).

18. Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FiMS § 35 lg 4).

19. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu (FiMS § 54 lg-d 1, 3).

Kohus määrab usaldusisiku tasu suuruse kindlaks hiljem käesoleva menetluse jooksul.

20. Kohus määrab usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise

menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel usaldusisiku taotluse alusel

(FiMS § 54 lg 3 ls 2, lg 4 ls 1). Usaldusisiku tunnitasu ei tohi ületada FiMS § 54 lg 5 ls-s 2

sätestatud tunnitasu ülemmäära (1/10 kuupalga alammäärast). Kui büroo, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, on käibemaksu kohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks

(FiMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 11).

21. Kohus määrab FiMS § 8 lg 2 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik