Legislator Case Law & Legislation
2-23-151772/5 AI generated

2-23-151772/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-23-151772/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt L.P hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja TKM Finants AS ja L.P vahel 11.07.2023 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr. XXX tulenev

Legislator headnote

AI generated

2-23-151772/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: XXX tulenev

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2024. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-151772

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus L.P vastu

põhivõlgnevuse 399,99 euro, viivise 54,86 euro ja

sissenõudekulude 20 euro nõudes

Tsiviilasja hind

569,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806, asukoht XXX), lepinguline esindaja Marjana

Šestel, e-post XXX);

Kostja L.P (isikukood XXX, elu- või asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt L.P hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja TKM

Finants AS ja L.P vahel 11.07.2023 sõlmitud Ostulimiit lepingust nr. XXX tulenev

võlgnevus 399,99 eurot, viivised 54,86 eurot, sissenõudekulud 20 eurot.

3. Mõista kostjalt L.P hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 399,99 eurot

jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 09.03.2024.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista välja kostjalt L.P hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude

hüvitis 225 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-23-151772

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult L.P-lt 464,57 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2023

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Võlgnikule L.P-le on makseettepanekut üritatud kätte toimetada

27.12.2023; 02.01.2024 ja 05.01.2024 aadressil XXX elektrooniline

kättetoimetamine ei õnnestunud; 15.01.2024 aadressil XXX saadetud

dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel; 15.01.2024

saadetud teavitusele e-posti aadressil XXX puudub vastus. Varasemas

menetluses võlgnik kinnitas 15.09.2023 aadressi XXX. Võlgniku ema

kinnitas 15.11.2023, et võlgnik ei ela juba pool aastat antud aadressil.

2-23-151772

Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna

järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur vastanud

29.11.2023, et politseile teadaolevalt on L.P viimasteks aadressideks XXX

(28.05.2023.a) ja XXX (09.08.2023.a, mis on märkega registrijärgne

elukoht). XXX korteriomanik kinnitas 01.12.2023, et võlgnik ei ela enam

antud aadressil, kunagi elas. XXX omanik kinnitas 04.12.2023, et võlgnik

ei ela siin enam. XXX üks omanikest kinnitas 20.02.2024, et võlgnik ei ela

antud aadressil, elas siin juba

ammu lühikest aega.

Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada,

seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud

soovi menetluse lõpetamiseks, lõpetati 21.02.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetlus ning anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

26.02.2024 määrusega kohustati hagejat oma nõude põhjendamiseks

hagiavalduse vormis.

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.03.2024 hagi L.P vastu. Hageja nõude aluseks

on kostja ja TKM Finants AS vahel 11.07.2023 sõlmitud Ostulimiit leping nr XXX. Hageja

nõue koosneb põhivõlast 399,99 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisest 54,86 eurot ja sissenõudmiskuludest 20 eurot. TKM Finants AS loovutas nõude

hagejale 25.10.2023.

4. Maakohtu 18.03.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest. Kostja ei ole

hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas TsMS § 317 lg 5 alusel

hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 03.04.2024.

Vastamise tähtaeg saabus 17.04.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

7. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Hagilt

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule

avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

9. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 3,5 tunni eest

427 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus

pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot olulises määras ülepaisutatud.

Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja

tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et

2-23-151772

sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses

esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust

tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja

arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad samast lepingust ning tõenäoliselt on hagi

koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud

tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt

komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri,

haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud

hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu

suurus 100 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi

koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9).

Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS §

175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

10. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 225 eurot.

11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik