3-22-616/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-616

Haldusasi

P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 7.

detsembri 2021. a otsuse nr 12-6/21/629 ja 8. detsembri

2021. a otsuse nr 12-6/21/668 tühistamiseks osas, millega

jäeti kaebajate taotlused rahuldamata ning taotletud toetust

vähendati, PRIA 10. veebruari 2022. a vaideotsuse nr 12-

1/22/43-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks lahendada

kaebajate toetustaotlused vaidlustatud osas uuesti

Menetlusosalised

Kaebajad P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ, esindaja

Janor Metsallik

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindaja Ave Paavel

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus, istung 25. märtsil 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. mail 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-616

1. P V S GRUPP OÜ esitas 21. mail 2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse

nr 110211110689. 17. augustil 2021 esitas P V S GRUPP OÜ taotluse muudatusavalduse,

millega taotles muu hulgas ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetust 568,55 ha-le.

PRIA viis 8. septembril 2021 P V S GRUPP OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille kohta

koostati kontrollaruanne nr 210378. 10. septembril 2021 viidi läbi täiendav kohapealne

kontroll.

2. PRIA määras 7. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/629 P V S GRUPP OÜ-le 2021.

aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Toetus määrati 512,24 ha ulatuses, s.o taotletust

56,31 ha võrra vähem. Lisaks kohaldati halduskaristust, mille tõttu vähendati toetust

tuvastatud pindalaerinevuse 1,5-kordses ulatuses.

PRIA määras 8. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/668 P V S GRUPP OÜ-le 2021. aastal

taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt. Toetus määrati

512,24 ha ulatuses, s.o taotletust 56,31 ha võrra vähem.

PRIA arvestas mõlema otsusega toetusõigusliku pindala hulgast tervikuna välja põllu nr 219

(pindala 51,15 ha) ning osaliselt põllu nr 239 (5,16 ha ulatuses).

3. P V S Lammas OÜ esitas 20. mail 2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse

nr 110211109498. 15. juunil 2021 esitas P V S Lammas OÜ taotluse muudatusavalduse,

millega taotles muu hulgas ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetust 122,4 ha-le.

PRIA viis 15. septembril 2021 P V S Lammas OÜ juures läbi kohapealse kontrolli, mille

kohta koostati kontrollaruanne nr 210406.

4. PRIA määras 7. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/629 P V S Lammas OÜ-le 2021.

aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaliselt. Toetus määrati 103,41 ha ulatuses, s.o taotletust

18,99 ha võrra vähem. Lisaks kohaldati halduskaristust, mille tõttu vähendati toetust

tuvastatud pindalaerinevuse 1,5-kordses ulatuses.

PRIA määras 8. detsembri 2021. a otsusega nr 12-6/21/668 P V S Lammas OÜ-le 2021.

aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt. Toetus

määrati 103,41 ha ulatuses, s.o taotletust 18,99 ha võrra vähem.

PRIA arvestas mõlema otsusega toetusõigusliku pindala hulgast tervikuna välja põllu nr 409

(pindala 18,99 ha).

5. P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ esitasid 5. jaanuaril 2022 PRIA 7. detsembri

2021. a ja 8. detsembri 2021. a otsuste peale vaide, mille PRIA jättis 10. veebruari 2022. a

vaideotsusega nr 12-1/22/43-2 rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt oleks tulnud P V S GRUPP OÜ põld nr 219 ja P V S Lammas OÜ põld

nr 409 hiljemalt 20. augustiks 2021 niita või täita põldude hooldamiskohutus muul moel, kuid

seda ei tehtud. Selle asemel künti põllud 2021. a sügisel üles. Seda tegevust ei saa

toetuskõlblikuks tegevuseks lugeda. Põllu nr 219 osas tuli toetusõigusliku pindala hulgast

välja arvata teeäärne võsa ja kraav, kuna kraav koos võsaga oli laiem kui 12 m. Samuti tuli

2(15)

3-22-616

põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala vähendada heinapallide alla jääva maa ulatuses (0,08

ha). P V S GRUPP OÜ põllu nr 239 osas tuli toetusõiguslikku pindala vähendada 5,16 ha

võrra mõõtmistulemuste alusel.

6. P V S GRUPP OÜ (kaebaja I) ja P V S Lammas OÜ (kaebaja II) esitasid 14. märtsil 2022

Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada PRIA 7. detsembri 2021. a otsuse nr

12-6/21/629 ja 8. detsembri 2021. a otsuse nr 12-6/21/668 osas, millega jäeti nende taotlused

rahuldamata ning taotletud toetust vähendati, tühistada PRIA 10. veebruari 2022. a vaideotsus

nr 12-1/22/43-2 ning kohustada PRIA-t lahendama toetustaotlused vaidlustatud osas uuesti.

7. Tartu Halduskohus võttis 15. märtsi 2022. a määrusega kaebuse menetlusse.

8. Vastustaja esitas 13. aprillil 2022 vastuse kaebusele.

9. Kaebajad esitasid 21. septembril 2022 seisukoha ja tõendid, millele vastustaja esitas

vastuväited 5. detsembril 2022.

10. Kohus andis 17. oktoobri 2023. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule

seoses kohtukoosseisu muutumisega seisukohad ja taotlused, sest Tartu Halduskohtu esimehe

13. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 11-1/23/33 oli jagatud seni kohtunik Roby Koigi

menetluses olnud haldusasi nr 3-22-616 kohtu tööjaotusplaani alusel menetlemiseks kohtunik

Ene Andresenile.

Vastustaja ja kaebaja teatasid vastavalt 20. ja 24. oktoobril 2023 kohtule, et neil pole

vastuväiteid ega taotlusi.

11. Kaebaja esitas 17. märtsil 2024 tõendite esitamise taotluse.

12. Asjas toimus 25. märtsil 2024 kohtuistung. Kohus lahendas istungil kaebajate 17. märtsi

2024. a taotluse ning tagastas taotluse lisad nr 2–4, 9 ja 10 ning 11–13. Kohus andis istungil

pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

13. Kaebaja esitas 29. märtsil 2024 täiendavad tõendid. Vastustaja esitas 5. aprillil 2024

täiendava seisukoha, vastuväited kaebaja 29. märtsil 2024 esitatud tõenditele ning täiendavad

tõendid. Kaebaja esitas 15. aprillil 2024 seisukohad ning vastuväited vastustaja 5. aprillil

2024 esitatud tõenditele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. Kaebajad põhjendavad kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

14.1. Taotleja võib omal äranägemisel otsustada, kas ta tegeleb põllumajandusmaal

põllumajandustoodete tootmise või põllumajandusmaa hooldamisega EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 p c tähenduses. Sellest, kumma tegevuse kasuks taotleja otsustab, sõltub,

kuidas ja milliseks ajaks peab põld olema toetuse saamiseks hooldatud. EL määrus nr

1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel

põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (EL määrus nr 1307/2013) ega

maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne

pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr

32) ei näe ette nõuet, et toetuse saamiseks tuleks põldu hooldada mitu korda aastas. Määruse

nr 32 § 4 lg-s 2 sätestatud tingimus, et tuleb saavutada niitmisega sarnane tulemus, ei tähenda,

3(15)

3-22-616

et tulemus peab olema niitmisega visuaalselt sarnane. Niitmisega sarnase tulemuse annab iga

hooldusmeede, mis tagab, et põllumajandusmaa on heas korras, see ei ole võsastunud ning

seal ei kasva umbrohi.

14.2. Põldu, millel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega (EL määruse nr 1307/2013 art 4

lg 1 p c alap i), ei pea hooldama EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap ii tähenduses.

Määruse nr 32 § 5 lg-st 2 tulenevalt on toetusõiguslik ka põld, mis sügisel üles küntakse, kuid

mida pole suvel eelnevalt niidetud. Määruse nr 32 § 5 lg 2 sätestab avatud loetelu tegevustest,

mille puhul ei pea põlde 20. augustiks niitma. Haljasväetise sissekünd lühiajalisel rohumaal

on põllumajandusliku tootmise tegevusena eraldi ära nimetatud. Seega on põllu külviks

ettevalmistamine ehk põllu sügisel üleskündmine põllumajandusliku tootmise tegevus

määruse nr 32 tähenduses. Ka Maaeluministeerium märkis 3. jaanuari 2022. a kirjas, et

püsirohumaad võib määruse nr 32 § 5 lg 2 tähenduses tootmiseks kasutada. Püsirohumaade

ülesharimise keeld mahetootjatele, s.o kaebajatele, ei kohaldu. Püsirohumaale ei kohaldata

haljasväetise sissekünni aastal määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust.

14.3. Kaebaja II põld nr 409 vastas määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Tegemist on

püsirohumaaga, mis võeti kasutusele põllumajanduslikuks tootmiseks. Põld künti 2021. a

septembri lõpus kevadiseks külviks ettevalmistamiseks üles. Kuna põld künti üles, ei olnud

kohustust seda 20. augustiks niita. Põllu nr 409 eest tuleb toetus määrata määruse nr 32 § 3 lg

2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel. Vastustaja seisukoht, et püsirohumaale ei saa määruse nr 32 § 4

lg-t 1 ja § 5 lg-t 2 kohaldada, on ebaõige. Mahetootjale ei ole seatud piiranguid püsirohumaa

üleskündmisele ehk põllumajanduslikuks tootmiseks kasutamisele. Samuti on ebaõige

vastustaja seisukoht, et sissekünd püsirohumaal ei ole põllumajanduslik tootmine määruse nr

32 § 4 lg 1 ja EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap i tähenduses. Põllu üleskündmine

on põllumajandustoodete kasvatamisel ehk põllumajanduslikul tootmisel esimene samm.

Üleskünni tulemusel oli välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad

saab kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

Seega on põllul nr 409 määruse nr 32 § 3 lg 2 nõuded täidetud.

14.4. Ka kaebaja I põld nr 219 vastas määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Tegemist

on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maaga, kuid mitte püsirohumaaga, vaid teise

aasta lühiajalise rohumaaga. Toetustaotluses oli märgitud selle põllu maakasutuse tüübiks „P“

ehk põllukultuurid. See põld künti samuti 2021. a sügisel üles maa kevadiseks külviks

ettevalmistamiseks. Suurem osa põllust künti üles 30. augustil 2021 ning osa 2021. a

septembri teises pooles. Kuna põld künti üles, ei olnud kohustust seda põldu 20. augustiks

niita. Põllu nr 219 eest tuleb toetus määrata määruse nr 32 § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel.

14.5. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud teeäärne võsa ja kraav,

kuna vaideotsuse kohaselt on kraav koos võsaga kohati laiem kui 12 m. Väide, et kraav ja

võsa on laiem kui 12 m, on ebaõige ja tõendamata. Vastustajal ei olnud alust seda osa põllust

toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata.

14.6. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast ei olnud alust jätta välja heinapallide alla

jäävat ala 0,08 ha ulatuses, sest EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 kohaselt peetakse

kindlaksmääratud ala ja deklareeritud ala võrdseks, kui mõlema ala kogupindala erinevus on

kuni 0,1 ha.

14.7. Kaebaja I põld nr 239 deklareeriti toetustaotluses suuruses 16,79 ha, mis vastas

põllumassiivide registris kajastatud andmetele. Vastustaja tegi selle põllu osas registris

muudatuse alles 2021. a novembris. Vastustaja ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ja

4(15)

3-22-616

millisel õiguslikul alusel põllu toetusõiguslik pindala vähenes ning milline osa põllust

toetusõiguslikust pindalast välja mõõdeti. Taotlejal ei olnud kohustust üle kontrollida, kas

vastustaja oli toetusõigusliku pindala põllumassiivide registris õigesti kindlaks määranud.

Seega ei saa seda erinevust sanktsioonide määramisel arvesse võtta.

14.8. Halduskaristuse kohaldamiseks ja pindalade erinevuse arvestamiseks 1,5-kordses

ulatuses ei olnud alust.

14.9. Kaebaja I väitel viis kohapealse kontrolli läbi üksnes PRIA töötaja. Teine

kontrollaruandes nimetatud isik kohapealses kontrollis ei osalenud.

15. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

15.1. Põld nr 219 on püsirohumaa (PR). Toetustaotlusele maakasutuse tüübiks märke „P“

tegemine ei muuda põllu maakasutuse ajalugu. Asjaolu, et põld nr 219 on püsirohumaa,

kinnitavad tõendid, mille järgi asusid sellel maal ka aastatel 2017–2020 rohumaapõllud.

Vanem kui 5-aastane rohumaa on püsirohumaa põld, sest sellel põllul ei ole püsirohumaad

katkestavat kultuuri kasvatatud. Seega ei kohaldu põllule nr 219 määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3.

15.2. Põldu nr 219 ei olnud kohapealse kontrolli läbiviimise ajaks niidetud või muul nõutaval

moel hooldatud. Kuna põllul oli tehtud erinevaid tegevusi, jagati põld kontrolli tulemusel

kolmeks osaks. Põllu I osa (pindala 40,21 ha) oli randaalitud. Põllu osadel II (pindala 9,76 ha)

ja III (pindala 0,46 ha; asub põllu I osa sees) kasvas kõrge hein ja need alad olid täiesti

hooldamata. Kaebaja I põlluraamatu andmetel toimus 15. juulil 2021 põllu osadel II ja III

purustamine, sest randaalimiseks oli maa liiga pehme. Kohapealse kontrolli käigus ega

satelliidipiltide abil ei tuvastatud, et enne kontrolli läbiviimist oleks taimestikku purustatud

või hekseldatud. Samuti ei tuvastatud kohapealse kontrolli käigus jälgi liigniiskusest ega maa

liigset pehmust, mis oleks võinud põllu hooldamist takistada. Kaebaja I ei teavitanud

vastustajat enne kontrolli toimumist vääramatust jõust või hooldamist takistanud erandlikest

asjaoludest.

15.3. Randaalimine ei ole püsirohumaa toetusõiguslik hooldamise viis. Randaalimise teel ei

loeta põldude nõuetekohast hooldamist määrusega nr 32 toetatava tegevuse eesmärgi mõistes

saavutatuks, sest põld peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega

sarnase tulemuse. Randaalimine on heintaimede eluea lõpetamine, mille käigus rohukamar

lõhutakse ja heintaimede juured lõigatakse heintaimede kasvu katkestamiseks läbi.

Randaalimine ehk ketasadraga kündmine toimub põllumaa ettevalmistamiseks külviks või

kultuuride kasvatamiseks järgneval vegetatsiooniperioodil, mis ei ole rohumaa hooldamine

ühtse pindalatoetuse mõttes. Põllu nr 219 randaalitud osa oli enne randaalimist niitmata.

Randaalitud põldude olukorda ei saa lugeda niitmisega sarnaseks tulemuseks – rohukamar on

lõhutud ning mullaga on segunenud ebaühtlased mättad ja mahasõidetud hein. Püsirohumaa

randaalimine, mille käigus rohukamar lõhutakse ja tekivad mättad, ei ole ka tootmistegevus.

Tootmistegevus rohumaal on näiteks rohumassi söödaks varumine või karjatamine.

Randaalimisega ei ole täidetud ka määruse nr 32 § 3 lg-s 2 ja § 4 lg-s 4 sätestatud rohumaa

hooldamise tingimused, sest randaalitud maad ei ole järgmisel aastal võimalik niita ilma

randaalimisest tekkinud rohumättaid tasandamata ehk lisakulutusi tegemata.

15.4. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast arvati teeäärne võsa ja kraav määruse nr 4

§ 3 lg 61 alusel õigesti välja. Kraavi ja võsa põllupoolne serv mõõdeti GPS-ga 31. augustil

5(15)

3-22-616

2021. Teepoolse võsa piir on näha 11. aprillil 2021 tehtud ortofotol ning kraavi laius on

mõõdetav PRIA geoinfosüsteemis AEGIS – kraavi laius koos võsaga on 21 m.

15.5. Ka heinapallide alune maa-ala arvati põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast

õigesti välja. Määruse nr 22 § 5 lg 2 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse

toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi

kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev

üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel ei ole põllumajanduslik tootmine võimalik. Sellisteks

maa-aladeks on näiteks kivihunnik, püsivalt liigniiske ala, maapinnas olev süvend, püsivalt

ühel kohal olev masinapark, lõkkeplats, oksahunnikud jms. Põllumajanduslik tegevus ei ole

võimalik ka maa-alal, mis pole heinapallide hoiustamise tõttu mitmel järjestikusel aastal

kasutuses olnud. EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 teine lõik ei ole praeguses asjas

kohaldatav, sest kaebajal I moodustas kogu taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus

kokku 10,99%, mitte kuni 0,1%. Kindlaksmääratud pindala hulka arvestatakse kõik taotlusel

deklareeritud pindalast üledeklareeritud pindalad ehk pindalade erinevused.

15.6. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oli kuni 3. maini 2021 põllu nr

239 toetusõigusliku pindala suuruseks 12,65 ha. Kaebaja I esitas 3. mail 2021 PRIA-le

põllumassiivi toetusõigusliku pindala muutmise avalduse, millega soovis suurendada pindala

ökoala (kraavi) arvel. PRIA rahuldas avalduse ning alates 4. maist 2021 on põllumassiivi

pindala 16,8 ha. PRIA teavitas kaebajat I sellest 4. mai 2021. a kirjaga. Kaebaja I sai

pindalatoetuste taotlust esitades 21. mail 2021 süsteemipõhise teavituse, et põllumassiivi

toetusõiguslik pindala ei ole taotlusel esitatud 16,8 ha ja põllumassiivil asuvad

mittetoetusõiguslikud alad, ning hoiatuse, et seetõttu võidakse toetust vähendada. Kaebaja I ei

taotlenud muudatuse tegemist. 31. augustil 2021 mõõdeti põllumassiivi piiri kohapeal, et teha

vastavalt kaebaja I 3. mai 2021. a muudatusavaldusele kindlaks täpne toetusõiguslik piir.

Selle tulemusel muudeti 27. septembril 2021 põllumassiivi toetusõiguslikku pindala, nii et

selleks jäi 11,63 ha. Põllu nr 239 metsaäärne kraav arvati toetusõigusliku pindala hulgast välja

põhjusel, et kraavi põhi ei olnud nähtav. Kõik kraavid olid võsastunud. Kraavide laiust

mõõdeti 31. augustil 2021 GPS-ga.

15.7. Kaebaja II põldu nr 409 ei arvestatud kohapealse kontrolli tulemusel toetusõiguslikuks,

sest seda ei olnud tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud. Tegemist on püsirohumaaga.

Püsirohumaal sissekünd või randaalimine ei ole kohane tootmistegevus määruse nr 32 § 4 lg 1

tähenduses. Kohapealse kontrolli ajal, s.o 15. septembril 2021, oli põld hooldamata.

15.8. Kaebaja I juures viisid 8. septembril 2021 kohapealse kontrolli läbi kaks vastustaja

inspektorit, mistõttu võisid nad mõlemad ka kontrollaruande allkirjastada. Kuna kaebaja

esindajat kohapeal ei viibinud, jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja teab väita, et üht

inspektoritest kohapeal ei olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Vaidluse all on PRIA otsused, millega rahuldati kaebajate taotlused ühtse pindalatoetuse

ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks üksnes osaliselt

ning määrati kaebajatele halduskaristused. Samuti on vaidluse all PRIA vaideotsus, millega

jäeti kaebajate vaie rahuldamata. Kaebajad paluvad tühistada vaideotsuse täies ulatuses ning

toetuse määramise otsused osas, milles taotlused rahuldamata jäeti ja toetust vähendati, ning

kohustada PRIA-t taotlusi vastavas osas uuesti lahendama.

6(15)

3-22-616

17. Kohus võtab esmalt seisukoha, kas kaebajal I ja kaebajal II oli õigus saada ühtset

pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust vastavalt põlde nr 219 ja nr 409 puudutavas

osas (I). Seejärel analüüsib kohus, kas PRIA vähendas õigesti kaebaja I põllu nr 239

toetusõiguslikku pindala (II) ning kas kaebajatele määrati halduskaristused õiguspäraselt (III).

Lõpetuseks lahendab kohus kaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV).

I

18. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS; 1. märtsist

2021 kuni 14. veebruarini 2022 kehtinud redaktsiooni) § 12 lg 1 kohaselt võib otsetoetust

taotleda muu hulgas juriidiline isik, kes tegeleb EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c

nimetatud põllumajandusliku tegevusega.

Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c kohaselt

kuulub põllumajandusliku tegevuse hulka muu hulgas: 1) põllumajandustoodete kasvatamine

või tootmine (art 4 lg 1 p c alapunkt i) ning 2) põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või

harimiseks sobilikus seisukorras (art 4 lg 1 p c alapunkt ii).

EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 2 p a kohustab liikmesriike määrama kindlaks kriteeriumid,

millele põllumajandustootjad peavad vastama, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa

karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud art 4 lg 1 p c alapunktis

ii. Eesti õiguses on vastavad kriteeriumid kindlaks määratud ELÜPS § 13 lg 2 alusel

kehtestatud määruses nr 32.

19. Praeguses asjas ei arvestanud vastustaja kaebaja I põldu nr 219 ning kaebaja II põldu nr

409 toetusõiguslikuks, sest vastustaja hinnangul ei olnud need põllud nõuetekohaselt ja

tähtaegselt hooldatud. Ühtse pindalatoetuse osalise määramise otsustes on mõlema põllu osas

viidatud määruse nr 32 § 4 lg-le 4 ning vaideotsuses täiendavalt ka § 3 lg-le 2.

20. Määruse nr 32 § 3 lg 2 kohaselt peab põllumajandusmaal, millel tegeletakse

põllumajandusliku tegevusega, olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning

seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks

tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 on täpsustatud, et põllumajandusmaa,

millel tegeletakse põllumajandusmaa hoidmisega karjatamiseks või harimiseks sobilikus

seisukorras (art 4 lg 1 p c alapunkt ii), peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis

annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema

kokku kogutud hiljemalt 20. augustil.

21. Vaideotsuse kohaselt tuvastas PRIA 8. septembril 2021 toimunud kohapealse kontrolli

tulemusena, et kaebaja I põld nr 219 ei olnud määruse nr 32 § 4 lg 4 kohaselt 20. augustiks

hooldatud (II kd, tl 28; dtl 445).

Kontrollaruande nr 210378 lisaks oleva põldude kontroll-lehe kohaselt jagas PRIA kontrolli

tulemuste põhjal põllu nr 219 kolmeks osaks (I kd, tl 164; dtl 322). Kõik kolm osa olid

kontrollimise ajal hooldamata, s.o niitmata, hekseldamata või karjatamata.

21.1. Põllu I osal (40,21 ha) toimus põlluraamatu andmetel 15. juulil 2021 põllul purustamine

ning 30. augustil 2021 randaalimine. Visuaalse vaatluse järgi oli põllu I osal 8. septembril

2021 hein pikali randaalitud. Püsti jäänud heintaimedel oli valminud seemned, heintaimed

olid puitunud. Satelliitpiltide järgi oli tuvastatav, et 22. augustil 2021 oli biomass põllul alles

ning 1. septembri 2021. seisuga oli suuremal osal põllul biomass kadunud.

7(15)

3-22-616

21.2. Põllu II osal (9,76 ha) oli taimestik kontrollimise ajal kõrge (kohati 1–1,5 m), kolletunud

ja puitunud, nõges oli loonud seemned. Põlluraamatu andmetel ja taotleja sõnul toimus 15.

juulil purustamine, kuid sellel põlluosal taotleja väitel randaalida ei saanud, sest maa oli liiga

pehme. Vaideotsuses on lisatud, et kohapealne kontroll ei tuvastanud visuaalsel vaatlusel ja

satelliidipiltide abil, et põllu II osal oleks enne kontrolli läbiviimist toimunud purustamist või

hekseldamist. Samuti ei tuvastanud inspektor põllul jälgi liigniiskusest ega liiga pehmet maad,

mis oleks võinud takistada tehnikaga põllu hooldamist näiteks augustikuus.

21.3. Põllu III osal (0,46 ha) oli taimestik kolletunud ja puitunud, nõges oli loonud seemned.

Põlluraamatu andmetel ja taotleja sõnul toimus purustamine 15. juulil 2021, kuid maa

pehmuse tõttu randaalida ei saanud. Vaideotsuse kohaselt ei tuvastatud visuaalse vaatluse

ning satelliidipiltide abil põllu sellel osal 2021. a tegevuse jälgi (sh purustamist).

22. Kaebaja II põllu nr 409 kohta on kontrollaruande nr 210406 lisaks oleval põldude

kontroll-lehel märgitud, et rohumaa oli niitmata (II kd, tl 19p; dtl 430). Vaideotsuses on

lisatud, et kohapealse kontrolli ajal oli põld nr 409 hooldamata, kuid PRIA kontrollis sama

põllu seisukorda ka hiljem. Satelliitpiltide järgi oli põld 19. septembril 2021 veel roheline

ning 26. septembri 2021. a seisuga oli biomass põllult kadunud (II kd, tl 27p; dtl 444).

23. Kaebajad on seisukohal, et sellist põldu, mis sügisel üles küntakse, ei pea 20. augustiks

niitma ega muul nõutaval viisil hooldama (kaebuse p 2.19). Kaebajad on selgitanud, et nende

eesmärk ei olnud tegeleda põldudel nr 219 ja 409 põllumajandusliku tegevusega EL määruse

nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti ii tähenduses, vaid nad tegelesid põllumajandusliku

tootmisega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i tähenduses. Nende väitel on

sissekünd – sõltumata sellest, kas tegemist on püsirohumaaga või lühiajalise rohumaaga –

käsitatav põllumajandusliku tootmisena, sest põllumajandustoodete kasvatamine algab põllu

külviks ettevalmistamisega ehk üleskündmisega. Põllu üleskündmine on esimene samm

põllumajandustoodete kasvatamisel – seega põllumajanduslik tootmine. See nähtub

sõnaselgelt ka määruse nr 32 § 5 lg 2 p-st 3.

Kaebuse kohaselt on põld nr 219 põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav maa. PRIA on

käsitanud seda põldu ekslikult püsirohumaana – tegemist on teise aasta lühiajalise rohumaaga.

Põld künti 2021. a sügisel üles, et see kevadiseks külviks ette valmistada. Suurem osa põllust

künti üles 30. augustil 2021 ning osa põllust künti üles 2021. a septembri teises pooles

(kaebuse p-d 4.2 ja 4.3). Põld nr 409 on püsirohumaa, mis võeti samuti kasutusele

põllumajanduslikuks tootmiseks. Põld künti 2021. a septembri lõpus üles, et see kevadiseks

külviks ette valmistada (kaebuse p 3.2).

24. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas taotlejal on õigus saada ühtset pindalatoetust ning

kliima- ja keskkonnatoetust põllu eest, mida pole 20. augustiks niidetud ega muul niitmisega

sarnast tulemust andval viisil hooldatud, kuid mis on toetuse taotlemise aasta sügisel üles

küntud.

25. Kaebajad väidavad, et nad täitsid toetuste saamise tingimused põldude sügisel

üleskündmisega.

26. Kohtu hinnangul ei ole põllu sügisel üleskündmine järgmise kasvuperioodi külviks

ettevalmistumise eesmärgil käsitatav põllumajandustoodete kasvatamise ega tootmisena EL

määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt i tähenduses.

8(15)

3-22-616

Kaebajatel on kahtlemata õigus, et põllu üleskündmine on põlluharimise (mullaharimise) viis

ning künd on külviks vajalik eeltöö. Tavatähenduses on põllu üleskündmine osa

põllumajanduslikust tegevusest. Praegusel juhul on aga EL seadusandja andnud mõistele

„põllumajanduslik tegevus“ EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c kitsama sisu. Lisaks

tuleb silmas pidada, et EL seadusandja on soovinud hoiduda otsetoetuste andmisest isikutele,

kelle majanduslik eesmärk ei ole kas üldse põllumajanduslik tegevus või kelle tegevus on

üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele (vt määruse nr 1307/2013

põhjendus 10).

Kaebajad tuginevad väitele, et nende tegevus on käsitatav põllumajandustoodete

kasvatamisena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt i tähenduses (vt nt kaebuse

p-d 2.11, 2.12 ja 3.4). Samas pole nad väitnud, et nad oleksid toetuse taotlemise aastal

põllumajandustooteid kasvatanud. Kohtu hinnangul mõjutab seda, kas taotlejal on õigus

ühtsele pindalatoetusele ning kliima- ja keskkonnatoetusele, nii tema tegevuse sisu ja eesmärk

kui ka saavutatud tulemus toetuse taotlemise aastal. Pelgalt sügiskündi ei saa

põllumajandustoodete kasvatamiseks pidada. Põllu sügisel üleskündmine võib luua küll

põllumajandustoodete kasvatamiseks vajalikud eeldused, kuid põllumajanduskultuuri

kasvatamise esmaseks eelduseks on selle külvamine, mahapanemine või istutamine. Põllu

sügisel üleskündmisel ei asu toetuse taotleja toetuse taotlemise aastal põllumajandustooteid

kasvatama. Üksnes sügiskünd ei loo ka piisavat kindlust, et toetuse saaja asub

põllumajandustooteid järgmisel kasvuperioodil kasvatama. Seepärast ei saa ühtse

pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotlemise aasta sügisel põllu üleskündmist

pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i

tähenduses.

Kohus lisab selgitavalt, et ei pea õigeks ka kaebuses esitatud väidet, et määruse nr 32 § 5 lg 2

p 3 loeb põllu sügisel üleskündmise põllumajanduslikuks tootmiseks (vt kaebuse p 3.4.2).

Määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata sama määruse § 4 lg-s 4 sätestatud nõudeid

põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lg-s 1 nimetatud põllumajandusliku

tegevusega, sealhulgas lühiajalise rohumaa suhtes haljasväetise sissekünni aastal. Esiteks ei

saa Eesti määrusega sisustada EL määruses kindlaks määratud mõistet, ning teiseks puudutab

määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 – tulenevalt seotusest § 4 lg-ga 4 – üksnes EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis ii nimetatud põllumajanduslikku tegevust.

27. Kaebajate väitel ei pidanud nad määruse nr 32 § 4 lg-s 4 sätestatud tingimusi täitma, sest

neile kohaldub määruse nr 32 § 5 lg 2 p-s 3 sätestatud erand. Tulenevalt järeldusest, et

põldude nr 219 ja 409 sügisel üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL

määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i tähenduses, ei nõustu kohus kaebajate väitega,

et neil oli toetuse saamise õigus määruse nr 32 § 5 lg 2 p 3 alusel. Seetõttu ei pea kohus

vajalikuks analüüsida kaebaja I väidet, et põld nr 219 oli lühiajaline rohumaa.

28. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei ole põldude nr 219 ja 409 osas määruse nr 32

§ 4 lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust täitnud, sest nad ei niitnud ega hooldanud neid põlde

muul niitmisega sarnast tulemust andval viisil hiljemalt 20. augustiks. Ka kaebajad ei ole

väitnud vastupidist ega põldude nr 219 ja 409 hooldamist puudutavatele PRIA tuvastatud

asjaoludele vastu vaielnud.

29. Kohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et määruse nr 32 § 3 lg-s 2 sätestatud nõuded olid

põldudel 219 ja 409 sisuliselt täidetud (kaebuse p-d 3.5, 3.6 ja 4.1).

9(15)

3-22-616

Määruse nr 32 § 3 lg 2 näeb ette, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse EL määruse nr

130/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud

ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada

järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

Selleks, et määruse nr 32 § 3 lg 2 oleks toetuse määramisel asjassepuutuv, peab tegemist

olema põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 130/2013 art 4 lg 1 p c tähenduses.

Praeguses asjas jõudis kohus järeldusele, et kaebajate tegevus põldudel nr 219 ja 409 ei ole

käsitatav põllumajandusliku tegevusena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i

tähenduses. Samuti ei ole kaebajatel põldude nr 219 ja 409 osas õigust saada toetust

põllumajandusliku tegevuse eest EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti ii

tähenduses, sest nad ei täitnud hoolduskohustust tähtaegselt. Seepärast puudub vajadus

kaebajate väidet määruse nr 32 § 3 lg 2 nõuete täitmise kohta põhjalikumalt analüüsida.

30. Kaebajad on märkinud, et neile jääb ebaselgeks, kuidas tuleb hooldada põldu, mis on

varem olnud rohumaa, kuid mida kaebajad ei soovi rohumaana säilitada, vaid soovivad seda

kasutada hoopis põllumajanduslikuks tootmiseks. Nad leiavad, et kohustus põld enne kündi

20. augustiks niita oleks ebaproportsionaalne (kaebajate 21. septembri 2022. a täiendav

seisukoht, p-d 2.11–2.17).

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hoolduskohustuse tähtaegne täitmine seoses

põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti ii tähenduses

on otsetoetuse saamise tingimuseks. Hoolduskohustuse täitmiseks ei ole vaja põldu üles

künda. Seega ei ole põllu sügisel üleskündmine otsetoetuse saamise aluseks oleva tegevusega

seotud ega mõjuta hoolduskohustuse proportsionaalsust.

31. Kuna kaebajad ei tegelenud põlde nr 219 ja 409 puudutavas osas EL määruse nr

1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, ei olnud neil ELÜPS § 12

lg 1 alusel õigust saada nende põldude eest ühtset pindalatoetust ning kliima- ja

keskkonnatoetust ning seega arvas PRIA nimetatud põllud õigesti toetusõigusliku pindala

hulgast välja.

32. Vastuseks kaebaja I väitele, et üks kontrollaruandes nimetatud isikutest kohapealses

kontrollis ei osalenud, märgib kohus, et ei näe alust kahelda PRIA selgituses, et 8. septembril

2021 viisid kohapealse kontrolli läbi siiski kaks inspektorit. Kuna kaebaja ei ole esile toonud,

et see asjaolu kuidagi tema õigusi riivaks, ei pea kohus vajalikuks sellel küsimusel

põhjalikumalt peatuda.

33. Kuna kaebajal I ei olnud õigust põllu nr 219 eest toetusi saada, ei oma asja lahendamisel

tähtsust, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata ning kas

põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala tuli vähendada heinapallide alla jääva maa ulatuses.

II

34. Kaebaja I taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tingisid lisaks põllu nr 219

hooldamata jätmisele põllu nr 239 toetusõigusliku ala vähendamine.

35. Kaebuse kohaselt ei ole PRIA kaebajale põhjendanud, miks vähendati põllu nr 239

toetusõiguslikku pindala ning milline osa põllust ja millisel õiguslikul alusel mõõdeti

toetusõiguslikust pindalast välja. Kaebaja I deklareeris põllu nr 239 suuruses 16,79 ha, mis

vastas põllumassiivide registris kajastatud andmetele. PRIA muutis selle põllu suurust

10(15)

3-22-616

registris alles 2021. a novembris ning teavitas sellest kaebajat I alles 24. novembri 2021. a

kirjaga (kaebuse p 5).

36. PRIA selgitas vaideotsuses, et mõõtis 31. augustil 2021 toimunud kohapealse kontrolli

käigus GPS seadmega põllu nr 239 (põllumassiivi nr 56352835436) toetusõiguslikust alast

välja kraavid, mis ei vastanud põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa

heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) sätestatule. Selle

tulemusel tuvastati, et tegelik maakasutus oli 11,63 ha ning seega oli taotletud ja

kindlaksmääratud pindala erinevus 5,16 ha.

36.1. Vastuses kaebusele (p 27) selgitas PRIA, et põllul nr 239 asus seitse ökoala ehk kraavi.

Kõik kraavid olid rohkemal või vähemal määral võsastunud. Metsaäärsed kraavid arvati välja

seetõttu, et kraavi põhi ei olnud nähtav.

Koos vastusega kaebusele esitas PRIA kohtule põllumassiivi kontrollakti nr

21-52-56352835436 (13. aprilli 2022. a avalduse lisa 13; II kd, tl 79; dtl 623), fotod

kraavidest (lisa 8; dtl 583–608) ning kraavide skeemi (lisa 8; dtl 598).

36.2. Kaebajad märkisid 21. septembri 2021. a täiendavas seisukohas (p 3.3), et vastustaja 13.

aprilli 2022. a vastuse punkti 27 ja lisa 8 põhjal ei ole võimalik üheselt aru saada, millised

kraavid ja millisel põhjusel toetusõigusliku pindala hulgast välja arvati. Lisa 8 osaks olev

joonis ei ole tõend mõõtmistulemuste kohta, sest selle on PRIA töötaja ise joonistanud. Ka

lisa 8 koosseisus olevate fotode alusel ei ole võimalik kraavide laiust hinnata.

36.3. PRIA selgitas 5. detsembri 2022. a vastuses (p 7), et 13. aprillil 2022 esitatud lisa 8

joonisel tähistab punane joon 2021. a kaebaja I taotletud piiri ning must joon tähistab

toetusõiguslikuks arvestatud ala pärast kontrolli. PRIA esitas uuendatud joonise 2022. a

seisuga. Joonisel on esitatud kraavide numbrid. Must joon joonisel tähistab 2022. a seisuga

põllumassiivide registris olevat piiri. Punane joon joonisel tähistab 2021. a seisuga

põllumassiivide registris olevat piiri. Tumerohelise värviga on tähistatud kraavide elemendid

(II kd, tl 121; dtl 692).

36.4. 5. aprilli 2024. a seisukohas selgitas PRIA, et põllu nr 239 kraavide laiuse

mõõtmistulemused on PRIA poolt tõendatavad ja jälgitavad kõigile kättesaadavas rakenduses

Google My Maps ning PRIA kasutuses olevas programmis EAGIS. PRIA selgitas kraavide

mõõtmise kohta, et kohapealse kontrolli käigus kasutatav GPS-seade mõõdab asukohapunkte

iga sekundi järel. Saadud koordinaadid ja kellaajad on fikseeritakse failis (vt PRIA 5. aprilli

2024. a avalduse lisa 4: fail „31.08.2021.Vectors (QS Passed).csv“). Nende andmete kaardile

kandmise tulemusel moodustub joon, mis tähistab GPS-seadet kasutanud inspektori läbitud

trajektoori (vt PRIA 5. aprilli 2024. a avalduse lisa 5: fail „31.08.2021.kml“). Pärast välitöid

sai mõõtejooned salvestada geoinfosüsteemi ning mõõta spetsiaalse vahekauguste mõõtmise

GIS-tööriistaga kraavide laiust.

37. Kaebaja I märkis 15. aprilli 2024. a seisukohas, et põllu nr 239 mõõtmistulemused ei ole

usutavad. Väidetavad mõõtmistulemused on kohtumenetluse käigus pidevalt muutunud.

Kohad, kus PRIA inspektor GPS-seadmega käis, ei ole seotud kraavi laiuse mõõtmisega.

Kaebaja võttis esitatud videoklippides aluseks PRIA märgitud toetusõigusliku ala piiri.

Nendelt on üheselt näha, et piir ei ole kraavi kaldal, vaid põllul. Mõõtkava järgi on kraav

muutunud väga laiaks ja põld sellevõrra kitsamaks. Vastustaja andmete järgi ei mahuks niiduk

põllule sõitma ega manööverdama. Taotlejale ei saa panna kohustust mõõta kraavide laiust

PRIA 5. aprilli 2024. a seisukohas kirjeldatud programmide abil. Taotleja saab lähtuda PRIA

11(15)

3-22-616

andmebaasis olevast kaardimaterjalist. Selliste vaidluste vältimiseks oleks mõistlik taotlejat

teavitada ning teha mõõdistused taotleja juuresolekul. Praeguses asjas anti kaebajale I

mõõtmisest teada tagantjärgi.

38. Kohus nõustub kaebajaga I, et PRIA 13. aprilli 2022. a vastuse p-s 27 märgitu, selle

vastuse lisa 8 ning 5. detsembri 2022. a avalduse lisa alusel ei olnud kaebajal võimalik

mõõtmistulemuste õigsuses veenduda, sest polnud arusaadav, kuidas nendes dokumentides

esitatud tulemusteni jõuti. Küll aga on mõõtmistulemused jälgitavad PRIA 5. aprilli 2024. a

avalduse lisade 4 ja 5 abil. Kohus kasutas rakendust Google My Maps ning importis sinna

faili „31.08.2021.kml“. Kõrvutades avanenud vaadet nt PRIA 5. aprilli 2024. a seisukohas

esitatud joonisega 2 (III kd, tl 23p; dtl 918), on tuvastatav, kus kraavid mõõtmistulemuste

põhjal paiknevad. Ühtlasi on võimalik mõõta kraavide laiusi. Kohus peab siin nimetatud

PRIA tõendite põhjal tõendatuks, et põllul 239 asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773,

KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 olid PRIA 13. aprilli 2022. a

vastuse lisas 8 ja 5. aprilli 2024. a seisukoha joonisel 2 punaste joontega märgitud kohtades

laiemad kui 12 m.

39. Kaebaja I väidab, et isegi kui kraavid oleksid laiemad kui 12 m, ei annaks see asjaolu

õigust kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. Kaebaja hinnangul tuleks

määruse nr 4 § 3 lg-t 61 tõlgendada nii, et kui kraavi kaldal kasvav puittaimestik on mõnes

kohas laiem kui12 m, siis tuleb see maa kuni 12 m ulatuses toetusõigusliku maa hulka arvata.

Välja võib arvata maa, mis ületab 12 m (kaebajate 21. septembri 2022. a täiendav seisukoht,

p-d 3.12–3.18).

PRIA märkis, et kui kraav on osaliselt üle 12 m lai, ei ole kraav tervikuna toetusõiguslik (5.

detsembri 2022. a vastuse p 9; II kd, 118p; dtl 690).

EL määruse nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire

kohta) art 94 ja ELÜPS § 32 lg 3 alusel kehtestatud määruse nr 4 § 3 lg 61 kohaselt arvatakse

toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud (s.o alla

10-km2 valgalaga) eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu

vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt.

Kohtupraktika ei toeta kaebaja pakutud määruse nr 4 § 3 lg 61 tõlgendust. Kohtud on asunud

seisukohale, et kuivenduskraavi saab toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestada

üldjuhul üksnes juhul, kui kogu kraav koos lubatava puittaimestikuga ei ole laiem kui 12 m.

Kui kraavi mõni osa on laiem, siis jäetakse kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja.

Siiski ei ole välistatud jagada osadeks nt kraav, mille puhul on piisavalt eristatavad erinevate

kraavitüüpidega osad, s.o metsaäärse ja põldudevahelise kraavi osa (vt Tartu Ringkonnakohtu

4. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-21-2380, p 29 ning Tartu Halduskohtu 22. juuni 2023. a

otsus samas asjas, p 17.5).

Kohus jagab kohtupraktikas esitatud seisukohta. Määruse nr 4 § 3 lg 61 sõnastus ei jäta normi

kohaldajale kaalutlusruumi. Siiski ei ole kohtupraktikas välistatud, et teatud olukordades võib

õiguse üldpõhimõtetes tulenevalt olla erandite tegemine nõutav (vt ka Tartu Halduskohtu 20.

märtsi 2023. a otsus asjas nr 3-22-1598, p 21.4). Seega võib juhtudel, mil kraavi laius ületab

üksnes ühes või mõnes kitsas lõigus ja üksnes marginaalses ulatuses 12 m piiri, olla kogu

kraavi toetusõigusliku pindala hulka arvestamine põhjendatud. Kuna praeguses asjas on kõigi

kuue põllumaa vahel asuva kraavi laius mitmetes kohtades ja märkimisväärses ulatuses üle 12

m ning kohtul puudub kahtlus, et mõõtmine võinuks anda nt muul aastaajal tulemuseks ka alla

12 m, ei ole kohtu hinnangul tegemist erandliku olukorraga. Seega jättis PRIA põllul 239

12(15)

3-22-616

asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773, KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja

KR48551786 õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.

40. Metsaäärse kraavi nr KR48551789 osas väidab kaebaja I, et PRIA väide selle kohta, et

kraavi põhi ei olnud nähtav, on ebaõige ja tõendamata. Ei ole piisav, kui PRIA pildistab

üksnes kraavi kaldal asuvat võsa ning väidab, et kraav ei ole visuaalselt tuvastatav. Kraavi

visuaalse tuvastatavuse nõue tähendab seda, et peab olema aru saada, kas metsa ääres on üldse

kraav ja kus kraav algab. Ei ole nõutav, et eemalt vaadates peaks kraavi põhi, nõlv ja serv igal

aastaajal kraavi ääres kasvava puittaimestiku vahelt paistma. Metsaäärset kraavi on visuaalselt

võimalik tuvastada eelkõige siis, kui liikuda läbi kraavi põllupoolsel kaldal kasvava

puittaimestiku ja vajadusel ronida kraavi põhja. Kontrollimise aja valikul tasuks eelistada

aastaaega, mil puittaimestik on raagus ja kraavi põhjas leidub vett. Kraav tuleb arvestada

toetusõigusliku pindala hulka koos puittaimestikuga – seega on võsa kraavis kasvamine

nõuetekohane. PRIA ei ole kontrollimise käigus kraavi servale roninud ega pildistanud kraavi

põhja, nõlva ja serva (21. septembri 2022. a seisukoha p-d 3.19–3.30).

41. PRIA on selgitanud, et see arvati toetusõigusliku pindala hulgast välja põhjusel, et kraavi

põhi ei olnud nähtav (13. aprilli 2022. a vastuse p 27). Selle väite tõendamiseks esitas PRIA

foto nr 10 (13. aprilli 2022. a vastuse lisa 8, fail „PVS Grupp OÜ

kraavid/KR48551789_10.jpg“; dtl 608). Põllumassiivi kontrollaktis nr 21-52-56352835436

on märgitud, et metsaäärsetel kraavidel ei ole põllupoolne külg ja nõlv tuvastatav ning kraav

on osaliselt üle 12 m lai.

42. Määruse nr 4 § 3 lg 62 kohaselt arvatakse metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul

toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka eesvool ja kuivenduskraav koos nende

põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni

12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne

nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.

Kohtupraktikas on asutud selle normi osas seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraav koos

põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga on

maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on

hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt

mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta (vt Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli

2024. a otsus asjas nr 3-21-2380, p 24 ning Tartu Halduskohtu 22. juuni 2023. a otsus samas

asjas, p-d 17.3 ja 17.4).

Kohus nõustub kohtupraktikas esitatud seisukohaga. Määruse nr 4 § 3 lg-s 62 sätestatu

kohaselt peab muu hulgas olema visuaalselt tuvastatav metsaäärse kraavi põhi. Seega ei piisa

maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmiseks pelgalt sellest, et

tuvastatav on kraavi asukoht. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga I selles, et kraavi visuaalseks

tuvastamiseks ei piisa kraavi kaldale jäämisest, vaid tuleks ronida kraavi põhja. Sellise

tõlgenduse korral muutuks visuaalse tuvastatavuse nõue sisutühjaks. Nagu eespool viidatud

kohtuotsustes on selgitatud, on kraavi põhja ja kraavi põllupoolse nõlva ja serva visuaalse

tuvastatavus vajalik nii selleks, et lihtsustada toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala

kindlaksmääramist, kuid ka selleks, et aidata kaasa metsaäärsete kraavide seisundi

parandamisele. Kuna otsetoetuse saajal on kohustus täita maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuet (vt ELÜPS §-d 32–34), tuleb toetuse saajal hoida

metsaäärse kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva puittaimestikust sedavõrd

vabana, et kohapealse kontrolli käigus oleks võimalik kontrollida määruse nr 4 § 3 lg-s 62

sätestatud kohustuse täitmist ilma võssa ja kraavi põhja minemata. PRIA esitatud fotolt nr 10

13(15)

3-22-616

nähtuvalt (dtl 608) oli võsa sedavõrd tihe ja kõrge, et kraavi põhi ei olnud visuaalselt

tuvastatav. Seega jättis PRIA nimetatud kraavi, sõltumata selle laiusest, ELÜPS § 34 ja

määruse nr 4 § 3 lg 62 alusel põhjendatult toetusõigusliku pindala hulgast välja.

43. Kohus ei nõustu ka kaebaja I väitega, et PRIA rikkus EL määruse 809/2014 art 24 lg-s 4

sätestatut, sest oleks pidanud kontrollima maastikuelementide olemasolu ja pindala esmalt

ortofotode alusel ning teostama kohapealse kontrolli üksnes juhul, kui ortofotode ja taotleja

esitatud lisamaterjali alusel ei ole võimalik asjaolusid tuvastada. Vaidlusalused metsaäärsed

kraavid on ortofotodelt tuvastatavad (21. septembri 2022. a täiendav seisukoht, p 3.22).

Kaebaja on esitanud vastavad ortofotod, mille failide pealkirjades on osutused kuupäevadele

26. märts 2020 ja 23. september 2020 (21. septembri 2022. a täiendava seisukoha lisad 8 ja 9:

II kd, tl 115 ja 116; dtl 684 ja 685; samuti 17. märtsi 2024. a avalduse lisad 7 ja 8: III kd, tl 9

ja 10; dtl 889 ja 890). Kohtu hinnangul ei ole need ortofotod sedavõrd detailsed, et nende

põhjal oleks võimalik tuvastada, kas kraavi nr KR48551789 põhi on nähtav. Ka kaebaja I ise

ei ole väitnud, et esitatud ortofotodelt oleks selle kraavi põhi näha. Seega oli kohapealse

kontrolli teostamine kontrolli tõhususe huvides põhjendatud.

44. Kaebaja I väite kohaselt arvestas PRIA 2022. aastal põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku

pindala hulka ning sellega on tõendatud, et 2021. aastal puudus igasugune põhjus need

kraavid toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata (kaebajate 21. septembri 2022. a täiendav

seisukoht, p 3.11 ning lisad 6 ja 7).

PRIA selgitas 5. detsembri 2022. a vastuses, et 2022. aastal lisati põllu nr 239 kraavid

tõepoolest põllumassiivi toetusõigusliku pindala hulka tagasi, sest kaebaja I avaldas selleks

soovi ning ta oli võrreldes 2021. aastaga kraave hooldanud ja eemaldanud võsa selliselt, et

kraavide laius oli 2022. aastal alla 12 m (II kd, tl 118; dtl 689).

Võttes arvesse eespool tuvastatud asjaolusid, ei võimalda kohtu hinnangul pelgalt asjaolu, et

PRIA arvestas 2022. aastal põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku pindala hulka tagasi, teha

järeldust, et samad kraavid tulnuks toetusõigusliku pindala hulka arvata ka 2021. aastal.

45. Kaebaja I väitel sai ta põllu nr 239 põllumassiivi pindala suuruse muutmisest teada alles

2021. a novembris.

PRIA 13. aprilli 2022. a vastuse p-s 27 selgitatu kohaselt sai kaebaja I ühtse pindalatoetuse

taotluse esitamisel 21. mail 2021 süsteemipõhise hoiatuse, et põllumassiiv 56352835436

sisaldab uusimate ortofotode andmetel mittetoetusõiguslikke alasid, mistõttu suunatakse see

põllumassiiv toetusõigusliku ala täpsustamiseks kohapealsesse kontrolli. Ühtlasi hoiatati, et

taotletavat toetust võidakse kontrolli tulemusel vähendada. Seega, isegi kui kaebaja I väide on

õige, pidi ta põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruse vähendamisega arvestama.

46. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vastustaja ei eksinud kaebaja I põllu nr 239

toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel.

III

47. Kaebuse kohaselt vähendas PRIA mõlema kaebaja toetusi tuvastatud pindalade erinevuse

tõttu 1,5-kordeses ulatuses alusetult. Kaebaja I taotluse puhul vastutab põllu nr 239 kohta

põllumassiivide registrisse kantud andmete õigsuse eest PRIA ning põllu nr 219 osas oli

heinapallide paiknemisest tulenev erisus 0,08 ha, kuid alla 0,1 ha suurust erisust ei võeta EL

14(15)

3-22-616

määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 alusel arvesse. Kaebaja II taotluse puhul pindalade erinevust

ei esine.

48. Kaebajate väited pole põhjendatud. Kohus asus eespool seisukohale, et kaebajal I ei olnud

põldu nr 219 puudutavas osas ning kaebajal II ei olnud põldu nr 409 puudutavas osas õigust

saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust. Samuti leidis kohus, et PRIA

määras kaebaja I põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruse õigesti. Sellest tulenevalt

toimus üledeklareerimine.

PRIA 7. detsembri 2021. a otsuses on halduskaristuse õigusliku alusena märgitud määruse nr

32 § 18 lg 1 ja EL määruse nr 640/2014 art 19a lg 1. Määruse nr 32 § 18 lg 1 kohaselt

otsustab PRIA ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse vähendamise muu

hulgas EL määruses nr 640/2014 sätestatud alustel ja korras. Määruse nr 640/2014 art 19a lg 1

sätestab, et kui toetustaotluses deklareeritud pindala erineb kindlaksmääratud pindalast üle 3%

või on rohkem kui 2 ha, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest

lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus.

PRIA 7. detsembri 2021. a otsusest nähtuvalt vähendati mõlema kaebaja toetust tuvastatud

pindala erinevuse 1,5-kordses ulatuses, sest taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli

kaebaja I puhul 10,99% (56,31x100/512,24) ning kaebaja II puhul 18,36%

(18,99x100/103,41) (I kd, tl 168 ja II kd, tl 22; dtl 329 ja 434). Seega erineb mõlema kaebaja

taotluses märgitud pindala kindlaksmääratud pindalast üle 3%. Kaebajad ei ole

halduskaristuse arvestamise õigsust kahtluse alla seadnud. PRIA on halduskaristuse

õiguslikke aluseid ja arvestuse aluseid selgitanud ka vaideotsuse p-s 15 (II kd, tl 29; dtl 447).

Kohus nõustub vastustaja osutatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid otsuses korrata

(HKMS § 165 lg 2).

IV

49. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA 7. detsembri 2021. a otsus nr 12-6/21/629 ja

8. detsembri 2021. a otsus nr 12-6/21/668 on vaidlustatud osas õiguspärased ning nende

tühistamiseks kaebuses taotletud osas puudub alus. Seetõttu ei ole alust ka PRIA 10. veebruari

2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/43-2 tühistamiseks ning kaebajate kohustamiskaebuse

rahuldamiseks. Kohus jätab P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebajad on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Esindajakulu kohta pole dokumente

esitatud. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate menetluskulud nende

endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

15(15)