2-23-7298/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja I, A (isikukood xxxxxxxxxxx), hageja II, B (isikukood xxxxxxxxxxx) selliselt, et iga kuu tasub kostja vähemalt 60 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks.
Legislator headnote
AI generated2-23-7298/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kuupäevaks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Kohtujurist
Anna-Mariel Kink
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-7298
Tsiviilasi
A, B hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised (pooled) ja
nende esindajad
Hageja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx)
Hageja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx)
Hagejate seaduslik esindaja: C
Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Valeria Titova
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja
Maarika Kutser
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetluse liik
23.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja I, A (isikukood xxxxxxxxxxx), hageja II, B (isikukood xxxxxxxxxxx)
ja kostja, Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel
tingimustel:
1.1.
Kostja kohustub tasuma hagejale I tagasiulatuva perioodi (2023. a aprill –
2024. a aprill) eest elatist summas 1450 eurot.
1.2.
Kostja tasub punktis 1.1 märgitud kohustust osamaksetena 24 kuu jooksul
selliselt, et iga kuu tasub kostja vähemalt 60 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks.
Esimene makse tehakse 15.05.2024.
1.3.
Kostja kohustub tasuma hagejale II tagasiulatuva perioodi (2023. a aprill –
2024. a aprill) eest elatist summas 1450 eurot.
1.4.
Kostja tasub punktis 1.3 märgitud kohustust osamaksetena 24 kuu jooksul
selliselt, et iga kuu tasub kostja vähemalt 60 eurot kuus iga kuu 15. kuupäevaks.
Esimene makse tehakse 15.05.2024.
1.5.
Juhul kui kostja hilineb tagasiulatuva elatise osamakse tasumisega hageja I või
hageja II osas rohkem kui 2 nädalat, muutub tagasiulatuva elatise summa
tasumata osas täies ulatuses sissenõutavaks.
1.6.
Kostja kohustub tasuma hagejale I igakuist elatist alates 01.05.2024 kuni lapse
täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus.
2-23-7298
2 (3)
1.7.
Kostja kohustub tasuma hagejale II igakuist elatist alates 01.05.2024 kuni lapse
täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus.
1.8.
Kostja tasub igakuist elatist hiljemalt iga jooksva kuu 15. kuupäevaks.
1.9.
Kostja tasub nii tagasiulatuva kui ka jooksva elatise hagejate ema, C
arvelduskontole. Esmalt loetakse tasutud summast täidetuks jooksev elatis.
1.10. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
MENETLUSE KÄIK
1. Hagejad esitasid 18.05.2023 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt mõlema
hageja kasuks välja alates hagi esitamisest elatis kuni laste täisealiseks saamiseni summas
260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil
(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga
muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene
lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad
suurendasid enda nõuet 30.01.2024, paludes mõista välja hageja I kasuks 2023. a novembrikuu
eest 359,63 eurot ja detsembri eest 327,28 eurot ning jaanuari eest 290,33 eurot.
2. Täiendavalt palusid hagejad mõista välja kostjalt enda kasuks ka tagasiulatuva elatise
perioodi eest 01.04.2023 – 17.05.2023 hageja I kasuks summas 483,09 eurot ja hageja II kasuks
403,09 eurot.
3. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:
-
Hagejad on kostja lapsed. Hageja I sündis xx.xx.xxxx ja hageja II sündis xx.xx.xxxx.
-
Hagejad elasid varem eraldi, kumbki ühe vanema juures ja elatist ei nõutud (v.a 2022. a
suve eest, mille osas saavutati kompromiss). Alates 01.04.2023 elab hageja I alaliselt
emaga ning mõlemad lapsed on tema ülalpidamisel.
-
Hagejatel on tekkinud kahju ülalpidamise saamata jätmise tõttu: 2023. a aprilli eest
hageja I osas summas 340,33 eurot ja 01. – 17.05.2023 osas 142,76 eurot (kokku 483,09
eurot); 2023. a aprilli eest hageja II osas summas 260,33 eurot ja 01. – 17.05.2023 osas
142,76 eurot (kokku 403,09 eurot). Kuna hagejale I määratud lapsetoetus laekus 2023. a
aprillikuus kostja kontole (kuigi hageja 1 elas juba hagejate emaga), suureneb hagejale I
2023. a aprillikuu eest tasumiseks kuuluv tagasiulatuv elatis 80 euro võrra.
-
Hageja I õpib XXX ning alates 2023. a novembrist osaleb õppepraktikal. Õppepraktika
sooritamiseks tuli hageja I seaduslikul esindajal enda kulul soetada hagejale I tööriideid
ning sobilikke jalanõusid.
4. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt, nõustudes tasuma 150 eurot igakuiselt mõlemale hagejale.
Ülejäänud osas vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal puuduvad
võimalused maksta hagejatele nõutud summas elatist.
5. Pooled jõudsid 23.04.2024 kohtuistungil kompromissini.
2-23-7298
3 (3)
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete
ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole
alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud
teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest
poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole
vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3
kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole
kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad
poolte endi kanda.
9. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on
kompromisslepingust nähtuvalt välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.
Maarja-Liis Lall
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)