3-24-176/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-176

Haldusasi

Y.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.12.2023 otsuse nr

12306010005-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus, alternatiivselt

kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaaluma sissesõidukeelu

mittekohaldamist või selle vähendamist

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.F, esindaja Uljana Ponomarjova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Andrei

Krassilnikov, Regina Lider, Mirja Sarap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 19.03.2024

1. Rahuldada kaebus ja tühistada

Politsei- ja

Piirivalveameti 12.12.2023 otsus nr 12306010005-1.

Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kaebaja 01.06.2023

esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldada.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveamtilt välja kaebaja kasuks

menetluskulu 227,40 eurot. Jätta vastustaja

menetluskulud tema enda kanda.

3. Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

22.05.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Y.F on Venemaa kodanik, kes saabus Ukrainast aa.aa.aaaa Eestisse ja esitas 02.04.2022 ajutise

kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 02.04.2022 otsusega kaebajale ajutise kaitse

ja elamisloa kehtivusega 02.04.2022 kuni 02.04.2023.

2. Kaebaja esitas 04.01.2023 ajutise kaitse pikendamise taotluse, kuid asjaolude kontrollimisel

selgus, et kaebaja sai ajutise kaitse valedel alustel ning tema elamisluba ajutise kaitse alusel ei saa

pikendada, kuna ta on Venemaa kodanik. 01.06.2023 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 12.12.2023 otsusega nr 12306010005-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4

alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva.

Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2);

kohaldas kaebajale VSS 74

lg 1 alusel sissesõidukeelu 6 kuuks Schengeni alale alates

lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

Õige on kaebaja väide, et Ukraina valitsus ei ole huvitatud Venemaa kodanike elamislubade

pikendamisest, kuid puudub informatsioon selle kohta, et Venemaal kiusatakse taga inimesi, kellel

on olnud Ukraina elamisluba. Kaebaja ei ole esitanud eelneva kohta tõendeid. PPA on leidnud

informatsiooni, et Venemaa ametivõimud tunnevad teatud huvi Ukraina ja muude välisriikide

kodanike vastu. Samas leidub avalikest allikatest informatsiooni, et näiteks Ukraina kodanikud

ületavad massiliselt Eesti – Venemaa piiri selleks, et Ukrainasse jõuda. Seega ei saa tõenäoliseks

pidada kaebaja väidet, et Venemaal olles ei saa olla neutraalne, vaid isik peab poole valima.

Päritoluriigiinfo põhjal on Ukrainast Venemaale põgenenud sajad tuhanded või miljonid inimesed

ja Ukraina kodanikel on ligipääs näiteks terviseabile. Venemaal tegutseb palju gruppe, kes aitavad

Ukrainast saabujaid. Kaebaja tegeles Eestis viibides Ukraina sõjapõgenikega ning asjaolu, et

selliste tegevustega tegeletakse ka Venemaal, näitab, et kaebaja tegevus ei ole Venemaal

keelustatud. Seega ei ole kaebaja Venemaal suuremas tagakiusuohus kui teised ühiskonnaliikmed.

Pelgalt sõjavastasus või sellega mittenõustumine ei muuda kaebajat Venemaa julgeolekuorganitele

huvipakkuvaks isikuks. Kuigi kaebaja võib olla Venemaa ametivõimude osas kriitiline, pole ta

olnud oma meelsuse väljendamisel Venemaal aktiivne ega nähtav. Samuti puudub alus arvata, et

kaebajast oleks tänaseks saanud poliitaktivist, kelle elu olulise osa moodustab Venemaa poliitilise

režiimi vastu võitlemine. Käesoleval ajal puudub Venemaal vajalik ressurss ulatuslike

repressioonide elluviimiseks, erinevalt näiteks Nõukogude Liidu ajast. Seetõttu eelistatakse

hirmutamistaktikat, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud. On

viidatud, et kriminaal- ja administratiivuurimistele eelneb otsus, et seda inimest soovitakse

karistada, ehk karistuse määramisel on olulisem inimese profiil kui see, kas isik seaduserikkumise

reaalselt toime pani. Samuti on võimude jaoks oluline sarnase profiiliga inimesi hirmutada, mida

on täheldatud näiteks ajakirjanike puhul. Kaebaja eeltoodud inimeste hulka ei kuulu. Kaebajal ei

ole kuidagi suuremas ohus kui ülejäänud Venemaa elanikkond. Kaebaja ei vaja VRKS § 4 lg-s 3

sätestatud täiendavat kaitset.

Kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud

valeandmeid ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest

tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja on PPA-le

kinnitanud, et ta on nõus seadust täitma ja vajadusel vabatahtlikult lahkuma.

Kaebajal ei ole majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle

lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebaja on viibinud Eestis

alates aa.aa.aaaa ning ta elas ja töötas siin seaduslikult omades elamisluba ajutise kaitse alusel,

kehtivusega 02.04.2022 – 02.04.2023. Kaebajal on Eestis tekkinud sõbrad, Eestis tal vara ei ole, ta

2(13)

õpib eesti keelt. Oma tervislikku seisundit hindas kaebaja heaks. Peale selle, et kaebajal on

tekkinud Eestis elukaaslane, muid takistusi Eestist lahkumiseks ei ole.

Kaebaja on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass. PPA hinnangul on põhjendatud

Venemaa Föderatsiooni määramine kaebaja sihtriigiks (VSS § 17 lg 1).

PPA hinnangul ei välista elukaaslase olemasolu sissesõidukeelu kohaldamata jätmist, kuna

elukaaslase olemasolu ei ole nii püsiv nagu seda oleks registreeritud kooselu või abielu. 01.06.2023

esitatud rahvusvahelise kaitse taotluses ei toonud kaebaja lähedaste sugulaste ja pereliikmete

ankeedis välja, et tal oleks Eestis mõni lähedane. PPA arvestab, et sissesõidukeelu rakendamisega

kaasneb isikule tagajärgi, mis võiks mõjutada tema sotsiaalseid sidemeid, kuid kaebajale on

sissesõidukeelu kohaldamine 6 kuuks proportsionaalne ja põhjendatud.

4. Kaebaja esitas 18.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 12.12.2023 otsuse nr

12306010005-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. PPA on rikkunud VRKS § 18 lõiget 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/32/EL

artikli 10 lg 3 punkti A ja B, kuna pole vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ning

tõendeid kontrollides. PPA seisukohad ei haaku päritoluriigi infoga ning on vastuolulised.

6. PPA ei ole kaebaja profiili õigesti hinnanud, otsuses on märkimisväärselt faktilisi vigu ning

kaebajaga seotud asjaolusid ei ole kogumis hinnatud. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta kardab

tagakiusu mitte seetõttu, et ta Ukrainas elas, vaid tema tagakiusu kartus baseerub erinevatele

elementidele, mida tuleks hinnata kumulatiivselt.

7. Otsuses pole määratud, kas kaebajat peeti usaldusväärseks isikuks või mitte. PPA ei ole

määranud, millise VRKS § 4 lg 1 sätestatud alust nad üldse hindasid. Pole selge, kas PPA hindas

tagakiusu kartuse põhjendatust rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi

kuulumise pärast. PPA otsuse p 7. kohaselt hinnati kartust üksnes kaebaja poliitilise meelsuse

omamise ja omistamise ning selle väljendamise perspektiivist. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta elas

viimased aastad Ukrainas, tal on seal tuttavaid, sõpru jne, so on ka sotsiaalsesse gruppi kuulumine.

Samuti abistab kaebaja aktiivselt Ukrainas elavaid inimesi ja Ukrainast lahkunud põgenikke, see

on samuti sotsiaalsesse gruppi kuulumine.

8. Kaebaja partner, kellega nad Ukrainas tuttavaks said ja kes teda Eestis aitas ning kellega tal on

suhe, tegeleb Ukraina relvajõudude aktiivse abistamisega, saadab sinna lahinguautosid ja muud

taktikalist varustust, ka see on sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Seda asjaolu pole üldse hinnatud.

Samuti on kaebajal mitmeid sõpru ja kliente, kellega ta on pidevalt kontaktis ning kes praegusel

hetkel võitlevad Ukraina relvajõududes, ka see on sotsiaalsesse gruppi kuulumine.

9. Lisaks poliitilisele meelsusele, selle väljendamisele ja sotsiaalsesse gruppi kuulumisele, selgitas

kaebaja PPA-le, et ta on etniline ukrainlane, ta vanaema on Ukrainast pärit ning ta identifitseerib

ennast ukrainlasena. Kaebaja käis Ukrainas, enda kodus F-s, 2022.a. suvel ehk peale Venemaa

sissetungi algust Ukrainas. See on samuti sotsiaalsesse gruppi kuulumine, kuna kaebaja on isik,

kelle kodakondsusjärgne riik ründas tema elukohariiki ning ta on käinud seal ja ka võimuorganid

on teda territooriumile lubanud. PPA otsusest ei nähtu, et neid asjaolusid oleks hinnatud, ei ole ka

kumulatiivset hindamist.

10. PPA eksis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 vastu. Kaebaja ei elanud viimased aastad

Venemaal, ta elas Ukrainas. Venemaa ametivõimud ei saanudki kaebajast huvitatud olla ning

seetõttu ei olnud kaebajal varasemalt ka probleeme Venemaal. Sõda algas 24.02.2022 ja sel ajal

kaebaja elas juba Ukrainas. Konkreetselt sissetungi päeval oli kaebaja ajutiselt Venemaal, see oli

lühike visiit, mis on ka passi templite järgi kontrollitav. Kaebaja ei karda tagakisu asjaolude tõttu,

3(13)

mis aset leidsid enne 24.02.2022, vaid tema kartus on tugineb asjaoludele, mis juhtusid peale

24.02.2022.

11. Kaebaja lahkus päritoluriigist 2019.a Ukrainasse, kuna talle ei meeldinud Venemaa režiim.

Tagakiusukartust kaebajal tol hetkel polnud. Eluliste asjaolude tõttu sõja esimesel päeval oli ta

Venemaal ajutiselt ning lahkus sealt nii kiiresti kui võimalik. Kaebajal ei olnud passi, kuna see oli

Hispaania saatkonnas. Kaebaja eesmärk oli Ukrainasse naasta, tema korterisse oli jäänud tema

kass, kes oli kaebaja jaoks kui pereliige. Kahjuks õigeaegselt ei jõudnudki kaebaja koju, kass suri

ära. 2022.a. suvel õnnestus kaebajal naasta elukohariiki Ukrainasse. Selleks, et koju naasta, pidi

kaebaja pöörduma Ukraina võimuorganite poole.

12. 2022.a. suvel pääses kaebaja Ukrainasse neljandal katsel. Eestis oli kaebajal ajutine kaitse.

Kaebajal õnnestus Ukrainasse naasta Rumeenia kaudu, kõik templid on tal passis olemas. Kaebaja

oli Ukrainas juunist 2022.a. kuni juuli keskpaigani 2022.a. Kuna kaebajal oli emotsionaalselt raske

viibida F-s, mis on hävitatud ning kus leiti massiliselt tapetud tsiviilisikud (osa nendest kaebajale

tuttavad), lahkus ta Ukrainast Eestisse ning jätkas oma tegevust. Kaebaja aitas Ukraina põgenikke

ja inimesi, kes elavad Ukrainas, k.a neid, kes olid sõjakuriteo ohvrid. Kaebaja oli kutsutud F-sse

ametlikult selleks, et ohvritele anda bbbbbbbb bbbb. Lisaks majutas ta Ukraina põgenikke oma J

majas kui ka oma F korteris. Kaebaja toetas rahaliselt Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat

kanalit „RRR“, osales üritusel, kus korraldati Ukraina heaks korjandust, abistas Ukraina inimesi ja

relvajõude oma võimete kohaselt, postitas sotsiaalmeedias Ukraina sõjast ja ka tema kodulinnast

Fst, suhtles ja abistas Ukraina relvajõududes teenivaid inimesi. Kaebaja osutab bbbbbbbb bbbb

Ukraina relvajõududes teenivate meeste abikaasadele, sugulasi, ka neid, kes tulid sõjast tagasi ja

põevad QQQQ-d.

13. Kaebaja viibis Eestis seaduslikult, tal oli elamisluba ning ta ei mõelnud selle peale, et ta peaks

taotlema rahvusvahelist kaitset Eestis. Selline olukord näitab, et kaebaja läbiviidav abistamine ja

tagakiusu kartuse aluseks olev tegevus ei saa olla rahvusvahelise kaitse saamiseks.

14. Kaebaja toetas rahaliselt PayPal kaudu Ukraina relvajõude. Ta tegi neli ülekannet kokku

summas 185,65 dollarit organisatsioonile „TTTT“, kes hetkel tegeleb taktikalise varustuse

ostmisega Ukraina relvajõududele. Kaebaja ei ole PayPal väljavõtteid PPA-le edastanud, kuna tal

ei olnud haldusmenetluses esindajat. Kaebaja selline tegevus on Venemaal kriminaalkorras

karistatav.

15. Kaebaja elu enne 2019.a. Venemaalt lahkumist ei mängi rolli tema rahvusvahelise kaitse

taotluse kontekstis. Sõja eelnev periood saab üksnes näidata ja kinnitada kaebaja motivatsiooni ja

tegevust Ukraina riigi ja Ukraina inimeste aitamisel. Kaebaja omab detailseid andmeid

toimepandud sõjakuritegude kohta, ta on QQQQ ja iiiiiiii tegelev gggggggg, kellele usaldavad

Ukraina elanikud ja põgenikud nende vastu sooritatud sõjakuritegude detaile. PPA ei ole sisuliselt

üldse uurinud, millist abi kaebaja Ukraina põgenikele osutab ja mis on selle tagajärg Venemaal.

16. PPA ei ole menetlust läbi viies kaebaja ütlusi otsuses õigesti märkinud. Näiteks PPA otsese p

7.3.1 (lk 3) kohaselt „taotleja väitis, et Venemaal teda karistatud ei ole, tagaotsitav ta pole, kuhugi

liikumisse ta ei kuulu ning sotsiaalmeedias ta postitusi ei tee.“ PPA ei ole kaebajalt küsinud, kas ta

postitusi teeb, vaid küsis, et kas tal on mõnes sotsiaalmeedia platvormis konto. Sellele küsimusele

vastas kaebaja, et ta kasutab Facebooki, millest võib järeldada, et ta seal ka ilmselgelt postitab.

Postitustele viitas kaebaja ka oma arvamuse ja vastuväidete võimaldamise kirjas, kuid PPA

otsustas sotsiaalmeedia kontosid põhjalikult mitte uurida.

17. Kaebaja esindaja pöördus PPA poole ning küsis, kas kaebaja sotsiaalmeedia kontode osas on

tehtud vaatlusprotokoll. PPA vastas, et seda ei olnud tarvis teha kuna kaebaja profiil on avalik ning

seal ei olnud midagi tähtsat. Ometigi „diskrediteerib“ kaebaja oma Facebooki kontol Venemaa

armeed ning kirjutab võimuvastaseid postitusi. Kaebaja kritiseerib ametivõime, postitab pildi

4(13)

üritusest, kus ta on koos ajakirjanik M-ga, kes on ka Venemaal tagaotsitav. Kaebaja mõistab oma

postitustes Venemaa sissetungi hukka, soovib Venemaa sõduritele surma ja oma kommentaarides

väljendab vägagi reljeefselt oma seisukohti Venemaast ja olukorrast, toetades Ukrainat ja Ukraina

relvajõude. Tema postituste all on sadu kommentaare PPA seisukoht, et kaebajat ei oota Venemaal

tagakiusamine tema Facebook postituste tõttu, on väär.

18. Päritoluriigi info kohaselt tehakse viimasel ajal venelastele üha enam lisakontrolle piiriületusel.

Mõne inimese jaoks lõpeb vestlus piirivalvuriga haldusasjaga, harvadel juhtudel ka

kriminaalasjaga. 2022. aasta juulis võttis riigiduuma vastu riigireetmise seaduse muudatused, nüüd

on seal punkt vaenlase poolele ülemineku kohta. Kontrollitakse nii Venemaalt väljumisel kui ka

sisenemisel, lennujaamades ja maismaapiiridel. Isikuid vaadatakse läbi ja kontrollitakse

Venemaale sisenemisel ja lahkumisel juba sõja algusest alates. Uute andmete kohaselt küsitletakse

piiril mitte ainult mehi, vaid jõhkrate ülekuulamise ohvriteks on ka koduperenaised. Valikulised

ülekuulamised Venemaa piiri ületades on muutunud rutiiniks.

19. Piiril kontrollitakse isiklikke telefone pidevalt, tehakse ülekuulamisi, piiril arreteeritakse

inimesi, algatatakse haldusrikkumise menetlusi, hiljem juba kriminaalmenetlusi. Erilise tähelepanu

all on välismaalased ja Ukrainast tulnud isikud. On ilmselge, et kaebaja satub kontrolli. Kaebaja ei

hakka oma telefoni ega dokumente Eestisse jätma. Tänapäeval on üldtuntud, et inimesed hoiavad

telefonis palju isiklikku ja sentimentaalset infot. Piiril tuleks see kohe välja. Kaebaja satuks seega

piiriületusel võimuorganite huviorbiiti.

20. Väär on PPA seisukoht, et Ukraina kodanikud ületavad massiliselt Venemaa ja EL-i

maismaapiiri (otsuse lk 7). PPA on teadlik, et Ukraina kodanikud ei tohi alates 16.10.2023

Venemaa territooriumile siseneda Eesti ja Venemaa vahelise maismaa piiri kaudu, Venemaa on

seda nendele keelanud. Venemaa territooriumile saavad maismaapiiri kaudu siseneda üksnes need

Ukraina kodanikud, kellel on ka ühtlasi Venemaa kodakondsus.

21. Päritoluriigi info kohaselt on riigireetmise sätte alusel juba mitmele isikule süüdistusi esitatud.

Riigireetmise eest süüdistatavate isikute asjaolude väljaselgitamine on eriliselt raske, asjad on

salastatud, ajakirjanikel puudub ligipääs infole. 2023.a. alguses kuue kuu jooksul algatas FSB

rekordarvu riigireetmise juhtumeid, so vähemalt 80 asja. Tegelik juhtude arv võib aga olla mitu

korda suurem. Pigem on tõenäoline, et kaebajal tekib probleeme koheselt piiri ületusel.

22. Vale on PPA väide, et kaebaja jaoks ei olnud probleeme oma telefoni sisu Venemaalt

väljasõitmiseks ära kustutada, seega ei teki tal probleeme piiriületusel. Kaebajal oli kaks telefoni,

üks Venemaa SIM-kaardiga ja teine Ukraina SIM-kaardiga. PPA otsuses väljatoodud järeldus

põhineb valele infole.

23. Väär on PPA seisukoht, et teda ei karistata Ukraina põgenike abistamise eest. PPA ei uurinud,

mida täpselt kaebaja teeb. Kaebaja tegevus on otseselt seotud relvakonfliktis osalevate või

kannatada saanud poolega, mitte humanitaarabi osutamisega. Kaebaja profiil on erinev sellest,

mida PPA oma otsuses välja tõi. Venemaal on humanitaarabi osutajatel ohtlik, millega PPA ise

nõustus.

24. Kaebaja edastas 26.12.2023 PPA-le lisaargumente ja tõendeid, sh toetuskirja ukrainlastelt

Eestis, mida ei ole kajastatud otsuses. PPA ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist ega seda, et

tegelikkuses otsus on juba tehtud ning dokumente arvesse ei võeta. Alles 08.01.2024 edastas PPA

kaebajale juba 15.12.2023 tehtud otsuse. PPA ei ole selgitanud, et nad ei võta edastatud materjale

menetlusse, ei ole nad ka kaebajaga ühendust võtnud 28.12.2023, et teda teavitada, et otsus on

tegelikkuses tehtud. Kuna PPA ei ole kaebajat teavitanud, et menetlus on läbi, nad oleks pidanud

oma otsuses ka 26.12.2023 edastatud tõendeid hindama.

25. PPA määratud sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne ning see tuleb tühistada. Kaebaja ajutine

kaitse lõppes 02.04.2023. Kaebajal ei olnud võimalik reisida peale nimetatud tähtaega. Kaebaja

5(13)

käis viimati J-is 18.12.2022 selleks, et aidata oma naabreid F-st, kes põgenesid sõja eest J-i.

Kaebaja on ka Ukraina põgenike bbbbbbbb bbbb keskuse asutaja ja juht, mida PPA ei ole arvesse

võtnud. Kaebaja ei ole midagi valesti teinud ega olukorda kuritarvitanud. PPA-l pole alust

sissesõidukeelu kehtestamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

26. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivi 2011/95/EL art 10 (1) d ei saa sotsiaalsesse gruppi kuulumist määratleda isiku iga

(eri)tunnuse alusel, eriti olukorras, kus ümbritsevad inimesed ega riigivõim ei taju isikut

päritoluriigis selgelt teistsugusena. Kaebaja on märkinud sotsiaalsesse gruppi kuulumise seoses

kaebaja elukaaslasega. Samas ei ole tegemist kaebaja sünnipärase tunnuse või taustaga, mida ei saa

muuta või niivõrd olulise osa kaebaja identiteedist moodustava veendumusega, millest isikut ei saa

sundida loobuma. Samuti ei ole tegemist kaebajat kindlalt teistest eristava tunnusega, mille pärast

kaebajat tajutaks teisteks erinevana ning kaebaja väited selles osas ei ole põhjendatud. Perekondlik

positsioon on sotsiaalse grupi määratlemise kontekstis midagi enamat, kui pelgalt abielu või

kooselu konkreetse isikuga.

27. Kuigi kaebaja on PPA-le tõepoolest selgitanud, et tema vanaema on pärit Ukrainast, ei nähtu

kaebaja selgitustest, et tal oleks olnud Venemaal probleeme või kardaks kaebaja Venemaal

probleeme seoses enda rahvuskuuluvusega.

28. Kuigi kaebaja on PPA-le hilisemas menetluses selgitanud hirme, mis on seotud sündmustega

pärast 24.02.2022, siis vaidlust ei ole, et just seletuskirjas toodud asjaolusid pidas kaebaja

sellisteks, mida esmajärjekorras välja tuua. PPA on otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebaja

asjaolusid nii enne kui pärast 24.02.2022.

29. Kui kaebaja ei karda tagakiusu asjaolude tõttu, mis leidsid aset enne 24.02.2022, siis ei ole

kaebaja päritoluriigist lahkumise ja Ukrainasse elama asumise põhjused PPA otsuse õiguspärasuse

hindamise kontekstis olulised. Samuti, kuigi inimlikult mõistetavad, ei ole PPA otsuse

õiguspärasuse hindamise kontekstis olulised asjaolud, mis puudutavad kaebaja katseid pääseda

Ukrainasse sealses korteris lõksus oleva kassi juurde. Kaebaja on enda vastuses PPA 31.10.2023

kirjale nr 15.6-8/364-1 märkinud, et 07.03.2022 Venemaalt väljumisel probleeme ei tekkinud, mh

selle tõttu, et kaebajal oli turismibroneering ravihotellis ning kaasas oli vähe asju. Kaebaja on sama

põhjenduse andnud ka PPA piirivalvuritele Eestisse sisenemisel. Ehkki kaebaja on korduvalt

väitnud, et Ukrainas korterisse lõksu jäänud kassi juurde pääsemine oli kaebaja jaoks suureks

prioriteediks, otsustas kaebaja anda Eesti piirivalvuritele valeinformatsiooni riiki sisenemise

põhjuste osas.

30. Arvestades eeltoodut ja kaebaja varasemat käitumist (kaebaja selgitas 21.06.2023 vestlusel, et

oli soovitanud enda tütrele anda piirivalvuritele valeinformatsiooni reisi eesmärkide kohta), siis

PPA ei ole varjupaigamenetluses kaebaja üldist usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Samas

nähtub teatud muster, kaebaja moonutab enda eesmärkide saavutamiseks tõde.

31. Vastustaja nõustub kaebajaga, et tema tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa kehtivuse

ajal ei viita asjaolude konstrueerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. Kaebaja on viidanud

venekeelses PPPs ilmunud artiklile, mis jutustab konkreetselt kaebaja juhtumist. Mh on artiklis

välja toodud kaebaja ees- ja perekonnanimi, foto kaebajast, aga ka kaebaja endine elukohalinn

Venemaal ning kirjeldatud kaebaja annetusi ja sotsiaalmeedias väljendatud positsiooni Venemaa

algatatud sõja osas. Sarnase sisuga artikkel kaebajast on ilmunud ka cc.cc.cccc. Kuigi kaebajal on

õigus sõna- ja väljendusvabadusele, siis Eesti Vabariigis mõistab õigust ainult kohus. Taolisel viisil

meediasse pöördumine kannab manipulatiivset eesmärki.

32. Kaebaja on välja toonud, et toetas rahaliselt Ukrainat ka PayPali rahakoti vahendusel, kuid enda

PayPal konto väljavõtet ei ole kaebaja PPA-le haldusmenetluses esitanud. Kaebaja põhjendus

6(13)

väljavõtte esitamata jätmise kohta ei ole usutav. PPA otsuses on välja toodud, et kaebaja on

esitanud PPA-le väljavõtted enda tehtud annetustest ning PPA on vastavat asjaolu ka enda otsuses

analüüsinud. Arusaamatuks jääb, kuidas esindaja puudumine haldusmenetluses ei takistanud

kaebajal PPA-le pangakontodel kajastuvate annetuste esitamist. PayPal’i vahendusel tehtud

annetused ei muuda PPA otsuse järeldusi.

33. Arvestades, et PPA on otsuses (lk 7) välja toonud, et ka Venemaal tegutseb palju gruppe, kes

aitavad Ukrainast saabujaid, saab järeldada, et ka Venemaal on Ukrainast saabunud isikud

usaldanud neid abistavatele gruppidele detaile enda poolt läbielatust ning seega antud asjaolu ei

erista kaebajat teistest Venemaal ukrainlaste abistamisega tegelevatest gruppidest.

34. Arvestades vestlusel vahetult eelnenud küsimusi, on ilmselge, et küsimuses „kuulute te

parteisse, ühingutesse, organisatsioonidesse, liikumistesse, rühmitustesse“ on peetud silmas

eelkõige pagulasstaatuse tuvastamise kontekstis tähtsust omavaid ühinguid ja organisatsioone –

millesse kuulumist tuleks käsitleda võimaliku tagakiusamise kontekstis. Kaebaja kuulumine

erialasesse ametiühingusse seda aga kindlasti ei ole.

35. Arvestades vestluse ning ka varjupaigataotluse konteksti, on ilmselge, et sotsiaalmeedia

kasutusega seotud küsimuste puhul ongi oluline see, kas isikul on mõnes sotsiaalmeediavõrgustikus

kontosid ning kas ja millist sisu isik sinna postitab. Juhul, kui isik kardab tagakiusu päritoluriigis

mh sotsiaalmeedias tehtud postituste tõttu, siis lähtuvalt vestluse eesmärgist on igati loogiline, et

isik toob vestlusel antud asjaolu ka välja. Sotsiaalmeedias postituste tegemisega on PPA otsuse

tegemisel arvestanud (PPA otsuse lk 9).

36. Kuigi kaebaja on toonud mitmeid näiteid Venemaal isikutele karistuste määramise kohta

sotsiaalmeedias tehtud postituste tõttu, siis ei saa jätta tähelepanuta Venemaa elanike arvu ning

algatatud menetluste arvu. Venemaal elab ligi 140 miljonit inimest, kellest tõenäoliselt paljud ei

toeta Venemaa algatatud agressioonisõda. On ilmselge, et Venemaa ametivõimudele ei ole

jõukohane kõigi selliste vaadetega inimeste tegevuste jälgimine ja karistamine. Päritoluriigi

informatsiooni kohaselt on 2024. a veebruari seisuga alustatud 825 kriminaalasja inimeste vastu

seoses nende sõjavastase tegevusega (mh kuulub siia alla ka terrorism ja vandalism)

Halduskaristuste arv on 2024. a jaanuari seisuga 8693.

37. Kaebaja viitab allikatele, mille kohaselt on Venemaa piiri ületamisel sagenenud isikute

lisakontrollid. Kuigi erinevate allikate kohaselt on taolisi intsidente esinenud, siis ei saa kaebaja

viidatud artiklitest järeldada, et tegu oleks laiaulatusliku ja süstemaatilise praktikaga, mis

puudutaks kõiki Venemaa piiri ületavaid isikuid. Ka kaebaja enda viidatud allikate kohaselt

puudutavad täiendavad kontrollid piiril sagedamini mehi, mitte naisi. Allikad, mis puudutavad

lisakontrolle Venemaa piiri ületavate Ukraina kodanike puhul ei ole kaebaja kontekstis

asjakohased. Kaebaja on Venemaa kodanik. Kaebaja väited selle kohta, et passis olevate templite

tõttu tekib kaebajal koheselt piiriületusel probleeme, on spekulatiivsed.

38. Seoses kaebaja väidetega piiri ületamisel võimaliku telefoni kontrollimise kohta ning, et

kaebaja ei hakka oma telefoni ega muid dokumente Eestisse jätma, et pelgalt küsitlemine, telefoni

läbivaatamine või isegi kinnipidamine ei ole käsitatav tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses.

39. Kaebaja on vastuskirjas PPA 31.10.2023 kirjale nr 15.6-8/364-1 välja toonud, et tal oli

Venemaa piiri ületamisel kaks telefoni, millest ühe ta peitis oma isiklike asjade vahele. Kaebaja

väide on vastuolus tema ütlustega 21.06.2023 vestlusel, kus kaebaja selgitas, et enne piiriületust ta

kustutas sotsiaalmeediakanalite sisu. Taolist väidete muutmist ei saa selgitada pelgalt detailide

unustamisega. Sõltumata sellest, kas kaebaja oli Venemaa piiri ületamisel oma telefoni sisu

puhastanud või peitnud ühe enda telefonidest isiklike asjade vahele, ei anna see alust arvata, et

Venemaale naastes muudaks kaebaja senist käitumist.

7(13)

40. Kaebaja on PPA otsuses kajastatu kontekstist välja rebinud. Konkreetne otsuses kajastatud

informatsioon puudutas kaebaja enda väiteid, et Venemaal ei saa olla seotud mõlema osapoolega,

vaid peab valima poole. Kaebaja etteheide, et PPA on teadlik, et Ukraina kodanikud ei tohi alates

16.10.2023 Eesti maismaapiiri kaudu Venemaale siseneda on asjakohatu, kaebaja on Venemaa

kodanik.

41. Vaidlusalune PPA otsus oli tehtud 12.12.2023, ehk enne seda, kui kaebaja oli PPA-le

täiendavaid dokumente edastanud. PPA praktika kohaselt edastatakse otsused pärast nende

tegemist PPA tõlkebüroosse taotlejale sobivasse keelde tõlkimiseks. Antud etapil taotlejaid otsuse

tegemisest ei teavitata, kuna otsuse teatavakstegemise ajaga on seotud otsuse vaidlustamise tähtaeg.

Kaebaja 26.12.2023 saadetud dokumentides ei sisaldu midagi sellist, mis annaks alust PPA otsuses

tehtud järelduste ümberlükkamiseks. Toetuskiri ukrainlastelt Eestis küll näitab teatud isikute toetust

kaebajale, kuid kaebaja pagulasstaatuse küsimuses ei esine selliseid väiteid, mida peaks tõendama

toetuskirjade kaudu.

42. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel ja selle tähtaja määramisel võtnud arvesse kaebaja

asjaolusid, sh teatava side tekkimist Eestiga, mistõttu PPA pidas põhjendatuks sissesõidukeelu

kohaldamist VSS § 74 lg-s 1 sätestatust lühemaks ajaks. Arvestades kaebaja asjaolusid, ei saa 6-

kuulist sissesõidukeeldu pidada kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks

KOHTU PÕHJENDUSED

43. Kaebus tuleb rahuldada ja saata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le uuesti

läbivaatamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2).

44. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda

füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt

VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine,

et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste

rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS

§ 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule,

piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse

elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või

rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p

13). Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba

tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna

naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib

poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis

avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid

väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti.

45. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise

8(13)

(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk

tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Pagulasena

tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse

naasmisel hakata taga kiusama.

46. Riigikohus selgitas 12.12.2023 otsuses haldusasjas nr 3-22-2509, p-des 18.1 ja 18.2 järgmist:

„Asjakohased rahvusvahelise kaitse andmist põhjendavad asjaolud võivad niisiis tekkida pärast

taotleja päritoluriigist lahkumist. Need asjaolud võivad olla tekkinud päritoluriigis tema äraolekul

ja olla rahvusvahelise kaitse taotlejast sõltumatud, kuid neil peavad olema otsesed tagajärjed

taotleja olukorrale, tekitades põhjendatud tagakiusamishirmu. Need sündmused võivad viidata

asjaolude olulisele muutusele päritoluriigis, sealhulgas juba olemasolevate tegurite süvenemisele

pärast taotleja lahkumist päritoluriigist.

Siiski nõutav ei ole, et need sündmused toimuksid päritoluriigis. Põhjendatud hirm tagakiusamise

ees võib põhineda rahvusvahelise kaitse taotleja enda tegevusel, millega ta on tegelenud pärast

päritoluriigist lahkumist. Isik võib saada pagulaseks sur place omaenda tegevuse tulemusena,

näiteks kui ta ühineb juba tunnustatud pagulastega või väljendab oma poliitilisi seisukohti oma

asukohariigis. See, kas selline tegevus on piisav, et õigustada põhjendatud tagakiusamishirmu,

tuleb kindlaks teha asjaolusid hoolikalt uurides. Eelkõige tuleks arvesse võtta, kas sellised

tegevused võisid saada teatavaks isiku päritoluriigi ametiasutustele ja kuidas need ametiasutused

neid tõenäoliselt hindavad. Samuti seda, kas tegevus, millele rahvusvahelise kaitse taotleja tugineb,

on päritoluriigis omandatud veendumuste või suundumuste väljendus ja jätkamine.

Direktiivi 2011/95 EL art 4 lg 3 punkti d kohaselt arvestatakse rahvusvahelise kaitse taotluse

individuaalsel läbivaatamisel seda, kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud

rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et

hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist

või talle suure kahju tekitamist.“ Kolmandate isikute tegevus võib samuti mõjutada taotleja

individuaalset olukorda.

47. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on Venemaa kodanik ning PPA andis

02.04.2022 otsusega kaebajale ajutise kaitse ja elamisloa kehtivusega kuni 02.04.2023. Samuti ei

ole vaidlust, et kaebajal oli Ukraina elamisluba ega selles, et Ukrainas ei pikendata Venemaa

kodanike elamislube. Kaebaja tõi kohtuistungil välja, et soovis saada Ukraina kodakondsust, kuid

Ukraina ei anna enam peale 2022.a kodakondsust. Samas ei võta Venemaa vastu avaldusi Venemaa

kodakondsusest loobumiseks. Vastustaja eelnevat ei vaidlustanud. Seega on mõistetav kaebaja

olukord, kus kaebaja ei saa astuda samme oma õiguste kaitseks temast olenematutel põhjustel.

48. PPA tõi vaidlustatud otsuses välja, et kaebaja sai ajutise kaitse valedel alustel ning tema

elamisluba ajutise kaitse alusel ei saa pikendada, kuna ta on Venemaa kodanik. Kohtu hinnangul

vajab kaebaja aga jätkuvalt kaitset.

49. PPA on eksinud järeldades, et kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole

põhjendatud taotluses toodud asjaoludel. Kaebaja suhtes esineb alus tema pagulasena

tunnustamiseks, kuna ta tõenäoliselt kogeb Venemaale naastes oma poliitiliste veendumuste tõttu

tagakiusu. Kaebaja tagakius on tingitud tema riigivõimu ja sõjavastasest meelsusest, nimetatud

asjaolude kohta tehtud avaldustest ning ukrainlaste abistamisest. Samas ei ole vastustaja hinnanud

kaebaja sotsiaalsesse gruppi kuulumisega seonduvat, st hinnatud ei ole kaebaja tegevust seoses

Ukrainas elavate ja sealt lahkunud inimeste abistamisega ega asjaolu, et kaebaja elukaaslane

tegeleb aktiivselt Ukraina relvajõudude abistamisega.

9(13)

50. Kaebaja ei vaidlusta, et tal puudusid kokkupuuted Venemaa ametivõimudega. Kohtu hinnangul

on eelnev ka mõistetav, kuivõrd kaebaja elas Ukrainas F linnas juba enne sõja puhkemist, st alates

2019. a. Kaebaja tõi välja, et ta viibis sõja puhkemise päeval Venemaal ning puudus võimalus

Ukrainasse naasta. Võimalus selleks avanes alles juunis 2022.a, kus viibis kuni juulini 2022.a.

Kaebaja lahkus F-st, kuna linn oli hävitatud, tsiviilisikud tapetud, sh osad kaebaja tuttavad.

51. Kaebuse ja kohtuistungil antud kinnituste kohaselt nõustas kaebaja F-s viibides Venemaa

sõdurite poolt vägistatud ja rasedaks jäänud alaealisi. Lisaks majutas kaebaja Ukraina põgenikke

oma J majas ja F korteris. Ka Eestisse saabumisel asus kaebaja aitama Ukraina põgenikke ja

inimesi, kes elavad Ukrainas, sh sõjakuriteo ohvreid. Ukraina Eestis asuva ühenduse liikmed on

kinnitanud, et kaebaja toetas aktiivselt Ukraina pagulasi, organiseeris ning juhtis pagulaste

bbbbbbbb bbbb tugikeskust. Keskust külastas 2023.a jooksul üle 300 Ukraina pagulase ning lapse

(dtl 778). Vastustaja ei vaidlustanud toodut kohtuistungil ega seda, et PPA ei ole eelneva osas ka

vaidlustatud otsuses seisukohta võtnud. Kohus ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud väitega, et ka

Venemaal elavad venelased aitavad Venemaale saabunud ukrainlasi, kuivõrd nad ei näita otseselt

meelsust Venemaa sõjategevuse vastu. Tegemist on üksnes teise inimese aitamisega inimlikul

tasandil.

52. Kaebaja toetas rahaliselt Venemaa tegelikku olukorda kajastatavat kanalit „RRR“. PPA ei

vaidlustanud asjaolu, et kaebaja on teinud Ukraina sõja toetuseks annetusi (otsuse lk 11 viimane

lõik). Kaebaja esitas PPA-le väljavõtted annetustest (dtl 77, 225). Samuti tõi kaebaja välja oma

seotuse organisatsioonidega nagu „LLLL“ ja „OOOO“. PPA selgitas otsuses, et LLLL on

sõltumatu Venemaa televisiooni kanal ning OOOO on heategevuslik organisatsioon. Seega

vaidlust ei ole, et tegemist on sõjavastaste organisatsioonidega.

53. PPA on ka ise kaevatavas otsuses (lk 10 viimane lõik ja lk 11) kajastanud, et igale Venemaa

julgeoleku vastu suunatud välisriigi rahalisele ja muule abi osutamisele antakse juriidiline hinnang.

Venemaa julgeoleku vastaseks tegevuseks loetakse välisriigile, rahvusvahelisele või välismaisele

organisatsioonile või nende esindajatele rahalise, logistilise, nõustamis- või muu abi osutamist.

Seda käsitletakse Venemaa kriminaalkoodeksis 275. artiklis riigireetmisena. Sellise kuriteo

toimepanemise eest näeb seadus ette kuni 20-aastase vangistuse.1 29.09.2022 Lenta.ru artikli järgi

on 25 aasta jooksul riigireetmise artikli alusel süüdi mõistetud üle 130 inimese.2 Venemaa on juba

algatanud mitu riigireetmise kriminaalasja seoses väidetava koostööga Ukrainaga. Samuti

väidetakse, et FSB on koostöös siseministeeriumiga võtnud kinni ühe Moskva elaniku, keda

kahtlustatakse riigireetmises (Venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 275). Põhjuseks oli see, et ta oli

väidetavalt andnud rahalist abi Ukraina relvajõududele. [---] Naine peeti kinni, kui ta üritas

Venemaalt lahkuda. Moskva Lefortovo kohus saatis ta kaheks kuuks vahi alla. Riigireetmise

paragrahvi järgi on karistuseks 12 kuni 20 aastat vangistust. „Esimese osakonna“ inimõiguste

projekt rõhutas, et tegemist on esimese teadaoleva juhtumiga, kui Ukrainale rahalise abi andmise

tõttu algatatakse riigireetmise menetlus.3 Vaatamata eelnevale asus PPA vääralt järeldusele, et

Venemaa ametivõimud ei ole teadlikud asjaolust, et kaebaja on teinud Ukraina jaoks pisiannetusi

Eesti pangakontolt. Kohus leiab, et Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumisel ei lähtuta sellest,

kas asjaolud on piisavalt tõendatud. Süüdimõistmiseks piisab ka fabritseeritud tõenditest või

muudest asjaoludest. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tuleb lähtuda eeldusest, kas oht

taotlejale on kogumis välistatud. Praegusel juhul ei saa vastavat ohtu kaebajale välistada.

54. Kaebaja tõi kohtuistungil välja, et asus 2019.a Venemaalt Ukrainasse elama. Sõja puhkedes

kogus ta F-s tõendeid toimunu kohta, st filmis kõike ning postitas sotsiaalmeediasse tõendeid

1 3 Интерфакс: Генпрокуратура пояснила, какая помощь Украине будет расцениваться как измена

Родине, 27.02.2022 – https://www.interfax.ru/russia/824934 (10.04.2024).

2 Lenta: Преданные или предатели. Кого в России осуждают за государственную измену, 29.09.2022 –

https://lenta.ru/articles/2022/09/29/pred/ (10.04.2024).

3 Samas

10(13)

Ukraina sõjast ja kodulinnast F-st. Kaebaja heidab vastustajale ette, et PPA ei ole hinnanud kaebaja

Facebooki konto postitusi. Kaebaja selgitas 26.06.2024 PPA-le, et ta on Facebooki kasutaja.

Kaebajal on ka Instagramis konto, kuid ei kasuta seda aktiivselt. Samuti on kaebajal Telegramis

konto. Kontosid kasutab oma nimega (vt p 35, dtl 748). PPA ei ole kaebaja sotsiaalkontode

vaatlemise osas teinud vaatlusprotokolli, millega rikkus VRKS § 1 lg 3, HMS § 18 lg 2 p 5.

Vaidlustatud otsuses on PPA vääralt tõlgendanud kaebaja selgitust ning toonud välja, et kaebaja ei

tee postitusi (lk 4). Hilisemalt on PPA siiski leidnud, et kaebaja teeb postitusi, kuid postitustest ei

nähtu poliitaktivismi (lk 9). Kohus on eelnevas PPA-ga erineval arvamusel. Kaebaja esitas

väljavõtted oma sotsiaalmeedia kontolt (dtl 102-224), millelt nähtuvalt on kaebja avaldanud

märkimisväärselt oma sõjavastast meelsust. Lisaks tõi kaebaja välja, et ta avaldas ka foto, millel ta

poseerib koos poliitaktivisti Mga. Osasid postitusi on näinud ja meeldivaks märkinud üle tuhande

inimese. Seega ei nõustu kohus vaidlustatud otsuses tooduga, et kaebaja kontol esinevad üksikud

viited Ukrainale ning ei ole väljendatud läbivalt poliitaktivismi.

55. Kaebaja on avaldanud ka PPP portaalis artkli oma elust, kus on välja toodud kaebaja nimi (dtl

793). PPA hinnangul on nimetatud artikkel avaldatud manipulatiivse eesmärgiga, millega kohus ei

nõustu. Menetlusosalised on ühel meelel, et kaebaja tegevus ajutise kaitse alusel antud elamisloa

kehtivuse ajal ei viita asjaolude konstrueerimisele varjupaiga saamise eesmärgil. Samuti ei eita

vastustaja, et kaebajal on õigus sõna- ja väljendusvabadusele. Kuivõrd kaebaja väljendas artiklis

oma positsiooni Venemaa algatatud sõja osas väga laia venekeelse lugejaskonna ees, ei saa lugeda

kaebaja tegevust manipulatiivseks, vaid kaebaja kirjeldas tegelikku olukorda. Eelnevast võib samas

kaebajale järgneda negatiivsed järelmid juhul, kui ta reisib kodakondsusjärgsesse riiki.

56. Kaebaja väidete kohaselt on kaebajal Ukraina relvajõududes teenivaid sõpru, kes jagavad infot,

mida neil vaja oleks. Suheldakse portaalide Viber, Telegramm ja Messenger kaudu. Eelnevat

aluseks võttes nähtub, et kaebajal on olemas seos Ukraina relvajõududega, mille avalikukstulek

talle Venemaal kahtlemata tagakiusu tekitaks. Seega on kaebaja osutanud olulist abi ukrainlastele

ning Ukrainale. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja profiiliga olevat isikut võidakse hakata

Venemaal diskrimineerima või esitada alusetu süüdistus. Eelkõige võib kaebaja sattuda ohtu

seetõttu, et abistas Ukraina relvajõududes teenivaid inimesi, st osutas bbbbbbbb bbbb Ukraina

relvajõududes teenivate meeste abikaasadele, sugulastele ning sõjast naasnud inimestele, sh

sõjavangidele. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja kirjeldatud tegevust Ukraina heaks lugeda pelgalt

sõjavastasuseks. Pigem viitab kaebaja tegevus käitumisele, mis võib huvi pakkuda

julgeolekuorganitele Venemaale naasmisel.

57. Kaebaja esitas PPA-le 04.01.2023 taotluse ajutise kaitse pikendamiseks, millele menetlust ei

järgnenud pika aja vältel ning talle ei edastatud vastavat otsust. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et

talle helistati mais 2023 PPA-st ning paluti esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, mida ta ka tegi.

Vastustaja eelnevat ei vaidlustanud.

58. Kaebaja kirjeldas kohtuistungil 26.06.2023 vestlusel toimunut ning teatas, et talle ei tutvustatud

tema õigusi. Asja juurde lisatud kaebaja allkirjaga kinnitatud väljavõttelt nähtuvalt on kaebaja

kinnitanud, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Samas nähtuvad väljavõttelt ainult

kohustused (dtl 717). Ka 26.06.2023 vestluse protokollist nähtub, et kaebajale on tutvustatud tema

õigusi ja kohustusi (dtl 744). Seega kaebaja väited talle õiguste tutvustamata jätmise kohta

tõendamist ei leidnud.

59. Kaebaja heitis kohtuistungil PPA-le ette, et kaebajalt ei küsitud vestlusel küsimusi seoses

Ukrainaga, vaid keskenduti põhjalikult asjaolule, et kaebaja isa oli sõjaväelane ning lapsepõlves

koliti seetõttu palju. Keskenduti ka kaebaja Venemaalt lahkumise põhjendustele. Kaebaja tõi lisaks

välja, et ta tarvitas esimese intervjuu ajal antidepressante, mistõttu tema tervislik seisund ei olnud

hea. Samas nähtub 26.06.2023 protokollist kaebaja kinnitus, et tervislik seisund on hea ning

antidepressante ei tarvita (p 5, dtl 745). Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheited osas, et temalt ei

11(13)

küsitud küsimusi Ukraina olukorraga seonduvalt. PPA ametnik on palunud rääkida kõikidest

põhjustest, mis ajendasid kaebajat kodumaalt lahkuma ja Eestis kaitset taotlema (p 6, dtl 745).

Samuti on kaebaja kirjeldanud oma olukorda, elades Eestis (p 45 ja 46, dtl 750). Lõpetuseks on

PPA ametnik täiendavalt pakkunud võimalust kaebajal selgitada asjaolusid, mida PPA peaks otsuse

langetamisel arvestama (p 63, dtl 752). Seega ei ole PPA ametnik keskendunud üksnes

ebaolulisele. Tõsi on, et PPA ametnik küsis ise kaebaja elu kohta Venemaal, kuna kaebaja on

Venemaa kodanik.

60. Täiendavalt heidab kaebaja PPA-le ette, et ta lootis peale vestlust veel asjaolusid selgitada, kuid

vastav võimalus anti alles arvamuste ja vastuväidete esitamisel. VRKS § 15 lg 1 sätestab, et

rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja teeb pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist

viivitamatult järgmised toimingud: seletuste võtmine Eestisse või Eesti piirile saabumise ja

rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta (p 5). Kaebaja esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse 01.06.2023 ning andis vastavad selgitused 01.06.2023 (dtl 711). VRKS § 18 lg 4

järgi rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja viib taotlejaga läbi vestluse, mille käigus on taotlejal

võimalik esitada fakte ja anda seletusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude kohta, sealhulgas asjaolude kohta, mis takistavad tema riigist väljasaatmist.

Vastav vestlus viidi läbi 26.06.2024. Kuigi kohtupraktikast nähtuvalt viib PPA enne lõpliku otsuse

vormistamist veelkord taotlejaga läbi vestluse, siis seekord tuli kaebajal esitada seisukohad

kirjalikult (dtl 755), millist võimalust kaebaja ka kasutas.

61. Vastustaja ei ole vaidlustanud, et kaebaja väited on väärad või ei ole ühesugused tema

Venemaale naasmisel ohtu sattumise kohta poliitilise veendumuse ning sotsiaalsesse gruppi

kuulumise tõttu. Kohtu hinnagul vajab kaebaja rahvusvahelist kaitset, kaebaja subjektiivne

tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega on põhjendatud ja kaebaja on seda ka haldusmenetluses

PPA-le piisavalt usaldusväärselt näidanud.

62. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus PPA otsuse (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kaebajale tehtud

lahkumisettekirjutus ning sissesõidukeeld 6 kuuks on õigusvastane rahvusvahelisest kaitsest

keelduva otsuse õigusvastasuse tõttu ja tuleb koos sellega tühistada. Lisaks on otsus õigusvastane

sissesõidukeelu osas seetõttu, et PPA ei ole arvestanud seda, et kaebajal on J-is kinnistu. PPA on

märkinud üksnes nimetatud asjaolu osas, et kaebaja ei külastanud 2023.a oma kinnistut. Nimetatud

asjaolu ei ole piisav sissesõidukeelu kohaldamiseks. Kaebaja selgitustest nähtuvalt elasid eelnevalt

tema kinnistul ukrainlastest pagulased, praegusel ajal rentnikud. Samuti oli kinnistu külastamine

raskendatud Ukraina põgenike bbbbbbbb bbbb keskuse asutaja ja juhi töö tõttu. Kaebaja jaoks on J-

i külastamine vajalik. Eelnevat ei ole PPA vaidlustatud otsusest käsitlenud.

63. HKMS § 158 lg 3¹ esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest

keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohtu halduskolleegium

selgitas 12.12.2023 otsuse nr 3-22-2509, p-s 16.4, et kohtud saavad olenevalt konkreetsest asjast

ise piisava põhjalikkusega hinnata rahvusvahelise kaitse vajadust. Seda tehes tuleb neil muuhulgas

lähtuda direktiivist ja kohtumenetluse ajal muutunud olustikust. See ei tähenda, et kohus peaks igal

juhul ise andma haldusakti, küll saab ta teha juhise haldusorganile, mis kohustab haldusakti andma.

Kohtu hinnangul ei ole PPA hinnanud vaidlustatud otsuses piisaval määral kaebaja antud rahalist

ning vaimset toetust Ukraina põgenikele ning asjaolu, et kaebaja elukaaslane osutab relvalist abi

Ukraina sõjaväele. Arvestades kohtu eelnevaid seisukohti oleks PPA pidanud kohasel hindamisel

asuma järeldusele, et kaebaja vajab rahvusvahelist kaitset. Kohus rahuldab kohustamisnõude

selliselt, et PPA-l tuleb rahuldada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.

64. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esitas

21.03.2024 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 227,40 eurot. Kohus peab kaebaja

menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuks, kuivõrd kaebaja kulud koosnevad tasutud riigilõivust

12(13)

ning kohtuistungil osalenud tõlgi kulust. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 227,40

eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

65. Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)