2-23-16203/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. aprill 2024, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-23-16203

Hagi ese

K. - E. A. hagi E. A. vastu elatise ja

tagasiulatuva elatise (kahju hüvitamise) nõudes

Tsiviilasja hind

2342 eurot 97 senti ja 1720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. - E. A. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht:

xxxxxxx-xxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: L. Ä. (isikukood

xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx-xxxxxxxx; e-post

lxxxxxxxxxx@xxxxxxxx)

Kostja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxx; e-post

axxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx) /ilmumata/

Kohtuistungi toimumise aeg

17. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tagasiulatuva elatise (kahju hüvitamiseks) väljamõistmise

nõudes, seoses hageja nõudest loobumisega.

2. Rahuldada K. - E. A. hagi.

3. Välja mõista E. A. K. - E. A. kasuks igakuine elatis alates 22. aprillist 2024

kuni K. - E. A. täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel

arvutatud summas, s.o 287 eurot 72 senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kehtiva

elatise

suurust

on

võimalik

arvutada

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

4. Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. - E. A. arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 27. detsembri 2023 hagi

tagamise määrus, millega kohustati E. A. tasuma K. - E. A. elatist 100 eurot

kuus kuni tsiviilasjas nr 2-23-16203 menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Toimetada

otsus

kätte

menetlusosalistele

ja

edastada

teadmiseks

Sotsiaalkindlustusametile.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. K. - E. A. (hageja) esitas 15. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi E. A. (kostja)

vastu igakuise elatise ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista

kostjalt välja igakuise elatise alates 1. novembrist 2023 kuni hageja täisealiseks

saamiseni miinimummääras. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis

perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. oktoober 2023 eest 1720 eurot. Hageja esitas ka hagi

tagamise taotluse (dtl 22), mille kohus rahuldas 27. detsembri 2023 määrusega (dtl 24-

26).

Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad L. Ä. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja.

Hageja elab hageja seadusliku esindaja juures alates detsembrist 2021. Hagi kohaselt

kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ebaregulaarselt ja ebapiisavalt, mistõttu palub

hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne elatis.

2. Kostja hagile sisuliselt vastanud ei ole (dtl 30).

3. Kohus kuulas 17. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil ära hageja seadusliku esindaja.

Hageja seaduslik esindaja muutis elatise väljamõistmise algustärminit, paludes

miinimummääras elatis välja mõista alates kohtulahendi tegemisest. Selgituste kohaselt

on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks elatist veebruaris 1000 eurot, märtsis 600 eurot

ja aprillis 160 eurot. Hageja esindajale teadaolevalt kostja töötab, kostja ei ole

töövõimetu ning tema ülalpidamisel ei ole rohkem alaealisi lapsi.

4. Kostja 17. aprillil 2024 kell 13.30 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on

kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 314¹ alusel 6. aprillil 2024 (dlk 39). Seega loeb

kohus kostjale kohtukutse kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema

mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja

sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja ei ole kohut teavitanud oma kohtuistungile

ilmumata jäämise põhjustest. Hageja seaduslik esindaja on esitanud taotluse lahendada

asi sisuliselt, ilma kostja osavõtuta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis seadusjärgses määras (287,72 eurot kuus) kohtuotsuse tegemisest alates kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõudes lõpetab kohus menetluse.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

TsMS

§

lg

kohaselt

ei

võta

kohus

vastu

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist,

kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Hageja on kohtuistungil täpsustanud miinimummääras elatise väljamõistmise

algustärminit, s.o alates kohtuotsuse tegemisest ning seeläbi loobunud tagasiulatuva

elatise nõudest (dtl 42).

Arvestades, et kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist veebruaris 1000 eurot,

märtsis 600 eurot ja aprillis 160 eurot, ei ole hageja seadusliku esindaja poolt avaldatud

hagist osaline loobumine käesoleval juhul vastuolus hageja huvidega. Kohus rahuldab

seetõttu hageja tagasiulatuva elatise nõudest loobumise avalduse ning lõpetab

käesolevas nõudes menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

7. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS

§ 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps, kes on

alaealine. Seega on hageja õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.

8. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13).

PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 järgi

alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb

võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta

jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).

Elatise baassumma on 272,76 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

s.o 1832 × 0,03 = 54,96 eurot ehk 272,76+54,96 = 327,71999 eurot. Arvestades, et lapse

vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40

eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o

327,71999 - (80 : 2) = 287,72 eurot. Seega on E. A. kohustus tasuda K. - E. A.

ülalpidamiseks elatist 287,72 eurot kuus.

9. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi,

mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt

selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust

arvestades

kahekordne

elatise

miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõudis elatist miinimummääras, ei pidanud

hageja oma kulutusi tõendama.

10. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest

ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid.

Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

11. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

12. Kohus tagas 27. detsembri 2023 kohtumäärusega hagiavalduse ning kohustas kostjat

tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohus tühistab

27. detsembri 2023 määruse kohtuotsuse jõustumisel.

allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik