2-22-18161/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-18161

Tsiviilasi

Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

65 671,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Q Q (xxx)

Hageja lepinguline esindaja: xxx

Kostja: WWW (xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige E E

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes.

2. Välja mõista WWW-lt Q Q kasuks põhivõlg 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot,

mis tuleb kostjal kanda Qu L (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxx

selgitusega „05.12.2019 ülekande tagastamine.“

3. Punktis 2. määratud kostja kohustust saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui

summa on kantud X L arvelduskontole nr xxx selgitusega „05.12.2019 ülekande

tagastamine“.

4. Välja mõista WWW-lt Q Q kasuks perioodi eest alates 01.01.2020 kuni

01.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 11 671,22 (üksteist tuhat kuussada

seitsekümmend üks eurot ja 22 senti) ning alates 02.12.2022 viivised tasumata

põhivõla osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni

täitmiseni.

5. Jätta poolte menetluskulud WWW kanda.

6. Välja mõista WWW-lt Q Q kasuks menetluskulud 3797,40 (kolm tuhat

seitsesada üheksakümmend seitse eurot ja 40 senti) eurot ja viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtusse esitas Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlg 50 000 eurot, viivised 11 671,22 eurot ja edasiulatuvad

viivised alates hagi esitamisest 02.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hageja sõlmis OÜ-le N kuuluvate AS-i R B aktsiate kui pandi realiseerimiseks WWW

(edaspidi ka Advokaadibüroo) 01.11.2019 käsunduslepingu. Käsunduslepingu p 1.5

kohaselt: „Lisaks Advokaadibüroo võimaldab enampakkumise läbiviimisel kasutada

Advokaadibüroo arveldusarvet nr XXX tagatisrahade deposiitkontona. Enampakkumise

võitnud summa edastatakse käsundiandja kontole. Enampakkumisel mittevõitnud

osalejatele tagastatakse tagatisraha samale kontole, millelt see laekus, kolme tööpäeva

jooksul. Kõik muud ülekanded sh ostuhinna tasumine tagatisraha ületavas summas,

toimub Käsundiandja kontole.“

3. 05.11.2019 ajalehes „xxx“ avaldati kostja poolt aktsiate enampakkumise kuulutus, mille

kohaselt hageja müüs avalikul kirjalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks

pandi alghinnaga 1 000 000 eurot. Vastavalt enampakkumise kuulutusele tuli pakkumises

osalemiseks tasuda tagatisraha suurusega 50 000 eurot pakkumise esitamise tähtajale

eelneval tööpäeval hiljemalt kella 17-ks kostja deposiitkontole nr XXX selgitusega „R B

AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine“.

4. 05.12.2019 kandis OÜ L (registrikood xxx) oma arvelduskontolt nr XXX nimetatud kostja

deposiit arvelduskontole 50 000 eurot selgitusega „R B AKTSIASELTSI aktsiate

enampakkumine“.

5. Käsunduslepingu p 1.5 kohaselt pidi enampakkumisel osalemise tagatisrahad kostja

deposiidist kas edastatama hagejale või tagastatama isikutele. Kostja ei ole teinud

kumbagi. Kõnealune summa asub hageja teadmise kohaselt endiselt kostja deposiitkontol.

Asja lahendamisel ei ole hageja hinnangul aga tähtsust, kas rahasumma asub veel kostja

kõnealusel deposiitkontol, sest rahasumma on asendatav asi.

6. Hageja tühistas kõnealuse enampakkumise 05.12.2019 avaldusega ja on soovinud OÜ L

poolt tasutud enampakkumisel osalemise tasu tagastada. Kostja ei ole nõus seda tegema.

7. Kostja esindaja vandeadvokaat E E (edaspidi Advokaat) jättis hageja 05.12.2019

tühistamisavalduse tähelepanuta ja allkirjastas hageja kui pandipidaja nimel ja eest OÜ-le

N kuuluvate aktsiate 06.12.2019 müügilepingu aktsiate müümiseks OÜ-le L. Hageja

edastas 12.12.2019 kostjale ja OÜle L avalduse, milles tõi välja, et kostjal ei olnud hageja

nimel ja eest õigus aktsiaid üle anda ja mh tühistas 06.12.2019 aktsiate müügi OÜ-le L

TsÜS § 131 alusel. Kostja esindaja (Advokaat) 03.01.2020 e-kirjast nähtub, et kostja sai

hageja 12.12.2019 avalduse kätte.

8. Hageja leiab, et kostja kohustus tegutseda rahasummaga hageja juhiste järgi ei olene

sellest, kas õiguslikult on enampakkumine nimetatud avalduse tõttu või muul põhjusel

tühine või mitte. Selletõttu ei oma käsitlus enampakkumise tühistamise kehtivusest või

tühisusest käesoleva hagi lahendamisel tähtsust. Kostjal kui rahasumma hoidmise osas

käsundi saanul oli (ja on) kohustus rahasumma valdamisel kuuletuda hageja juhistele

olenemata oma isiklikust seisukohast selles, kas hageja juhised on tema meelest õiged või

mitte.

9. Hageja on palunud kostjalt kohustuse täitmist ka hiljem, tulemusteta. 27.02.2021 edastas

hageja kostja esindajale (Advokaadile) pöördumise, milles palus esimesel võimalusel

kanda deposiitkontol asuv OÜ L poolt tasutud 50 000 eurot OÜ L kontole, millelt see

laekus. Hageja palus kostjal selgitusse märkida „05.12.2019 ülekande tagastamine.“

10. 08.03.2021 edastas kostja esindaja (Advokaat) hagejale e-kirja, milles toodult: „www ja

Qu Q vahel sõlmiti käsundusleping, milles antud selge käsundi on büroo punktuaalselt

täitnud. Samas on Qu Q pöördunud advokatuuri aukohtu poole ja esitanud mulle mitmeid

süüdistusi, mille tagajärgedega pean veel praegugi tegelema.//Nüüd olete saatnud mulle

võrreldes selge käsunduslepinguga täiesti ebaselgeid ja vastandlikke väiteid, millest ei ole

võimalik aru saada, mida Q Q konkreetselt soovib. Arvestades juba selge käsunduslepingu

täitmisel tekkinud probleeme, siis enne mistahes järgmisi samme, soovin üheselt aru

saada, mis on Qu Q selge tahe. Palun kirjutage oma soov selgelt ja keerutamata.“

11. Rahasumma 50 000 eurot puhul on tegemist 05.12.2019 hagejale kui enampakkumise

järgsele pandipidajale kantud rahasummaga, mille valdamise õigus tal on. Hageja palub

määrata kohtuotsuse täitmise viisina, et kostja on kohustatud kõnealuse rahasumma

kandma OÜ L arvelduskontole, kust see laekus selgitusega „05.12.2019 ülekande

tagastamine.“ Hageja palub märkida kohtuotsuses, et nimetatud kohustust saab lugeda

täidetuks üksnes juhul, kui summa on kantud OÜ L arvelduskontole nr XXX selgitusega

„05.12.2019 ülekande tagastamine.“.

Kostja vastus

12. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid.

Sealjuures palub kostja kohtul kaaluda hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 alusel.

13. Esiteks hageja ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping. Selle lepingu sõlmimise

järgselt kandis hageja kui käsundiandja kostja väärtpaberi lihtkontole kostja omandisse

100 000 R B AS aktsiat. Hageja kandis aktsiad kostja väärtpaberikontole OÜ N

väärtpaberi kontolt hagejale pandilepinguga antud volituse alusel, hageja ei ole kunagi

nende aktsiate omanik olnud. Kostja pidi kõnealused aktsiad enampakkumisel hageja

poolt ettenähtud tingimustel maha müüma. Enampakkumise tulemusel saaduga tuli

toimetada vastavalt käsunduslepingu p 1.5: „Enampakkumise võitnud summa edastatakse

Käsundiandja kontole.

14. Teine ja täiesti eraldiseisev võlasuhe on see, mis on kehtiv kostja kui müüja ja aktsiate

enampakkumise võitnud OÜ L kui ostja vahel. Selgituseks: vastavalt käsunduslepingu p

1.3 kandis hageja kostja väärtpaberikontole 100 000 R B AS-i aktsiat. Teise isiku

väärtpabereid saab hoida enda kontol ainult väärtpaberituru kutseline osaline

esindajakontol (vt väärtpaberite registri pidamise seaduse (edaspidi nimetatud „EVKS“) §

6). Kostja ei ole (ega saagi olla – vt väärtpaberituruseaduse § 7) väärtpaberituru kutseline

osaline – seega oli tema konto omanikukonto, mida reguleerib EVKS § 5. Viidatud

normist nähtuvalt saavad sellel olla ainult selle konto omanikule kuuluvad aktsiad. Ka

äriseadustiku (edaspidi nimetatud „ÄS“) tuleneb, et aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad

isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse (ÄS § 228 lg 2). See tähendab, et 100

000 R B AS-i aktsia omanikuks sai kostja, kellel oli õigus neid vabalt võõrandada (ÄS §

229 lg 1). Aktsiaid võõrandades (antud juhul küll enampakkumise tulemusena, kuid see ei

oma tähtsust) tekkis tema ja omandaja vahel täiesti eraldiseisev õigussuhe ehk siis aktsiate

müügileping.

15. Aktsiate müügileping on kostja ja aktsiate omandaja, antud juhul OÜ L, vaheline leping

ning selles ei ole hageja osaline. See tähendab, et hageja ei saa kostjalt nõuda ega talle ette

kirjutada, mida kostja selle lepingu alusel saadud rahaga peab tegema sh ei saa hageja

nõuda, et kostja peaks saadud 50 000 eurot OÜ-le L tagasi kandma. Kolmas isik ei saa

sekkuda õigussuhtesse, milles ta osaline ei ole. Seetõttu on asjakohatu ka hageja viide

võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „VÕS“) 621 lg 1, mis reguleerib käsunduslepingut.

16. Hageja saab kostja vastu nõudeid esitada ainult käsunduslepingu alusel. Antud juhul on

kostja käsunduslepingu punktuaalselt täitnud: enampakkumine oli välja kuulutatud,

aktsiad on enampakkumisel ainsale ja parimale pakkujale võõrandatud, kes on selle eest

osaliselt tasunud nõudega ja ülejäänud osas so summas 50 000 eurot rahas.

Käsunduslepingu täitmine on lõpuni viimata veel ainult kõnealuse 50 000 euro osas, mis

on jätkuvalt kostja deposiitkontol. Vastava summa saaks hageja käsunduslepingu p 1.5

alusel, mis sätestab, et „Enampakkumise võitnud summa edastatakse Käsundiandja

kontole“, välja nõuda juhul, kui kostja selle tasumisega vabatahtlikult nõus ei ole.

17. Samas nagu nähtub ka hagi lisast 7 so kostja 03. jaanuari 2020. a kirjast, siis kostja teatas

hagejale, et on käsundi täitnud, kuid „meie büroo kontol on 50 000 eurot, mille

ülekandmisega on meil siiski segadus – nimelt on Q Q edastanud meile 12. detsembril

2019. a tehingu tühistamise avalduse. Märgime, et kuna sellel ei saa materiaalsete aluste

puudumise tõttu olla õiguslikke tagajärgi, siis on tegemist kehtetu avaldusega, mis

iseenesest õiguslikke tagajärgi kaasa ei too. Samas olukorras, kus Q Q aktsiate müüki

väidetavalt ise ei aktsepteeri, ebaloogiline, kui ta peaks vastu võtma vastava tehingu

alusel saadavaid summasid. Märgitust tulenevalt on meie ettepanek, et me võiks kohtuda

ja vormistada selge dokumendi, mille kohaselt loeb Q Q käsundi kohaselt täidetuks ja

kinnitab, et ei pea oma vastupidiseid indikatsioone õiguspärasteks. Seejärel saame 50 000

eurot üle kanda (miinus kulud).“ Seega ei ole kostja keeldunud hagejale 50 000 euro

ülekandmisest – vastupidi: kostja on seda hoopis pakkunud.

18. Kostja ülaltoodud ettepanekut ei ole hageja tänaseni aktsepteerinud. Veelgi enam:

tõenditest näeme, et hageja pole mitte pelgalt jätnud vastamata kostja sellekohasele

ettepanekule, vaid hagi lisa 8 nähtub, et hageja on kostjal talle raha ülekandmise otsesõnu

keelanud: „Selguse huvides märgin, et Advokaadibürool on keelatud asendada kõnealune

ülekanne OÜ-le L ülekandega OÜ-le Q. Sellise tegevuse korral minetab OÜ Q võimaluse

kanda kõnealune OÜ-le L kuuluv rahasumma edasi OÜ-le L. Seda põhjusel, et OÜ Q

kontode arestimise tõttu ei ole neilt võimalik ülekandeid teostada veel aastaid. Loeme, et

Advokaadibürood on hoiatatud kirjeldatud tegevuse tagajärjel tekkida võiva kahju eest ja

OÜ Q on sellise tegevuse siinsega täielikult ja otseselt keelanud.“

19. Seega selle asemel, et võtta vastu kostja poolne käsunduslepingu täitmine, on hageja selle

keelanud (olles seega tänaseni vastuvõtuviivituses) ja nõuab nüüd hoopis talle endale

teadaolevatel asjaoludel kõnealuse 50 000 euro tasumist OÜ-le L, kellega temal aktsiatega

seoses õigussuhe puudub. Hagejal on aktsiatega seoses õigussuhe ainult kostjaga ja sellest

on täitmata ainult veel kostja kontol oleva 50 000 euro ülekandmine hagejale, mille

eeltingimuseks on aga hageja varasemat heitlikku käitumist arvestades ülalpool p 1.4

tsiteeritud kirjas esile toodu. Hageja poolt on täitmata käsunduslepingu tasu maksmise ja

kulutuste hüvitamise kohustus.

20. Käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest pole kostja ülaltoodust tulenevalt

kunagi keeldunud, kuid kostja ei saa kindlasti täita hageja käsunduslepingust väljuvaid

soove. Arvestades mh ka käesolevas asjas esitatud hagist ilmnevat otsest pahatahtlikust,

siis ei saa kostja välistada, et hageja nõudel 50 000 eurot deposiidist ära kandes

kolmandale isikule, esitab hageja järgmiseks nõude, et kostja tasuks talle nüüd 50 000

eurot veel käsunduslepingu alusel. Kuivõrd hagejalt on teadaolevalt OÜ L

kontsernikaaslase kasuks välja mõistetud ca 1,6 miljonit eurot võlgnevust, siis on

võimalik, et esitatud hagiga üritatakse kostja arvelt 50 000 euro ulatuses oma kohustusi

vähendada. Märgitu ei ole kindlasti huviks, millele riik peaks andma õiguskaitset.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus leiab, et Q Q hagi WWW vastu võla ja viivise nõudes on põhjendatud ja tuleb

seetõttu rahuldada.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

23. Kostja on esitanud taotluse jätta hagiavaldus TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata,

kuivõrd hagi rahuldamine kostja suhtes ei ole õiguslikult võimalik. Hagi läbivaatamata

jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine alust

jätta hagi läbi vaatamata. Hagi põhjendatuse selgitab kohus välja asja sisulisel

läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid.

24. Vaidlustamata asjaolude kohaselt:

-

01.11.2019 sõlmiti käsundusleping aktsiate enampakkumise läbiviimiseks (dtl

2);

-

05.11.2019 ajalehes „xxx“ väljakuulutatud teade 100 000 R B

AKTSIASELTSI aktsia müügiks avalikul kirjalikul enampakkumisel

pandiõiguse realiseerimiseks (dtl 35);

-

05.12.2019 OÜ L makse summas 50 000 eurot kostja deposiitkontole (dtl 14);

-

05.12.2019 edastas hageja kostjale teate aktsiate enampakkumise läbiviimise

tühistamiseks (dtl 17);

-

06.12.2019 sõlmiti aktsiate müügileping (dtl 19);

-

06.12.2019 tehingu tühistamise avaldus TsÜS § 131 alusel (dtl 22).

25. Puudub vaidlus, et Q Q ja WWW vahel oli 01.11.2019 sõlmitud käsundusleping N OÜ

aktsiate enampakkumise läbiviimiseks. N OÜ-le kuulub 100 000 R B AS-i aktsiat, mis

panditi Q Q kasuks tagamaks Q Q poolt N OÜ-le antud laenu. Q Q deponeeris 100 000 N

OÜ-le kuuluvat R B AS-i aktsiat WWW väärtpaberikontol, et advokaadibüroo viiks läbi

nimetatud aktsiate enampakkumise ja sõlmiks Q Q nimel avaliku enampakkumise võitjaga

ostu-müügilepingu.

26. Kohtu hinnangul on pooled sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses.

27. Hageja on esitanud käsunduslepingujärgse ettemakse tagastamise nõude põhjusel, et

kostja on oluliselt rikkunud lepingut. Hageja on hagis välja toonud, et kostja rikkus oma

kohustusi lepingu täitmisel - kohustust täita käsund hageja juhiste järgi ja deposiidi 50 000

euro tagastamiseks. Kostja leiab, et deposiit ei kuulu tagastamisele.

28. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Riigikohus on lahendis nr 2-13-

6457, p 28 asunud järgmisele seisukohale. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja

käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Seda isegi siis, kui käsundisaaja peab

käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes (VÕS § 621 lg 1 teine

lause). Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest

käsundiandjale VÕS § 621 lg 2 järgi teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud

juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui

asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. Kui

juhistest 5 kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib

käsundisaaja VÕS § 621 lg 3 kohaselt järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud

käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid

(Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 13). Käsundiandja

juhiste eiramise eest ei vastuta käsundisaaja üksnes juhul, kui käsundiandja selle hiljem

heaks kiidab (VÕS § 621 lg 4).

29. 05.11.2019 ajalehes „xxx“ avaldati kostja poolt aktsiate enampakkumise kuulutus, mille

kohaselt hageja müüs avalikul kirjalikul enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks

pandi alghinnaga 1 000 000 eurot. Vastavalt enampakkumise kuulutusele tuli pakkumises

osalemiseks tasuda tagatisraha 50 000 eurot pakkumise esitamise tähtajale eelneval

tööpäeval hiljemalt kella 17-ks kostja deposiitkontole nr XXX selgitusega „R B

AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine“.

30. 01.11.2019 sõlmitud käsunduslepingu punktis 1.4 leppisid pooled kokku (dtl 2), et juhul

kui enne enampakkumisel pakkumiste esitamise tähtaega tasub N OÜ võlgnevuse, mida

R B AS-i aktsiad tagavad, kantakse advokaadibüroo poolt aktsiad N OÜ

väärtpaberikontole xxx tagasi.

31. Kohus tuvastas, et N OÜ täitis Q Q ees R B AS-i aktsiatega tagatud kohustused

25.11.2019 kell 16:08 (dtl 22). Kohus tuvastas ka seda, et hageja teatas 05.12.2019

kostjale (dtl 17), et N OÜ on täitnud Q-le Q aktsiatega tagatud kohustused. Samas

05.12.2019 teates Q Q teavitas kostjat, et tühistab aktsiate 06.12.2019 toimuma pidanud

enampakkumise. Hageja taotles kostjat kanda aktsiad tagasi N OÜ väärtpaberikontole

05.12.2019 väärtuspäevaga. Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kostja ei vaidlusta.

32. Kostja vastuväitel aktsiate müügileping on kostja ja aktsiate omandaja, antud juhul OÜ L,

vaheline leping ning selles ei ole hageja osaline. See tähendab, et hageja ei saa kostjalt

nõuda ega talle ette kirjutada, mida kostja selle lepingu alusel saadud rahaga peab tegema

sh ei saa hageja nõuda, et kostja peaks saadud 50 000 eurot OÜ-le L tagasi kandma.

33. Kohus leiab, et hageja 05.12.2019 tühistamisavaldus pöörab ümber kostja väite, et hageja

ei ole menetluses osaline. Hagejal on põhjendatud nõue kostja vastu. Kuna hageja tühistas

aktsiate enampakkumise toimumise, siis 06.12.2019 müügilepingut ei saa käsitleda

enampakkumise tulemusena sõlmitud lepinguna. Advokaadibürool ei olnud volitust

aktsiate müügilepingu sõlmimiseks.

34. Käsunduslepingu punktis 1.5 leppisid pooled kokku, et aktsiate müügi enampakkumise

läbiviimisel kasutatakse WWW arveldusarvet nr XXX tagatisrahade deposiitkontona. OÜ

L kandis 05.12.2019 Advokaadibüroo arvelduskontole 50 000 eurot selgitusega, et

tegemist on enampakkumisel osalemise tagatisrahaga. Q Q tühistas enampakkumise

05.12.2019.

Käsunduslepingu kohaselt pidi enampakkumisel osalemise tasud

Advokaadibüroo deposiidist kas edastatama Q-le Q või tagastatama isikutele.

Advokaadibüroo ei ole kõnealust summat 50 000 eurot OÜ-le L tagastanud.

35. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Käsunduslepingu punkt 1.9 kohaselt Advokaadibüroo arveldusarve nr XXX ja üldkonto

vahel ei või toimuda tasaarveldust ega liitumist, seda ei või kasutada tagatisena. Kohus

märgib, et Eesti Advokatuuri kliendi vara hoidmise juhendi § 3 lg 1 kohaselt advokaat

tohib kasutada kliendi vara vaid kliendile, või kliendi nimel ja ülesandel kolmandale

isikule, edastamiseks. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel

võimalusel üle anda. Sama juhendi § 3 lg 2 teise lause kohaselt kliendi vara võib kasutada

saadaoleva advokaaditasu ning õigusabi osutamisega seotud kulude tasumiseks või nende

tasaarveldamiseks vaid kliendi vastaval nõusolekul.

36. 27.02.2021 edastas hageja kostja esindajale Advokaadile pöördumise, milles palus

esimesel võimalusel kanda deposiitkontol asuv OÜ L poolt tasutud 50 000 eurot OÜ L

kontole, millelt see laekus. Hageja palus kostjal selgitusse märkida „05.12.2019 ülekande

tagastamine.“ Kostja ei ole deposiiti tagastanud.

37. Kohus leiab, et kostja peab täitma hageja juhiseid sõltumata sellest, kas nimetatud summa

on õiguslikult OÜ L omand või hageja omand. Mõlemal juhul on hagejal õigus anda

kostjale juhised, mis on kostjale kohustuslikud. Advokaadibürool on kohustus tagastada

kõnealune summa 50 000 eurot OÜ-le L, kuivõrd enampakkumist ei toimunud ja

Advokaadibürool puudub ka mistahes muu õiguslik alus kõnealuste rahaliste vahendite

hoidmiseks.

Asjaolu, et Advokaadibüroo on asunud erinevale seisukohale

enampakkumise toimumisest ja müügilepingu kehtivusest, ei anna Advokaadibüroole

iseseisvat õigust otsustada kliendi nimel ja eest hoitava vara saatuse üle. Vastavalt Eesti

Advokatuuri kliendi vara hoidmise juhendi § 3 lg 1 kohaselt advokaat tohib kasutada

kliendi vara vaid kliendile, või kliendi nimel ja ülesandel kolmandale isikule,

edastamiseks. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel üle

anda. Nii juhul, kui tegemist on Q Q rahaliste vahenditega, kui ka juhul, kui tegemist on

OÜ L varaga, on Advokaadibüroo kohustatud kõnealuse summa 50 000 eurot tagastama.

38. VÕS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab

hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kostjal tuleb 50

000 eurot kanda OÜ L kontole, millelt need laekusid. Kohustust saab lugeda täidetuks

üksnes juhul, kui summa on kantud OÜ L arvelduskontole nr XXX selgitusega

„05.12.2019 ülekande tagastamine“.

39. Hageja on esitanud kostja vastu ka seadusjärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivised hageja küsitud

ulatuses 11 671,22 eurot: hagi esitamiseks (02.12.2022) on sissenõutavaks muutunud

viivised 1065 päeva eest (alates 01.01.2020 kuni hagi esitamisele eelnev päev, so

01.12.2022, kaasa arvatud) summas 11 671,22 eurot (viivise summa päevas on 10,9589

eurot - arvutus: 0,08 x 50 000 : 365).

40. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise kohta.

Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

41. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

42. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

43. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 143 p 2 alusel on asja läbivaatamise kulud muuhulgas dokumentaalse tõendi ja

asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 5 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja

hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

44. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt

nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27.

mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).

45. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt

välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab

arvestada esindaja tunnitasu suurust.

46. 05.04.2024 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja tegevuse aruande. Hageja on

kandnud kulusid õigusabile 2252,26 eurot ja tasunud riigilõivu 1540 eurot.

47. Kostja ei vaidlusta advokaadi tunnihinda, kuid leiab, et õigusabikulud on ülepaisutatud.

48. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus hagiavalduse koostamiseks 5,50 h;

20.04.2023 kliendiga kõne, taotluse esitamine (hagi menetlusse võtmine) 0,25 h;

22.05.2023 vastuse koostamine kohtule menetluskulude katteks tagatise määramise

küsimuses 2,50 h; 10.08.2023 tutvumine kohtumäärusega (tagatise rahuldamata jätmine)

ja info edastamine kliendile 0,50 h; 06.03.2024 kliendiga kõne, taotluse koostamine

istungi määramiseks 0,25 h; 15.03.2024 kostja 24.08.2023 vastusega tutvumine, seisukoha

kujundamine lisatõendamisvajaduse ja istungi vajaduse osas ja kohtule vastamine

(kirjaliku menetluse osas) 3,50 h; 18.03.2024 kohtu kirjavahetusega tutvumine, kliendile

info edastamine ja selgitamine 0,33 h; 05.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamine

ja esitamine kohtule 0,50 h.

49. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada

põhjendatuks osaliselt, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu,

mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 20.04.2023 kliendiga kõne, taotluse esitamine

(hagi menetlusse võtmine) 0,25 h ning 06.03.2024 kliendiga kõne, taotluse koostamine

istungi määramiseks 0,25 h. Kohus peab põhjendatud ajakuluks arvestades dokumentide

sisu ja mahtu 20.04.2023 toimingutele 0,15 h ja 06.03.2024 toimingutele 0,15 h.

50. Kohtu hinnangul on ülejäänud hageja esindaja toimingud põhjendatud ja nende

koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt nimetatud ajakulule. Kokku on

hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 13 tundi ja 13 minutit.

51. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele

esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks on

kooskõlas kohtupraktikaga.

52. Hageja lepinguline esindaja kinnitab, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

seega hageja menetluskuludele lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks. OÜ Q

kinnitab, et kõik toodud kulud on kantud seoses tsiviilasja menetlusega (TsMS § 176 lg

5).

53. Kuna kohus lahendab õigusabikulud ja teeb tasu suurust kindlaksmäärava määruse

2024. aastal, siis kehtiv käibemaksumäär on 22%.

54. Kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud õigusabile 2257,40 eurot (13 tundi ja 13

minutit x 140 eur = 1850,33 + k/m 22% 407,07) ja riigilõiv 1540 eurot. Kokku

moodustavad hageja menetluskulud 3797,40 eurot.

55. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3797,40 eurolt) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

56. TsMS §178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2025 lahendiga.