2-23-12951/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-23-12951

Tsiviilasi

Meltex OÜ hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse

kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8664 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Meltex OÜ (registrikood 11992482; asukoht

Variku tn 55, Tartu); lepinguline esindaja Meelis Leis

(e-post menetlus@klconsult.ee)

Kostja: Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 75006546; asukoht Raekoja plats 1a, Tartu;

e-post lv@tartu.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Meltex OÜ hagi Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Meltex OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 6276 eurot 48 senti.

3. Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Meltex OÜ kasuks välja viivis

põhivõlgnevuselt (6276 eurot 48 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 24. aprillist 2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 80% ulatuses Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) kanda

ning 20% ulatuses Meltex OÜ kanda.

5. Tartu linnale (Tartu Linnavalitsuse kaudu) hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Rahuldada Meltex OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Mõista Tartu linnalt (Tartu Linnavalitsuse kaudu) Meltex OÜ kasuks välja

menetluskulu 1232 eurot.

8. Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) on kohustatud tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Meltex OÜ (hageja) esitas 12. septembril 2023 hagi Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu)

(kostja) vastu põhivõlgnevuse 6276 euro 48 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt loovutas Trassiehitus OÜ 9. septembril 2020 arvest nr 200050 tuleneva

nõude kostja vastu hagejale. Trassiehitus OÜ juhatuse liige saatis 11. septembril 2020 aadressilt

info@trassid.com kostjale teate nõude loovutamise kohta. Nõue paluti täita hageja

arvelduskontole. Kohustuse täitmise tähtaeg saabus 12. septembril 2020. Kostja arvet

tähtaegselt ei tasunud.

Kostja 14. septembri 2020. a vastuse kohaselt ei ole nõude loovutamise teatise allkirjastanud

V. Trassiehitus OÜ juhatuse liige olnud. Trassiehitus OÜ on 11. septembril 2020 äriregistrist

kustutatud seoses ühinemisega Pähkli Invest OÜ-ga. Kostja palus hiljemalt 16. septembriks

2020 esitada Pähkli Invest OÜ juhatuse liikme digitaalselt allkirjastanud nõude loovutamise

teade, milles on märgitud ära ka Trassiehitus OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga ja Trassiehitus

OÜ õiguste (vähemalt nimetatud nõude osas) üleminek Pähkli Invest OÜ-le ja hageja juhatuse

liikme digitaalselt allkirjastatud nõusolek raha ülekandmiseks hageja pangakontole. Kostja

märkis, et piisab, kui hageja juhatuse liige allkirjastab digitaalselt nõude loovutamise teate.

Hageja saatis juhatuse liikme poolt digitaalallkirjastatud nõude loovutamise teate 17. septembril

2020. Kostja teatas 18. septembri 2020. a e-kirjas, et Trassiehitus OÜ juhatuse liikme käsikirjas

allkirjastatud nõude loovutamise teadet ei saa aktsepteerida. Kuigi kostja palus digitaalselt

allkirjastada nõude loovutamise teate juhatuse liikme poolt (V. ), oli kostja juba 16. septembril

2020 tasunud nõude teadvalt valele isikule. Kostja oli võlanõude loovutamisest teadlik alates

11. septembrist 2020, mistõttu on selgusetu, miks oli vaja täita kohustus teadvalt valele isikule.

Kostja teatas 15. oktoobril 2020 hagejale, et loovutamise nõude teade on kostjani jõudnud

hilinemisega, mistõttu võlanõuet ei saa täita hageja arveldusarvele.

Nõude loovutust ja selle kehtivust ei mõjuta asjaolu, et Trassiehitus OÜ on pärast loovutusteate

väljastamist ühinenud teise osaühinguga ning nõude õiguseellase õigusvõime on lõppenud.

Kostja pole kordagi väitnud, et Trassiehitus OÜ juhatuse liikme V. poolt käsikirjas

allkirjastatud teade nõude loovutusest pole ehtne, allkiri on võltsitud või teates toodud teave on

ebaõige. Kostja on küsinud õigustamatult isiku identifitseerimiseks digiallkirja olukorras, kus

notar on eelnevalt 9. septembril 2020 isikusamasuse ja allkirja ehtsuse tuvastanud. 9. septembri

2020 ühinemisavaldus ning sellele järgnenud ühinemiskanded äriregistris tõendavad, et V. oli

9. septembri 2020. a seisuga Trassiehitus OÜ seaduslik esindaja ehk juhatuse liige.

Kostjal oli võimalik tutvuda registriandmetega ning jõuda tõdemuseni, et V. oli Trassiehitus

OÜ juhatuse liige alates 9. septembrist 2020. Just Trassiehitus OÜ juhatuse liikme V.

tahteavalduse, mitte endise juhatuse liikme A. V. tahteavalduse alusel on tehtud ühinevate

ühingute ühinemiskanded äriregistris.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja

kanda.

Vastuse kohaselt oli Trassiehitus OÜ ja kostja vahel 1. septembril 2020 sõlmitud töövõtuleping.

Trassiehitus OÜ esitas 2. septembril 2020 kostjale töövõtulepingu alusel tööde teostamise eest

arve nr 200050 tasumise tähtajaga 12. september 2020. a.

11. septembril 2020 edastati aadressilt info@trassid.com skanneeritud pdf dokument infoga, et

Trassiehitus OÜ juhatuse liikme V. Š. isikus, on 9. septembril 2020 loovutanud Trassiehitus

OÜ nõude kostja vastu hagejale. Kostja vastas 14. septembril 2020, et äriregistri andmetel ei

ole V. Š. olnud Trassiehituse OÜ juhatuse liige ning Trassiehitus OÜ on 11. septembril 2020

äriregistrist kustutatud seoses ühinemisega Pähkli Invest OÜ-ga. Äriregistrist nähtuvalt oli V.

Š. Pähkli Invest OÜ juhatuse liige. Kuivõrd äriregistrist ei nähtunud Trassiehituse OÜ juhatuse

liikme vahetust, vaid Trassiehituse OÜ ja Pähkli Invest OÜ ühinemine, ning kostjal oli vastuse

koostamise ajaks saabunud ka Trassiehituse OÜ poolt väljastatud arve tasumise tähtaeg, siis

palus kostja edastada hiljemalt 16. septembriks 2020 Pähkli Invest OÜ juhatuse liikme

digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise teade, milles oleks ära märgitud ka Trassiehituse

OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga ja Trassiehituse OÜ õiguste üleminek Pähkli Invest OÜ-

le. Samuti paluti edastada samaks ajaks hageja juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatud

nõusolek raha ülekandmiseks hageja pangakontole. 16. septembri 2023. a seisuga kostjale

soovitud infot ei edastatud, mistõttu tasus kostja nõude kostjale väljastatud arvel näidatud

Trassiehituse OÜ arveldusarvele. Tasutud summat kostjale tagasi ei kantud.

Kostjat ei ole võlanõude loovutamisest Trassiehituse OÜ poolt nõuetekohaselt informeeritud.

Äriregistrist nähtuvalt on Trassiehituse OÜ juhatuse liige olnud kuni ühinemiseni Pähkel Invest

OÜ-ga A. V. , mitte nõude loovutamisele väidetavalt alla kirjutanud V. Š. . Kostjat ei ole

informeeritud juhatuse liikme vahetusest ega edastatud osanike otsust vms, mis tõendaks

juhatuse liikme vahetust, mistõttu sai kostja lähtuda vaid äriregistrist nähtuvast juhatuse liikme

kandest.

Kostjale edastatud nõude loovutamise e-kirjas ei olnud e-kirjale lisatud ühegi isiku nime ning

nõude loovutamine oli skaneeritud pdf fail, mitte originaaldokument, mis ei võimaldanud teha

kindlaks, kes on tegelikult nõude loovutamisele alla kirjutanud, st kostjal puudus igasugune

võimalus isikusamasuse tuvastamiseks. Esitatud teadet ei saa pidada nõude loovutamise

lepinguks. Teatel puudus hageja esindaja allkiri.

Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule.

Äriregistri andmetel on ühinemise kanne tehtud 11. septembril 2020 (ühinemisleping oli

sõlmitud 9. septembril 2020). Pähkel Invest OÜ on Trassiehituse OÜ õigusjärglane. Seega oli

Pähkel Invest OÜ juhatuse liige V. Š. pädev edastama kostjale soovitud info koos

digiallkirjastatud kinnitusega nõude loovutamise kohta või vähemalt vastavasisulised

selgitused nõude loovutamise asjaolude kohta.

Kuivõrd kostja on tasunud nõude Trassiehituse OÜ arveldusarvele 16. septembril 2020, mille

juurdepääs oli tõenäoliselt raha laekumise ajal jätkuvalt A. V. (hageja juhatuse liikmel) ning

kostja informeeris hagejat ka 22. oktoobri 2020 kirjaga, et nõue on täietud Trassiehituse OÜ-

le, siis jääb arusaamatuks, miks ei ole hageja esitanud Trassiehituse OÜ ja tema õigusjärglaste

vastu alusetu rikastumise nõuet. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja (ja / või A. V. ) on

raha kätte saanud, kuivõrd hageja juhatuse liikmel on olnud juurdepääs Trassiehituse OÜ

arveldusarvele ning kostjalt nõutakse alusetult teistkordselt sama summa tasumist.

Alles kohtumenetluses on hageja edastanud kostjale notariaalsed dokumendid äriregistri

kannete muutmiseks, sh juhatuse liikme vahetuse osas. Kohtule edastatud notariaalsed

dokumendid ei tõenda, et kostja oleks neist dokumentidest ja nende sisust olnud teadlik 2020. a

või oleks pidanud olema teadlik. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, milliseid avaldusi on

Trassiehitus OÜ äriregistrile esitanud, kuivõrd kostjat ei olnud informeeritud äriregistrile

esitatud kandeavaldusest. Trassiehitus OÜ, A. V. ega V. Š. ei ole pidanud vajalikuks

septembris 2020. a kostjale juhatuse liikme pädevuse osas midagi selgitada, kuigi kostja oli

seda küsinud.

Viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on jätnud kostjale ebaõige ettekujutuse

nõude nõuetekohasest täitmisest 2020. a, kuivõrd juba 2020. a ähvardas hageja kostjat kohtusse

pöördumisega, kuid peale kostjapoolse vastuse ja selgituste saamist oktoobris 2020. a kohtusse

siiski ei pöördunud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et Trassiehitus OÜ-l oli arvest nr 200050 nõue kostja vastu. Samuti

ei ole hageja esitanud sisulisi vastuväiteid nõude suurusele. Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostjat on nõuetekohaselt nõude loovutamisest teavitatud ning kas kostja on täitnud kohustuse

septembris 2020. a õigele või valele isikule.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see

on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

Praegusel juhul ei ole tegemist nõudega, mida seaduse järgi ei saanuks loovutada (VÕS § 166

lg 1). Nõude loovutamiseks ei ole kohustatud isiku nõusolekut vaja. Seega võis Trassiehitus

OÜ iseenesest oma nõude kostja vastu hagejale loovutada.

6. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kostja

täitis kohustuse senisele võlausaldajale 16. septembril 2020 (dtl 19).

VÕS § 169 lg 1 kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei

teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on

kohustuse täitnud õigele isikule.

Vaidlust ei ole, et kostjale teavitati nõude loovutamisest 11. septembril 2020 (dtl 76, kostja

vastuse p 3; dtl 10). Kuigi kostjal oli kahtlus nõude loovutamise kehtivuse kohta, ei ole kostja

puhul VÕS § 169 lg 1 eeldus – võlgnik ei teadnud ega pidanud nõude loovutamisess teadma –

täidetud. Vaidlus nõude loovutamise kehtivuse üle ei väära asjaolu, et enne senisele

võlausaldajale makse tegemist oli kostjal info võimaliku nõude loovutamise kohta.

7. VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult

ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude

loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

Viidatud sätte järgi on seega oluline võlausaldaja poolne võlgniku (praegusel juhul kostja)

teavitamine nõude loovutamisest. VÕS § 170 aitab võlgnikku eelkõige siis, kui ta teab või

vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi

väljaandmisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud. Sellisel juhul võib võlgnik kohustuse

täita loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile tuginedes, riskimata sellega,

et ta täidab valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamislepingut ei ole tegelikult sõlmitud või

et see on kehtetu.

8. Kostja väitel ei olnud nõude loovutamise e-kirjale alla kirjutanud ükski isik, vaid oli märgitud

ainult "Trassiehitus OÜ", seega ei olnud kostjal võimalik tuvastada isikut, kes oli e-kirja

saatnud. Nõude loovutamise teatele kirjutas aga alla isik, kes ei olnud Trassiehitus OÜ

äriregistrisse kantud juhatuse liige.

Kuigi 11. septembri 2020. a e-kirjas (dtl 10) ei ole tõepoolest märgitud konkreetset füüsilisest

isikust saatjat, vaid on saatjaks märgitud üksnes Trassiehitus OÜ, ei saa kohtu hinnangul kostja

teavitamist võlausaldaja poolt võimalikust nõude loovutamisest lugeda mittetoimunuks. Vastav

e-kiri oli saadetud kostja ja Trassiehitus OÜ vahel sõlmitud lepingus märgitud e-posti aadressilt

(dtl 57–58, 60) ning tegemist on ühtlasi ka Trassiehitus OÜ registrisse kantud e-posti aadressiga

(dtl 62), saatjaks on märgitud Trassiehitus OÜ. E-kirja sisus on märgitud, et edastatakse teate

nõude loovutamise kohta. Pooled ei ole väitnud, et Trassiehitus OÜ-l ja kostjal oleks muid

nõudeid, kui käesoleva vaidluse esemeks oleva töövõtulepingu ning selle alusel väljastatud arve

nr 200050 alusel. Samuti nähtub viide arvele nr 200050 nõude loovutamise teatest. Seega on

kostjat loovutamisest teavitatud. Teavitamist kui fakti ei mõjuta asjaolu, kas loovutamine ise

oli kehtiv või mitte.

9. Kuivõrd nõude loovutamise teate allkirjastas V. Š. ning äriregistrist ei nähtunud Trassiehitus

OÜ juhatuse liikme vahetust, palus kostja nõude loovutamise kohta täpsustust ning

allkirjastamist.

VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle

ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud

juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Kohus möönab, et kostjal võis tekkida põhjendatud kahtlus nõude loovutamise kehtivuse

suhtes, kuivõrd Trassiehitus OÜ kohta avalikult kättesaadava äriregistri üld- ja isikuandmete

ajaloo vaatest ei nähtu, et V. Š. oleks kunagi olnud Trassiehitus OÜ juhatuse liige. Samas,

juhatuse liikme ametisuhte olemasolu ei sõltu registrikandest, vaid ühingu ja juhatuse liikme

vastastikustest tahteavaldustest, mis võivad olla väljendatud erineval viisil (vt nr RKTKm

10.10.2018. a, nr 2-18-4121, p 13). Hageja on tõendanud, et 9. septembri 2020. a Trassiehitus

OÜ osanike otsusega on senine juhatuse liige A. V. tagasi kutsustud ning uueks juhatuse

liikmeks valiti V. Š. (dtl 95). Samal kuupäeval, s.o 9. septembril 2020, otsustati ka Trassiehitus

OÜ ühinemine Pähkli Invest OÜ-ga (dtl 92). Kohtule ei ole teada, miks registripidaja jättis

Trassiehitus OÜ juhatuse liikme muudatuse kande registrisse tegemata. Seega oli V. Š. senise

võlausaldaja juhatuse liige, kes oli pädev nõude loovutamist otsustama. Seadus ei näe ette, et

nõude loovutamise teate peab olema digitaalselt allkirjastatud. Seega võis V. Š. allkirjastada

nõude loovutamise teadet käsitsi. Kostja viide äriregistri seadusele ei ole praegusel juhul

asjakohane, kuivõrd äriregistri seadus jõustus 1. veebruaril 2023, s.o pärast vaidlusalust nõude

loovutamist ning poolte kirjavahetust septembris 2020.

Kuivõrd kostja teadis või pidi teadma nõude loovutamisest, kostjale oli nõude loovutamisest

kirjalikult teavitatud, kostjale oli edastatud ka dokument nõude loovutamise kohta ning

loovutuse kehtivus ei väära kostja teadmist loovutamisest, siis ei olnud kostjal õigust keelduda

kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel. Kohustust ei saa lugeda täidetuks

õigele isikule VÕS § 169 lg 1 alusel.

10. Kostja täitis kohustuse algse võlausaldaja Trassiehitus OÜ arvelduskontole teades, et

Trassiehitus OÜ on seoses ühinemisega registrist kustutatud. Ühinemise järgselt läks

ühendatava ühingu (Trassiehitus OÜ) vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule

(äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4). Seega saab kostjal olla kohustuse tagasitäitmise nõue ühendava

ühingu vastu.

Olukorras, kus kostja kohustuse täitmise tähtaeg oli lähenemas, samas oli kostjale teada

võimalikust nõude loovutamisest, kuid loovutus oli ebaselge, samuti kui algne võlausaldaja oli

täitmise tähtajaks juba registrist kustutatud, olnuks kostjal mõistlikum täita kohustuse

hoiustamise teel, kuna eksisteeris ebaselgus võlausaldaja isiku osas (VÕS § 120). Kostja seda

võimalust ei kasutanud, vaid teadvalt täitis kohustuse registrist kustutatud isiku kontole.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et praegusel juhul puuduvad alused hageja arvest

nr 200050 tuleneva nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et hagejale on nõue

kehtivalt loovutatud, kostjat on loovutamisest teavitatud ning kostja täitis kohustuse valele

isikule. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja arvest nr 200050 tulenev põhivõlgnevus

6276 eurot 48 senti.

12. Hageja palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja ka viivis. Kostja palub jätta

viivisenõude rahuldamata. Kostja hinnangul on viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus.

Hageja on jätnud kostjale ebaõige ettekujutuse nõude nõuetekohasest täitmisest 2020. aastal.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv

on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnimetatud sätetest

tulenevalt saab kohus kostja taotlusel viivist vähendada.

Kohus nõustub kostja väitega, et hageja on käitunud vastuoluliselt. Hageja hoiatas kostjat nõude

mittetäitmisel kohtusse pöördumisest juba 16. oktoobril 2020 (dtl 22–25). Kostja vastas

22. oktoobril 2020 (dtl 32). Seejärel pöördus hageja nõudega kostja poole alles 5. septembril

2023, s.o pea kolm aastat hiljem. Seega võis hageja selline käitumine jätta kostjale mulje, et

hageja on oma nõudest loobunud. Selline käitumine võib olla aluseks põhivõlalt arvestatava

viivise vähendamisele (vt nt RKTKo 29.01.2007. a, nr 3-2-1-137-06, p 18 ja 23).

Hageja palub mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

1634 eurot 65 senti ning edaspidi põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole ligi kolme aasta jooksul kostjalt

kohustuse täitmist nõudnud, jättes sellega kostjale mulje, nagu oleks hageja kohustuse

täitmisest loobunud või on kohustus täidetud, on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada

hageja viivise nõuet kuni kohtuotsuse tegemiseni nullini. Kuivõrd kostjal on hageja ees täitmata

kohustus, siis tuleb viivise nõue alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni rahuldada ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt

6276 eurot 48 senti VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast, s.o 24. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi ligi 80% ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta 80% kostja ja 20%

ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kostjat esindas seaduslik esindaja, seega ei ole kostjal hüvitatavaid kulusid tekkinud ning

puudub vajadus kostja kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks

õigusabikulu 1410 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv 700 eurot, kokku menetluskulu 2110

eurot.

15. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on riigilõiv

põhjendatud kulu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on

menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 11,75 tunni ulatuses

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1410 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Hagiavaldus ei sisalda

keerulist õiguslikku analüüsi, vaidlus puudutas ühte kitsast küsimust (nõude loovutamist).

Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud

ja vajalikuks õigusabi kuluks 7 tunni ulatuses, s.o 840 eurot ilma käibemaksuta.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu 1540 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 840 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 80%

kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1232 eurot

(1540*80%).

16. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik