2-19-17106/157 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

22. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17106

Tsiviilasi

OÜ Malve TK hagi Fassaadiplaat OÜ, C.T ja Q.L (Q.L)

vastu laenu tagastamise, intressi, viivise ja kahjuhüvitise

tasumise nõuetes

Hagihind

248 978,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OÜ Malve TK (registrikood 10003363, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff

Kostjad

FASSAADIPLAAT OÜ (registrikood 12269641, aadress

XXX)

Esindaja Q.L

Q.L (isikukood XXX, aadress XXX)

C.T (isikukood XXX, aadress)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 25.01.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata C.T (isikukood XXX) 16.04.2024.a esitatud taotlused võtta C.T-lt ja

Q.L lt (Q.L, isikukood XXX) tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-i 2681 alusel vande all

seletused ning võtta asja materjalide juurde W.D (W.D, isikukood XXX) 05.12.2023

menetlusdokument tsiviilasjas nr xxx.

2. Jätta rahuldamata C.T (isikukood XXX) 27.05.2022.a esitatud vastuväide kohtu

tegevusele.

3. Jätta rahuldamata C.T (isikukood XXX) 25.01.2024.a kohtuistungil esitatud vastuväide

kohtu tegevusele.

4. Võtta vastu OÜ Malve TK (registrikood 10003363) loobumine hagist Q.L (Q.L,

isikukood XXX) vastu laenusumma 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot tagastamise ja

intressi 25 857,53 eurot tasumise nõuetes ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.

5. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

6. Välja mõista solidaarselt FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641), Q.L lt (Q.L,

isikukood XXX) ja C.T-lt (C.T, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363)

kasuks laenusumma 100 000 (ükssada tuhat) eurot.

1 (39)

7. Välja mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) OÜ Malve TK

(registrikood 10003363) kasuks intress 47 589 (nelikümmend seitse tuhat viissada

kaheksakümmend üheksa) eurot 4 (neli) senti.

8. Jätta rahuldamata OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus

FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) vastu intressi 6904,11 eurot tasumise

nõudes.

9. Jätta rahuldamata OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus Q.L (Q.L,

isikukood XXX) ja C.T (isikukood XXX) vastu intressi 54 493,15 eurot tasumise nõudes.

10. Välja mõista solidaarselt FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) ja C.T-lt

(C.T, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks laenusumma 50

000 (viiskümmend tuhat) eurot.

11. Välja mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) OÜ Malve TK

(registrikood 10003363) kasuks intress 22 405 (kakskümmend kaks tuhat nelisada viis)

eurot 48 (nelikümmend kaheksa) senti.

12. Jätta rahuldamata OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus

FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) vastu intressi 6452,05 eurot tasumise

nõudes.

13. Jätta rahuldamata vastu OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus C.T

(isikukood XXX) vastu intressi 25 857,53 eurot tasumise nõudes.

14. Välja mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) OÜ Malve TK

(registrikood 10003363) kasuks viivis põhinõude 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat)

eurot tasumata osalt ulatuses 12% (kaksteist protsenti) aastas alates 30.07.2019.a

(kolmekümnendast juulist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) eurot.

15. Välja mõista solidaarselt Q.L lt (Q.L, isikukood XXX) ja C.T-lt (C.T, isikukood XXX)

OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks viivis põhinõude 100 000 (ükssada tuhat)

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates 28.09.2019.a (kahekümne kaheksandast septembrist kahe tuhande

üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 000

(ükssada tuhat) eurot.

16. Välja mõista C.T-lt (C.T, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks

viivis põhinõude 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.09.2019.a (kahekümne kaheksandast

septembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte rohkem kui 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot.

17. Välja mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) OÜ Malve TK

(registrikood 10003363) kasuks kahjuhüvitis 2815 (kaks tuhat kaheksasada viisteist) eurot

81 (kaheksakümmend üks) senti.

18. Jätta rahuldamata OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus

FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) vastu kahjuhüvitise 458 eurot

tasumise nõudes.

19. Välja mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt (registrikood 12269641) OÜ Malve TK

(registrikood 10003363) kasuks viivis põhinõude 2815 (kaks tuhat kaheksasada viisteist)

eurot 81 (kaheksakümmend üks) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates 01.11.2019.a (esimesest novembrist kahe tuhande

üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem 2815 (kaks

tuhat kaheksasada viisteist) eurot 81 (kaheksakümmend üks) senti.

20. Välja mõista Q.L lt (Q.L, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks

kahjuhüvitis 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot.

21. Välja mõista Q.L lt (Q.L, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks

viivis põhinõude 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot tasumata osalt

2 (39)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 01.11.2019.a

(esimesest novembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot.

22. Jätta rahuldamata vastu OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus Q.L (Q.L,

isikukood XXX) vastu kahjuhüvitise 3044,81 eurot tasumise nõudes.

23. Välja mõista C.T-lt (C.T, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks

kahjuhüvitis 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot.

24. Välja mõista C.T-lt (C.T, isikukood XXX) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kasuks

viivis põhinõude 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 01.11.2019.a

(esimesest novembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot

25. Jätta rahuldamata vastu OÜ Malve TK (registrikood 10003363) hagiavaldus C.T

(isikukood XXX) vastu kahjuhüvitise 3044,81 eurot tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

26. Jätta OÜ Malve TK (registrikood 10003363) menetluskuludest 95,69% (üheksakümmend

viis koma kuuskümmend üheksa protsenti) FASSAADIPLAAT OÜ (registrikood

12269641) kanda.

27. Jätta FASSAADIPLAAT OÜ (registrikood 12269641) menetluskuludest 4,31% (neli

koma kolmkümmend üks protsenti) OÜ Malve TK (registrikood 10003363) kanda.

28. Jätta OÜ Malve TK (registrikood 10003363) menetluskulud seonduvalt Q.L (Q.L,

isikukood XXX) ja C.T (isikukood XXX) vastu esitatud hagiavalduse menetlusega OÜ

Malve TK kanda.

29. Jätta Q.L (Q.L, isikukood XXX) menetluskulud tema enda kanda.

30. Jätta C.T (isikukood XXX) menetluskulud tema enda kanda.

31. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav

osa

1. OÜ Malve TK (hageja) esitas 01.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Fassaadiplaat

OÜ, C.T ja Q.L (kostjad) ning S.R-i vastu (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 14.11.2019

menetlusse (I kd, tl 64). Kostjad vastasid hagile 04.12.2019 (I kd, tl-d 68-72). Hageja esitas

20.10.2020 arvamuse kostjate vastuse kohta (I kd, tl-d 113-119). Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja

Q.L esitasid 21.10.2020 täiendavad seisukohad (I kd, tl-d 127-131). Kostja C.T ja S.R esitasid

21.10.2020 täiendavad seisukohad (I kd, tl-d 132-146). Hageja esitas 16.11.2020 arvamuse (I kd,

3 (39)

tl-d 161-170). Kostja C.T ja S.R esitasid 04.12.2020 täiendavad seisukohad (II kd, tl-d 1-14).

Eelistung toimus 28.10.2020 (II kd, tl-d 20-25). Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja Q.L esitasid

04.12.2020 täiendavad seisukohad (II kd, tl-d 15-19). Eelistung toimus 04.05.2022 (II kd, tl-d 76-

80). Kostja C.T ja S.R esitasid 27.05.2022 täiendavad seisukohad ja vastuväite kohtu tegevusele

(II kd, tl-d 81-89). Hageja esitas 22.06.2022 seisukoha (II kd, tl-d 91-96). Kohus määras

12.09.2022 käekirjaekspertiisi (II kd, tl-d 107-109). Kohtuistung toimus 13.09.2022 (II kd, tl-d

113-127). S.R suri 30.05.2023. Kohus eraldas 19.06.2023 iseseisvasse menetlusse hageja nõuded

S.R-i vastu (III kd, tl 59). Kirjalik eksperdiarvamus esitati kohtule 01.08.2023 (III kd, tl-d 60-

64). Kostja C.T esitas 29.11.2023 taotluse enda ja kostja Q.L vande all ülekuulamiseks (III kd, tl-

d 76-79). Kostja C.T esitas 19.01.2024 kohtule taotluse S.R-i pärijate kolmandate isikutena

menetlusse kaasamiseks ning tõendite vastuvõtmiseks (III kd, tl-d 80-83). Kohtuistung toimus

25.01.2024 (III kd, tl-d 115121). Kohus jättis 25.01.2024 määrusega rahuldamata kostja C.T

taotluse S.R-i pärijate kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks (III kd, tl 114). Kostja C.T

esitas kohtumääruse peale 07.03.2024 määruskaebuse (III kd, tl 128-136). Tallinna

Ringkonnakohus jättis 25.03.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata (III kd, tl-d 144-145).

Kohus uuendas 10.04.2024 asja arutamise ning andis pooltele arvamuste esitamiseks tähtaja kuni

17.04.2024.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ

sõlmisid 12.01.2015 laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma Fassaadiplaat OÜ-le laenu

100 000 eurot ning Fassaadiplaat OÜ kohustus selle tagastama 12 kuu jooksul. Hageja kandis

laenusumma Fassaadiplaat OÜ pangakontole kahes osas: 50 000 eurot 13.01.2015 ja 50 000 eurot

14.01.2015. Hageja ja kostjad C.T, Q.L ja S.R leppisid kokku selles, et C.T, Q.L ja S.R

käendavad laenulepingust tulenevaid Fassaadiplaat OÜ kohustusi. Hageja ja kostja Fassaadiplaat

OÜ leppisid 09.01.2016 kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni 31.12.2017. Hageja

ja kostja Fassaadiplaat OÜ sõlmisid 06.04.2015 laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma

Fassaadiplaat OÜ-le laenu 50 000 eurot ning Fassaadiplaat OÜ kohustus selle tagastama hiljemalt

31.12.2015. Hageja kandis laenusumma Fassaadiplaat OÜ pangakontole kahes osas: 49 000 eurot

07.04.2015 ja 1000 eurot 08.04.2015. Hageja ja kostjad C.T ja Q.L leppisid kokku selles, et C.T

ja Q.L käendavad laenulepingust tulenevaid Fassaadiplaat OÜ kohustusi. Hageja ja kostja

Fassaadiplaat OÜ leppisid 31.12.2015 kokku laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni

31.12.2017.

Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ sõlmisid 02.02.2018 kokkuleppe, milles leppisid kokku laenu

tagastamise tähtaegade pikendamises ning laenude õigeaegselt tagastamata jätmise tõttu hagejale

tekkinud kahju kompenseerimises. Pooled leppisid kokku laenude muutmises tähtajatuteks

laenudeks. Samal ajal sisaldas kokkuleppe punkt 4 tingimust, mille kohaselt pidi laenude

tagastamise tähtaeg olema 31.12.2018.

Kostja Fassaadiplaat OÜ ei täitnud 02.02.2018 kokkuleppega võetud täiendavaid kohustusi ega

maksnud intressi. Hageja esitas 29.05.2019 Fassaadiplaat OÜ-le tähtajatute laenude

ülesütlemiseavalduse, milles nõudis laenude tagastamist hiljemalt 29.07.2019. Laene õigeaegselt

ei tagastatud. Hageja edastas 27.08.2019 C.T-le, Q.L le ja S.R-ile teatise laenulepingute tähtaja

saabumise kohta ning nõudis käenduskohustuse täitmist. Kostja C.T vaidles 28.08.2019 vastuses

laenude sissenõutavaks muutumisele ja käenduste kehtivusele vastu. Kostja Fassaadiplaat OÜ ei

ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostjad C.T, Q.L ja S.R ei ole käendusest

tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu laenusumma 150 000

eurot tagastamise, 12.01.2015 laenulepingu alusel intressi 54 493,15 eurot tasumise, 06.04.2015

laenulepingu alusel intressi 25 857,53 eurot tasumise, alates 30.07.2019 laenusummalt 150 000

eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise, kahjuhüvitise

3273,81 eurot tasumise ja alates 01.11.2019 kahjuhüvitiselt 3273,81 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses viivise tasumise solidaarkohustuste täitmise nõuetes (01.11.2019 hagiavaldus

– I kd, tl-d 1-4).

2.1.

Asjassepuutumatud on kostjate väited selle kohta, kes veel on kostja Fassaadiplaat OÜ-le

laenu andnud või kuidas on kostja Fassaadiplaat OÜ osakapitali muudetud. Hagejaks ei ole R.Y.

Hageja ei ole kostja Fassaadiplaat OÜ osanik. Hageja on kostja Fassaadiplaat OÜ-d

4 (39)

finantseerinud laenude andmisega. Hageja soov on laenud tagasi saada, mida näitab laenude

tagamine käendustega. R.Y Söödi osanikuks saamine ei ole käesoleva vaidlusega seotud. Osa eest

on tasutud kostja A S.R-ile. 06.04.2015 laenulepingule on käenduse andnud kostja C.T. Hageja ei

oleks ilma käenduseta seda lepingut sõlminud ega raha üle kandnud. Hageja kandis raha üle

koheselt peale käenduse saamist kostja C.T-lt. Laenuleping sõlmiti, sest kostja Fassaadiplaat OÜ

soovis omandada sõiduki. Lepingu sõlmimisega oli kiire ja seetõttu ei lisanud oma allkirju teised

osapooled. Kostjad on ilmselt segi ajanud 06.04.2015 laenulepingu 15.04.2015 laenulepinguga,

mille kohaselt anti laenu 100 000 eurot, millest 46 575 eurot loovutati kostja Fassaadiplaat OÜ

osakapitali suurendamiseks. 02.02.2018 kokkuleppest nähtuvalt tuleb 15.04.2015 laenulepingu

eest tagasi maksta 53 425 eurot. Kõik 02.02.2018 kokkuleppe punktis 1 nimetatud laenulepingud

on kehtivad ning tänaseks sissenõutavad. Kõik need laenud on tavapärased laenud. 12.01.2015 ja

06.04.2015 laenulepingud on tagatud käendustega, mistõttu otsustas hageja nende laenude

tagasinõudmise. Hageja ei ole kostja Fassaadiplaat OÜ osanik. Laenude andmise ajal näidati

kostja majandusaasta aruannetes kasumit, kuigi tegelikkuses olid juba siis ettevõttel suured

kahjumid. Kostja Fassaadiplaat OÜ majandustegevus ei ole käesolevas vaidluses oluline. Hageja

ei nõustu kostjate vastuväitega, et laenulepingute tähtajad ei ole saabunud. 02.02.2018

kokkuleppe punktis 1 sisalduva tabeli kohaselt olid 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingud

tähtajatud. Hageja on need korraliselt üles öelnud 29.05.2019 selliselt, et laenud tuli tagasi maksta

hiljemalt 29.07.2019. Hageja on 02.02.2018 kokkuleppe tervikuna üles öelnud, sest kostja

Fassaadiplaat OÜ ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige punktist 4 tulenevat

kohustust tasuda intresse iga-aastaselt. Lepingupooled ei ole pikendanud ühtegi kohustuse

tähtaega. 02.02.2018 kokkuleppega anti laenulepingutele uued tähtajad ning lepiti kokku

intresside tasumises. Kõik käendused jäid kehtima ning nende mittekehtimistest selle kokkuleppe

sõlmimisel juttu pole olnud. Kostja C.T väitis käenduste kehtivuse lõppemist alles pärast seda,

kui hageja hakkas laenu tagasi küsima. 06.04.2015 laenuleping on kostja C.T käendusega, sest

C.T on laenulepingu dokumendi allkirjastanud. Laenulepingu osas kehtivad käendajate vastutuse

piirsummad, mis ei laiene kahjuhüvitise ja viivise tasumise nõuetele, sest käendajad on ise

otsustanud õigusvaidluse pidamise ega ole õigel ajal laenu tagastanud. Hageja ja kostja

Fassaadiplaat OÜ suhted tulenevad hetkel 02.02.2018 lepingust, mis on käesolevaks hetkeks üles

öeldud. Lepinguga on eelnevalt sõlmitud laenulepingute tähtaegu pikendatud. Kokkulepet saab

lugeda nõude tunnustamiseks. Seega ei ole nõuded aegunud. 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimisega

jäid kehtima käenduslepingud, mis sõlmiti 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute

dokumentides. Laenulepingu pikendamine ei ole käenduse laiendamine. 02.02.2018 kokkuleppes

ei ole kirjas, et laenuandja oleks soovinud kokkuleppe sõlmimisel käendustest loobuda.

02.02.2018 kokkuleppe punkt 4 ei sisalda kokkuleppeid käenduste kohta. Kokkuleppe poolteks ei

ole üksi käendaja. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et 06.04.2015 laenulepingut ei sõlmitud ning

et tegemist oli lihtsalt finantseeringuga. Laenuleping on kehtiv ka siis, kui see pole kirjalikult

vormistatud. Kehtiva laenulepingu olemasolu nähtub maksekorraldustest, laenulepingu

pikendamisest ning 02.02.2018 sõlmitud kokkuleppest. Käenduslepingu kehtivuse eelduseks on

kirjalik vorm ja see võib olla ühepoolselt allkirjastatud. Laenu ei antud üle enne, kui kostja C.T

käenduse andis. Kostja C.T allkirjastas lepingu kell 10:50 ja esimene rahaülekanne tehti kell

11:46. 31.12.2015 ja 09.01.2016 laenu tähtaja pikendamise kokkulepped on kehtivad, kuigi ei

oma pärast 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimist tähtsust. R.Y ei ole sõlminud kokkulepet, mille

kohaselt oli tal isiklikult kohustus anda kostja Fassaadiplaat OÜ-le laene 300 000 eurot ja need

nõuded kostja Fassaadiplaat OÜ-le loovutada. Hageja ei ole Fassaadiplaat OÜ osanik. 02.02.2018

kokkuleppe sõlmimise taust on ebaoluline. Kostja Fassaadiplaat OÜ ei ole 02.02.2018 kokkulepet

täitnud ja kokkulepe on üles öeldud. Laenulepingute tähtajatus tuleneb 02.02.2018 kokkuleppe

punktis 1 märgitud tabelist. Hageja analüüsis 29.05.2019 laenulepingute täitmisnõudes ning

alternatiivselt ülesütlemise avalduses laenulepinguid selliselt, nagu 02.02.2018 kokkulepet ei

oleks sõlmitud. Hagejale ei olnud selleks ajaks tagastatud allkirjastatud 02.02.2018 kokkulepet ja

hageja ei teadnud, kas leping on sõlmitud. Hageja sai allkirjastatud lepingu pärast kuuekuulist

küsimist ja sai seejärel lähtuda 02.02.2018 kokkuleppe kehtivusest. Nõuded on muutunud

sissenõutavaks, sest 02.02.2018 kokkuleppe kohaselt on 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingud

tähtajatud ning hageja ütles need 29.05.2019 avaldusega korraliselt üles. Lisaks ütles hageja

5 (39)

02.02.2018 kokkuleppe üles kostja Fassaadiplaat OÜ rikkumise tõttu. 12.01.2015 ja 06.04.2015

laenulepingutest tulenevad nõuded ei ole aegunud, sest nõuete olemasolu tunnustati 02.02.2018

kokkuleppega. 02.02.2018 kokkuleppe punktis on märgitud, millisest kuupäevast tuleb intressi

maksta ja kui suurt. Eelnevast tulenevalt ei saa nimetatud nõue olla aegunud olla (TsÜS § 146 lg

1 ja TsÜS § 158 lg 1). 02.02.2018 kokkuleppega muudeti tähtajalised 12.01.2015 ja 06.04.2015

laenulepingud tähtajatuteks. Kokkulepe laenude tähtajatuks muutmise kohta on märgitud

02.02.2018 kokkuleppe punktis 1 sisalduvas tabelis. 02.02.2018 kokkulepe ei lõpetanud eelnevat

laenulepingut. 02.02.2018 kokkuleppe punktis 1 on konkreetne viide 12.01.2015 laenulepingule,

mille on kehtiv käendus. Laenulepingu pikendamisega ei pidanud käendajad eraldi nõustuma, sest

nende vastutus on rahaliselt piiratud ja seda ei ole suurendatud. Kostjad on ebaõigesti arvestanud

aegumise tähtaega. 12.01.2015 laen anti 12 kuuks. Laenu tagastamise tähtaeg möödus

14.01.2016. Seega oleks nõue aegunud 14.01.2019, kuid enne seda sõlmiti laenu tähtaja kohta

uued kokkulepped. Kostja Fassaadiplaat OÜ on 02.02.2018 kokkuleppega tunnustanud

intressinõuet. 02.02.2018 kokkulepe sisaldab erikokkulepet intressi kohta. Hageja on arvestanud

intressi lepingu tähtajani. 02.02.2018 kokkuleppega lepiti kokku, et 12.01.2015 laenuleping on

tähtajatu. 02.02.2018 kokkulepe ei lõpetanud eelnevat laenulepingut. Kokkuleppe punktis 1 on

viide 06.04.2015 laenulepingule, millel on kehtiv käendus. 06.04.2015 laenulepingut saab

tõlgendada kui suuliselt sõlmitud lepingut, millele anti kirjalik käendus kostja C.T poolt.

02.02.2018 kokkuleppes lepiti kokku, et 06.04.2015 laenulepingu eest makstakse lepingu punkti 1

tabeli kohaselt 12% aastas intressi ja intressi arvestatakse alates 08.04.2015. Tegemist on

erikokkuleppega tähtaegselt täitmata jäänud kohustuse tõttu ning seega ei ole see ka aegunud.

Intressinõuet on 02.02.2018 kokkuleppega tunnustatud. Hageja on intressi arvestanud lepingu

tähtajani. 02.02.2018 kokkuleppega nähti ette, et 06.04.2015 laenuleping on tähtajatu. 06.04.2015

laenulepingu tähtaeg saabus, kui hageja ütles lepingu üles. Hageja täpsustas hagi eset seonduvalt

käenduslepingute piirsummadega ning vähendas kostja Q.L vastu esitatud nõuet ( 20.10.2020

menetlusdokument, I kd, tl-d 113-119).

2.2.

Erakorraline ülesütlemine toimus 02.10.2019. 12.01.2015 laenulepingu käendussuhe ei

lõppenud 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimisega. 02.02.2018 kokkuleppes ei ole laenu tagatise

küsimusi kokku lepitud. 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimise eesmärk oli eelkõige laenulepingute

ühte dokumenti kogumine ning tähtaegade muutmine selliselt, et dokumendid oleksid korras ja

investorile näidatavad. Kokkuleppega muudeti tähtajatuteks laenud, mis olid muutunud

sissenõutavaks. Kokkuleppe eesmärgiks ei olnud lõpetada kehtivaid käendusi. Seetõttu neid

02.02.2018 kokkuleppes ei käsitletud. Kokkuleppega kinnitati laenuandja ja laenusaaja vahelisi

suhteid, mitte käendajate suhteid. Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja Q.L on leidnud, et 12.01.2015

laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud. Nõuded ei ole aegunud, sest 12.01.2015

laenulepingu tähtaega pikendati 09.01.2016 kuni 31.12.2017. Seega aeguks pikenduse alusel nõue

alles 01.01.2021. 12.01.2015 laenulepingu tähtaeg muudeti 02.02.2018 kokkuleppe alusel

tähtajatuks ning korraline ülesütlemine toimus alles 29.05.2019, mille kohaselt aeguks nõue alles

30.07.2022. Isegi kui laenulepingut ei oleks vahepeal pikendatud, oleks 02.02.2018 kokkuleppega

seda laenulepingut ja võlgnevust tunnistatud ning seega oleks aegumine igal juhul katkenud ja

alanud 02.02.20218 algusest peale. Laenulepingute olemasolu ja võlgnevust on tunnistatud

edasises kirjavahetuses, nt J V 28.06.2018 e-kirjas intresside kohta. Hageja ütles 02.02.2018

kokkuleppe üles tervikuna 02.10.2019, mitte 29.05.2019. Hagejal ei olnud esialgu 02.02.2018

allkirjastatud kokkulepet ning seda talle ei väljastatud. Hageja lähtus seetõttu asjaolust, et võib-

olla ei ole kokkulepet allkirjastatud ning esitas 29.05.2019 nõuded laenude tasumiseks ning

alternatiivselt korraliseks ülesütlemiseks. 2019.a sügisel väljastati hagejale allkirjastatud

02.02.2018 kokkulepe, misjärel tekkis hagejal võimalus analüüsida kogu kokkuleppe täitmist,

tuvastada rikkumised, anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks ning seejärel jätkuva rikkumise korral

kogu kokkulepe 02.02.2018 erakorraliselt üles öelda. Hageja on esitanud nõuded laenulepingute

ja käenduste kohta, mis olid sõlmitud enne R.Y Söödi osanikuks saamist kostja Fassaadiplaat

OÜ-s. R.Y ei olnud nõus mitteosanikuna andma laenu ilma tagatiseta. Esimene tagatiseta laen

anti 15.04.2015 laenulepinguna, sest see pidi minema osaluse sissemakseks. 06.04.2015

laenuraha kättesaamisega oli väga kiire, mistõttu jäid mõned käendused laenulepingu kohta

6 (39)

kirjalikult vormistamata ning laenuleping on hageja jaoks vähem tagatud. Laen anti 06.04.2015

lepingu alusel vaid seetõttu, et kostja C.T oma käenduse andis. 02.02.2018 kokkuleppes on eraldi

kajastatud laenude osa, mis on konverteeritud kostja Fassaadiplaat OÜ osakapitaliks. Hageja ei

nõustu sellega, et 02.02.2018 on kompromissileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1

tähenduses. Kuivõrd kümnete erinevate laenulepingute olemasolu eridokumentides ei oleks olnud

investorile nö „söödav“, tuli vormistada „ilusamad“ dokumendid investori jaoks, kust nähtuksid

olemasolevad kohustused ühtsena, nö koondlaenulepinguna. Kokkulepe oli eelkõige vajalik vaid

investorile dokumentide näitamiseks, mitte hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ vaheliste

laenusuhete muutmiseks. Laenulepingute tähtajad hakkasid lähenema ning oli vaja selgust, kas

neid hakatakse välja nõudma või pikendatakse uuesti. 02.02.2018 kokkulepe seoses

laenulepingutega oli vajalik ka X kontserni kaasamiseks, kes oli justkui lisatagatis laenude

tagasimaksmiseks. Kokkulepet, et hageja oleks loobunud oma nõuetest ning eelneva võlasuhte

lõpetanud, poolte vahel ei ole. Kostja Fassaadiplaat OÜ osanike 11.08.2017 koosoleku protokoll

ei ole asjakohane, sest osanikud pidasid läbirääkimisi selle üle, kuidas ettevõtet päästa, terve aasta

jooksul. Pool aastat enne 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimist tehtud protokolliga ei saa tõendada

poolte tegelikku tahet ja kokkulepete sisu. Protokoll on koostatud pärast koosolekut, mistõttu ei

saa sellega tõendada, et just selliseid teemasid seal arutati ning nende osas otsused vastu võeti.

Kui protokoll oleks olnud olemas koosolekul, oleks kõigi allkirjad võetud protokollil oleva otsuse

juurde. R.Y ei ole kunagi X OÜ osanikuks saanud. Kostja Fassaadiplaat OÜ ei ole

saneerimisavaldust esitanud, mistõttu ei ole 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimisel olnud tegemist

tema saneerimisega. 02.02.2018 kokkuleppe punkt 4 ei välista käendajate vastutust. 29.05.2019

ülesütlemisavaldus esitati olukorras, kus hagejal puudus kostja Fassaadiplaat OÜ poolt

allkirjastatud 02.02.2018 kokkulepe. Hageja ei lugenud 29.05.2019 ülesütlemisavaldusega

ülesöelduks kogu 02.02.2018 kokkulepet. Hageja on 02.02.2018 sõlmitud kokkuleppe seoses

laenulepingutega erakorraliselt ülesütlemise avalduse esitanud 02.10.2019. 02.02.2018 kokkulepe

ei ole kompromissleping, mis pole kestvusleping ning mida ei saa üles öelda 02.02.2018

kokkulepe laenulepingute osas vastab sisu poolest kestvuslepingule ning kui kostjate hinnangul ei

saa kestvusleping olla kompromissleping, siis on üheselt selge, et tegemist pole

kompromisslepinguga. Kostja C.T on esitanud aegumise vastuväited 12.01.2015 ja 06.04.2015

laenulepingutele ning nende intressidele ning ka käendussuhtele. 06.04.2015 laenuleping ei ole

aegunud, kuna seda pikendati 31.12.2015 kuni 31.12.2017, seega aeguks pikenduse alusel nõue

alles 01.01.2021. 06.04.2015 laenulepingu tähtaeg muudeti 02.02.2018c kokkuleppe alusel

tähtajatuks ning korraline ülesütlemine toimus alles 29.05.2019, mille kohaselt aeguks nõue alles

30.07.2022.

Isegi kui laenulepingut ei oleks vahepeal pikendatud, siis oleks 02.02.2018 kokkuleppega seda

laenulepingut ja võlgnevust tunnistatud. Seega oleks aegumine katkenud ja alanud 02.02.2018

algusest peale. 06.04.2015 laenulepingut ja sellest tulenevat võlgnevust on tunnistatud ka hiljem.

Intresside osas on olnud läbivalt kokkulepe, et need tasutakse ära. Intressinõuet on erinevates e-

kirjades kinnitatud ning aegumine on katkenud. 02.02.2018 kokkuleppe tabelisse pidid ka

intressid kantama, kuid seda ei tehtud ajapuuduse tõttu. C.T on kinnitanud 25.01.2018 e-kirjas, et

intressid kuskile ei kao ja on olemas. Hagejal tekkis õigus nõuda laenu põhisummasid ja intresse

mitte varem kui 01.01.2019. Ka kõige varasemat kuupäeva võttes ei ole laenu põhisummad ega

intressid aegunud käendussuhte osas. Käendajad on võtnud endale kohustuse konkreetsest

laenulepingust tuleneva nõude käendamiseks, käendus ei ole tähtajaline ning käenduse andmisel

ei ole kokkulepitud, et laenulepingu muudatused tuleks käendajatega kooskõlastada.

Laenulepingud on vastavalt preambulale sõlmitud laenuandja ja laenusaaja vahel ning punktis 5

on sätestatud, et muudatused jõustuvad mõlema poole (laenuandja ja laenusaaja) poolt

allkirjastamisest alates, seega oli käendajatele teada, et laenuandja ja laenusaaja võivad sõlmida

eraldi kokkuleppeid. Käendus on piiratud vaid maksimumsummaga, muid piiranguid käendusega

loodud pole. 02.02.2018 kokkuleppega ei lõppenud tagatav kohustus. Käendused ei aegu seni,

kuni põhikohustus ei ole aegunud. Intressinõue lõppes pärast laenulepingute ülesütlemist. W.D ei

olnud lepingu allkirjastamisel lepingul ettenähtud ning temalt käendust ei küsitud. Laenulepingu

punktis 4 ei ole sätestatud, et käenduse peavad andma kõik juhatuse liikmed ja osanikud.

7 (39)

06.04.2015 laenuleping ei olnud lepinguprojekt. Tegemist oli laenulepinguga, mille sõlmimise

eeltingimuseks oli käenduse andmine. Hageja poolseks laenulepingu sõlmimise aktiks oli raha üle

kandmine pärast käenduse saamist ning kostja Fassaadiplaat OÜ poolseks laenulepingu

sõlmimise aktiks oli raha vastu võtmine ning hilisem korduv laenulepinguna kajastamine.

06.04.2015 laenulepingus käendajale määratud piirmääraga 50 000 eurot ei ole kaetud viivised ja

õigusabikulud, sest need on tekkinud suuresti kostja C.T enda tegevuse tulemusel. C.T poole on

korduvalt pöördutud palvega edastada korrektsed dokumendid ning tasuda käendatavad nõuded.

Laenulepingu punktis 4 ei ole sätestatud, et käenduse peavad andma kõik juhatuse liikmed ja

osanikud, seega on iga antud käendus kehtiv. C.T-le oli teada, et tema käendus oli eeltingimus

laenu andmisele.

02.02.2018 kokkulepe seoses laenulepingutega ei muutnud laenulepinguid üheks laenuks. Kostja

C.T esindas Fassaadiplaat OÜ-d läbirääkimistel ja valmistas dokumente ette. C.T kirjutas

01.02.2018 kirjutas muuhulgas, et osalusega seoses antud laenude käsitlemise tavaliste laenudena

oligi juba sees. Keegi ei soovinud ühe uue laenulepingu või kompromissi vms sõlmimist, vaid

olemasolevaid laenulepinguid käsitleti edasi eraldiseisvate laenulepingutena, lihtsalt muudatused

(tähtajad, intressid) kirjutati ühte dokumenti, et investoril oleks parem ülevaade. Ka kokkuleppe

tekst käsitleb läbivalt laene mitmuses, mitte ühe laenuna. 12.01.2015 laenuleping moodustub

järgnevatest dokumentidest: 12.01.2015 laenuleping, laenulepingu pikendamine ja 02.02.2018

kokkulepe. 06.04.2015 laenuleping moodustub järgnevatest dokumentidest: 06.04.2015

laenuleping, laenulepingu pikendamine ja 02.02.2018 kokkulepe. Hilisem intressi arvestus käis

iga laenulepingu kohta eraldi. See näitab, et kõik laenulepingud säilitasid oma iseseisvuse.

02.02.2018 kokkuleppes seoses laenulepingutega muudeti kõnealuste laenulepingute tähtaegasid,

et lükata maksmist edasi. Kehtivaid laenulepinguid peale tähtaja muus osas 02.02.2018

kokkuleppega ei muudetud. Hageja ei soovinud pikendada kõigi laenude tagasi maksmist 2022.

aastani. Seetõttu lepitigi 02.02.2018 kokkuleppes kokku, et tagastamine toimub ikkagi 2018.a

lõpus. VÕS § 396 lg 2 ei kohaldu, sest eelnevalt olid sõlmitud laenulepingud, mis kehtisid

02.02.2018 kokkuleppe sõlmimise ajal. 02.02.2018 kokkuleppega ei refinantseeritud laene, sest

kostja ei täitnud ühtegi vana kohustust ning vanade kohustuste täitmiseks ei antud uut kohustust.

Poolte vahel ei ole kordagi juttu olnud refinantseerimisest ning selles 02.02.2018 kokkuleppega

kokku ei lepitud. Terve aasta jooksul käidi erinevate osapoolte poolt välja erinevaid plaane,

kuidas äritegevust päästa selliselt, et oleks võimalik laenatud rahad tagasi maksta. Kindlasti olid

erinevatel pooltel erinevad soovid, sh oleks soovinud käendajad oma käenduskohustusest

vabaneda, kuid sellist kokkulepet ei sõlmitud, sest sellega poleks hageja nõus olnud. Hageja on

Fassaadiplaat OÜ-le andnud märkimisväärse summa laene ning enamus neist sel ajal kui R.Y oli

osanik ning käendusi nendele laenudele ei antud.

Hageja edastas 26.04.2019 tahteavalduse tagasivõtmise avalduse eeldusel, et Fassaadiplaat OÜ ei

ole 02.02.2018 kokkulepet allkirjastanud. Fassaadiplaat OÜ ei aktsepteerinud hageja 26.04.2019

tahteavaldust. Hageja teavitas 29.05.2019 Fassaadiplaat OÜ-d, et viimane tasuks sissenõutavaks

muutunud tähtajalised laenud või alternatiivselt öeldi üles korraliselt tähtajatud laenud. Laenude

tagasimaksmise tähtajaks määras hageja 29.07.2019. Laene tagasi ei makstud. Kostja C.T edastas

19.06.2019 Fassaadiplaat OÜ nimel ka omapoolse seisukoha. Hageja edastas 27.08.2019

kostjatele teated käenduskohustuste täitmiseks nende piirmäära ulatuses. Kohustusi ei täidetud.

Kostja C.T saatis selle peale 10.09.2019 allkirjastatud versiooni 02.02.2018 kokkuleppest. Hageja

analüüsis seejärel kokkulepet ning otsustas anda Fassaadiplaat OÜ-le tähtaja oma kohustuste

täitmiseks eelkõige intresside ning kokkulepe punkti 3 alusel 74 300 euro tasumiseks. Hageja

viitas, et temaga ei ole kooskõlastatud ühtegi laenulepingute tähtaja pikendust ning kokkuleppes

puudub viide selle kohta, et laenutähtajad pikeneksid automaatselt. Eelnevast tulenevalt anti

kostjale tähtaeg oma kohustuste täitmiseks hiljemalt 14.10.2019 ning kohustuste täitmata jätmisel

(sh intressi jätkuval mitte tasumisel) loeti 02.02.2018 kokkulepe seoses laenulepingutega üles

öelduks VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 6 § 196 1 ja 2 § 399 p-de 1 ja 2 alusel. Kui kokkulepet ei

saa lugeda ülesöelduks, tuleb avaldus lugeda kokkuleppest taganemise avalduseks. 02.02.2018

kokkuleppe p 5 kohaselt tuli Fassaadiplaat OÜ ettevõte võõrandada uude kontsernistruktuuri X

Pro OÜ-le ning X Pro OÜ osanike ring pidi kattuma Fassaadiplaat OÜ osanike ringiga. Ühtegi

8 (39)

sellist toimingut pole 3 aasta jooksul tehtud, mistõttu saab väita, et Fassaadiplaat OÜ ei ole

alustanud kokkuleppe täitmist, ei oma mingit ülevaadet X Pro OÜ-s toimuvast ning seetõttu on

erakorraline ülesütlemine eriti õigustatud.

Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 3273,81 eurot ning nimetatud summa kohta

esitanud Advokaadibüroo LMP OÜ arved nr 190778, 190701, 190609, 190510, 190326 ja

190239. Hageja on arved tasunud ja tõendab seda kontoväljavõttega. Õigusabiteenuse sisu

tõendab hageja arvetega koos spetsifikatsiooniga. Käendajad vastutavad oma piirmäära ulatuses

ka õigusabikulude tõttu tekkinud kahju eest. Olenemata piirmäärast vastutab õigusabikulude eest

kostja Q.L solidaarselt Fassaadiplaat OÜ-ga kogu ulatuses, kuna on algusest peale teadlik olnud

nõudest ning sellest, et laene soovitakse tagasi saada. Olenemata oma piirmäärast vastutab

õigusabikulude eest kostja C.T alates 29.05.2019 avalduse saamisest, sest C.T oli see, kes

ülesütlemisele 19.06.2019 vastas ning oli seega teadlik õigusabikulude tekkimisest ning asjaolust,

et tal käendaQ.L tekib kohustus. Kostja C.T vastutab seega olenemata käenduse piirmäärast

õigusabikulude eest summas 2246,61 eurot. Kostjad Fassaadiplaat OÜ, C.T ja Q.L olid teadlikud

kõigist saadetud dokumentidest ilmselt algusest peale, kuna Fassaadiplaat OÜ nimel on vastuse

saatnud kostja C.T juba 19.06.2019. Otseselt käendajatele 27.08.2019 saadetud teatele vastas C.T

tamme 28.08.2019 ja pani teised osapooled kirja adressaatideks. See laseb arvata, et ka teised

käendajad teated ning C.T vastuse kätte said. Kostja C.T on oma kirja alustanud tõdemusega, et

samad teated on ka teistele käendajatele saadetud. Teised käendajad sellele vastu ei vaielnud.

Hageja ei nõustu kostjate väitega, et laenulepingute pikendamine käsitsi allkirjastatud

dokumentidega on eluliselt ebausutav. Poolte vahel oli praktika, mille kohaselt saadeti dokumente

ka posti teel käsitsi allkirjastatult. Q.L Q.L koostas laenulepingute pikendamise teksti ning

analoogseid oli kasutatud poolte vahel ka varasemalt. Laenulepingu pikendamistel olev allkiri

kuulub Q.L le.

Hageja ei ole hagist osaliselt loobunud. Hageja märkis hagiresolutsioonis põhinõude ühe

summana mitte laenulepingute kaupa eraldi ning hageja ei olnud resolutsioonis märkinud, et

käendajatel on lepingu kohaselt kehtestatud vastutuse piirmäär. Pärast vastuse saamist

hagiavaldusele korrigeeris hageja oma resolutsiooni selliselt, et täpsustas vastutuse piirmäära

suurused, mis olid juba hagiavaldusele lisatud laenulepingutest nähtavad ning seega polnud hagi

alus muutunud. Täiendavalt kirjutas hageja resolutsiooni lahti, milline käendaja millise lepingu

kohaselt kui suures ulatuses põhivõla eest vastutab. Hageja ei muutnud oma täpsustustega

hagiavalduses esitatud faktilisi asjaolusid. Hageja oli juba hagiavalduses märkinud, millise

laenulepingu eest, millises suuruses vastutavad konkreetsed käendajad. Hageja ei olnud kunagi

väitnud, et S.R on olnud käendajaks 06.04.2015 laenulepingu eest, hagiavalduse resolutsioonis

oli intresside nõude osas ilmselge viga. Hageja oli ja on jätkuvalt seisukohal, et 06.04.2015

käendusega nõustus suuliselt Q.L, kuid VÕS § 144 lg 2 kohaselt nõutud käenduse kirjaliku vormi

tõttu korrigeeris hageja laenulepingute kaupa nõude suurust ning tegi vastavad korrektuurid Q.L-i

käenduse osas. Hageja esitanud oma täpsustused eelmenetluse raames, seega saab need lugeda ka

hagi täiendamiseks. Kui lugeda hageja täpsustus hagi muutmiseks, siis hagi muutmiseks oleks

piisanud kostja nõusolekust. Kostja ei ole esitanud vastuväidet sellele, et hageja oma haginõuet

täpsustas 16.11.2020 menetlusdokument, I kd, tl-d 161-170).

2.3.

Hageja ei ole kunagi loobunud käendustest kui laenulepingute tagatistest. Kui 2017. aastal

teatavaks saanud Fassaadiplaat OÜ halb majanduslik seisund, ei olnud mingit loogilist põhjust

loobuda ainsast mõeldavast tagatisest: käendajatest. Hageja ei oleks sellel tingimusel

laenulepingute uuendust allkirjastanud, mistõttu sellist loobumist laenulepingute uuendamise

kokkuleppes ei eksisteeri. Hageja seaduslik esindaja saab selle kohta anda ütlusi vande all.

02.02.2018 lepinguga ei muudetud investeeringuid tavalisteks laenulepinguteks. Hageja ei ole

Fassaadiplaat OÜ osanik ning on andnud ainult laene, mis olid tagatud käendustega. Hageja ei ole

teinud tagastamatuid investeeringuid. 02.02.2018 laenude uuendamise kokkuleppes nimetatud

laenulepingutel ei olnud esialgu üldse intresse kõigil ette nähtud. Hagi aluseks olevate kahe

laenulepingu intress on olnud kogu aeg 1% kuus ehk 12% aastas ja see pole muutunud

02.02.2018 laenude uuendamise kokkuleppega. J V kirjast nähtub ka asjaolu, et intressivõlga

arvestati kogu aeg samamoodi. Sissenõutavusele esitatud kostjate vastuväited on põhjendamatud.

9 (39)

Selgesõnalist alust kostjate väidetele 2018. a kokkuleppest ei nähtu. Punktid, millele kostjad

tuginevad, on sõnastatud programmiliselt ehk kavatsuste protokollina, mitte õigussuhete

kujundamiseks piisavalt selgete kokkulepetena. Punktis 4 märgitud maksetähtaja pikendamine ei

ole sõnastatud automaatsena. Intresside tasumise kokkulepe on nähtud täpselt ja tingimusteta ette

kohe järgnevas lauses, mistõttu on ilmselt soovitud rõhutada selle sõltumatust eelnevast lausest.

Punktis 5 räägitakse maksegraafiku koostamisest tulevikus, mis selgelt eeldab täiendavaid

kokkuleppeid. Punkti 5 sissejuhatuse kohaselt on selles „kinnitatud ühist arusaama“ kohustuste

täitmise võimalikkuse ja allikate kohta. Punktis ei näi sisalduvat midagi sellist, mis muudaks

kokkuleppe punktid 1-4 kategooriliselt sõnastatud kohustused tingimuslikuks.

Käeolevas menetluses arutelu all olevad laenulepingud sõlmiti 12.01.2015 ja 06.04.2015. Hageja

ei ole kunagi saanud Fassaadiplaat OÜ osanikuks. Osanikuks sai hageja seaduslik esindaja R.Y

pärast laenulepingute sõlmimist 28.04.2015, kuid viimase füüsilise isikuna teostatud tehinguid ei

saa omistada hagejale. Fassaadiplaat OÜ ja Xga seotud kokkulepped ei ole realiseerunud sellisel

kujul, nagu kokku lepiti. Hageja on esitanud tõendid, et 02.02.2018 sõlmiti laenude uuendamise

kokkulepe. Hagejast ega R.Y-st ei saanud osanikku Xs. 11.08.2017 otsus või väidetav leping

(mida see kindlasti pole) muutus asjakohatuks pärast seda, kui sõlmiti 02.02.2018 kokkulepe

laenude uuendamiseks ehk jõuti muule seisukohale ja otsusele. 11.08.2017 protokollist ei ole

nähtav, millisest rahast jutt on – see jutt ei käi konkreetsete laenulepingute kohta. Need otsused ei

ole kuidagi seostavad käesolevas menetluses olevate laenulepingutega. Hageja ei ole oma

laenudest loobunud ühelgi juhul, otsuse protokollist nähtub, et osanike otsuse on allkirjastanud

R.Y osanikuna, mitte hageja esindaja Q.L. Hageja ei saanud teha osanike otsust, kuna ta pole

osanik. Fassaadiplaat OÜ osanike koosoleku protokoll on käesolevas menetluses ebavajalik ning

Saneerimistest ei ole hagejale keegi midagi rääkinud ja sellest hageja midagi ka ei tea. Kostjad on

väitnud, et hageja ise on nimetanud 02.02.2018 kokkulepet kompromissiks. Kompromissi on

mainitud mitte hageja laenulepingute osas, vaid laenude uuendamise kokkuleppe punkti 3

kontekstis, mille kohta C.T on kirjutanud, et lisas selle summa sinna kompromiss-summana

„osalustega seotud asjad“. Asjaolu, et laenude uuendamise kokkuleppes on ka punkte, mis

konkreetseid laene ei puuduta, ei muuda tervet kokkulepet veel kompromissiks. Mingi

kompromissisumma see tegelikult ei olnud. Laenuandja on nimetanud punktis 3 nimetatud

summat kompromissi korras määratuks vaid seetõttu, et see on nii kirja pandud, kuigi selle

tähendus oli midagi muud. Kokkuleppe punktis 3 nimetatud nn kompromiss-summa ei puuduta

hagejat, vaid R.Y. Kostjad on andnud sõnapaarile „uue kehtiva kompromisslepingu sõlmimine“

meelevaldse tõlgenduse. Kompromisskokkuleppe ettepanekuid on hageja teinud mitmeid kordi,

kuid viidatud ülesütlemise teatises ei ole kordagi 02.02.2018 kokkulepet nimetatud

kompromisslepinguks. Kui saabub laenu tähtaeg ja pooled lepivad kokku laenutähtaja

pikendamises, ei ole igakordselt kompromissleping, vaid tegemist on laenulepingute muutmisega,

mida on mõnikord lihtsam teha ühes dokumendis, kui lepinguid on palju. 02.02.2018 kokkuleppe

punkt 4 ei välista käendusi. Käenduste kohta ei ole laenude uuendamise kokkuleppes ühtegi sõna

kirjas. Käendused ei lõppenud 11.08.2017 osanike otsusega. Käendus on antud tähtajatult.

Hageja ei olnud teadlik ega omanud ühtegi kahtlust laenulepingut sõlmides, et Fassaadiplaat OÜ

majanduslik seisund on halb. Fassaadiplaat OÜ oli hagejat teavitanud, et Fassaadiplaat OÜ-l

läheb majanduslikult hästi, muul juhul ei oleks hageja laenu ka andnud. Hagejal ei olnud

informatsiooni, mille mitteesitamist kostjad ette heidavad. Asjaolu, et Fassaadiplaat OÜ-l läheb

halvasti ja kahtlus, et ta võib olla andnud vale informatsiooni juba varasemalt, on hagejale

teatavaks saanud tagantjärele. Laenulepingute sõlmimise ajal olid Fassaadiplaat OÜ

majandusnäitajad Fassaadiplaat OÜ seadusliku esindaja esitletu järgi head ning hageja seaduslik

esindaja tutvus talle esitatud majandusnäitajatega. Hagejal ei olnud põhjust arvata, et talle

valetatakse. Hagejal kui laenuandjal ei oleks nii ehk teisti kohustust teavitada käendajatest

kostjaid laenusaaja majanduslikust seisust. Hageja ei ole professionaalne laenuandja ning tal

oleks olnud täpselt sama palju avalikult kättesaadavaid võimalusi laenusaaja majandusliku

seisundi kohta info saamiseks, kui oleks olnud seda käendajatel, kui tegemist oleks olnud

tavapäraste käendajatega. Käendajatel oli aga oluliselt suurem võimalus õiget informatsiooni

omada. S.R ja C.T on olnud Fassaadiplaat OÜ asutajateks ja osanikeks alates 19.04.2012. Hageja

10 (39)

ja tema seaduslik esindaja laenulepingute sõlmimisel Fassaadiplaat OÜ osanike hulka ei

kuulunud. Osanikel on kohustus kinnitada majandusaastaaruanne ja seega olla teadlik selle sisust,

osanikud saavad ka määrata audiitori või erikontrolli. Kui osanikud oleksid olnud hoolsad,

oleksid pidanud nad teadma, kui Fassaadiplaat OÜ-l tegelikult ei läinud hästi. Kui juhatus aga

esitab osanikele valeinfot, võiks kaaluda kahju hüvitamise nõuet juhatuse vastu, mitte aga hageja

vastu, kes valeinfot edastanud pole. Kostjate käsitlus sellest, kuidas hageja kolmanda

asjassepuutumatu isikuna pidi omama rohkem infot kui käendajatest kostjad, on vastuolus VÕS §

7 lg-ga 1. VÕS § 14 kätkeb endas just konkreetse olukorra tõlgendamist, siis ei ole võimalik

kuidagi nõustuda kostjate käsitlusega olukorrast. Hagejal ei olnud teada ega ole tänaseni teada

asjaolud, mis oleks andnud infot või tõendanud Fassaadiplaat OÜ halba majanduslikku

seisukorda. Käendajate jaoks on tähtsaim suhe laenusaajaga, kelle vastu käendajatel on nõude

täitmisel tagasinõue. Kui üldse kelleltki infot oleks pidanud eeldama ja nõudma, on selleks

laenusaaja. Vaid laenusaajal on informatsioon, mille puudumist kostjad ette heidavad. Lisaks ei

ole kostjad tõendanud, et Fassaadiplaat OÜ majanduslik olukord oli juba 12.01.2015 ja

06.04.2015 niivõrd halb. Hageja on äärmiselt huvitatud sellistest tõenditest, sest kostjad olid need,

kes majandusaasta aruanded kinnitasid. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et 12.01.2015 ja

06.04.2015 olid olemas tõendid, et Fassaadiplaat OÜ-l läheb majanduslikult halvasti ja ta pole

maksevõimeline. Kostjad leiavad, et käendaja peab vaid tõendama, et kui ta oleks teadnud

Fassaadiplaat OÜ tegelikku seisundit, ei oleks ta käendust andnud ning kostjad leiavad, et nad on

seda tõendanud sellega, et mõistlikult võttes ei oleks nad seda teinud. Tegemist ei ole

tõendamisega ning mõistlikult võttes ei oleks ka hageja laenu andnud, kui oleks teadnud

Fassaadiplaat OÜ väidetavast olukorrast. Jätkuvalt ei ole täpne olukord aastal 2015 teada. Hageja

ei pea tõendama negatiivset asjaolu, mida ta ei teadnud ja ei tea tänaseni. Hageja on tõendanud, et

mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt puudus tal kohustus teavitada käendajaid Fassaadiplaat OÜ

majanduslikust seisust, kuna käendajatel oli oluliselt parem võimalus infot saada kui hagejal.

Hageja selgitused, kuidas hageja tagantjärele olukorda näeb, ei saa olla faktiväited ning veel

vähem saavad neid hageja subjektiivseid hinnanguid omaks võtta C.T ja S.R kui osanikud, kes

väidetavalt ettevõttes ühtegi õigust ei oma. Need faktiväited saaks omaks võtta Fassaadiplaat OÜ

ja Q.L ning sel juhul oleks C.T-l ja S.R-il nõue Fassaadiplaat OÜ ja Q.L vastu, kuivõrd viimased

tegelesid varjamise ja pettusega. Hageja on avaldanud kogu informatsiooni, mis tal oli.

Käendajatega pidas läbirääkimisi laenusaaja ehk Fassaadiplaat OÜ ning millist infot

Fassaadiplaat OÜ käendajatele jagas või millised olid nende omavahelised kokkulepped, seda

hageja ei tea. Käibes vajaliku hoolt oleks üles pidanud näitama samaväärselt hagejaga ka kõik

kostjad. Kostjate väide, justkui tõendaks hageja teadmist Fassaadiplaat OÜ makseraskustest

asjaolu, et hageja ei oleks ilma käenduseta laene andnud, on meelevaldne ja otsitud. Käendus on

tavapärane tagatis laenulepingutele. Kostjad on ka ise kirjutavad, et probleemid

maksevõimelisusega said teatavaks kõigile osanikele 2016. aastal, mitte varem. Hagejale oli teada

laenulepingute sõlmimisel vaid majandusaastaaruannetes avaldatud informatsioon ning 2014.

aruandest nähtuvad ettevõttel on 200 000 reserve ja ettevõtte on kasumis ning tegemist pidi olema

kiiresti areneva ettevõttega. See on aruanne, mille on kinnitanud C.T ja S.R ise ja millest rohkem

infot hagejal ei olnud. Kõik hageja väited Fassaadiplaat OÜ majandusliku seisu kohta on nn

tagantjärele tarkus ja kahtlused. Kostjate väide on, et hageja oli loobunud oma nõudest 275 000

euro ulatuses. Hageja ei olnud osanik ning ei osalenud 11.08.2017 koosolekul ning ei loobunud

ühestki laenulepingu nõudest (22.06.2022 menetlusdokument – II kd, tl-d 91-95).

3. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.

3.1.

Kostjad on ühiselt põhjendanud vastuväiteid hagiavaldusele järgmiselt. Hageja ainuosanik

on R.Y. R.Y on eraisikuna ning hageja kaudu andnud laenu kostja Fassaadiplaat OÜ tegevuse

finantseerimiseks ajal, kui R.Y veel ei olnud Fassaadiplaat OÜ osanik. R.Y sai kostja

Fassaadiplaat OÜ osanikuks 28.04.2015. R.Y kostja Fassaadiplaat OÜ osanikuna finantseeris nii

eraisikuna kui hageja kaudu finantseeris kostja Fassaadiplaat OÜ tegevust edasi, kuid enam ei

olnud tegemist tavapärast laenudega. Kostja Fassaadiplaat OÜ tegevust on analoogselt R.Y

Söödiga finantseerinud nii eraisikutena kui ettevõtete kaudu kostja C.T ja S.R , kes olid samuti

kostja Fassaadiplaat OÜ osanikud. S.R väljus osanike ringist ning tema asemel liitus osanike

11 (39)

ringiga R.Y. Kostja Q.L oli kostja Fassaadiplaat OÜ tegevjuht ja osanikega võrreldavas mahus

finantseerimisel ei osalenud. R.Y Söödi puhul oli finantseering osaliselt ette nähtud tasuna

senistele osanikele osaluste eest ja osaliselt finantseeringuna kostja Fassaadiplaat OÜ osakapitali.

Osaniku finantseerimiskohustuse, mis lepiti kokku seoses R.Y Söödi osanike ringi sisenemisega,

täitmisega seonduvalt antud finantseeringule ei antud enam käendusi. Finantseeringut ei

vormistatud osakapitali sissemaksena põhjusel, et sooviti kiirustada (kohene käibekapitali

vajadus). Laenunõuete ümbervormistamine teistele osanikele ja/ või osakapitali sissemaksete

tegemine kavandati hilisemalt. See teostati osaliselt 197 500 euro ulatuses) 19.12.2015 registrisse

kantud kostja Fassaadiplaat OÜ osakapitali suurendamisega. Suuremas mahus osanike

finantseeringute kandmist kostja Fassaadiplaat OÜ osakapitali lükati hiljem erinevatel põhjustel

edasi ning Fassaadiplaat OÜ makseraskuste tekkimisel ja osanike suhete pingestumisel sellega

enam ei tegeletud. Kostja Fassaadiplaat OÜ tegutses Eesti, Läti, Soome ja Rumeenia turgudel.

Kostja Fassaadiplaat OÜ-l tekkis 2016 III kvartalis tekkis oluline käibekapitalikriis, mis viis

tegevuse lõpetamiseni Rumeenias. Luhtunud investeering Rumeenia turule sisenemisel tõi kaasa

Fassaadiplaat OÜ makseraskused. Tekkinud olukord pingestas osanike suhteid, sest käibekapitali

kriis ning osanike suutmatus ja/või soovimatus panna ettevõttesse täiendavaid finantsvahendeid

tõi kaasa pankrotiohu. Tekkinud olukorras otsiti aktiivselt uut investorit seniste osanike kõrvale

või asemele. Osanikud lootsid, et ettevõte õnnestub müüa või vähemalt uue osaniku kaasamisel

osanike laenud refinantseerida, kuid need lootused ei täitunud. Potentsiaalsete investorite jaoks ei

olnud tõsiseltvõetav makseraskustesse jõudnud kostja Fassaadiplaat OÜ osanike soov nende

väljaostmiseks ettevõte juurest tingimustega, millel puudus igasugune seos ettevõtte tegelike

majandustulemustega. Uus investor kaasati 2018.a I kvartalis, kes nägi kostja Fassaadiplaat OÜ

aetud äris potentsiaali ja olid nõus investeerima, kui senine struktuur ja tegevus ümber

korraldatakse. Sellises olukorras sõlmiti kõikide senistest osanikest laenuandjatega lepingud, mis

on analoogsed hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ vahel sõlmitud 02.02.2018 kokkuleppega. Ilma

selleta ei oleks investor olnud nõus täiendavaid vahendeid finantseerima ning kostja Fassaadiplaat

OÜ oleks olnud sunnitud esitama pankrotiavalduse. 2018.a jaanuariks kujunenud majanduslikku

olukorda arvestades oleks osanikud võinud kostja Fassaadiplaat OÜ-le antud laenud maha kanda

või mitterahalise sissemaksena Fassaadiplaat OÜ osakapitali pöörata, kuid selles osas ei jõutud

üksmeelele. Selle asemel vormistati laenusuhe arvestusega, et kui investori osalusega X

kontsernis, mis pidi hakkama tegelema Fassaadiplaat OÜ toodangu müügiga, tekib aastatel 2018-

2023 kasum, siis 50% sellest kasumist tuleb kanda Fassaadiplaat OÜ-sse ning selle arvelt tasuda

osanike laenud. Kui 31.12.2023 ei ole veel kõiki laene tagasi makstud, siis tuleb leppida kokku

maksegraafikus ja laenu tagastamise lõplik tähtaeg on 31.12.2024. 2018. majandusaastal kasumit

ei tekkinud. Hilisemad tähtpäevad ei ole saabunud. Seetõttu ei ole laen osaliselt ega tervikuna

sissenõutav. Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ suhted tulenevad täielikult 02.02.2018 lepingust

ning lepingujärgsed maksete tähtajad pole saabunud. Käendajad käendasid ainult 12.01.2015

laenulepingut. Kui 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutest tulenevaid suhteid poleks

asendatud 02.02.2018 lepinguga, oleks vastavad nõuded aegunud. Eraldiseisvalt oleks aegunud

igakuselt tasumisele kuulunud intressinõuded. Haginõue ületab käendajate suhtes käendajate

vastutuse maksimumsummasid ja on seetõttu piirsummasid ületavas osas põhjendamatu.

12.01.2015 laenuleping on tavapärane laenuleping. 06.04.2015 laenulepingut ei vormistatud

lõpuni seoses R.Y Söödi sisenemisega kostja Fassaadiplaat OÜ osanike ringi. Lepingu on

allkirjastanud üksnes lepinguprojekti ette valmistanud C.T. Kokkulepitud finantseering kanti üle

enne C.T poolt lepinguprojekti saatmist. Kuivõrd tehtud projekti ei allkirjastanud hageja

laenuandja ega kostja laenuvõtja, ei ole lepingu projekti tingimused seetõttu kellelegi siduvad.

Kostja Fassaadiplaat OÜ on seisukohal, et 31.12.2015 ja 09.01.2016 laenude pikendamisi ei ole

vormistatud. Kostjate hinnangul erinevad laenuvõtja kohal toodud allkirjad erinevad üksteisest.

Kostja C.T ja S.R ei ole pikendamiskokkulepetest teadlikud ega ole sellisteks oma nõusolekut

andnud. Nõusoleku andmine oleks olnud vastuolus R.Y Söödi Fassaadiplaat OÜ osanike ringi

sisenemise tingimustega. Pärast R.Y Söödi Fassaadiplaat OÜ osanike ringi sisenemist ei olnud

edasised finantseeringud Fassaadiplaat OÜ-sse enam tavapäraseks laenuks. Laenulepinguid

formaalselt vormistati, kuid seda siis, kui esines kiire täiendava käibekapitali kaasamise vajadus

ning aja kokkuhoiu huvides ei hakatud ootama finantseeringu osakapitali vormistamist. Selle

12 (39)

asemel plaaniti vastavate laenunõuete osanike vahelist võõrandamist ja/või vajadusel osakapitali

pööramist. Seda kinnitab 02.02.2018 kokkuleppe preambulas märgitu. Alates R.Y Söödi poolt

Fassaadiplaat OÜ osanike ringi sisenemisest finantseeris R.Y hageja kaudu Fassaadiplaat OÜ

tegevust, et täita osanikuna sisenemisel kokkulepitud tingimusi. Muuhulgas tegi hageja lisaks

06.04.2015 ülekandele ülekanded ka 15.04.2015 summas 100 000 eurot, 29.05.2015 summas 100

000 eurot. R.Y Söödi osas oli Fassaadiplaat OÜ osanike ringi sisenemise tingimuseks, et ta annab

aprillist 2015 alates Fassaadiplaat OÜ-sse laene 300 000 euro ulatuses nii, et loovutab pärast

laenude andmist vastavas ulatuses laenunõuded senistele osanikele. See oli mõeldud asendama

osade omandamist ja selle raha tasumist müügihinnana. Lõppastmes oli vaja raha ettevõttesse

ning müümise korral oleks teised osanikud saadud müügihinna pidanud pöörama osakapitali ja

see oleks võtnud täiendavalt aega.

02.02.2018 kokkulepe sõlmimise tingisid järgmised asjaolud: Fassaadiplaat OÜ majanduslikud

raskused, mis olid toonud kaasa reaalse pankrotiohu ning vajadus kaasata ettevõtluse jätkamisse

investor, kes oli valmis finantseerima tegevuse jätkamist ja sellega seoses ka tarnijate võlgu, kuid

ei olnud nõus refinantseerima seniste osanike laene. See kajastati muuhulgas kokkuleppe

preambulas. Hageja on esitanud oma 29.05.2019 avaldusele tuginedes vastuolulise käsitluse.

02.02.2018 kokkuleppega ei muudetud laenusuhteid tähtajatuteks. Kujunenud situatsioon ja

poolte kavatsused kajastati muuhulgas kokkuleppe enda preambulas. 02.02.2018 kokkuleppe p 5

seab raha tagasimaksmise sõltuvusse tähtajast 31.12.2018 ja täiendavatest edasilükkavatest

tingimustest vastavalt lepingu punktile 5. Seega ei saa olla tegemist tähtajatu lepinguga ning seda

ei saa korraliselt üles öelda. 29.05.2019 avalduse näol on tegemist katsega üritada tagantjärele

luua 2.02.2018 kokkuleppe olukorrast teistsugust pilti ning valmistada sellega ette mingitki

positsiooni käesolevas asjas selgelt ennatliku ja põhjendamatu hagi esitamiseks. Hagejal on soov

saada ebavõrdne eelis teiste osanike ees. R.Y Söödi osanikeringi sisenemisel lepiti kokku tema

kohustuses anda tema või tema ettevõtte poolt 300 000 eurot nii, et raha ülekandmise järgselt tuli

vastavas osas vormistada laenunõuete loovutamine senistele osanikele. See pidi asendama

majandusliku sisu poolest osade ost-müüki ja sellele järgnevaat osakapitali sissemakset. R.Y täitis

oma kohustused 25 000 euro ulatuses seoses Fassaadiplaat OÜ osakapitali suurendamisega ja

sellele eelnenud osanike vaheliste nõuete loovutamisega (19.12.2015 äriregistrisse kantud

osakapitali suurendamine 197 500 euro võrra). Ülejäänu vormistamine viibis erinevatel põhjustel,

kuni Fassaadiplaat OÜ-l tekkisid luhtunud Rumeenia turule sisenemise investeeringu tõttu

makseraskused. Olukord päädis lõpuks 2018 I. kvartalis uue investori kaasamisega ja sellega

seotud tegevuste ümberkorraldamisega ning selle eelduseks 02.02.2018 lepingu ja teiste osanike

osas analoogsete lepingutega. Fassaadiplaat OÜ pankrotiohu olukorras lepiti 2018 jaanuaris-

veebruaris kokku, et investori sisenemisel jäävad osanikud ootele: ootama osaliselt Fassaadiplaat

OÜ tegevuse ülevõtnud X kontserni jõudmist kasumisse perioodil 2018-2023 ning sellest kasumit

50% kasutamist osanike laenud teenindamiseks. 2018.a majandusaastal X kontsern kasumisse ei

jõudnud ning selle info saamisest alates on R.Y asunud otsima võimalusi teiste osanike

survestamiseks ning selle arvelt eelise saamiseks. Kui kohtuväline survestamine tulemust ei

andnud valis R.Y hagi esitamise. Hagi esitamise valis R.Y aga spetsiifiliselt eesmärgiga suunata

see teiste osanikest käendajate vastu. Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ suhted tulenevad

02.02.2018 kokkuleppest ning nõuded ei ole sissenõutavad. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud,

et 02.02.2018 kokkuleppe p 5 edasilükkavad tingimused oleksid saabunud. Hageja tugineb lisaks

02.02.2018 kokkuleppele 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutele. Kui see nii on, oleks

nõuded aegunud. Kostjad esitavad aegumise vastuväite. Hageja tugineb lisaks 12.01.2015 ja

06.04.2015 laenulepingute väidetavatele pikendamistele. Kostjad on pikendamise dokumentide

ehtsuse vaidlustanud. Kui pikendamiseks kehtiksid, oleksid aegunud intressinõuded perioodi eest

kuni 31.10.2016, st 3 aastat enne hagi esitamist. Kostjad esitavad vastavas osas aegumise

vastuväite. Hageja ei saa nõuda intressi perioodi eest pärast 31.12.2017, mis on väidetavate

pikendamiste järgne laenude tähtaeg. Hageja tugineb 02.02.2018 kokkuleppele, et muuta

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingu tähtajatuks. 02.02.2018 kokkulepe ei sisalda tähtajatute

laenude kokkulepet. Vastupidi, lepingu punktis 5 sisaldub edasilükkavate tingimuste regulatsioon,

mis on ühtlasi kooskõlas lepingu preambulas kirjeldatud olukorraga. Hageja ei ole väitnud ega

13 (39)

tõendanud, et 02.02.2018 kokkuleppe p 5 tingimused oleks saabunud.

Käendajatest kostjad vaidlevad vastu 12.01.2015 käendusega seonduvale nõudele. 12.01.2015

laenulepingu alusel sõlmitud laenusuhe on lõppenud. Suhe on asendatud 02.02.2018 lepinguga,

millele käendajad ei ole käendust andnud. Käendused on lõppenud, sest puudub tagatav kohustus.

Laenulepingu pikendus ei oleks käendajatele siduv isegi siis, kui see oleks sõlmitud. Kokkulepe

oleks allkirjastatud pärast hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme liitumist Fassaadiplaat OÜ

osanike ringi. Selles olukorras enam osanikega seotud laenudele käendusi ei antud ning

pikendamise kokkulepe oleks seda arvestades käendajate vastutust suurendav. Kokkulepe on

käendajatele mittesiduv, sest käendajad ei ole sellega nõustunud. 12.01.2015 lepingust tulenevad

nõuded oleksid lepingu kehtivuse korral aegunud. Laenutähtaeg oli 12 kuud raha laekumisest.

Laen kanti üle 13.01.2015 ja 14.01.2015. Nõue aegus vastavalt hiljemalt 14.01.2018. Isegi kui

12.01.2015 leping kehtiks ja põhivõla nõue ei ole aegunud, oleks aegunud intressinõue aja eest

kuni 31.10.2016 (see on 3 aastat enne hagi esitamist). Intressi tuli maksta igakuiselt ja vastav

nõue aegus igakuiselt kolme aasta möödumisel. Isegi kui 12.01.2015 leping kehtiks ja põhivõla

nõue ei ole aegunud, saaks intressi arvestada ainul lepingu tähtajani. Isegi kui 12.01.2015 leping

kehtiks ja põhivõla nõue ei ole aegunud, oleks käendajate vastutus piiratud maksimaalselt 100

000 eurot, mis vastab põhivõla suurusele. Kogu hageja intressi, viivise ja kulude hüvitamise nõue

on põhjendamatud. Käendajatest kostjad vaidlevad vastu 06.04.2015 käendusega seonduvale

nõudele. 06.04.2015 leping on laenulepingu projekt, sellel puuduvad nii laenuandja kui laenusaaja

allkirjad ning seda lepingut ei sõlmitudki. Lepingut ei sõlmitud seetõttu, et samal aja sisenes

hageja xxx kostja Fassaadiplaat OÜ osanike ringi. Osanikud Fassaadiplaat OÜ finantseerimisel

üksteisele käendusi ei andnud. Lepingul puuduvad Q.L ja S.R-i allkirjad, mistõttu lepingu

kehtivuse korral ei ole nemad lepingule oma käendust andnud. Laenulepingu pikendus ei oleks

käendajatele siduv isegi siis, kui see oleks sõlmitud. Kokkulepe oleks allkirjastatud pärast hageja

ainuosaniku ja juhatuse liikme liitumist Fassaadiplaat OÜ osanike ringi. Selles olukorras enam

osanikega seotud laenudele käendusi ei antud ning pikendamise kokkulepe oleks seda arvestades

käendajate vastutust suurendav. Kokkulepe on käendajatele mittesiduv, sest käendajad ei ole

sellega nõustunud. Hageja 06.04.2015 kostjale Fassaadiplaat OÜ-le raha ülekandmisest tulenev

suhe on asendatud 02.02.2018 lepinguga, millele käendajad ei ole käendust andnud. Isegi kui

07.04.2015 leping kehtiks, on sellest tulenevad nõuded aegunud. Laenutähtaeg oli 31.12.2015.

Nõue aegus vastavalt hiljemalt 31.12.2018. Isegi kui 07.04.2015 leping kehtiks ja põhivõla nõue

ei ole aegunud, oleks aegunud intressinõue aja eest kuni 31.10.2016 (see on 3 aastat enne hagi

esitamist). Intressi tuli maksta igakuiselt ja vastav nõue aegus igakuiselt 3 aasta möödumisel.

Isegi kui 07.04.2015 leping kehtiks ja põhivõla nõue ei ole aegunud, saaks intressi arvestada ainul

lepingu tähtajani. Isegi kui 07.04.2015 leping kehtiks ja põhivõla nõue ei ole aegunud, oleks

käendajate vastutus piiratud maksimaalselt 50 000 eurot, mis vastab põhivõla suurusele. Kogu

hageja intressi, viivise ja kulude hüvitamise nõue on põhjendamatud (04.12.2019 kostjate vastus –

I kd, tl-d 68-71).

3.2.

Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja Q.L leiavad ühiselt, et kohustuste täitmise tähtaeg ei ole

02.02.2018 kokkuleppe kohaselt saabunud. Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on 02.02.2018

kokkuleppe punktides c) ja 5 selgelt kokku leppinud nende vahel sõlmitud laenulepingutest

tulenevate kohustuste täitmise tingimustes, sealhulgas tähtaegades. Laenude tagastamise

eelduseks on Fassaadiplaat OÜ võõrandamine X kontserni. X Pro OÜ kohustub laenusumma

tasuma, makstes perioodil 2018-2023 Fassaadiplaat OÜ kasumist 50% osanikele, sh hagejale. Kui

2023.a ei ole laenusummad osanikele, sh hagejale, tasutud, koostatakse laenude

tagasimaksmiseks maksegraafik, mille viimane osamakse peab olema tasutud 31.12 2024. Hageja

ja kostja Fassaadiplaat OÜ on sõlminud detailse kokkuleppe, millistest vahenditest ja millal

tasutakse laenulepingutest tulenevad kohustused. Laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise

viimane tähtaeg on 31.12.2024. Seega ei ole laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise

tähtajad saabunud. Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on 02.02.2018 sõlminud

kompromisslepingu, mille punktis 5 on sõnaselgelt kokku lepitud laenusummade tagastamise

tingimustes, sh tähtaegades. 02.02.2018 sõlmitud kompromisslepinguga on pooled selgelt

loobunud varasemalt sõlmitud kokkulepetest, sh 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutest,

14 (39)

asendades kõik varasemad kokkulepped 02.02.2018 kokkuleppega. Seega on hageja esitanud

hagiavalduse enne selles esitatud nõude sissenõutavaks muutumist. Pooled on kohustuste täitmise

tähtpäeva kirjalikus lepingus kokku leppinud, kokkulepe on kehtiv ning kokkulepitud tähtpäeva

osas ei saa poolte vahel vaidlust olla. Hageja ei ole hagis põhjendanud, millistele asjaoludele ja

tõenditele tuginedes hageja leiab, et kostja Fassaadiplaat OÜ ei täida 02.02.2018

kompromisslepingust tulenevaid kohustusi, so ei täida laenu tagastamise kohust hiljemalt

31.01.2024. Hageja ei ole oma õiguste rikkumist tulevikus esile toonud ega ka tõendanud.

Kostjad leiavad, et hagi tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.

Kostja Q.L leiab, et 12.01.2015 lepingust tulenev käendussuhe hageja ja Q.L vahel on lõppenud

02.02.2018 kompromissilepingu sõlmimisega. Hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on 02.02.2018

kokkuleppe punktis 4 leppinud kokku välistavas tingimuses, mille kohaselt asendab kõiki

varasemaid laenu- ja osalusega seotud tehinguid täielikul 02.02.2018 leping. Kuivõrd laenu

tagatiste küsimustes kokku ei lepitud, lõpetas tingimus 12.01.2015 lepingu, sh 12.01.2015

sõlmitud käendussuhted. Kostja Q.L ei ole 06.04.2015 laenulepingut allkirjastanud ning seetõttu

ei ole lepingust Q.L le käendussuhet tekkinud. Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja Q.L esitavad kõigile

nõuetele aegumise vastuväite. 12.01.2015 laenulepingus leppisid pooled kokku, et laenu tähtaeg

on 12 kuud alates raha Fassaadiplaat OÜ kontole laekumise hetkest. Raha laekus Fassaadiplaat

OÜ kontole 13.01.2015, seega saabus laenu tagastamise tähtaeg 13.01.2016. Aegumistähtaeg

hakkas kulgema 13.01.2016. Seega aegusid nõuded 13.01.2019, see on enne hagi esitamist

(21.10.2020 menetlusdokument, I kd, tl-d 127-130).

3.3.

Kostja C.T esitas 21.10.2020 täiendavad vastuväited hagile. Alates 19.12.2015 on

Fassaadiplaat OÜ osanikud W.D osamakse suurusega 46 000 eurot, R.Y osamakse suurusega 46

000 eurot, C.T osamakse suurusega 40 000 eurot ja Q.L osamakse suurusega 68 000 eurot. R.Y

on hageja xxx. R.Y on nii eraisikuna kui hageja kaudu andnud laenu Fassaadiplaat OÜ tegevuse

finantseerimiseks ajal, kui R.Y veel ei olnud Fassaadiplaat OÜ osanik. R.Y sai Fassaadiplaat OÜ

osanikuks veebruaris-märtsis 2015 peetud läbirääkimiste ja kokkulepete alusel ning vormistati

osanikuks 28.04.2015. R.Y nii eraisikuna kui hageja kaudu finantseeris juba osanikuna

Fassaadiplaat OÜ tegevust edasi, kuid enam ei olnud tegemist tavapäraste laenudega. Peale

Fassadiplaat OÜ osanikuks saamist anti äriühingule laene vastavalt osanike vahel väljakujunenud

praktika, mis lähtus osanike võrdse kohtlemise põhimõttest. Osanike äriühingule antud laenud

olid teiste osanike poolt tagamata. Kõiki osanikke koheldi samadel asjaoludel võrdselt ja ühtegi

osanikust laenuandjat ei „erikoheldud“. Laenude tagamata jätmist tasakaalustas asjaolu, et teiste

osanike laenud olid analoogselt tagamata.

02.02.2018 kokkulepe on oma olemuselt kompromissileping. Kompromissilepingu pooleks olid

laenuandjatena R.Y, hageja, samuti X Pro OÜ. Analoogsed kompromissikokkulepped, kuhu olid

kaasatud nii füüsilistest isikutest Fassaadiplaat OÜ osanikud kui ka nende kontrolli all olevad

äriühingud, sõlmiti ka teiste Fassaadiplaat OÜ osanikega. Kompromissi tuleb vaadelda ühtse

tervikuna, sest kõik saavutatud kompromissi tingimused on omavahelises mõjus ja koostoimes.

Seetõttu ei saa hageja kompromissi osaliselt ühepoolselt üles öelda. 02.02.2018 kokkuleppe alusel

kujundati ümber hageja ja R.Y Söödi poolt Fassaadiplaat OÜ-le antud laenud ja mille alusel

lepingu osapooled omandasid uued õigused. 02.02.2018 kokkulepe sõlmimise tingisid järgmised

asjaolud: Fassaadiplaat OÜ majanduslikud raskused, mis olid toonud kaasa reaalse pankrotiohu

ning vajadus kaasata ettevõtluse jätkamisse investor, kes oli valmis finantseerima tegevuse

jätkamist ja sellega seoses ka tarnijate võlgu, kuid ei olnud nõus refinantseerima seniste osanike

laene. See kajastati muuhulgas kokkuleppe preambulas. Fassaadiplaat OÜ 11.08.2017 osanike

erakorralise koosoleku protokollist nähtuvad asjaolud, mis kinnitavad ülaltoodud väiteid. Osanike

koosolekul arutluse all olnud küsimused kulmineerusid muuhulgas 02.02.2018 kokkuleppe

sõlmimisega. Fassaadiplaat OÜ 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokollist nähtub

järgmine: ettevõte on vaevelnud pidevalt käibekapitali puuduses, mistõttu ei ole ettevõte suutnud

hankida vajalikus mahus ja õigeaegselt tooret, et täita kõiki tellimusi; kui raha juurde ei saa, siis

paremaks ei lähe; seniste läbirääkimiste ja kohtumiste tulemusena on jäänud kõlama

põhimõttelised teesid, mida investori kaasamisel peab arvestama – investoritele ei ole vastuvõetav

lahendus, kus ettevõtte tänase seisu juures nende poolt panustatavast rahast hakatakse kohe

15 (39)

tagastama seniseid osanike laene; R.Y sisenemine tingimuseks oli, et R.Y tasub osaluse eest 300

000 EUR, mis esialgu vormistatakse laenuna ettevõttesse, kuid mis kuulub tagastamisele senistele

osanikele; W.D on oma sisenemise tingimuse täitnud osaliselt 37 500 EUR ulatuses nõude

loovutamiseks Q.L-ile , mis pöörati Q.L poolt ühingu kapitali; R.Y on oma osas selliselt andnud

25 000 EUR. Lõpuni on täitmata ka S.R ettevõttest lahkumise kokkulepped. Osanikud võtsid

11.08.2017 osanike koosolekul ühehäälselt vastu järgmised otsused: (i) W.D loovutab oma

laenunõude summas 187 500 EUR Fassaadiplaat OÜ vastu uue struktuuri holdingettevõttele (X

OÜ) sissemaksena X OÜ osakapitali 23% osaluse eest. R.Y tagab, et Malve TK loovutab esmalt

R.Y-le ja seejärel R.Y X OÜ’le oma laenunõude summas 275 000 EUR Fassaadiplaat OÜ vastu

sissemaksena X OÜ osakapitali 23% osaluse eest või tuleb Malve TK X OÜ osanike ringi R.Y

asemel ja teeb viidatud sissemakse ise otse. Laenunõuded loovutatakse koos neilt arvestatud

intressidega; ii) W.D ning R.Y Malve TK Q.L Malve TK nimel kinnitavad käesolevaga, et

viidatud summasid ei ole neil õigus nõuda laenu tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt. X osanike

struktuuriks enne investori sisenemist saab: W.D 23%, R.Y 23%, C.T 20%, Q.L 34%. R.Y hageja

Q.L loobus 11.08.2017 otsuse kohaselt Fassaadiplaat OÜ-le antud laenude tagastusnõudest

Fassaadiplaat OÜ vastu. Osanike koosoleku protokollist nähtub, et läbirääkimised Fassaadiplaat

OÜ-le antud laenude ümberstruktureerimiseks toimusid. Keskseks põhjuseks läbirääkimiste

pidamiseks olid Fassaadiplaat OÜ majandusraskused (eelkõige käibekapitali puudus) ja sellest

tingitud vajadus investori kaasamiseks. Fassaadiplaat OÜ 11.08.2017 osanike protokollist

nähtuvalt avasid Fassaadiplaat OÜ osanikud majandusraskuste ületamiseks läbirääkimised

eelnevalt äriühingule antud laenude ümberstruktureerimiseks. Selleks peeti

kompromissilepingueelseid läbirääkimisi ja äriühingu tervendamise põhisuunad lepiti kokku ning

vormistati osanike otsustena. 02.02.2018 kompromissilepingu eesmärgiks ja olemuseks oli

Fassaadiplaat OÜ kohtuväline saneerimine ja selle käigus hageja ja R.Y Söödi poolt eelnevalt

antud laenude tagasimaksemise viimine uutele õiguslikele alustele. 02.02.2018 hagejaga sõlmitud

lepinguga analoogsed lepingud sõlmiti kõigi Fassaadiplaat OÜ osanikega. Hageja osalemine

kompromissilepingueelsetes läbirääkimistes ilmneb muuhulgas 18.08.2017 osanikevahelisest e-

kirjavahetusest. 02.02.2018 kokkuleppe kui kompromissilepingu iseloomu kinnitab Fassaadiplaat

OÜ osanikevaheline 24.10.2017 kirjavahetus. 02.02.2018 kokkuleppe kompromissilepingu

olemus tuleneb otseselt ka lepingu punktidest 4 ja 5. 02.02.2018 kompromissilepingu punkt 4

sisaldab endas välistavat tingimust VÕS § 31 lg 1 tähenduses. 12.01.2015 ja 06.04.2015

laenulepingud on kompromissiga hõlmatud ja selliseid lepinguid ei loetud punkti 4 kohaselt enam

lepingupoolte uue ja tervikliku kokkuleppe osaks. Käendajate vastutus tuleneb väidetavalt

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutest, siis käendajate vastutuse välistab täiendavalt

kompromissilepingu punkt 4. Laenusuhted, mida käendajad väidetavalt tagasid, lõppesid

02.02.2018 kokkuleppe sõlmisega vastavalt kompromissilepingu punktile 4. Ükski kostjatest ei

ole andnud käendust 02.02.2018 kompromissilepingule.

02.02.2018 lepingu punkt 5 seab kooskõlas lepingu preambulaga raha tagasimaksmise sõltuvusse

tähtajast 31.12.2018 ja täiendavatest edasilükkavatest tingimustest vastavalt lepingu punktile 5.

Seetõttu ei ole tegemist tähtajatu lepinguga ning seda ei saa korraliselt üles öelda. Hageja ei

saanud 29.05.2019 avaldusega kehtivalt üles öelda 02.02.2018 kompromissilepingut, mis on

ühtne tervik ega ole osadeks jaotatav. Kompromissileping kestvusleping ega allu ülesütlemise

regulatsioonile. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et 02.02.2018 kokkuleppe p 5

edasilükkavad tingimused oleks saabunud. 13.01.2015. a laenulepingu punkti 2 kohaselt oli laenu

tähtaeg on 12 kuud raha laenu saaja kontole laekumise hetkest. Hageja teostas kanded kahes osas:

13.01.2015 50 000 eurot ja 14.01.2015 50 000 eurot. Laenu tagastamise kohustused muutusid 50

000 euro osas sissenõutavaks 14.01.2016 ja 50 000 euro osas 15.01.2016. Seega aegus

laenusumma tagastamise nõue hiljemalt 15.01.2019 ja 16.01.2019. Hagi võeti menetlusse

14.11.2019, millal nõuded olid aegunud. Kostja esitab aegumise vastuväite. 06.04.2015

laenulepingu punkti 2 kohaselt oli laenu tähtaeg 31.12.2015. Vastavad kanded teostas hageja

kahes osas juba enne lepinguprojekti kuupäeva 13.01.2015 50 000 eurot ja 14.01.2015 50 000

eurot. Seega laenu tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks alates 01.01.2016 ning aegus

hiljemalt 02.01.2019. Hagi on võetud menetlusse 14.11.2019, millal nõuded olid aegunud. Kostja

16 (39)

esitab aegumise vastuväite. Kostja on laenulepingute pikendamise ehtsuse vaidlustanud.

12.01.2015 ja 06.04.2015 lepingute kehtivuse korral oleksid intressinõuded perioodi eest kuni

31.12.2016 aegunud, st 3 aastat enne hagi esitamist. Kostja esitab nõudele aegumise vastuväite.

Laenulepingute pikendamistega ei pikendanud intressi tasumise tähtaega. Hageja ei saa nõuda

intressi ajavahemiku eest pärast 31.12.2017, mis on väidetav laenude tähtaeg lepingute

pikendamiste järgi. Hageja on arvestanud intressi kuni 29.07.2019, mis ei ole põhjendatud.

02.02.2018 kokkulepet ei saa lugeda vaidlusaluste nõuete tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 1

tähenduses olukorras, kus hageja on väidetavalt 02.02.2018 kokkuleppe üles öelnud.

Kompromissilepingu poolte tahteks oli olla seotud kompromissilepinguga tervikuna, mitte

osaliselt. Kompromissilepingu poolte ühiseks tahteks ei olnud lihtsalt tunnistada hageja nõudeid,

vaid lahendada hageja ja R.Y Söödi laenudega seotud küsimused kõikehõlmavalt tervikuna, mitte

üksikute eraldiseisvate kokkulepetena.

02.02.2018 kompromissilepingut ei saa käsitleda kui hageja nõuete tunnustamist TsÜS § 158 lg 1

tähenduses. Kui kohus sellega nõustub ja leiab, et aegumine katkes ja algas otsast peale, ei ole see

ülekantav käenduslepingutest tekkinud õigussuhetele. 02.02.2018 kompromissileping ei

mõjutanud käenduslepingutest tulenevate juba sissenõutavaks muutunud nõuete aegumist.

02.02.2018 kompromissi poolteks ei olnud käendajad ja käendusega seotud küsimusi

kompromissi ei käsitletud. Käendajad ei saanud väljendada ühelgi moel oma tahet/nõusolekut

käenduslepingutest tulenevate juba sissenõutavaks muutunud nõuete aegumise katkemise või

peatumise küsimuses. Hageja ei ole sõlminud käendajatega kokkulepet nõude aegumise

tähtaegade pikendamiseks. Käenduslepingutest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks

põhilepingutega samal ajal. Isegi kui 02.02.2018 kompromissileping puudutas põhilepingutest

tulenevate nõuete aegumist, siis kompromissi käenduslepingutest tulenevate nõuete aegumist see

ei puudutanud. Käenduslepingutest tulenevate nõuete aegumist ei ole pikendatud, need ei ole

katkenud ega ka peatunud. Käenduslepingutest tulenevad nõuded on igal juhul aegunud.

12.01.2015 laenulepingu kohaselt oli käenduse tekkimise tingimuseks käenduse andmine kõikide

laenulepingu punktist 4 nimetatud isikute poolt, kelleks olid Fassaadiplaat OÜ xxx Q.L (allkiri

olemas), osanik C.T (allkiri olemas), osanik S.R (allkiri olemas), osanik W.D (allkiri puudu).

Kokku pidid kohustust käendama neli isikut, kuid käendusega ei ole ühinenud W.D, kes oli

12.01.2015 seisuga Fassaadiplaat OÜ osanik. Seetõttu ei ole laenulepingu punktis 4 sätestatud

käendus jõustunud, sest kokkulepitud eeldused on täitmata. Käendajad olid nõus kõnealust

kohustust käendama vaid juhul, kui seda kohustust käendavad kõik kokkulepitud käendajad.

Käendajate omavahelises suhtes omab käendajate arv olulist tähtsust. Vastutuse piirsumma 100

000 eurot puhul tooks selline minetus kaasa olukorra, kus algselt igale käendajale kokkulepitud

vastutuse osakaal 25 000 eurot (100 000:4=25 000) suureneks automaatselt 33 333,33 euroni iga

kaaskäendaja puhul (100 000:3= 33 333,33). Selline vastutuse ja riisiko suurenemine

laenulepingu allkirjastanud käendajatele ei ole aktsepteeritav, sest see ei vasta pooltevahelisele

kokkuleppele. 06.04.2015 laenulepingu on allkirjastanud ainult C.T ning puudu on Q.L , S.R-i ja

W.D allkirjad. Seetõttu ei ole täidetud käenduse eeldused sarnaselt 12.01.2015 laenulepinguga

(21.10.2020 menetlusdokument, I kd, tl-d 133-145).

3.4.

S.R ja kostja C.T esitavad tasaarvestuse vastuväite haginõudele. Hageja on rikkunud VÕS

§ 14 lg sätestatud kohustust teatada teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel

poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Hageja on võlausaldaja jätnud

täitmata VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva informeerimiskohustuse seonduvalt probleemidega, mis

iseloomustasid Fassaadiplaat OÜ majandusnäitajaid ja maksevõimet. Hageja oli enda 20.10.2020

menetlusdokumendis avaldatu kohaselt laenude andmise ja Fassaadiplaat OÜ osanikuks saamise

eelselt (hageja sai Fassaadiplaat OÜ osanikuks 28.04.2015) teadlik vähemalt sellest, et

Fassaadiplaat OÜ majandusaastaaruandes esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele ja kasumite

asemel olid tegelikkuses juba siis ettevõttel suured kahjumid, majandusaasta aruannetes polnud

kajastatud kõiki sisse laenatud rahasummasid. Hageja pidi VÕS § 14 lg 2 kohustuse kohaseks

täitmiseks käendajate C.T ja S.R-i ees, kes ei olnud Fassaadiplaat OÜ juhatuse liikmed, ennast

kurssi viima Fassaadiplaat OÜ-s toimuvaga, selle majandusnäitajate ja muude käenduse andmise

otsuse langetamiseks vajalike asjaoludega. Tegemist on laenuandja hoolsuskohustusega, sellist

17 (39)

hoolsuskohustust järgimata ei ole võimalik ka VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud kohustusi kohaselt täita.

Laenuandja võimalik passiivsus informatsiooni küsimisel ei vabasta teda VÕS § 14 lg-s 2

sätestatud kohustuse täitmisest. Passiivsus on laenuandja riisiko. VÕS § 14 lg 2 kohustus

eksisteerib sõltumata sellest, kas käendajad enne käenduslepingute sõlmimist sellist infot

laenuandjalt küsisid või mitte. Igal juhul oleks laenuandja pidanud omal initsiatiivil täitma

teavitamiskohustust. Hageja oli arvamusel, et Fassaadiplaat OÜ majandusaasta aruannetes

avaldatud andmed ei kajastanud Fassaadiplaat OÜ tegelikku majanduslikku olukorda, sest

andmed olid „ilustatud“. Samuti, et Fassaadiplaat jättis äriühingust tegelikkusele mittevastava

pildi. Kui hagejal olid kahtlused Fassaadiplaat OÜ majandusnäitajate tegelikkusele vastavuse

osas, oleks ta VÕS § 14 lg 2 kontekstis ilmtingimata ja ilma igasuguste kahtlusteta pidanud

selliseid kahtluseid ja informatsiooni jagama S.R-i ja C.T-ga enne nende poolt

käenduslepingutele allkirjade andmist. Hageja seda aga ei teinud ja jättis temal lasuva

teavitamiskohustuse täitmata.

Hageja läbivast positsioonist tuleneb, et ta ei ole kõnealuseid laene ilma käendusteta väljastanud.

See tähendab seda, et hageja pidas juba laenude andmise eelselt Fassaadiplaat OÜ majanduslikku

seisu piisavalt nõrgaks ja problemaatiliseks, et laene käendusteta mitte väljastada. Eelnev hageja

seisukoht kinnitab kahtlust, et hageja jättis S.R-i ja C.T teadlikult informeerimata hageja

valduses olevast olulisest informatsioonist, mis mõjutas käenduslepingute allkirjastamise otsust

käendajate poolt. Kui S.R ja C.T oleksid teadlikud olnud hageja kahtlustest Fassaadiplaat OÜ

majandusnäitajate osas, oleksid nad saanud adekvaatselt hinnata võetava käenduskohustuse

realiseerumise riisikot. Selleks, et saada kõnealustele laenudele käendused, pidas hageja

vajalikuks hoida S.R-i ja C.T-d teadmatuses Fassaadiplaat OÜ-d puudutavatest olulistest

asjaoludest, milliste asjaolude vastu oli S.R-il ja C.T-l ilmselge äratuntav oluline huvi. Kui

hageja oleks S.R-i ja C.T-ga jaganud enda kahtlusi Fassaadiplaat OÜ majandusnäitajate ja

maksevõime kohta, ei oleks S.R ja C.T olnud nõus vaidlusaluseid laene käendama. Kui hageja

tema valduses oleva informatsiooni põhjal ei oleks andnud hagejale laenu ilma käendusteta, ei

oleks S.R ja C.T ka käendajatena olnud nõus käenduslepinguid allkirjastama käendajatele

langeva riisiko suurenemise tõttu. VÕS § 148 lg 1 p-st 2 tuleneb, et käendaja riisiko on otseses

sõltuvuses põhivõlgniku majandusliku seisundiga. Kui S.R ja C.T oleksid teadlikud olnud hageja

kahtlustest Fassaadiplaat OÜ majandusnäitajate osas, oleksid nad saanud adekvaatselt hinnata

Fassaadiplaat OÜ võimet maksta käendajatele tagasi nende poolt Fassaadiplaat OÜ eest täidetud

kohustused. S.R-i ja C.T hinnangul on hageja rikkunud VÕS § 14 lg- st 1 tulenevat

informeerimiskohustust ja on sellega põhjustanud käendajatele kahju käendusega seeläbi, et S.R

ja C.T ei oleks allkirjastanud vastavalt 12.01.2015 laenulepingut, mille punktis 4 on sätestatud

käenduskohustus ning C.T ei oleks allkirjastanud 06.04.2015. a laenulepingut koos selle punktis 4

sisalduva käendusega. Kui hageja oleks VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitnud ja S.R ja

C.T oleksid olnud teadlikud asjaoludest, millest oli teadlik hageja, ei oleks nad vaidlusaluseid

käenduslepinguid allkirjastanud. Kahju hüvitamiseks tuleks S.R ja C.T asetada olukorda, kus

käenduslepinguid ei oleks sõlmitud. S.R ja C.T esitavad käesolevaga menetlusliku

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestavad hageja väidetavad nõuded S.R-i ja C.T kui

käendajate vastu S.R-i ja C.T kahjunõudega hageja vastu kattuvas ulatuses. Kui kohus peaks hagi

S.R-i ja/või C.T vastu rahuldama tervikuna või osaliselt, palume eelnev tasaarvestusavaldus

lahendada.

Saamaks aru, et 02.02.2018 kokkulepe kujutas endast kompromissi, tuleb Fassaadiplaat OÜ

osanike vahelisi suhteid analüüsida ja vaadelda pikemas kronoloogilises jadas ja tervikuna, mitte

kitsalt piirduda 02.02.2018 kokkuleppe grammatilise tõlgendusega. Kuivõrd osapoolte

erimeelsuste tõttu 11.08.2017 erakorralise koosoleku kompromissi korras tehtud otsused ja

kokkulepped ei realiseerunud tervikuna, siis asendati eelnevad kompromissikokkulepped

02.02.2018 kompromissiga. Sellised kokkulepped tehti eesmärgiga Fassaadiplaat OÜ-d

kohtuväliselt saneerida. Kompromissi osapoolteks olid Fassaadiplaat ja tema osanikud ja nendega

seotud Fassaadiplaat OÜ võlausaldajad. Vaidlust ei ole selles, et Fassaadiplaat OÜ majanduslikud

raskused olid alguse saanud juba 2016. aastal ja 11.08.2017 erakorralise koosoleku eelselt oli

Fassaadiplaat juba tõsistes makseraskutes. Sellises olukorras üritasid Fassaadiplaat OÜ osanikud

18 (39)

ja juhatus leida võimalusi Fassaadiplaat OÜ päästmiseks pankrotistumisest, milliste abinõude

rakendamine kujutas endast Fassaadiplaat OÜ kohtuvälist saneerimist. Otsused, milles

11.08.2017 erakorralisel koosolekul kokku lepiti, vastastavad traditsioonilistele

saneerimisabinõudele. 11.08.2017 koosolekut ei kutsutud kokku korraliselt. Koosoleku

erakorralisust kinnitab muuhulgas asjaolu, et koosolekul vastuvõetud otsustega on „liitunud“ ka

Fassaadiplaat OÜ osanikuks enam mitte olnud S.R nii füüsilise isikuna kui O I OÜ, R R OÜ, N T

OÜ ja A Ki esindaja. Nii nähtub osanike koosoleku hääletusprotokollist järgnev S.R-i kinnitus

„Käesolevaga mina, S.R , nii enda nimel kui Fassaadiplaat OÜ`le O I, R R, N T kui A Ks kaudu

antud laenude osas, et nõustun päevakorra p 2 otsustega ja kohustun tegema vajalikud toimingud

otsuste lõplikuks tehinguliseks vormistamiseks“. S.R ei olnud 11.08.2017 enam Fassaadiplaat

OÜ osanikuks, kuid oli Fassaadiplaat OÜ võlausaldaja ja võlausaldajate esindaja. Vajadus ümber

kujundada osanike poolt Fassaadiplaat OÜle antud laenud oli tingitud Fassaadiplaat OÜ

probleemsest majanduslikust olukorrast ja läbirääkimiste käigus selgunud asjaolust, et

„investoritele ei ole vastuvõetav lahendus, kus ettevõtte tänase seisu juures nende poolt

panustatavast rahast hakatakse kohe tagastama seniseid osanike laene.“ Fassaadiplaat OÜ osanike

ringiga liitumisega/väljumisega sõlmitud osanike vaheliste kokkulepete täitmisest vaid osaliselt.

11.08.2017 koosoleku protokollist nähtub, et osanike vahel olid erimeelsused või vähemalt oli

ebaselgus alljärgnevas: W.D Fassaadiplaat OÜ osanike ringi sisenemise tingimuste täitmises,

W.D oli kokkulepitud tingimusi täitnud vaid osaliselt, mitte tervikuna; R.Y Fassaadiplaat OÜ

osanike ringi sisenemise tingimuste täitmises, R.Y oli kokkulepitud tingimusi täitnud vaid

osaliselt, mitte tervikuna; lõpuni olid täitmata S.R-i Fassaadiplaat OÜ osanike ringist lahkumise

kokkulepped. Häältega 4 poolt ehk 100% koosolekul esindatud häältest võeti osanike W.D ja

R.Y-ga seonduvalt vastu alljärgnev osanike otsus: (i) W.D loovutab oma laenunõude summas 187

500 EUR Fassaadiplaat OÜ vastu uue struktuuri holdingettevõttele (X OÜ) sissemaksena X OÜ

osakapitali 23% osaluse eest; (ii) R.Y tagab, et Malve TK loovutab esmalt R.Y-le ja seejärel R.Y

X OÜ’le oma laenunõude summas 275 000 EUR Fassaadiplaat OÜ vastu sissemaksena X OÜ

osakapitali 23% osaluse eest või tuleb Malve TK X OÜ osanike ringi R.Y asemel ja teeb viidatud

sissemakse ise otse; (iii) Laenunõuded loovutatakse koos neilt arvestatud intressidega; (iv) W.D

ning R.Y Malve TK seadusliku esindaja Malve TK nimel kinnitavad käeoslevaga, et viidatud

summasid ei ole neil õigus nõuda laenu tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt; (v) X osanike

struktuuriks enne investori sisenemist saab: W.D 23%, R.Y 23%, C.T 20%, Q.L 34%. Häältega 4

poolt ehk 100% koosolekul esindatud häältest võeti vastu alljärgnev Fassaadiplaat OÜ

võlausaldajaid puudutav otsus/kokkulepe: (i) Laenud ja arvestatud intressid loovutatakse X

OÜ’le, loovutustasu suuruseks on nõude nominaalväärtus koos intressiga ning loovutustasu

vormistatakse omakorda ümber laenusuhteks X OÜ’ga intressimääraga 2,2% aasta baasil ning

tähtajaks 31.01.2019. a; (ii) Loetletud osanike ja nendega seotud ettevõtete laenude intressiks

loetakse käesolevaga edaspidi 2,2% aasta baasil ning tähtajaks 31.01.2019. a; (iii) Nõudeid X OÜ

vastu muudetakse või vormistatakse vajadusel ümber vastavalt investoriga peetavate

läbirääkimiste tulemustele, sh vajadusel osaliselt või tervikuna laenud allutatakse investori

laenudele või pööratakse osaliselt või tervikuna osakapitali. 11.08.2017 koosolekul sidusid

osanikud ja nendega seotud äriühingud, lisaks ka S.R ja tema poolt esindatud võlausaldajad,

ennast õiguslikult siduvate otsuste ja kokkulepetega. Kõnealuse osanike koosoleku protokolli on

kõik osanikud, lisaks ka mitteosanik S.R , allkirjastanud, seega on otsused õigusjõus. Kostjatele

teadaolevalt ei ole keegi 11.08.2017 osanike erakorralisel koosolekul vastu võetud otsuseid

vaidlustanud, need on kehtivad, need ei ole tühised ÄS § 1771 tähenduses ja on seega osanikele

täitmiseks kohustuslikud. Vähemalt 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku alljärgnevad

otsused kujutavad endast lepingut VÕS § 8 lg 1 tähenduses sellise lepinguga liitunud isikute

vahel: (i) osanike erakorralise koosoleku otsus nr 1 koos W.D ning R.Y kui Malve TK seadusliku

esindaja Malve TK nimel antud kinnitusega, mille kohaselt otsuses nr 1 viidatud summasid ei ole

neil õigus nõuda laenu tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt; (ii) osanike erakorralise koosoleku otsus

nr 2 koos kokkuleppega, et osanike ja nendega seotud ettevõtete laenud loovutatakse X OÜ-le ja

selliste laenude intressiks loetakse käesolevaga edaspidi 2,2% aasta baasil. Osanike koosoleku

protokolli on allkirjastanud kõik osapooled, siis VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda põhimõte). Seega tulenesid 11.08.2017 osanike

19 (39)

erakorralise koosoleku protokollist siduvad lepingulised kohustused, mille täitmist said lepingu

osapooled lepingu rikkumise korral VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel ka nõuda. 11.08.2017 osanike

erakorralisel koosolekul tehtud kompromissikokkulepped asendati uue kompromissiga, mis

sõlmiti 02.02.2018. Seega kujutabki 02.02.2018 kompromiss endast kompromissi kompromissi.

02.02.2018 kokkuleppe punkti 4 kohaselt leppisid pooled kokku, et „käesoleva Lepingu

sõlmimise järgselt nähtuvad Laenusaajale antud laenudest ja osalustega seotud tehingutest

tulenevad kohustused tervikuna üksnes käesolevast Lepingust“. 11.08.2017 osanike erakorralise

koosoleku protokollis reguleeriti „Fassaadiplaat OÜ-le antud laenudest ja Fassaadiplaat OÜ

osalustega seotud tehingutest tulenevaid kohustusi“. Kuivõrd algne kompromissi Fassaadiplaat

OÜ-le antud laenude ja Fassaadiplaat OÜ osalustega seotud tehingute osas osapoolte erimeelsuste

tõttu ei realiseerunud, siis asendatigi 11.08.2017 kokkulepped 02.02.2018 kokkulepetega.

02.02.2018 kompromissilepingu eesmärgiks ja olemuseks oli: (i) Fassaadiplaat OÜ terviklik

kohtuväline saneerimine (käibekapitali vähesusest tingitud probleemid võlausaldajate laenude

tagasimaksmisel ja sellest tulenev vajadus kaasata uus investor); (ii) Fassaadiplaat OÜ osalustega

seotud tehingutest tulenenud erimeelsuste terviklik lahendamine ja (iii) selguse loomine hageja ja

R.Y-ga seotud laenusuhete sissenõutavuse osas peale 11.08.2017 osanike koosolekul vastu võetud

otsuseid ja tehtud kokkuleppeid. Hageja on enda 02.10.2019 ülesütlemisavalduses käsitlenud

02.02.2018 kokkulepet kompromissina. VÕS § 578 lg 1 tähenduses olid 02.02.2018

kompromissilepingu sõlmimisele eelnevalt vaieldavad ja ebaselged alljärgnevad õigussuhted: (i)

Fassaadiplaat OÜ osalustega seotud tehingutest osanike endi ja Fassaadiplaat OÜ vahel tekkinud

õigussuhted, ebaselgus sellistes õigussuhetes eksisteeris juba 11.08.2017 osanike erakorralise

koosoleku eelselt (vt menetlusdokumendi punkti 2.2.6.1.5); (ii) ebaselgus R.Y ja hageja poolt

Fassaadiplaat OÜ-le antud laenusuhete sissenõutavuse osas (eelkõige kas laene saab peale

11.08.2017 otsuseid üldse Fassaadiplaat OÜ-lt sisse nõuda). R.Y Fassaadiplaat OÜ osanike ringi

sisenemine tingimuseks oli, et R.Y tasub osaluse eest 300 000 eurot, mis esialgu vormistatakse

laenuna ettevõttesse, kuid mis kuulub tagastamisele senistele osanikele. Nähtuvalt 11.08.2017

osanike erakorralise koosoleku protokollist oli R.Y eelkirjeldatud kokkulepet täitnud vaid 25 000

euro osas. R.Y on eelnevat mõttekäiku ja selles sisalduvaid kokkuleppeid kinnitanud oma

allkirjaga 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokollil. Kirjeldatud

finantseerimislahenduse mõtteks olid käibekapitali kiire tagamine Fassaadiplaat OÜle (laenu

kandmine Fassaadiplaat OÜ kontole), sellise laenu andmisest tekkinud nõudeõiguse hilisem

loovutamine teistele osanikele (sisuliselt tasu osaluse eest) ning osanike poolt omandatud

nõudeõiguste konverteerimine Fassaadiplaat OÜ osakapitali (võlausaldajate nõuete vähendamine

Fassaadiplaat OÜ vastu, bilansi korrastamine, nõudeõiguse eest osanike osade nimeväärtuste

suurendamine ülekursiga või ülekursita).

Hagejal ei olnud pärast 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku otsuseid ja kokkuleppeid õigus

nõuda Fassaadiplaat OÜ-lt laenu summas 275 000 eurot tagasimaksmist. 11.08.2017 osanike

erakorralise koosoleku protokollist tulenevalt kinnitas R.Y hageja seadusliku esindaja sõnaselgelt,

et „viidatud summasid (laenunõue summas 275 000 eurot) ei ole neil õigus nõuda laenu

tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt.“ Peale 11.08.2017 R.Y kinnitust hageja nimel ei olnud küsimuse

all mitte laenunõude sissenõutavus, vaid sellist nõuet enam ei eksisteerinudki. Hageja võttis R.Y

Söödi isikus 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokolli otsusest nr 2 tulenevalt

kohustuse loovutada laenunõuded summas 275 000 eurot X OÜ-le. Kohustuse loovutada nõuded

Fassaadiplaat OÜ vastu täitmist oli õigustatud nõudma ka X OÜ, kuivõrd tegemist oli VÕS § 80

lg 1 tähenduses lepinguga kolmanda isiku (X OÜ) kasuks. Hageja oli kohustatud laenunõude X

OÜ-le võõrandama, mistõttu ei saanud hageja sellist nõuet mõistetavalt maksma panna

Fassaadiplaat OÜ vastu. 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokolli otsusest nr 2

ilmneb, et hageja laenusuhtele otsustati rakendada intressi määraga 2,2% aasta baasil. Ebaselgust

hageja nõuete sissenõutavuse osas on kinnitanud muuhulgas ka hageja ise oma 16.11.2020

menetlusdokumendi punktis 2.11.1, märkides, et „samas hakkasid ka laenulepingute tähtajad

lähenema ning oli vaja selgust, kas neid hakatakse välja nõudma või pikendatakse uuesti.“

Kui 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokollist nähtuvalt oli kokku lepitud, et X OÜ

osanikuks saab ka hageja seaduslik esindaja R.Y 23%-lise osalusega, siis 02.02.2018

20 (39)

kompromissikokkuleppe preambulast nähtuvalt oli nii hageja kui R.Y uueks sooviks

Fassaadiplaat OÜ äritegevusest väljuda. Põhimõtteline mõlemapoolne järeleandmine toimuski

tulenevalt eelnevast fundamentaalsest muutusest. Kõik need laenusuhted, mis olid hõlmatud R.Y

Fassaadiplaat OÜ osanike ringi sisenemisega ja millised laenud kuulusid 11.08.2017 osanike

kokkuleppe kohaselt loovutamisele, muudeti 02.02.2018 kompromissikokkuleppega nö

tavapärasteks laenudeks, mis tuli tagasi maksta hagejale. Sellega seoses lepiti kokku vormistada

kokkulepe „katmaks kõiki ülevalolevaid bilansjärgseid laenusuhteid“. 02.02.2018

kompromissikokkuleppele eelnes R.Y poolt teiste osanike survestamine sooviga ühisest

äritegevusest väljuda ja saada tagasi antud laenud. 11.08.2017 osanike kokkuleppega edasi

minemine oleks tähendanud R.Y Söödile äririski võtmist, mida ta ei soovinud teha. 02.02.2018

kompromissikokkulepe kujutab endast „lahutuskokkulepet“ või väljumiskokkulepet (inglise

keeles exit). Kokkuleppe järgselt olid osanike vahelised suhted viidud kardinaalselt teistele

alustele- kui enne kokkuleppe sõlmimist pidi R.Y seniste äripartneritega edasi minema (nö ühist

äri edasi ajama), siis kokkuleppe järgselt tõmmati eelnevale visioonile „kriips peale“.

Põhimõtteliselt lepiti kokku R.Y Söödi/hageja ühisest äritegevusest väljumise tingimused, mida

R.Y ja hageja üritavad omakasupüüdlikult hetkel ära kasutada, soovides saada olulist eelist teiste

Fassaadiplaat OÜ osanikest võlausaldajate ees. Fassaadiplaat OÜ-l ei olnud mistahes õiguslikku

kohustust tulla hagejale ja R.Y Söödile vastu, Fassaadiplaat OÜ oleks võinud jääda ka

positsioonile, et 11.08.2017 osanike kokkulepped on õigusjõus, need kuuluvad täitmisele ja seega

kokkuleppega kaetud nõuded kuuluvad loovutamisele koos kinnitusega, et neid nõudeid ei saa

hageja enam kunagi Fassaadiplaat OÜ vastu maksma panna. Fassaadiplaat OÜ poolse

järeleandmisena ja vastutulekuna lepitigi 02.02.2018 kompromissikokkuleppe punktides 4 ja 5

kokku struktuur ja põhimõtted, mille alusel R.Y Söödile ja hagejale laenude tagastamine saab

toimuma. Hageja ei ole esile toonud ühtegi eluliselt usutavat asjaolu, mis oleks tinginud

põhimõttelise ja äärmiselt olulise vastutuleku R.Y Söödile ja hagejale mistahes

vastutasuta/vastusoorituseta. R.Y ja hageja „ostsid“ võimaluse väljuda ühisest äritegevusest ja

õiguse saavutada loovutatavate laenude muutmine nö tavalisteks laenudeks lubaduse/nõustumuse

vastu oodata laenude tagasimaksmist vastavalt kompromissis kokkulepitule. Vaidluste

tulemusena oli Fassaadiplaat OÜ järeleandmisena nõus sellega, et vaidlusalustele laenudele

rakendatakse intressi aasta baasil mitte 2%, nagu see tulenes 11.08.2017 osanike erakorralise

koosoleku protokollist, vaid alates 01.01.2018. a majandusministeeriumi poolt kehtestatud

madalaimat intressimäära, kuid mitte väiksem kui 2,5%. 02.02.2018 kompromissilepingu punktist

3 tulenevalt oli Fassaadiplaat OÜ kompromissi korras järeleandmisena valmis võtma kohustuse

tasuda R.Y-le täiendavalt 74 300 eurot. Vaidluste tulemusena olid nii Fassaadiplaat OÜ kui

hageja järeleandmisena nõus 02.02.2018 kokkuleppe punkti 4 sõnastusega, mille kohaselt

„lepingu sõlmimise järgselt nähtuvad laenusaajale antud laenudest ja osalustega seotud

tehingutest tulenevad kohustused tervikuna üksnes käesolevast lepingust, käesolev leping asendab

täielikult varasemaid kokkuleppeid.“ See kokkuleppe puudutas ka käendusi. Kujunenud olukorras

ei antud 02.02.2018 kokkuleppele enam käendusi. Hageja oli järeleandmisena nõus laenude

tagasimaksmise tähtaegade ja viisiga, mis lepiti kokku 02.02.2018 kokkuleppe punktides 4 ja 5.

02.02.2018 kompromissikokkuleppe punkti 5 kohaselt peab X tasuma Fassaadiplaat OÜ-le, mis

siis võrdsetel alustel jagab laekunud vahendid osanikest võlausaldajate vahel (maksab laenud

tagasi).

02.02.2018 kompromissilepingu osapoolte tahe loobuda teineteise vastu nõuetest tuleneb üheselt

lepingu punktist 4, mille kohaselt „pooled on kokku leppinud, et käesoleva Lepingu sõlmimise

järgselt nähtuvad a) Laenusaajale antud laenudest ja b) osalustega seotud tehingutest tulenevad

kohustused tervikuna üksnes käesolevast Lepingust, käesolev Leping asendab täielikult

varasemaid kokkuleppeid“. Kokkuleppe punkt 4 on oma sõnastuselt lihtne ja kergesti arusaadav.

Grammatiliselt tõlgendades tuleneb sättest üheselt poolte ühine tegelik tahe asendada kõik

lepingu objekti puudutavad mineviku kokkulepped 02.02.2018 kokkuleppega. Alljärgnevad

õigussuhted on asendatud 02.02.2018 regulatsiooniga (eelnevad õigussuhted on VÕS § 207 alusel

lõpetatud ja tekkinud on uued õigussuhted): (i) lepingupoolte (hageja, R.Y, Fassaadiplaat OÜ ja

X Pro OÜ) vahelised õigussuhted, mis olid tulenesid Fassaadiplaat OÜ osalustega seotud

21 (39)

tehingutest (kas, kui palju ja kellele tuli osaluse eest tasuda, kas seda tuli teha nõuete loovutamise

teel, kellele tuli laenunõudeid loovutada); (iii) R.Y ja hageja laenulepingutest tulenevad

õigussuhted Fassaadiplaat OÜga (kas nõuded on sissenõutavad, kellelt, kuidas ja millal saab laene

tagasi nõuda peale 11.08.2017 otsuseid). 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokollist

nähtuvalt pidi hageja loovutama laenunõude Fassaadiplaat OÜ vastu (algul R.Y Söödile ja siis

R.Y X OÜ-le) kokku summas 275 000 eurot. Nimetatud summad olid seotud R.Y Söödi

sisenemisega Fassaadiplaat OÜ osanike ringi. R.Y sai Fassaadiplaat OÜ osanikuks 28.04.2015

eelnevalt peetud läbirääkimiste ja kokkulepete tulemusena. 02.02.2018 kompromissilepingu

punktis 1 toodud tabelist nähtuvalt jäävad mõlemad hagi aluseks olevad laenusuhted perioodi, kus

toimusid läbirääkimised R.Y Söödi sisenemiseks Fassaadiplaat OÜ osanike ringi. Ehk läbi

rääkida sai ja kokkuleppeid sai teha õigussuhete osas, mis olid läbirääkimiste ajaks juba tekkinud.

Hagi aluseks olevad laenusuhted olid 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku

otsuste/kokkulepete ja hiljem ka 02.02.2018 kompromissilepingu esemeks. Vaidlusalused

käendused lõppesid 11.08.2017 osanike kokkulepetega. Käenduseid ei „taaselustatud“ ka

02.02.2018 kompromissilepinguga. C.T ei esindanud Fassaadiplaat OÜ-d ja/või Q.L-i

läbirääkimistes teiste Fassaadiplaat OÜ osanike ja nendega seotud võlausaldajatest äriühingutega

läbi selle, et ta osales õigusdokumentide ettevalmistamises. C.T on aidanud Fassaadiplaat OÜ

osanikuna erinevaid õigusdokumente ette valmistada, aga seda üksnes heast tahtest ja osaniku

huvist Fassaadiplaat OÜ hea käekäigu vastu. Kui C.T on Fassaadiplaat OÜ-d esindanud, siis on ta

seda ka sõnaselgelt väljendanud Kui asuda seisukohale, et 02.02.2018 kokkuleppe punkt 4 ei

tühistanud/lõpetanud 11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku otsuseid ja kokkuleppeid, siis

eelnev tõdemus viib paratamatult loogilise järelduseni, et jõus on ka osanike otsus nr 1. Otsuses

nr 1 on R.Y hageja esindaja kinnitanud, et „viidatud summasid (laenunõue summas 275 000

EUR) ei ole neil õigus nõuda laenu tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt“. Alternatiivselt räägib

eelneva tõlgenduse kasuks asjaolu, et 11.08.2017 kokkuleppe, mis vormistati osanike erakorralise

koosoleku otsustena, osapooled ei kattu 02.02.2018 kompromissilepingu pooltega. 11.08.2017

kokkuleppe osapoolteks on alljärgnevad isikud: (i) W.D ja V OÜ; (ii) R.Y, Malve TK OÜ; (iii)

C.T; (iv) Q.L; (v) Fassaadiplaat OÜ; (vi) S.R , O I OÜ, R R OÜ, N T OÜ, A Ks. 02.02.2018

kokkuleppe poolteks olid: (i) R.Y ja Malve TK OÜ; (ii) Fassaadiplaat OÜ; (iii) X Pro OÜ. Ei saa

eeldada, et 11.08.2017 kokkuleppe osapooled oleksid automaatselt nõus olnud 02.02.2018

kompromissikokkuleppe tingimuste ja sõnastusega, eelkõige sellega, et tühistub hageja kinnitus,

mille kohaselt ei ole tal õigust nõuda 275 000 eurot laenunõudena Fassaadiplaat OÜ-lt.

02.02.2018 kokkuleppe kvalifitseerub kompromissilepinguks. 06.04.2015 laenulepingu puhul

võib rakenduda VÕS § 396 lg 2, mille kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja

muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse

laenuna. Kostjad vaidlevad vastu hageja positsioonile, mille kohaselt 06.04.2015 laenuleping oli

sõlmitud suuliselt. Poolte tegelikuks tahteks oli sõlmida laenuleping kirjalikult, seda ei

allkirjastatud ja seetõttu ei kvalifitseeru kõnealune võlasuhe laenusuhteks. Tegemist on

lepinguvälise võlasuhtega, mis võidi 02.02.2018 kokkuleppega ümber vormistada laenuks.

Õiguslik alus 02.02.2018 kokkuleppe ülesütlemiseks puudus, sest kokkulepet ei ole rikutud.

02.02.2018 kompromissilepingust punktidest 4 ja 5 tuleneb, et kompromissis kajastatud laenud

tuleb tagasi maksta hiljemalt 31.12.2024. 02.02.2018 lepingu puhul on vaieldav, kas tegemist on

kestvuslepinguga. Lepingu ülesütlemine ei too kaasa olukorda, kus tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Eelnevast tulenevalt ei mõjutaks ülesütlemine ka käenduslepingutest

tulenevaid kohustusi, need on jätkuvalt lõppenud punkti 4 alusel. Kui asuda seisukohale, et

02.10.2019 tahteavaldus on mõjutanud lepingu punkti 4 kehtivust, siis jääb igal juhul jõusse

11.08.2017 osanike erakorralise koosoleku protokolli otsus nr 1 koos selles sisalduva negatiivse

võlatunnistusega ja hageja kinnitusega, et tal ei ole õigust laenunõudeid nõuda Fassaadiplaat OÜ-

lt, mis lõpetas eelnevad õigussuhted VÕS § 207 tähenduses. Koos eelnevate laenusuhetega

lõppesid ka käendused VÕS § 153 lg 1 p 1 alusel (04.12.2020 menetlusdokument, II kd, tl-d 1-

13).

3.5.

Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja Q.L leiavad, et 02.02.2018 kokkulepe seisnes lisaks laenu

tagasimakse tähtaja muudatusele ka muudes muudatustes. Kokkuleppe punkti 4 viimases lauses

22 (39)

on pooled kokku leppinud intresside muudatuses. Hageja on 02.10.2019 Fassaadiplaat OÜ-le ja X

Pro OÜ-le saadetud avalduse teise lehe teise lõigu viimases lauses kinnitanud, et kokkulepe oligi

vajalik selleks, et korrigeerida laenude tähtaegasid ning täiendavalt kokku leppida intresside

maksmises. 02.02.2018 kokkuleppe punktides 1 ja 2 on pooled kinnitanud enne kokkuleppe

sõlmimist laenusuhete olukorda, sh seda, et Fassaadiplaat OÜ on punktides 1 ja 2 nimetatud

laenusummad kätte saanud. Laenulepingute eraldi ära märkimine kokkuleppes oli vajalik, et oleks

teada, milliseid laenulepinguid kokkulepe hõlmab. Kokkuleppe punktides 1 ja 2 olid

laenulepingud loetletud eraldi. Kokkuleppe järgnevates punktides, ennekõike punktides 4 ja 5

nimetatakse kõikidest punktides 1 ja 2 nimetatud laenulepingutest tulenevaid laenukohustusi

koos. Kokkuleppe pooled on punktis 4 sõnaselgelt kokku leppinud, et kokkuleppe sõlmimise

järgselt nähtuvad Fassaadiplaat OÜ-le antud laenudest ja osalusega seotud tehingutest tulenevad

kohustused tervikuna üksnes kokkuleppest ning kokkulepe asendab täielikult varasemaid

kokkuleppeid. Tegemist on välistava tingimusega VÕS § 31 lg 1 mõistes. Hageja käsitlus, et kõik

varasemad laenulepingud jäid kehtima ning kokkuleppega kirjutati vaid tähtaegade muudatused

ühte dokumenti, on vastuolus kokkuleppe enda sisuga. Hageja on 02.02.2019 Fassaadiplaat OÜ ja

X Pro OÜ-le tehtud avalduses kinnitanud kompromissi sõlmimist ning teinud ettepaneku uue

kompromissilepingu sõlmimiseks, milles osalevad ka käendajad. Hageja 02.10.2019 ettepanekust

Fassaadiplaat OÜ-le nähtub, et hageja pidas ise 02.02.2018 kokkulepet kompromissiks, sest

lepingu osapooled tegid laenude tagastamise tähtaegade ja intressi küsimustes järeleandmisi ja

leppisid täpselt kokku, kuidas ja milliste vahendite arvelt laenude tagastamine toimub, muutes

osapoolte vahelised õiguslikud suhted oluliselt selgemaks. Hagejal oli 02.02.2018 kokkulepet

sõlmides selge arusaam, et kokkuleppega lõpevad kõik käendajatest kostjate kohustused hageja

ees. Muidu puudub loogiline seletus, miks hageja soovib, et uues kompromissilepingus peaksid

osalema ka käendajad. Hageja ei nõudnud enne 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimist käendajate

kokkuleppes osalemist. 02.02.2018 kokkuleppe peamine vastastikune järeleandmine seisnes

selles, et need hageja poolt Fassaadiplaat OÜ-le antud laenud, mis pidid 11.08.2017 osanike

kokkuleppe kohaselt loovutatama X OÜ osaluse eest, kuid jäid vormistamata, oli Fassaadiplaat

OÜ nõus uuesti vormistama laenusuhtena, kuid hageja pidi vastutuleku korras laenude

tagastamisega ootama ja nõustuma intressi muutmisega. Hageja õigused muutusid 02.02.2018

kokkuleppega olulisel määral. Hageja jätkas 11.08.2017 osanike kokkuleppe valguses hageja

ettevõttes. Peale 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimist ei jätkanud hageja teiste osanikega koos ja

hageja poolt tasutu muudeti kokkuleppe alusel tavapärasteks laenudeks, mille tagastamise

tähtaega pikendati kuni 31.12.2023. Hageja väide, et 02.02.2018 kokkulepe sõlmiti vaid

ülevaatlikkuse saavutamise eesmärgil ja ei muutnud sisuliselt midagi peale tagasimakse

tähtaegade, ei pea paika. Tekkinud oli olukord, kus kaasati vajalik investor, kes ei olnud nõus

finantseerima Fassaadiplaat OÜ kohustusi osanike ees. Fassaadiplaat OÜ tegi sellises olukorras

02.02.2018 kokkuleppega hagejale järeleandmise ning nõustus muutma 11.08.2017 osanike

kokkulepet hageja laenunõuete loovutamise kohta X OÜ osakapitali osaluse eest ning hageja

pikendas Fassaadiplaat OÜ-le järeleandmisena oluliselt laenu tagasimaksmise tähtaegu ja

Fassaadiplaat OÜ tegi järeleandmisi intressimäärades. Fassaadiplaat OÜ oli kokkuleppel nõus

muutma 11.08.2017 kokkulepet laenude loovutamise osas ja hageja oli nõus oluliselt pikendama

laenu tagasimakse tähtaega. Hageja sooviks oli edasises tegevuses enam mitte osaleda ja

investeeritu tagasi saada. Fassaadiplaat OÜ tuli hagejale vastu ja oli nõus 11.08.2017 kokkulepet

hageja soovil muutma, kuid vajas tasutu tagasi maksmiseks pikemat aega ja paremaid

intressitingimusi. Pooled saavutasid nendes küsimustes ühise arusaama ja vormistasid selle

02.02.2018 kokkuleppena.

Fassaadiplaat OÜ tegi hagejale järeleandmise sellega, et kinnitas sõnaselgelt hageja poolt antud

laenusummade kättesaamist ja muutis ühtlasi selle asjaolu vaieldamatuks ning esitas hagejale

detailse kava milliste tegevuste järel ning milliste vahendite arvel toimub hagejale laenusummade

tagastamine. Seega on hageja laenuandja ja Fassaadiplaat OÜ laenusaaja teinud vastastikuseid

järeleandmisi ja muutnud laenusummade kättesaamise asjaolu vaieldamatuks. Hageja on enne

kohtumenetlust Fassaadiplaat OÜ-le tehtud avalduses nimetanud kokkulepet korduvalt

kompromissiks ja seda sellisena ka käsitlenud. Pooled sõlmisid 02.02.2018 kompromisslepingu

23 (39)

VÕS § 578 lg 1 mõistes.

Kui kohus leiab, et 02.02.2018 kokkulepe ei ole kompromissleping, on pooled sõlminud

02.02.2018 refinantseerimise kokkuleppe. Hageja laenud olid antud ettevõttesse sisenemise

eesmärgiga, mitte laenudena. Laenulepingud vormistati vaid kiire käibekapitali kaasamise

vajaduse tõttu ning aja kokkuhoiu tõttu ei hakatud iga summa kohta läbi viima osakapitali

vormistamist. Eeltoodule on viidatud 02.02.2018 kokkuleppe preambulas. R.Y finantseeris pärast

Fassaadiplaat OÜ osanike ringi sisenemist läbi hageja Fassaadiplaat OÜ tegevust. Kostjad

Fassaadiplaat OÜ ja Q.L toetavad S.R-i ja kostja C.T 04.12.2020 menetlusdokumendi punktides

2.2 kuni 2.2.8.1.3 seisukohti.

Hageja on kostjate vastu esitanud kahjuhüvitise nõude. Fassaadiplaat OÜ kohustus hagejale laenu

tagastamiseks ei ole 02.02.2018 kokkuleppest tulenevalt veel saabunud, mistõttu puudus lepingust

tulenev rikkumine kostja Fassaadiplaat OÜ poolt. Seetõttu puudus hagejal igasugune vajadus

advokaadibüroo poole pöördumiseks. Seega isegi juhul, kui advokaadikulu saaks pidada hageja

kahjuks, ei ole selle sissenõudmine kostjatelt põhjendatud. Fassaadiplaat OÜ kohustuse täitmise

tähtaeg ei ole veel saabunud, järelikult on täitmata kahjuhüvitise rahuldamise peamine eeldus

VÕS § 115 lg 1 järgi, s.o võlgniku kohustuse rikkumine (04.12.2020 menetlusdokument, II kd, tl-

d 15-18).

3.6.

Kostja C.T ja S.R esitavad vastuväite kohtu tegevusele, mis seisnes 04.05.2022 istungil

kostjate vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmises ning tõendamiskoormise

jaotamises. Kostja esitas täiendavad seisukohad VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumisel

põhineva kahjunõude osas. Kostja leiab, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega (II kd,

tl-d 81-88).

II. Kohtuotsuse põhjendav

osa

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Kostja C.T esitas 16.04.2024 taotlused võtta kostjatelt C.T-lt ja Q.L lt TsMS § 2681 alusel vande

all seletused ning võtta asja materjalide juurde W.D 05.12.2023 menetlusdokument tsiviilasjas nr

xxx. Kohus arutas kohtuasja 25.01.2024 kohtuistungil ja määras otsuse teatavakstegemise aja,

mida hiljem pikendas. Kohus uuendas 10.04.2024 asja arutamise selleks, et pooled saaksid

esitada arvamuse materiaalõiguse kohaldamise kohta hiljemalt 18.04.2024. Kostja C.T esitas

kohtu määratud tähtaja jooksul taotluse enda ja Q.L vande all ülekuulamiseks ning

dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Kohus ei uuendanud asja arutamist tõendite esitamiseks.

Kostja taotlused on korduvad taotlused, millised kohus on 25.01.2024 istungil lahendanud. Kohus

ei rikkunud menetlusõigust kostja C.T taotluste lahendamisel, mistõttu ei esine asja arutamise

uuendamise eeldusi kostja taotluste uuesti lahendamiseks. Kohus jätab kostja C.T taotlused

rahuldamata.

5. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

Kohus jättis 04.05.2022 istungil rahuldamata kostjate taotlused vande all üle kuulata C.T, Q.L ja

S.R . S.R ja kostja C.T esitasid 27.05.2022 menetlusdokumendis kohtu tegevusele vastuväite.

Kohus leiab, et kohus ei ole kostjate vande all ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega

rikkunud menetlusõigust. Hageja ei andnud nõusolekut kostjate vande all ülekuulamiseks TsMS §

268 järgi. Kohus on seisukohal, et TsMS § 2681 järgi poole vande all ülekuulamise eelduseks ei

ole poole raskused oma väiteid tõendada, vaid olemasolevatest tõenditest tuleneva teabe

ebapiisavus, mis ei võimalda asjaolu lugeda tõendatuks või mittetõendatuks. TsMS § 2681 järgi ei

esinenud alust kohtu algatusel kostjate vande all ülekuulamiseks, sest senise menetluse ning

esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust eeldada, et kohtul ei ole otsuse tegemisel

24 (39)

võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuses.

Eeltoodut arvestades jättis kohus õigesti kostjate taotlused rahuldamata. Kohus jätab selles osas

kostjate vastuväite rahuldamata.

Kostjad on esitanud vastuväite kohtu poolsele selgitusele tõendamiskoormise kohta S.R-i ja

kostja C.T tasaarvestuse vastuväite osas. Kui kostja esitab tasaarvestuse vastuväite, on kostja

koormis tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ning kui hageja neid omaks ei võta, siis neid

tõendada. VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumisel põhineva kahjuhüvitise nõude alusena

oli kostjatel koormis tõendada hageja poolne kohustuse rikkumine, sh teave, mis oli hageja

valduses, kuid millest hageja kostjatele ei teatanud. VÕS § 14 lg 2 järgi ei saa eeldada

vastaspoole kohustuse rikkumist ning panna talle koormist lükata rikkumine ümber. Seejuures

arvestas kohus tõendamiskoormise jaotamisel, et käenduslepingutega ei olnud tagatud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid nõudeid. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et ei ole rikkunud

menetlusõigust ning jätab vastuväite rahuldamata.

Kostja C.T esitas 25.01.2024 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus jättis

rahuldamata kostja taotlused võtta C.T-lt ja Q.L lt TsMS §-i 2681 alusel vande all seletused ning

võtta asja materjalide juurde W.D 05.12.2023 menetlusdokument tsiviilasjas nr xxx. Kohus jättis

TsMS § 2681 sätestatud aluste puudumise tõttu kostjate vande all ülekuulamise taotluse

rahuldamata. Kohus jääb eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et kostjate kohtu algatusel vande

all ülekuulamise eeldusi ei esine, mistõttu on kohus taotluse jätnud õigesti rahuldamata. Kohus

jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

Kohus keeldus W.D 05.12.2023 menetlusdokumendi tsiviilasjas nr xxx vastuvõtmisest, sest see

oli esitatud pärast TsMS § 329 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist ning tõendi vastuvõtmine

oleks toonud kaasa TsMS § 331 lg 1 mõistes menetluse lahendamise viibimise. Kohus on

seisukohal, et kohus ei rikkunud taotluse lahendamisel menetlusõiguse normi. Kohus jätab

vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

6. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist

kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule

kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi

muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist

või kitsendamist.

Hageja esitas nõuded mõista kostjatelt ja S.R-ilt solidaarselt välja põhivõlgnevus 150 000 eurot,

06.04.2015 laenulepingu eest intress 25 857,53 eurot ning põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses viivis alates 30.07.2019 (I kd, tl 3 pöördel, tl 4). Kohus võttis hagi nimetatud

nõuetes menetlusse. Hageja täpsustas 20.10.2020 menetlusdokumendis hagi eset. Hageja esitas

nõude mõista kostjatelt ja S.R-ilt solidaarselt välja 12.01.2015 laenulepingu järgne

põhivõlgnevus 100 000 eurot, intressid 54 493,15 eurot, kuid palus samal ajal arvestada C.T, Q.L

ja S.R-i puhul nende vastutuse maksimumpiiri ning mitte pöörata täitmisele rohkem kui 100 000

eurot (I kd, tl 118 pöördel). Samuti esitas hageja nõude mõista kostja Fassaadiplaat OÜ-lt ja

kostja C.T-lt solidaarselt välja 06.04.2015 laenulepingu järgne põhivõlgnevus 50 000 eurot ja

intressid 25 857,53 eurot, kuid palus samal ajal arvestada C.T puhul tema vastutuse ülempiiri ning

mitte pööratra täitmisele rohkem kui 50 000 eurot (I kd, tl 118 pöördel). Protsendina põhivõlalt

arvestatud viivisenõude osas hageja täpsustusi ei esitanud.

Hagejal on õigus nõuet käsutada, sh sellest loobuda (TsMS § 4 lg 3 ls 2). Kui kohus on hagi

menetlusse võtnud ning hageja pärast hagi menetlusse võtmist oma nõuet selliselt käsutab, et

tema nõue on pärast käsutamist väiksem võrreldes menetlusse võetud nõudega, on hageja TsMS §

4 lg 3 ja § 429 lg 1 mõistes hagist osaliselt loobunud. Hageja ei vaja nõude käsutamiseks (sh

hagist loobumiseks) kohtu luba või kostja nõusolekut, mistõttu ei loeta nõude vähendamist hagi

muutmiseks. Lisaks TsMS § 4 lg-le 3 ja § 429 lg-le 1 on põhimõte, mille kohaselt ei loeta nõude

vähendamist hagi muutmiseks, sätestatud täiendavalt TsMS § 376 lg 4 p-s 2.

Hageja esitas hagiavalduses 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute järgsed põhivõlgnevuse

25 (39)

tasumise nõuded kostjate vastu ühe nõudesummana, milleks oli 150 000 eurot. Kohus võttis

nõuded menetlusse. Seega võttis kohus menetlusse hagis esitatud 06.04.2015 laenulepingu järgse

põhivõlgnevuse 50 000 eurot ja intresside 25 857,53 eurot tasumise nõude kostja Q.L vastu.

Hageja täpsustas oma nõuet 20.10.2020 menetlusdokumendis selliselt, et neid nõudeid ei ole

enam Q.L vastu esitatud. Kuivõrd hageja ei nõua enam kostja Q.L lt põhivõlgnevuse 50 000

eurot ja intresside 25 857,53 eurot tasumist, on ta hagist nende nõuete osas loobunud.

Kostja Q.L ei ole esitanud hagist osalisele loobumisele vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei esine

hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumise eeldusi. Kohus võtab vastu hageja loobumise

hagist kostja Q.L vastu põhivõlgnevuse 50 000 eurot ja intresside 25 857,53 eurot tasumise

nõuetes ning lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse.

Kohus leiab, et taotlus arvestada käendajatest kostjate vastu esitatud nõuete puhul käendajate

vastutuse maksimumpiiri ei kujuta endast nõude vähendamist ega hagist osalist loobumist, sest

hageja on taotlenud nimetatud summade väljamõistmist käendajatest kostjatelt ning täitmisele

pööratava summa piiramist. Tegemist on kohtu hinnangul otsuse täitmise korra

kindlaksmääramise taotlusega TsMS § 445 lg 1 mõistes.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui

lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt

allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse

sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse

võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1

sätestab, et elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist

võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud

isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ sõlmisid 12.01.2015

laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma Fassaadiplaat OÜ-le laenu 100 000 eurot ning

Fassaadiplaat OÜ kohustus selle tagastama tähtajaga 12 kuud. Hageja on lepingu sõlmimist

soovinud tõendada lepingudokumendiga (I kd, tl-d 6-7). Ddoc-vormingus fail sisaldab docx-

vormingus dokumendifaili (I kd, tl 6). Docx-vormingus fail on allkirjastatud R.Y Söödi, C.T, Q.L

ja S.R-i poolt 13.01.2015 digitaalselt (I kd, tl 7). Kohus on seisukohal, et docx-vormingus

dokumendifail võimaldab püsivat taasesitamist, mida kinnitab dokumendi väljaprintimine

paberkandjal olevasse kohtutoimikusse (I kd, tl-d 6-7). Dokumendifailis on märgitud hageja

esindaja R.Y ja kostja Fassaadiplaat OÜ esindaja Q.L (I kd, tl 6). Pooled ei vaidle hageja ja

Fassaadiplaat OÜ esindajate esindusõiguse olemasolu üle. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei ole

asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on VÕS § 11 lg 4 ning TsÜS § 80 lg-de 1 ja 2 mõistes

sõlminud 13.01.2015 elektroonilises vormis lepingu.

8. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lepingus sisalduvad tingimused on tõendatud lepingudokumendiga. 12.01.2014

lepingudokumendi punktist 1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud selles, et hageja annab kostja

Fassaadiplaat OÜ laenu 100 000 eurot (I kd, tl 6, p 2). Lepingudokumendi punktist 2 nähtuvalt on

pooled kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas 12 kuud, mis hakkab kulgema laenu

laekumisest kostja Fassaadiplaat OÜ kontole (I kd, tl 6, p 2). Lepingudokumendi punktist 3

nähtuvalt on lepingupooled kokku leppinud intressis määraga 1% kuus, mida arvestatakse

igakuiselt ning mis tuleb tasuda iga kuu viimasel päeval (I kd, tl 6, p 3).

Kohus leiab, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ vahel sõlmitud lepingu tunnused vastavad VÕS

§ 401 lg-s 1 kirjeldatud krediidilepingu tunnustele, sest lepingu kohaselt annab hageja kostja

kasutusse raha, kostja kohustub hagejale tasuma raha kasutamise eest intressi ning kokku on

lepitud laenusumma tagastamises. Kohus leiab, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on

13.01.2015 sõlminud krediidilepingu.

26 (39)

9. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on laenusumma andnud kostja Fassaadiplaat

OÜ-le üle kahes osas pangaülekannetega 13.01.2015 ja 14.01.2015. Hageja on soovinud

laenusumma Fassaadiplaat OÜ-le üleandmist tõendada maksekorraldustega. 13.01.2015

maksekorraldusest nr 2873 nähtuvalt on hageja kandnud kostja Fassaadiplaat OÜ pangakontole

50 000 eurot selgitusega „osaline laen vastavalt laenulepingule 13.01.2015“ (I kd, tl 5 pöördel).

14.01.2015 maksekorraldusest nähtuvalt on hageja kandnud kostja Fassaadiplaat OÜ

pangakontole 50 000 eurot selgitusega „laenuleping 13.01.2015 2. osamakse“ (I kd, tl 5).

Kohus leiab, et maksekorraldustega on tõendatud hageja poolt kostja Fassaadiplaat OÜ-le

13.01.2015 50 000 euro üleandmine ja 14.01.2015 50 000 euro üleandmine. Maksekorralduste

selgitustes sisaldub viide 13.01.2015 laenulepingule. Kuivõrd 12.01.2015 kuupäeva kandev

laenulepingu dokumendifail on kõigi osapoolte vahel elektrooniliselt allkirjastatud 13.01.2015

ning lepinguga kokkulepitud laenusumma suurus on 100 000 eurot, on kohtu hinnangul raha

ülekandmisel viidatud 12.01.2015 laenulepingule. Kohus on seisukohal, et 12.01.2015

laenulepingu järgne laenusumma on kostja Fassaadiplaat OÜ-le tervikuna üle antud 14.01.2015.

12.01.2015 laenulepingu punkti 2 kohaselt on laenusumma tagastamise tähtaeg seega 14.01.2016.

10. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1

sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143

lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et S.R ja kostjad C.T ja Q.L on käendanud 12.01.2015

laenulepingust tulenevaid Fassaadiplaat OÜ kohustusi. 12.01.2015 laenulepingu

lepingudokumendi punkt 4 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Laenu saaja xxx ja osanikud

käendavad oma allkirjadega käesoleval lepingul, et käendavad isiklikult käesolevast lepingust

tulenevaid Laenusaaja kohustusi solidaarselt Laenusaajaga. Käendajad vastutavad solidaarselt ja

vastutuse maksimumsumma on kokku 100 000 EUR“ (I kd, tl 6).

Pooled ei vaidle, et Q.L oli 13.01.2015 Fassaadiplaat OÜ xxx ning C.T ja S.R olid samal ajal

Fassaadiplaat OÜ osanikud. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei ole asjaolusid vaja tõendada

(TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Lepingudokument on elektroonilises vormis, mistõttu on

täidetud VÕS § 144 lg-s 2 sätestatud vorminõue. Kohtu hinnangul on 12.01.2015 laenulepingu

punktis 4 sisalduval kokkuleppel tarbijakäenduslepingu tunnused, sest sellega on füüsilised isikud

võtnud endale kohustuse käendada Fassaadiplaat OÜ kohustusi hageja eest, st nende täitmise eest

vastutada, ning kokku on lepitud vastutuse maksimumsummas. Kohus tuvastas eelnevalt, et

12.01.2015 laenulepingu lepingudokument on digitaalselt allkirjastatud Q.L , C.T ja S.R-i poolt.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja, Q.L ja C.T sõlmisid 13.01.2015

tarbijakäenduslepingu, millega võtsid endale kohustused vastutada 12.01.2015 laenulepingust

tulenevate Fassaadiplaat OÜ kohustuste täitmise eest käendaja vastutuse rahalise

maksimumsummaga 100 000 eurot.

11. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ leppisid

09.01.2016 kokku 12.01.2015 laenulepingust tuleneva laenu tagastamise tähtaja pikendamises

kuni 31.12.2017. Hageja on soovinud laenu tagastamise tähtaja pikendamist tõendada 09.01.2016

kokkuleppe dokumendiga „Laenu tähtaja pikendamine“ (I kd, tl 8). Kostjad on esitanud

vastuväite, mille kohaselt ei ole 09.01.2016 kokkulepet allkirjastanud Q.L. Hageja on soovinud

tõendada kokkuleppe Q.L poolt allkirjastamist eksperdi arvamusega. 01.08.2023 ekspertiisiaktist

nr xxx nähtuvalt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid J.U ja G R andnud arvamuse,

mille kohaselt on 09.01.2016 kokkuleppe dokumendile laenuvõtja allkirja tõenäoliselt kirjutanud

Q.L (III kd, tl 62). Ekspertide arvamuse kohaselt on seega tõenäosus väike, et kirjutajaks on keegi

teine (III kd, tl 63 – arvamuste skaala).

Hageja xxx R.Y on andnud vande all järgmise seletuse: „Malve TK laenas 2015. aastal raha

Fassaadiplaat OÜ-le, pakkumine osaluse ostuks tuli hiljem. Q.L soovis oma kodult maha võtta

hüpoteegi, mis oli seatud varasemate ja tulevaste laenude katteks, see võis olla minu ja Malve TK

kasuks. Siis oli mõistlik need laenulepingud uuendada. Pean silmas laenulepingute tähtaja

27 (39)

pikendamist. Q.L laenulepingu tähtaja pikendamise sain kätte kirja teel, see oli ka üks tingimus,

et lepingud saaks sõlmitud, et hüpoteek maha võtta. Need lepingud on Q.L allkirjastatud, ma

tunnen ta käekirja ära“ (II kd, tl 121). Kostja Q.L avaldas 13.09.2022 istungil kohtule, et

09.01.2016 ja 31.12.2015 dokumentidel „Laenu tähtaja pikendamine“ võivad olla tema allkirjad

(II kd, tl 114). Kohtu hinnangul nähtub hageja juhatuse liikme seletusest, et laenulepingute

uuendamine seondus Q.L sooviga võtta oma kodult maha hüpoteek ning et tähtaja pikendamise

dokumendi sai hageja kätte posti teel. Laenulepingu tähtaja pikendamise dokumendi saatmine

hagejale leidis aset pärast hageja juhatuse liikme ja Q.L suhtlemist, mis kinnitab dokumentide

pärinemist Q.L lt. Q.L on pidanud võimalikuks, et allkirjad dokumentidel on tema antud (II kd, tl

121). Hageja juhatuse liikme poolt avaldatu ning Q.L poolt võimalikuks pidamine, et allkirjad

dokumentidel võivad olla tema omad, kinnitavad kogumis ekspertide järeldust, et dokumendi on

tõenäoliselt allkirjastanud Q.L. Kohtu hinnangul tõendavad ekspertide arvamus ja hageja juhatuse

liikme vande all antud seletust koosmõjus, et 09.01.2016 kokkuleppele on laenuvõtja alla

kirjutanud Q.L. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ leppisid

09.01.2016 kokkuleppes kokku 12.01.2015 laenulepingu järgse laenu tagastamise tähtaja

pikendamises kuni 31.12.2017

12. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ sõlmisid

06.04.2015 laenulepingu, mille alusel kohustus hageja andma Fassaadiplaat OÜ-le laenu 50 000

eurot ning Fassaadiplaat OÜ kohustus selle tagastama hiljemalt 31.12.2015. Hageja on lepingu

sõlmimist soovinud tõendada lepingudokumendiga (I kd, tl-d 9-10). Ddoc-vormingus fail sisaldab

docx-vormingus dokumendifaili (I kd, tl 9). Docx-vormingus fail on allkirjastatud C.T poolt

07.04.2015 digitaalselt (I kd, tl 10). Dokumendifaili ei ole allkirjastatud R.Y Söödi, Q.L ning

lepingus nimetatud W.D poolt. Kuivõrd hageja esindaja R.Y Söödi ja kostja Fassaadiplaat OÜ

esindaja allkirjad lepingudokumendilt puuduvad, ei ole leping VÕS § 11 lg 4 ja TsÜS § 80 lg 1 ja

2 mõistes sõlmitud elektroonilises vormis.

VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingupooled on kokku leppinud lepingu

muutmise vorminõudes. 06.04.2015 lepingudokumendis märgitud tingimused ei sätesta, millises

vormis peavad olema lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on laenusumma andnud kostja Fassaadiplaat OÜ-le

üle kahes osas pangaülekannetega 07.04.2015 ja 08.04.2015. Hageja on soovinud laenusumma

Fassaadiplaat OÜ-le üleandmist tõendada maksekorraldustega. 07.04.2015 maksekorraldusest nr

30823 nähtuvalt on hageja kandnud kostja Fassaadiplaat OÜ pangakontole 49 000 eurot

selgitusega „laenuleping 7.04.2015“ (I kd, tl 11 pöördel). 08.04.2015 maksekorraldusest nähtuvalt

on hageja kandnud kostja Fassaadiplaat OÜ pangakontole 1000 eurot selgitusega „laenuleping

07.04.2015“ (I kd, tl 11). Kohtu hinnangul nähtub 06.04.2015 laenulepingu dokumendist, et selle

on ainsa isikuna allkirjastanud 07.04.2015 C.T. Hageja poolt kostja Fassaadiplaat OÜ-le

07.04.2015 ja 08.04.2015 tasutud maksete selgitustes on viidatud 07.04.2015 laenulepingule.

Hageja kandis Fassaadiplaat OÜ-le üle 06.04.2015 laenulepingus märgitud rahasumma, viidates

laenulepingule kuupäevaga 07.04.2015, mis on lepingu C.T poolt allkirjastamise kuupäev. Kohus

leiab eeltoodut arvestades, et hageja väljendas laenusumma ülekandmisega tahet sõlmida

Fassaadiplaat OÜ-ga laenuleping 06.04.2015 laenulepingu dokumendis märgitud tingimustel.

Hageja ei ole kirjeldanud asjaolusid, millest nähtub kostja Fassaadiplaat OÜ poolt 06.04.2015 või

07.04.2015 tahteavalduse tegemine krediidilepingu sõlmimiseks 06.04.2015 lepingudokumendis

märgitud tingimustel. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt oli C.T-l esindusõigus

laenulepingu sõlmimiseks Fassaadiplaat OÜ eest ja nimel. Kohus leiab sellele vaatamata, et

hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ vahel tuleb lugeda krediidileping sõlmituks 06.04.2015

laenulepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ

leppisid 31.12.2015 kokku 06.04.2015 laenulepingust tuleneva laenu tagastamise tähtaja

pikendamises kuni 31.12.2017. Hageja on soovinud laenu tagastamise tähtaja pikendamist

tõendada 31.12.2015 kokkuleppe dokumendiga „Laenu tähtaja pikendamine“ (I kd, tl 12).

28 (39)

Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole dokumendile allakirjutanud Q.L. Hageja on

soovinud tõendada kokkuleppe allkirjastamist Q.L poolt eksperdiarvamusega. 01.08.2023

ekspertiisiaktist nr xxx nähtuvalt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid J.U ja G R

andnud arvamuse, mille kohaselt on 31.12.2015 kokkuleppe dokumendile laenuvõtja allkirja

tõenäoliselt kirjutanud Q.L (III kd, tl 62). Kohus ei hakka üle kordama otsuse põhjendava osa

punktis 11 märgitud põhjendusi. Kohus leiab nimetatud põhjendustele tuginedes, et ekspertide

arvamuse ja hageja juhatuse liikme vande all antud seletusega on tõendatud 31.12.2015

kokkuleppele alla kirjutamine Q.L poolt.

Kohus leiab, et 31.12.2015 kokkuleppest nähtuvalt on kostja Fassaadiplaat OÜ lugenud hageja ja

kostja Fassaadiplaat OÜ vahel sõlmituks 06.04.2015 laenulepingut (I kd, tl 12). Seda kinnitab

kokkuleppes kasutatud fraas „on leppinud kokku pikendada poolte vahel 06.04.2015. sõlmitud

laenulepingu tähtaega kuni 31.12.2017“ (I kd, tl 12). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja

Fassaadiplaat OÜ on andnud tahteavalduse 06.04.2015 laenulepingu sõlmimiseks muul viisil.

Kostja Fassaadiplaat OÜ poolt muul viisil 06.04.2015 laenulepingu sõlmimiseks tahteavalduse

tegemist kinnitab ka hageja juhatuse liikme vande all antud seletus, millest nähtuvalt suhtles R.Y

seonduvalt 06.04.2015 lepinguga Q.L ga telefoni teel (III kd, tl 122). Kohus leiab eeltoodut

arvestades, et tõendatud on 06.04.2015 laenulepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel ning laenu

tagastamise tähtaja pikendamine 31.12.2015 kokkuleppega kuni 31.12.2017.

13. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et S.R ja kostjad C.T ja Q.L on käendanud

06.04.2015 laenulepingust tulenevaid Fassaadiplaat OÜ kohustusi. 06.04.2015 laenulepingu

lepingudokumendi punkt 4 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Laenu saaja xxx ja osanikud

käendavad oma allkirjadega käesoleval lepingul, et käendavad isiklikult käesolevast lepingust

tulenevaid Laenusaaja kohustusi solidaarselt Laenusaajaga. Käendajad vastutavad solidaarselt ja

vastutuse maksimumsumma on kokku 50 000 EUR“ (I kd, tl 9).

Pooled ei vaidle, et C.T oli 07.04.2015 seisuga Fassaadiplaat OÜ osanik. Poolte vaidluse

puudumise tõttu ei ole asjaolusid vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu

hinnangul on 06.04.2015 laenulepingu punktis 4 sisalduval kokkuleppel tarbijakäenduslepingu

tunnused, sest sellega on füüsiline isik võtnud endale kohustuse käendada Fassaadiplaat OÜ

kohustusi hageja eest, st kohustuste täitmise eest vastutada, ning kokku on lepitud vastutuse

maksimumsummas. Kohus tuvastas eelnevalt, et 06.04.2015 laenulepingu lepingudokument on

07.04.2015 digitaalselt allkirjastatud C.T poolt. Lepingudokument on elektroonilises vormis,

mistõttu on täidetud VÕS § 144 lg-s 2 sätestatud vorminõue. Kuivõrd hageja nõustumust

käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse, ei ole käenduslepingu kehtivuse eelduseks hageja

esindaja allkiri lepingul (VÕS § 144 lg 1).

Kostja C.T on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole käendus kehtiv, sest lepingut ei ole

allkirjastanud kostja Fassaadiplaat OÜ xxx ning teised lepingus märgitud käendajad. Kohtu

hinnangul ei nähtu 06.04.2014 lepingudokumendist tingimust, mille kohaselt jõustub

käendusleping kõigi käendajate poolt allkirjastamisega. Käendajate solidaarne vastutus ei eelda,

et käendajad sõlmivad käenduslepingu ühiselt. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ja C.T

sõlmisid 07.04.2015 tarbijakäenduslepingu, millega C.T võttis endale kohustuse vastutada

06.04.2015 laenulepingust tulenevate Fassaadiplaat OÜ kohustuste täitmise eest käendaja

vastutuse rahalise maksimumsummaga 50 000 eurot.

14. Kostja C.T esitas vastuväite, mille kohaselt on hageja loobunud Fassaadiplaat OÜ osanike

11.08.2017 otsuse kohaselt Fassaadiplaat OÜ-le antud laenude tagastusnõudest Fassaadiplaat OÜ

vastu.

Kostjad Fassaadiplaat OÜ ja Q.L on oma vastuväiteid hagile põhjendanud sellega, et

Fassaadiplaat OÜ tegi 02.02.2018 kokkuleppega hagejale järeleandmise ning nõustus muutma

11.08.2017 osanike kokkulepet hageja laenunõuete loovutamise kohta X OÜ osakapitali osaluse

eest ning hageja pikendas Fassaadiplaat OÜ-le järeleandmisena oluliselt laenu tagasimaksmise

tähtaegu ja Fassaadiplaat OÜ tegi järeleandmisi intressimäärades. Kohtu hinnangul nähtub

kostjate Fassaadiplaat OÜ ja Q.L vastuväitest, et nad peavad hagejat 11.08.2017 kokkuleppe

osapooleks.

29 (39)

Fassaadiplaat OÜ osanike erakorralise koosoleku 11.08.2017 protokollist nähtuvalt on

Fassaadiplaat OÜ osanikud võtnud vastu järgmiselt sõnastatud otsused: „OTSUS 1 W.D loovutab

oma laenunõude summas 187 500 EUR Fassaadiplaat OÜ vastu uue struktuuri holdingettevõttele

(X OÜ) sissemaksena X OÜ osakapitali 23% osaluse eest. R.Y tagab, et Malve TK loovutab

esmalt R.Y-le ja seejärel R.Y X OÜ’le oma laenunõude summas 275 000 EUR Fassaadiplaat OÜ

vastu sissemaksena X OÜ osakapitali 23% osaluse eest või tuleb Malve TK X OÜ osanike ringi

R.Y asemel ja teeb viidatud sissemakse ise otse. Laenunõuded loovutatakse koos neilt arvestatud

intressidega. W.D ning R.Y Malve TK seadusliku esindaja Malve TK nimel kinnitavad

käeoslevaga, et viidatud summasid ei ole neil õigus nõuda laenu tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt.

X osanike struktuuriks enne investori sisenemist saab: W.D 23%, R.Y 23%, C.T 20%, Q.L 34%.

[---] Otsus 2 W.D eraisikuna ning V OÜ seadusliku esindaja V OÜ nimel; R.Y Malve TK

seadusliku esindaja Malve TK nimel; C.T eraisikuna; S.R eraisikuna ning O I seadusliku esindaja

O I nimel, R R seadusliku esindaja R R nimel ja N T seadusliku esindaja N T nimel on kokku

leppinud ja kinnitavad käesolevaga, et: - Laenud ja arvestatud intressid loovutatakse X OÜ’le,

loovutustasu suuruseks on nõude nominaalväärtus koos intressiga ning loovutustasu

vormistatakse omakorda ümber laenusuhteks X OÜ’ga intressimääraga 2,2% aasta baasil ning

tähtajaks 31.01.2019. a. - loetletud osanike ja nendega seotud ettevõtete laenude intressiks

loetakse käesolevaga edaspidi 2,2% aasta baasil ning tähtajaks 31.01.2019. a. - Nõudeid X OÜ

vastu muudetakse või vormistatakse vajadusel ümber vastavalt investoriga peetavate

läbirääkimiste tulemustele, sh vajadusel osaliselt või tervikuna laenud allutatakse investori

laenudele või pööratakse osaliselt või tervikuna osakapitali.“ (I kd, tl 150).

VÕS § 207 lg 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises

kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. VÕS § 207 lg 2 sätestab, et võlasuhte

lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või

võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole.

Kohtu hinnangul osanike otsusest nähtuval fraasil „W.D ning R.Y Malve TK seadusliku esindaja

Malve TK nimel kinnitavad käesolevaga, et viidatud summasid ei ole neil õigus nõuda laenu

tagastusena Fassaadiplaat OÜ-lt“ on VÕS § 207 lg 2 nimetatud võlausaldaja tunnistuse tunnused,

sest selles kinnitatakse õiguse puudumist. Kohus on seisukohal, et osanike otsused tervikuna

välistavad nõudest loobumise VÕS § 207 lg 1 ja 2 mõistes. Otsustest tervikuna nähtub, et R.Y on

võtnud endale kohustuse tagada, et hageja ja Fassaadiplaat OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest

tulenevad nõuded loovutatakse X OÜ-le. VÕS § 207 lg 2 järgi nõudest loobumine lõpetab

võlasuhte, mistõttu ei ole võimalik nõudest loobumise korral enam võlasuhtest tulenevaid

nõudeid loovutada. Fassaadiplaat OÜ ei ole 11.08.2017 osanike koosoleku järgselt tuginenud

sellele, et laenulepingutest tulenevad võlasuhted on lõppenud. Seda kinnitab ka 02.02.2018

kokkulepe. Kokkuleppe sissejuhatavas osas (punktid a-c) on nenditud laenude andmist (p a) ning

laenusuhete olemasolu (p b). Kokkuleppe punktis 1 on kostja Fassaadiplaat OÜ kinnitanud

laenude kättesaamist ning pooled on loetlenud algseid laenulepinguid (I kd, tl 13). Kokkuleppes

ei ole viidatud sellele, et laenulepingutest tulenevad võlasuhted on enne 02.02.2018 kokkuleppe

sõlmimist lõppenud. Eeltoodut arvestades kinnitab hageja ja Fassaadiplaat OÜ käitumine pärast

11.08.2017 osanike koosolekut, et pooled ei pidanud R.Y Söödi tahteavaldusi 11.08.2017 osanike

koosolekul hageja nõuetest loobumiseks. Eeltoodu on kooskõlas ka äriseadustiku (ÄS) § 170 lg-

ga 1, mille kohaselt võtavad otsuseid vastu osanikud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole

Fassaadiplaat OÜ osanik. Osanike otsus on mitmepoolne tehing, millest tekivad õigussuhted nii

osanike ja osaühingu vahel kui ka osanike endi vahel. Osaniku tahteavalduseks otsuse tegemisel

on hääletamine. Eeltoodut tulenevalt osales R.Y osanike 11.08.2017 koosolekul Fassaadiplaat OÜ

osanikuna, mitte hageja juhatuse liikmena. Seetõttu ei tulene R.Y Söödi tahteavaldustest osanike

otsuste vastuvõtmisel õigusi ja kohustusi hagejale. Kohus leiab, et hageja ei ole loobunud laenude

tagastusnõudest Fassaadiplaat OÜ vastu.

15. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on

02.02.2018 sõlminud kokkuleppe seoses laenulepingutega. Kokkuleppe sõlmimist on hageja

soovinud tõendada lepingudokumendiga (I kd, tl-d 13-14). Bdoc-vormingus fail sisaldab docx-

vormingus dokumendifaili (I kd, tl 13). Docx-vormingus fail on allkirjastatud R.Y Söödi, Q.L ja

30 (39)

J V poolt 02.02.2018 digitaalselt (I kd, tl 14). Kohus on seisukohal, et docx-vormingus

dokumendifail võimaldab püsivat taasesitamist, mida kinnitab dokumendi väljaprintimine

paberkandjal olevasse kohtutoimikusse (I kd, tl-d 13-14). Dokumendifailis on märgitud hageja

esindaja R.Y, kostja Fassaadiplaat OÜ esindaja Q.L ja X Pro OÜ esindaja Q.L Q.L (I kd, tl 13).

Pooled ei vaidle hageja ja Fassaadiplaat OÜ esindajate esindusõiguse olemasolu üle. Poolte

vaidluse puudumise tõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on VÕS § 11 lg 4 ning

TsÜS § 80 lg-de 1 ja 2 mõistes sõlminud 02.02.2018 elektroonilises vormis lepingu.

16.

02.02.2018 kokkuleppega on fikseeritud kostja Fassaadiplaat OÜ võlgnevuste saldod.

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute järgne põhivõla saldo on märgitud kokkuleppe punktis 1

sisalduva tabeli ridadel 2., 3. ja 4. real (I kd, tl 13, p 1). Seda, et tegemist on 12.01.2015 ja

06.04.2015 laenulepingute järgse võlgnevusega, näitab lepingute kuupäevadele viitamine ning

põhivõlgnevuse summade kattumine laenulepingute järgsete laenusummadega.

02.02.2018 kokkuleppe punkt 4 lause 1 sisaldab järgmist tingimust: „Pooled on kokku leppinud,

et käesoleva Lepingu sõlmimise järgselt nähtuvad Laenusaajale antud laenudest ja osalustega

seotud tehingutest tulenevad kohustused tervikuna üksnes käesolevast Lepingust, käesolev

Leping asendab täielikult varasemaid kokkuleppeid“ (I kd, tl 13 pöördel, p 4). Kohtu hinnangul

nähtub kokkulepitud tingimusest, et 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute tingimused, mis

kohaldusid pooltevahelistele võlasuhetele, asendati 02.02.2018 kokkuleppes märgitud

tingimustega. Kohus leiab, et 02.02.2018 kokkuleppega on asendatud 12.01.2015 ja 06.04.2015

laenulepingutes ja nende lisades sisalduvad kokkulepped laenu tagastamise tähtaegade osas ning

välja on jäetud tingimused selle kohta, kuidas toimub laenu üleandmine. 02.02.2018

kokkuleppega ei ole asendatud lepingupoolte kokkuleppeid laenusummade, intressimäärade ning

intressi arvestamise alguse kohta. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ja kostja

Fassaadiplaat OÜ on 02.02.2018 kokkuleppes leppinud kokku VÕS § 13 lg 1 mõistes 12.01.2015

ja 06.04.2015 laenulepingute muutmises. Asjaolu, et lepingupooled on varem sõlmitud lepingute

tingimused tervikuna asendanud uues kokkuleppes sisalduvate tingimustega, ei anna alust lugeda

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutest tulenevaid võlasuhteid lõppenuks. VÕS § 13 lg 1

mõistes laenulepingu muutmine eeldab olemasolevate võlasuhete tunnustamist kummagi

lepingupoole poolt ega ole seega deklaratiivse võlatunnistuse andmine VÕS § 30 lg 1 mõistes.

Seetõttu puudub kohtu hinnangul alus lugeda 02.02.2018 kokkulepet uueks laenulepinguks VÕS

§ 396 lg 2 mõistes. 02.02.2018 kokkuleppest ei nähtu poolte tahe leppida kokku, et muust

õiguslikust alusest tulenev raha tasumise kohustus võlgnetakse laenuna. Kostja Fassaadiplaat OÜ

võlgnes 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute alusel hagejale raha laenuna ning 02.02.2018

kokkuleppe sõlmimine seda ei muutnud. Lepingupooled ei ole välja toonud ja tõendanud

asjaolusid, mille kohaselt vaidlesid hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ enne 02.02.2018

kokkuleppe sõlmimist 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutest tulenevate kohustuse olemasolu

üle. 02.02.2018 kokkuleppest ei nähtu lepingupoolte vastastikused järeleandmised, mille

eesmärgiks on õigussuhte vaieldamatuks muutmine. Lepingupooled ei muutnud 02.02.2018

kokkuleppe sõlmimisega 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute põhitingimusi, välja arvatud

laenu tagastamise tähtaja osas. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et 02.02.2018 kokkulepe ei

vasta VÕS § 578 lg-s 1 kirjeldatud tunnustele ega ole seega kompromissileping.

Kokkuleppest ei nähtu Fassaadiplaat OÜ-le uute laenude andmist ning nende arvel seniste

laenulepingute täitmist. Kohtu hinnangul ei nähtu seetõttu 02.02.2018 kokkuleppest, et pooled on

selles kokku leppinud varem antud laenude refinantseerimises.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ on kokku leppinud

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute muutmises selliselt, et võlasuhetele kohaldatakse

02.02.2018 kokkuleppes sisalduvaid tingimusi.

17.

02.02.2018 kokkuleppe punkti 4 lause 2 sisaldab järgmist tingimust: „Pooled on kokku

leppinud, et kõikide laenude tähtajaks on 31.12.2018“ (I kd, tl 13 pöördel, p 4). Pooled vaidlevad

selle üle, kas 02.02.2018 kokkuleppe järgsed kostja Fassaadiplaat OÜ raha tasumise kohustused

on muutunud sissenõutavaks. Selleks on vaja tõlgendada 02.02.2018 kokkuleppes ettenähtud

31 (39)

kohustuste sisu ehk vastavaid lepingutingimusi.

02.02.2018 kokkuleppe punkti 4 teise lause kohaselt on kõikide laenude tagastamise tähtpäev

31.12.2018 (I kd, tl 13 pöördel). Kohtu hinnangul on lepingutingimus üheselt selge ega võimalda

kirjapandust erinevaid tõlgendusi. Kohtu hinnangul ei mõjuta 02.02.2018 kokkuleppe muud

tingimused kokkuleppe punktis 4 sisalduvat tingimust laenu tagastamise tähtaja kohta. 02.02.2018

kokkuleppe punkti 4 kolmandas lauses räägitakse tähtaja pikendamisest ühe aasta kaupa juhul,

kui laenud pole hiljemalt 31.12.2018 tagasi makstud. Kohus leiab, et 02.02.2018 kokkuleppe

punkti 4 lauses 3 sisaldub poolte kokkuleppe poolte kavatsuse kohta, kuidas edasi toimida pärast

laenu tagastamise tähtaja möödumist olukorras, kus laen on tagastamata. Kohtu hinnangul ei

sisalda lause poolte kokkuleppeid, kuidas toimub laenu tagastamise tähtaja pikendamine. Samuti

ei sisalda kokkulepe tingimusi, milliste eelduste esinemisel loetakse laenu tagastamise tähtaeg

pikenenuks automaatselt, st lepingupoolte tahteavaldusteta. Kokkuleppe punktis on kasutatud

sõna „pikendatakse“, millest nähtub poolte tahe leppida tulevikus kokku laenu tagastamise tähtaja

muutmises.

Kohtu hinnangul ei sisalda 02.02.2018 kokkuleppe punkt 5 tingimust, mille kohaselt pikeneb

laenu tagastamise tähtaeg kokkuleppe alusel automaatselt. Punktist nähtub lepingupoolte vahel

täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus, et pikendada juba kokku lepitud laenu tagastamise

tähtaega. Sellele viitab punktis kasutatud fraas „[---] kui selle aja jooksul kõiki laene ei ole tagasi

makstud, siis koostatakse maksegraafik, milles viimane osamakse peab toimuma hiljemalt

31.12.2024“ (I kd, tl 13 pöördel). Kohus leiab, et lepingu tähtaja pikenemise kokkuleppe

puudumist kinnitab ka see, et punkti 5 kohaselt tuleks laen tagastada hiljemalt 31.12.2024

maksegraafiku alusel. Pooled ei ole tõendanud sellise maksegraafiku koostamist, mis kinnitab

poolte tahet mitte leppida 02.02.2018 kokkuleppes kokku laenu tagastamise tähtpäevas

31.12.2024. 02.02.2018 kokkuleppe punkti 4 kohaselt on vaidlusalused õigussuhted ammendavalt

reguleeritud lepingus eneses (I kd, tl 13 pöördel, p 4).

Kohus leiab, et 02.02.2018 kokkuleppe punkti 4 lause 1 kohaselt on lepingupoolte tahe olnud

välistada kokkuleppe sõlmimisega võimalus, et võlasuhte sisu kindlaksmääramisel võidaks

arvesse võtta varem tehtud tahteavaldusi. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust

lepingupoolte vahel enne 02.02.2018 sõlmitud kokkulepped, mis sisaldavad tingimusi 02.02.2018

kokkuleppe punktis 1 nimetatud laenude kohta.

Kohus on arvestanud 02.02.2018 lepingutingimuste tõlgendamisel lepingupooltega seotud isikute

omavahelist suhtlust (VÕS § 29 lg 5). Kohtu hinnangul ei sisalda lepingupoolte suhtlus teavet

selle kohta, et 02.02.2018 kokkuleppe punktis 4 märgitud laenu tagastamise tähtpäev 31.12.2018

ei ole lepingupooltele siduv. Samuti ei nähtu lepingupoolte suhtlusest teavet, mille kohaselt

pikeneb laenu tagastamise tähtaeg automaatselt.

18. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ leppisid kokku

12.01.2015 laenulepingu alusel üleantud laenusumma 100 000 eurot ja 06.04.2015 laenulepingu

alusel üleantud laenusumma 50 000 eurot hagejale tagastamises hiljemalt 31.12.2018. Kohus

leiab, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ vahel ei olnud sõlmitud tähtajatu laenuleping, sest

02.02.2018 kokkulepe sisaldas kokkulepet laenu tagastamise tähtaja kohta. Eeltoodut arvestades

möödus 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute alusel kostja Fassaadiplaat OÜ-le üle antud

laenusumma 150 000 eurot tagastamise tähtaeg 31.12.2018 ning laenu tagastamise kohustus

muutus sissenõutavaks.

19. Lepingupooled ei vaidle asjaolu üle, et 02.02.2018 kokkuleppest tulenevate raha tasumise

kohustuste täitmiseks ei ole hagejale raha makstud. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei ole

asjaolusid vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt ütles hageja 29.05.2019

ülesütlemisavaldusega üles 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingud (I kd, tl-d 15-33). Kohus

leiab, et kuivõrd hageja nõue laenusummade tagastamiseks oli sissenõutavaks muutunud

31.12.2018, ei oma ülesütlemine asja lahendamisel tähtsust. Kohus arvestab seejuures, et VÕS §

399 lg 1 p 2 annab laenuandjale õiguse öelda laenuleping erakorraliselt üles, kui laenusaaja ei

täida kohustust maksta intressi. Isegi juhul, kui laenusummade tagastamise kohustused ei oleks

32 (39)

olnud sissenõutavaks muutunud, andis intressi tasumata jätmine aluse lepingute ülesütlemiseks ja

kogu võla tasumise nõudmiseks. Hageja määras ülesütlemise eeltingimusena intressivõla

tasumiseks ka täiendava tähtaja. Seega omaks hageja ülesütlemisavaldus õiguslikke tagajärgi ka

siis, kui laenu tagastamise kohustus ei oleks olnud 31.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kostja Fassaadiplaat OÜ rikub laenusumma 150 000 eurot tagastamise kohustust.

Hagejal on seega õigus nõuda kostja Fassaadiplaat OÜ-lt 150 000 euro tasumist.

20. Kostjad on esitanud aegumise vastuväite nii laenu tagastamise nõudele kui ka

intressinõudele. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ sõlmisid

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingud ning seejärel pikendasid kokkuleppel laenude

tagastamise tähtaegu kuni 31.12.2017 (vt otsuse põhjendava osa p-d 11-12). Eeltoodust tulenevalt

muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks 01.01.2018. Kohus tuvastas eelnevalt, et

hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ leppisid 02.02.2018 kokkuleppega kokku 12.01.2015 ja

06.04.2015 laenulepingu järgsete laenude tagastamise tähtpäevas 31.12.2018. Kohus tuvastas

eelnevalt, et 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute järgsete laenusummade 150 000 eurot

tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks laenu tagastamise tähtaja möödumisega 31.12.2018

(vt otsuse põhjendava osa p 18). TsÜS § 147 lg 1 järgi algas laenu tagastamise nõude aegumine

kulgema 01.01.2019 ning nõue oleks TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud 31.12.2022. Hagiavaldus

esitati 01.11.2019, st enne nõude aegumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenude kogusummas 150

000 eurot tagastamise nõue aegunud.

Kostjad on esitanud aegumise vastuväite intressi tasumise nõudele. Kohus tuvastas eelnevalt, et

hageja ja kostja Fassaadiplaat OÜ leppisid 02.02.2018 kokkuleppes kokku 12.01.2015 ja

06.04.2015 laenulepingute tingimuste asendamises 02.02.2018 tingimustega. Eeltoodut

arvestades kohaldatakse hageja ja Fassaadiplaat OÜ vahelistele laenusuhetele intressi osas

02.02.2018 kokkuleppes intressi kohta kokkulepitut. 02.02.2018 kokkuleppe p 4 kohaselt

kuuluvad intressid tasumisele iga-aastaselt. Eeltoodust tulenevalt muutusid 2015.a eest arvestatud

intresside tasumise nõue sissenõutavaks 31.12.2015, 2016.a eest arvestatud intresside tasumise

nõue sissenõutavaks 31.12.2016 ning 2017.a eest arvestatud intresside tasumise nõue

sissenõutavaks 31.12.2017. Hagi esitati 01.11.2019. 2015.a eest arvestatud intresside tasumise

nõude aegumine hakkas TsÜS § 147 lg 1 järgi kulgema 01.01.2016 ning nõue pidi TsÜS § 146 lg

1 järgi aeguma 31.12.2018.

Hageja on esitanud väite, mille kohaselt on intressinõude aegumine katkenud ning uuesti alanud,

sest Fassaadiplaat OÜ on 02.02.2018 kokkuleppega nõuet tunnustanud. Kohtu hinnangul ei

sisalda 02.02.2018 kokkulepe eraldi tingimust intressinõude tunnustamise kohta. Seejuures ei ole

intressinõuete suurusi märgitud kokkuleppe punktis 1 sisalduvas tabelis. 02.02.2018

kokkuleppega asendasid hageja ja Fassaadiplaat OÜ senise kokkuleppe intressi tasumise

tähtaegade osas. Kohtu hinnangul on intressi tasumise tähtaja muutmine TsÜS § 158 lg 2 mõistes

muuks teoks, millega intressinõuet on tunnustatud. Kui laenusaaja on nõus intressi tasumise

tähtaja kokkuleppel muutmisega selliselt, et asendatakse senine kokkulepe, nähtub sellest

laenusaaja vastuväidete puudumine võlasuhtest tulenevatele nõuetele. Eeltoodut arvestades

katkestas 02.02.2018 kokkuleppe sõlmimine 2015.a eest arvestatud intressi aegumise. Kohus

leiab, et intressinõude tunnustamine Fassaadiplaat OÜ poolt e-kirjavahetuses ei ole kinnitust

leidnud, sest hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub C.T ja J V õigus Fassaadiplaat

OÜ-d esindada võlasuhtest tulenevate nõuete tunnustamisel.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et 2015.a tasumisele kuulunud intressi nõue ei olnud

enne hagi esitamist 01.11.2019 aegunud seetõttu, et Fassaadiplaat OÜ tunnustas nõuet 02.02.2018

kokkuleppe sõlmimisega. 2016.a, 2017.a ja 2018.a tasumisele kuulunud intressi tasumise nõue ei

olnud hagi esitamise aja seisuga aegunud, mistõttu on nende nõuete aegumine hagi esitamisega

peatunud. Eeltoodut arvestades ei oma kostjate aegumise vastuväide õigusmõju ning hagejal on

õigus nõuda Fassaadiplaat OÜ-lt intressi tasumist.

21. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

33 (39)

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostjad Q.L ja C.T on sõlminud käenduslepingu 12.01.2015

laenulepingust tulenevate Fassaadiplaat OÜ kohustuse tagamiseks (vt otsuse põhjendava osa p

10). Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei taga käendusleping 02.02.2018

kokkuleppest tulenevaid nõudeid. Kohus tuvastas eelnevalt, et 02.02.2018 kokkuleppega muudeti

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepinguid ega lõpetatud nimetatud lepingutest tulenevaid

võlasuhteid (vt otsuse põhjendava osa p 16). 02.02.2018 ei sisaldanud hageja ja käendajatest

kostjate kokkuleppeid käenduse lõpetamise või piiramise kohta. Kohtu hinnangul ei sisalda

02.02.2018 kokkulepe tingimusi käenduse kohta. Eeltoodut arvestades tuleb hinnata, kas

02.02.2018 kokkuleppega laiendati käendajate kohustusi VÕS § 145 lg 2 mõistes. Kohus tuvastas

eelnevalt, et 02.02.2018 kokkuleppega ei muudetud 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute

tingimusi laenusumma ja intressi tasumise kohustuste osas (vt otsuse põhjendava osa p 16).

02.02.2018 kokkuleppega muudeti laenude tagastamise tähtaegu. Laenu tagastamise tähtaja

muutmine ei ole käendaja vastutuse laiendamine (vt ka RKTKo 22.11.2016 3-2-1-119-16, p 19).

VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS §

149 lg 1 ja § 150 järgi vastutavad põhivõlgnik ja kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt.

Kohus leiab, et kostjad Q.L ja C.T vastutavad 12.01.2015 laenulepingus sisalduva

käenduslepingu kohaselt hageja ees solidaarselt laenusumma 100 000 eurot tagastamise

kohustuse täitmise eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad Q.L ja C.T rikuvad kohustust vastutada

Fassaadiplaat OÜ kohustuse tagastada hagejale laenusumma 100 000 eurot täitmise eest. Hagejal

on seega õigus nõuda kostja Q.L lt ja kostja C.T-lt laenusumma 100 000 eurot tasumist. VÕS §

145 lg 1 kohaselt on kostjate Q.L ja C.T kohustus tasuda laen 100 000 eurot solidaarne kostja

Fassaadiplaat OÜ kohustusega tasuda laen 100 000 eurot.

22. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostja C.T on sõlminud käenduslepingu 06.04.2015

laenulepingust tulenevate Fassaadiplaat OÜ kohustuse tagamiseks (vt otsuse põhjendava osa p

13). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei taga käendusleping 02.02.2018 kokkuleppest

tulenevaid nõudeid. Kohus ei korda otsuse põhjendava osa punktis 21 märgitud põhjendusi ning

leiab samadele põhjendustele tuginedes, et 02.02.2018 kokkulepe ei vabasta kostja C.T-d

kohustusest vastutada 06.04.2015 laenulepingust tulenevate kostja Fassaadiplaat OÜ kohustuste

täitmise eest. Kohus leiab, et kostja C.T vastutab 06.04.2015 laenulepingus sisalduva

käenduslepingu kohaselt hageja ees laenusumma 50 000 eurot tagastamise kohustuse täitmise

eest. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostja C.T rikub kohustust vastutada Fassaadiplaat OÜ kohustuse tagastada

hagejale laenusumma 50 000 eurot täitmise eest. Hagejal on seega õigus nõuda kostja C.T-lt

laenusumma 50 000 eurot tasumist. VÕS § 145 lg 1 kohaselt on kostja C.T kohustus tasuda laen

50 000 eurot solidaarne kostja Fassaadiplaat OÜ kohustusega tasuda laen 50 000 eurot.

23. Kostjad Q.L ja C.T on esitanud aegumise vastuväite käenduskohustuse täitmise nõudele.

Kohus tuvastas eelnevalt, et 02.02.2018 kokkuleppe kohaselt muutus 12.01.2015 ja 06.04.2015

antud laenude tagastamise nõue sissenõutavaks 31.12.2018 möödumisega. Eeltoodust tulenevalt

ei saanud käenduskohustuse täitmise nõue laenu tagastamise osas muutuda sissenõutavaks enne

31.12.2018 ning sai muutuda sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast põhinõude

sissenõutavaks muutumist (VÕS § 82 lg 3). Isegi kui käenduskohustuse täitmise nõue oleks

muutunud sissenõutavaks koos põhinõudega, ei oleks nõue aegunud, sest hagi esitati 01.11.2019,

kuid laenu tagastamise nõue oleks saanud aeguda kõige varem 31.12.2021. Eeltoodut arvestades

ei ole käenduskohustuse täitmise nõue laenu tagastamise nõude osas aegunud.

24. S.R ja kostja C.T on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, mida kostjad

põhjendavad sellega, et hageja on rikkunud käenduslepingute sõlmimisel kohustust käendajaid

teavitada olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et

lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab

teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult

34 (39)

oodata, ei pea teatama.

Kui kostjad on esitanud tasaarvestuse vastuväite, on kostjate koormiseks välja tuua ja tõendada

enda nõude aluseks olevad asjaolud. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud järgmisi asjaolusid:

12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute sõlmimise ajal ei vastanud Fassaadiplaat OÜ

majandusaastaaruandes esitatud andmed tegelikkusele, kasumite asemel olid ettevõttel suured

kahjumid, majandusaasta aruannetes polnud kajastatud kõiki sisse laenatud rahasummasid.

Samuti ei ole kostjad tõendanud, et hageja oli 12.01.2015 ja 06.04.2015 seisuga nendest

asjaoludest teadlik. Kostjate esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale olid teada 12.01.2015 ja

06.04.2015 seisuga kostja Fassaadiplaat OÜ majanduslikku seisundit puudutavad andmed, mida

kostjad ei teadnud. Hageja tagantjärele antud hinnang kostja Fassaadiplaat OÜ majandusliku

seisukorra kohta ei tõenda Fassaadiplaat OÜ majanduslikku seisundit 12.01.2015 ja 06.04.2015

seisuga ning hageja teadmist sellest.

Kohus leiab, et 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingud on sõlmitud hageja ja kostja

Fassaadiplaat OÜ majandus- või kutsetegevuses. Seda kinnitab kostjate korduv väide, mille

kohaselt anti laenu Fassaadiplaat OÜ käibekapitali vajadusest tingituna. Samuti kinnitab laenude

andmist majandus- või kutsetegevuses kokkulepitud intressimäär 12% aastas. Pooled ei ole

väitnud, et hageja on professionaalne krediidiandja. Eeltoodut arvestades puudus hagejal

seadusest tulenev kohustus täiendavalt hinnata Fassaadiplaat OÜ krediidivõimet. Pooled ei vaidle

asjaolu üle, mille kohaselt olid S.R ja kostjad Q.L ja C.T 12.01.2015 ja 06.04.2015 seisuga

Fassaadiplaat OÜ osanikud. Kostja Q.L 12.01.2015 seisuga Fassaadiplaat OÜ xxx. Kostja C.T

seisukohtadest nähtuvalt on ta andnud osanikuna Fassaadiplaat OÜ-le laene. Kohus on

seisukohal, et eeltoodut arvestades on kostjad andnud tarbijakäendused endi majandus- või

kutsetegevuse raames, sest käenduslepingute sõlmimine on ajendatud käendajate isiklikest

majanduslikest huvidest (vt ka RKTKo 01.02.2012 3-2-1-148-11, p 13; EK, C-419/11, p-d 36-

40). Eeltoodut arvestades ei saa kostjad tugineda sellele, et hagejal oli kohustus välja selgitada

Fassaadiplaat OÜ tegelik majanduslik seisukord ja selle mõju tema krediidivõimele ning saadud

andmetest käendajatest kostjaid teavitada. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei

ole rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat kohustust ning kostjatel puudub kohustuse rikkumisest

tulenev kahju hüvitamise nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kostjate tasaarvestusavaldus

ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja hageja nõude lõppemist.

25. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt Fassaadiplaat OÜ, Q.L ja C.T

solidaarselt laenusumma 100 000 eurot tasumist ning kostjatelt Fassaadiplaat OÜ ja C.T

solidaarselt laenusumma 50 000 eurot tasumist. Kohus tuvastas, et kostjate vastuväited ei lõpeta

hageja nõuet ega anna alust kostjatele kohustuste täitmisest keelduda. Kohus rahuldab

hagiavalduse ning mõistab kostja Fassaadiplaat OÜ-lt, kostja Q.L lt ja kostja C.T-lt solidaarselt

hageja kasuks välja laenusumma 100 000 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse ning mõistab kostja

Fassaadiplaat OÜ-lt ja kostja C.T-lt solidaarselt hageja kasuks välja laenusumma 50 000 eurot.

26. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjate Q.L ja C.T vastu 12.01.2015 laenulepingu

järgse intressi 54 493,15 eurot tasumise nõudes. Kohus rahuldas eelnevalt hagiavalduse

käendajatest kostjate vastu 100 000 euro tasumise nõudes, mis on võrdne käendaja rahalise

vastutuse maksimumsummaga. Intressinõue ületab kokkulepitud käendaja rahalise vastutuse

maksimumsummat. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja C.T vastu 06.04.2015

laenulepingu järgse intressi 25 857,53 eurot tasumise nõudes. Kohus rahuldas eelnevalt

hagiavalduse käendajast kostja vastu 50 000 euro tasumise nõudes, mis on võrdne käendaja

rahalise vastutuse maksimumsummaga. Intressinõue ületab kokkulepitud käendaja rahalise

vastutuse maksimumsummat.

Hageja on taotlenud, et kohus arvestaks käendajatest kostjate puhul nende vastutuse

maksimumpiiri ning ei pööraks täitmisele nõuet osas, milles see ületab vastutuse maksimumpiiri

(I kd, tl 169 pöördel). Kohus on seisukohal, et VÕS § 143 lg-s 2 järgne käendaja vastutuse

maksimumsumma on võlausaldaja nõuet välistav asjaolu, st võlausaldajal puuduvad käendaja

vastu nõuet maksimumsummat ületavas osas. Seetõttu ei saa kohus rahuldada hageja nõuet

käendajast kostja vastu käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat ületavas osas. Kuivõrd

käendaja vastu ei saa hagi rahuldada nõude osas, mis ületab käendaja rahalise vastutuse

35 (39)

maksimumsummat, ei saa kohus määrata kindlaks otsuse täitmise korda nõude täitmisele

pööramise piiramiseks TsMS § 445 lg 1 mõistes. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse

määrata, et kohus arvestaks kostjate vastutuse maksimumpiiri ning mitte pööraks täitmisele

rohkem kui vastutuse maksimumpiiriga võrdne summa.

27.

02.02.2018 kokkuleppe punktist 1 nähtuvalt on 12.01.2015 laenulepingu alusel

13.01.2015 üleantud laenusummale 50 000 eurot ja 14.01.2015 üleantud laenusummale 50 000

eurot rakenduv intressimäär 12% ning intressi arvestamise algusajaks on kummagi summa

väljamakse tegemise päev (I kd, tl 13). 02.02.2018 kokkuleppe punktist 1 nähtuvalt on

06.04.2015 laenulepingu alusel 08.04.2015 üleantud laenusummale 50 000 eurot rakenduv

intressimäär 12% ning intressi arvestamise algusajaks on väljamakse tegemise päev (I kd, tl 13).

Hageja on 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingute alusel intressi arvestanud kuni 29.07.2019.

Kohus tuvastas eelnevalt, et 12.01.2015 ja 06.04.2015 antud laenude tagastamise tähtaeg oli

31.12.2018. Hageja nõuab intressi ajavahemiku 01.01.2019 kuni 29.07.2019, milleks hagejal

õigust ei ole. Hageja nõuab 12.01.2015 laenulepingu alusel üleantud laenusumma kasutamise eest

intressi 54 493,15 eurot. Hagejal on õigus nõuda 12.01.2015 laenulepingu alusel 13.01.2015

üleantud laenusumma 50 000 eurot ja 14.01.2015 üleantud laenusumma kasutamise eest kuni

31.12.2018 intressi summas 47 589,04 eurot. Kohus jätab hagiavalduse Fassaadiplaat OÜ vastu

intressi 6904,11 eurot tasumise nõudes rahuldamata (54 493,15-47 589,04=6904,11). Kohus

rahuldab hagiavalduse kostja Fassaadiplaat OÜ vastu intressi 47 589,04 eurot tasumise nõudes.

Hageja nõuab 06.04.2015 laenulepingu alusel üleantud laenusumma kasutamise eest intressi 28

857,53 eurot. Hagejal on õigus nõuda 06.04.2015 laenulepingu alusel 08.04.2015 üleantud

laenusumma 50 000 eurot kasutamise eest kuni 31.12.2018 intressi summas 22 405,48 eurot.

Kohus jätab hagiavalduse Fassaadiplaat OÜ vastu intressi 6452,05 eurot tasumise nõudes

rahuldamata (28 857,53-22 405,48=6452,05). Kohus rahuldab hagiavalduse kostja Fassaadiplaat

OÜ vastu intressi 22 405,48 eurot tasumise nõudes.

28. Hageja nõuab kostjatelt põhinõudelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestatud

ulatuses alates 30.07.2019. Kokkulepitud intressimäära suuruseks oli 12% aastas, mis on VÕS §

113 lg 1 lausest 3 tulenevalt kohalduvaks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole Fassaadiplaat

OÜ tõendanud asjaolusid, millest nähtub viivisenõude lõppemine või kostja õigus keelduda

kohustuse täitmisest. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse ja mõistab kostja Fassaadiplaat OÜ-lt

hageja kasuks välja viivise 12% aastas põhinõudelt 150 000 eurot alates 30.07.2019, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 150 000 eurot. Kohus piirab viivisenõuet põhinõude ulatusega, sest hageja

ei ole viivisenõuet põhjendanud sellega, et tal on tekkinud kahju põhinõude suurust ületavas osas.

29. Kohus on seisukohal, et kostjad C.T ja Q.L on viivituses käenduskohustuse täitmisega.

Käendaja vastutuse maksimumsummaga ei ole piiratud käendajate vastutus käenduskohustuse

rikkumisega viivitamise eest. Seetõttu on hagejal õigus nõuda käendajatelt viivise tasumist

käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest. 12.01.2015 ja 06.04.2015 laenulepingutest ei nähtu

poolte kokkuleppeid käenduskohustuse sissenõutavaks muutumise ja käenduskohustuse täitmise

korral rakendatava viivisemäära kohta. Seetõttu kohaldub sissenõutavaks muutumisele VÕS § 82

lg 3, viivisemäärale VÕS § 113 lg 1 ls 2 ning viivise arvestamise algusajale VÕS § 113 lg 2.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

Hageja on C.T-le ja Q.L le esitanud käenduskohustuste täitmise nõude 27.08.2019 teatistes (I kd,

tl-d 34-35, 36-38), mille hageja lepinguline esindaja on saatnud kostjate e-postiaadressidele (I kd,

tl 41). C.T on saanud teatise kätte 28.08.2019, mis nähtub tema vastusena saadetud e-kirjast (I kd,

tl 41). Kostja Q.L ei ole vastu vaielnud nõudekirja kättesaamisele. Eeltoodut arvestades on

hagejal õigus nõuda käendajatelt käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist

alates 28.09.2019.

Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse viivisenõuetes C.T ja Q.L vastu osaliselt.

36 (39)

Kohus mõistab kostjatelt C.T-lt ja Q.L lt solidaarselt välja viivise põhinõude 100 000 eurot

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 28.09.2019, kuid mitte rohkem kui

100 000 eurot. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse viivisenõudes C.T vastu

osaliselt. Kohus mõistab kostja C.T-lt välja viivise põhinõude 50 000 eurot tasumata osalt VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 28.09.2019, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Kohus

piirab viivisenõuet põhinõude ulatusega, sest hageja ei ole viivisenõuet põhjendanud sellega, et

tal on tekkinud kahju põhinõude suurust ületavas osas.

30. Hageja nõuab kostjatelt 02.02.2018 lepingu täitmise nõudmisega seoses kohtumenetluse

eelselt tekkinud õigusabikulu 3273,81 euro väljamõistmist õigusvastaselt põhjustatud kahju

hüvitamiseks ning VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivist alates 01.11.2019 kuni

põhinõude tasumiseni.

Kohtu hinnangul on hageja esitanud kostja Fassaadiplaat OÜ vastu samal alusel sama nõude

tsiviilasjas nr xxx, milles nõue on lahendatud kohtuotsusega 20.06.2023. Kuivõrd käesolevas

asjas on hagi esitatud pärast tsiviilasjas nr xxx hagi esitamist, mistõttu ei esine alust hagi läbi

vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi. Tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahend ei ole

jõustunud, mistõttu ei esine menetluse lõpetamise alust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

31. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda kohtumenetluse eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul,

kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja kohustuse rikkumisega seotud

kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks kohustuse täitmise nõudmisel VÕS § 115 lg 1 ja §

128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174

lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127

lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13 p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-30). VÕS § 101 lg 1 p

3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja nõuab Fassaadiplaat OÜ-lt, C.T-lt ja Q.L lt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

kahjuhüvitist 3273,81 eurot.

Kohus on seisukohal, et kostjad C.T ja Q.L ei vastuta õigusabikulude eest, mis on tekkinud seoses

Fassaadiplaat OÜ kohustuse rikkumisega, sest käendajate vastutus Fassaadiplaat OÜ kohustuste

rikkumisest tulenevate nõuete eest on piiratud käendaja vastutuse maksimumsummaga. Kostjad

C.T ja Q.L ei vastuta solidaarselt käenduskohustuse rikkumisest tulenevate nõuete täitmise eest,

sest tegemist ei ole põhivõlgniku kohustusega. Kostja Fassaadiplaat OÜ ei vastuta C.T ja Q.L

käenduskohustuse rikkumise eest.

Hageja põhjendab sellega, et hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust.

Kohus leiab, et õigusteenuse osutamine nähtub hageja esindaja poolt esitatud arvetest ning

nendele lisatud spetsifikatsioonidest (I kd, tl-d 194-199). Kostjad ei ole vaielnud vastu

õigusteenuse osutamisele, kuid ei ole pidanud põhjendatuks selle hüvitamise nõuet.

Ajavahemikus 27.03.2019 kuni 12.07.2019 on hageja lepinguline esindaja osutanud kohtu

hinnangul hagejale õigusteenust seoses laenulepingutega (I kd, tl-d 194-196). Õigusteenuse sisust

ei nähtu käendajate vastu nõuete esitamist. Eeltoodut arvestades ei vastuta ajavahemikus

27.03.2019 kuni 12.07.2019 osutatud õigusteenuse eest tekkinud kulude 2586,81 eurot eest

kostjad C.T ja Q.L. Ajavahemikus 01.08.2019 kuni 02.10.2019 on hageja lepinguline esindaja

osutanud õigusteenust nii seoses Fassaadiplaat OÜ, C.T kui ka Q.L vastu nõude esitamisega, mis

nähtub arvete spetsifikatsioonidest (I kd, tl-d 197-199). Iga kostjaga seonduvat osakaalu ei ole

võimalik täpselt määrata. Juhindudes TsMS § 233 lg-dest 1 ja 2 otsustab kohus, et nimetatud

ajavahemikul osutatud õigusteenusega seotud kulud 687 eurot jagunevad võrdselt kolme kostja

vahel. Hageja on põhjendanud käendajate vastu nende vastutuse piirmäära ületavas ulatuses

37 (39)

õigusabikulude hüvitamise nõude esitamist sellega, et käendajad olid asjaoludest teadlikud.

Kohus on seisukohal, et käendajate vastutus saab tekkida käenduskohustuse rikkumisest, mistõttu

hageja väidetu ei anna alust nõuda käendajatelt õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses.

Kohus rahuldab hagiavalduse kostja Fassaadiplaat OÜ vastu õigusabikulude hüvitamise nõudes

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2815,81 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 458

euro tasumise nõudes rahuldamata.

Kohus mõistab Fassaadiplaat OÜ-lt välja VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise

kahjuhüvitise 2815,81 eurot tasumata osalt alates 01.11.2019, kuid mitte suuremas ulatuses kui

2815,81 eurot, sest hageja ei ole viivisenõuet põhjendatud kahju tekkimisega põhinõuet ületavas

ulatuses.

Kohus rahuldab hagiavalduse kostja Q.L vastu õigusabikulude hüvitamise nõudes osaliselt ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 229 eurot. Kohus jätab hagiavalduse 3044,81 euro tasumise

nõudes rahuldamata. Kohus rahuldab hagiavalduse kostja C.T vastu õigusabikulude hüvitamise

nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 229 eurot. Kohus jätab hagiavalduse

3044,81 euro tasumise nõudes rahuldamata.

Kohus mõistab Q.L lt ja C.T-lt välja VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise kahjuhüvitise

229 eurot tasumata osalt alates 01.11.2019, kuid mitte suuremas ulatuses kui 229 eurot, sest

hageja ei ole viivisenõuet põhjendatud kahju tekkimisega põhinõuet ületavas ulatuses.

32. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

33. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest

kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega

piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 165 lg 2 sätestab, et kaashageja

või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest,

tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis,

kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes

käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi.

Hageja esitas Fassaadiplaat OÜ, Q.L ja C.T vastu solidaarselt nõuded, mille järgi arvestatud

hagihind on 251 886,39 eurot (põhinõue 150 000 eurot +intress 54 493,15 eurot +intress 25

857,53 eurot, kahjuhüvitis 3273,81 eurot +põhinõudelt arvestatud viivis aasta kohta 18 000 eurot

+ kahjuhüvitiselt arvestatud viivis 261,90 eurot=170 028,86 eurot) (I kd, tl 4).

Kohus rahuldas hagiavalduse Fassaadiplaat OÜ vastu esitatud nõuetes osaliselt, mille järgi

arvestatud hagihind on 241 035,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse

Fassaadiplaat OÜ vastu 95,69% ulatuses (241 035,59 251 886,39-st on 95,69%). Kohus rahuldas

hagiavalduse Q.L vastu esitatud nõuetes osaliselt, mille järgi arvestatud hagihind on 108 247,32

eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse Q.L vastu 42,97% ulatuses (108 247,32

251 886,39-st on 42,97%). Kohus rahuldas hagiavalduse C.T vastu esitatud nõuetes osaliselt,

mille järgi arvestatud hagihind on 162 247,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus

hagiavalduse C.T vastu 64,41% ulatuses (162 247,32 251 886,39-st on 64,41%).

Kohus võtab arvesse, et hagiavaldus rahuldati iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes erinevas

ulatuses. Kohus jaotab hageja ja Fassaadiplaat OÜ menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega ning jätab menetluskuludest 95,69% kostja Fassaadiplaat OÜ kanda ning 4,31% hageja

kanda. Kohus võtab arvesse kostjate C.T ja Q.L vastu esitatud nõuete rahuldamise ulatust ning

peab põhjendatuks jaotada menetluskulud selliselt, et hageja menetluskulud C.T ja Q.L vastu

esitatud nõuete osas jäävad hageja enda kanda ning C.T ja Q.L menetluskulud nende vastu

38 (39)

esitatud nõuete menetlemisega seonduvalt jäävad nende endi kanda.

34. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2025. a määrusega nr 2-19-

17106

39 (39)