2-22-140137/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-140137

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. T. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

826,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX 83-601, XXX-i) lepinguline

esindaja Jekaterina Morozova

Kostja: R. T. (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses

XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja

R. T. vahel 19.11.2021 sõlmitud liitumislepingust nr 854019962 tulenev võlgnevus

kokku 731,77 eurot (millest 520,34 eurot põhivõlgnevus, 181,43 eurot põhivõlalt

perioodide 19.01.2021 kuni 05.01.2023, 19.02.2021 kuni 05.01.2023 ja 19.03.2021 kuni

05.01.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis; 30 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista R. T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 520,34 eurot) alates 06.01.2023 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 23.04.2024 k.a summas 123,32 eurot.

4. Välja mõista R. T.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 520,34 eurot) alates 24.04.2024 määras 0,05%

päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta R. T. kanda.

6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 449 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 euro ja hageja lepingulise

esindaja tasu 204 eurot), mis mõista R. T.-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. T. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-22-140137

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav

kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

689,26 euro saamiseks. 27.10.2022 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

20.12.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 21.12.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Hageja esitas 05.01.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ning 10.01.2023 täpsustatud

avalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 520,34 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 181,43

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-22-140137

euro, sissenõudekulude 30 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Samuti palus hageja

välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu 420,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt 19.11.2021 sõlmis kostja Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga liitumislepingu nr

854019962, millega

Tele2 Eesti Aktsiaselts

kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust numbrile 53011248 ja XXX ning kostja kohustus tasuma

saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja

regulaarselt. Tele2 Eesti Aktsiaselts esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest

arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma

kohustused täitmata. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 28.06.2022 kostja vastase nõude

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS 1132

lg 2 p 2 ja üldtingimuste p 3 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest 30 eurot. Hageja

üldtingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 12.01.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 11.08.2023 e-posti kaudu TsMS § 3141 lg 2 alusel. Seega

dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 17.08.2023 ning kostjale vastamiseks

määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 31.08.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust

kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes

sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingust

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 12.09.2020 sõlmitud liitumislepingu kohaselt on

kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tasu. Kostja ei ole täitnud hagejaga

sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-22-140137

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on

nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude

põhivõlgnevuse kogusummas 520,34 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113²

lg 2 p 2 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et

sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja

kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud

summas 30,00 eurot, millise suuruses kohus hageja nõude ka rahuldab.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg

2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagis esitatud asjaoludel on laenulepinguga ettenähtud viivisemäär 0,05% päevas. Kohus

rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt arve nr

15113383488 perioodi eest 19.01.2021 kuni 05.01.2023 summas 86,86 eurot, arve nr

15113617944 perioodi eest 19.02.2021 kuni 05.01.2023 summas 75,74 eurot ja arve nr

15113851671 perioodi eest 19.03.2021 kuni 05.01.2023 summas 18,83 eurot ehk kokku

181,43 eurot.

11. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,05% päevas alates

06.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 06.01.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 123,32 eurot

(520,34€ x 0,05%/365kp x 474kp) ja alates 24.04.2024 protsendina.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-22-140137

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 245

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 28.12.2022 arve nr 760282 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu R. T. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5

tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200

eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi

hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise

toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842).

Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis

on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning

ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 204 eurot

(150€+20€+20% käibemaks).

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

5 (5)