2-23-13052/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13052

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

D.I ja L.D hagi V.W vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2342,97 eurot /hageja II osas 1991,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: D.I (isikukood XXX)

Hageja II: L.D (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: Y.U

Hagejate lepinguline esindaja: O.N (e-post xxx)

Kostja: V.W (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: M.E (e-post xxx)

Eelistung 30.01.2024; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.W-lt elatis D.I kasuks alates 14.09.2023 kuni 31.03.2024 260,33

eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot) ning alates 01.04.2024 kuni D.I täisealiseks saamiseni (s.o 03.10.2038)

287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Välja mõista V.W-lt elatis L.D kasuks alates 14.09.2023 kuni 31.03.2024 221,28

eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra) ning

alates 01.04.2024 kuni L.D täisealiseks saamiseni (s.o 24.01.2040) 244,56 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja vähendatud

PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

4. Resolutsiooni p-s 2 ja p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks Y.U

arveldusarvele nr xxx, selgitusega: elatis lastele.

6. Juhul, kui V.W on kohtumenetluse kestel D.I-le ja/või L.D-le maksnud elatist

ja/või tasunud nende lasteaia tasu, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud

elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

14.09.2023 esitatud ja 25.09.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Y.U-l (hagejate

seaduslik esindaja) ja V.W-l (kostja) kaks ühist last, s.o D.I (hageja I) ning L.D (hageja II).

Lapsed elavad emaga ning kõik kulutused laste osas kannab ema. Lapse isal on hetkel õigus

kohtuda lastega ainult laste heaolu spetsialisti juuresolekul. Alates 2023 kevadest laste isa ei

toeta lapsi rahaliselt ega tasu lastele elatist.

Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 738 eurot, so toidukulud 250 eurot, eluasemekulud

173 eurot, hügieenikulud 15 eurot, hariduse ning huviringide kulu 75 eurot, vaba aeg 140 eurot,

riided 70 eurot ja ravimid 15 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 738 eurot, so

toidukulud 250 eurot, eluasemekulud 173 eurot, hügieenikulud 15 eurot, hariduse ning

huviringide kulu 75 eurot, vaba aeg 140 eurot, riided 70 eurot ja ravimid 15 eurot. Kuna tegemist

on väikeste lastega, puudub hetkel vajadus side ning transpordikuludele. Laste ema elab hea

ühistranspordi võimalusega Tallinna linnaosas, seega, saab kasutada tasuta ühistransporti.

Tulevikus sidekulud moodustavad keskmiselt 10 eurot/lapse kohta, mis sisaldavad teleri ning

interneti kasutamisega seotud kulutused.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise hageja I kasuks alates

15.09.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot, mis muutub iga aasta

1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg- tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust

ning hageja II kasuks elatise alates 15.09.2023 summas 221,28 eurot, mis muutub iga aasta

1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg- tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostja vastus

Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust nii

vahetult kui ka laste kulude kandmise läbi (lasteaia tasud, riided, söök, vaba

aeg/meelelahutus/reisid) ning osalenud ka laste kasvatamisel, s.h alates 08.09.2023 määral, mida

laste ema on võimaldanud. Kostja hinnangul on ema poolt elatise hagi esitamine ka ennatlik,

kuivõrd laste elu- ja viibimiskoha määramise osas on poolte vahel kohtuvaidlus veel pooleli.

Ühe lapse kulud on väidetavalt 738 eurot. Lisaks tuleb emal kanda ka enda kulud vähemalt

samaväärses summas (s.o vähemalt summas 738 eurot). Kokku on seega ema igakuised

väljaminekud väidetavalt kogusummas 2 214 eurot. Teades ema sissetulekuid vanemate kooselu

ajal ei pea kostja seda eluliseks usutavaks.

Samuti palus kostja arvestades asjaoludega, et kostja saab miinimumpalka ning et kostja

ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 kuni

31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76

eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja Y.U (dtl

9-12, 29). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-

100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et

nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt

vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Kostja on üksnes märkinud, et on kandnud teatud kulusid

seoses hagejatega (s.o lasteaia tasud, riided, söök, vaba aeg/meelelahutus/reisid). Kohus

peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult,

võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud

summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise

andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav

vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest,

siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline

kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita

siiski elatise tasumisena. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud

maksedokumendid ei tõenda, kellele konkreetselt maksedokumentides märgitud tooteid

on soetatud (dtl 102-106). Nimetatud dokumendid kinnitavad üksnes teatud toodete

maksumust teatud ajahetkel.

5. Tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt on mõlema hageja kulud igakuiselt 738 eurot,

s.h toidukulud 250 eurot, eluasemekulud 173 eurot, hügieenikulud 15 eurot, hariduse

ning huviringide kulu 75 eurot, vaba aeg 140 eurot, riided 70 eurot ja ravimid 15 eurot.

Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel

vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kuna kostja on

aga esitanud vastuväiteid hagejate kulude suurusele, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata

igakuiste kulude mõistlikust.

5.1 Kulud toidule, hügieenile ja tervishoiule on kohtu hinnangul põhjendatud mõlema hageja

puhul kokku 230 euro ulatuses. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on

üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas ei ole hagejad välja toonud, et nende

toidukorv peaks olema keskmiselt kallim ja/või nad peaksid näiteks oma tervislikust

seisundist tulenevalt jälgima oma toitumist, mis võiks mõjutada toidukulude suurust.

Kohus arvestab, et osaliselt on toidukulu kaetud ka lasteaias söömisega. Kohus peab

seega mõlema hageja toidukulusid põhjendatuks 200 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on

ka eluliselt usutav, et teatud ravimeid ja vitamiine tuleb hagejatel aeg-ajalt tarvitada (nt

palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning samuti vajatakse

igapäevaselt teatud hügieenitarbeid. Kohus peab hügieenikulusid summas 15 eurot ja

ravimeid summas 15 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks.

5.2 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse

eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad

osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud ning üür), kuna

neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohus peab hagejate väljatoodud kulu

summas 173 eurot eluliselt usutavaks.

5.3 Arvestades, et hagejad käivad lasteaias, siis on eluliselt ka usutav, et kulutused seoses

lasteaiaga tekivad. Arvestades, et pooled on 30.01.2024 eelistungil kinnitanud

lasteaiakulude olemasolu (ning asjaolu, et kostja lasteaia eest maksab), siis asub kohus

seisukohale, et nimetatud kulu on ca 75 euro ulatuses põhjendatud. Kohus peab

vajalikuks selgitada, et laste igakuiste kulude suuruse hindamisel, ei pea kohus siinkohal

vajalikuks eristada, kes vanematest antud tasu igakuiselt maksab.

5.4 Üldtuntuks saab lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning

oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse

erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on 70 eurot riietele ja jalanõudele mõistlik

kulu.

5.5 Lisaks on hagejad välja toonud kulud seoses vaba ajaga summas 140 eurot. Arvestades

hagejate vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol,

s.o nt kinos, teatris, mängutubades käimine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti

kaasneb kulu hagejate sünnipäevade pidamisega ning sünnipäevadel osalemisega. Samas

arvestab kohus, et igakuiselt ei ole vaja mitmeid kordi mängutubades vms käia ning ka

pakutav meelelahutus ei pea olema igakord tasuline. Kohus loeb eeltoodud kulud

põhjendatuks seega mõlema hageja osas 100 euro ulatuses.

5.6 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised kulud vastavad

vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale (perioodil 01.04.2023 kuni

31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76

eurot), millele tuleb PKS § 101 lg 4 kohaselt lisada kolm protsenti eelneva aasta

keskmisest brutopalgast ning PKS § 101 lg 5 kohaselt maha arvestada pool lastetoetust.

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud selgitustest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

menetlusosalistel pooleli ka hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus (tsiviilasi nr 2-23-

8706). Nimetatud tsiviilasjas ei ole lõplikult suhtluskorda määratud ning esialgse

õiguskaitse korras määratud hagejate ja kostja kohtumised ei ületa käesoleval ajal 7

ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada.

7. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse

elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul,

kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui

kolm aastat, siis tuleb hageja II elatise summat vähendada 15 protsenti.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Samuti on kostja välja

toonud, et lisaks hagejatele on tal veel üks ülalpeetav.

Kohus on 30.01.2024 eelistungil kostjale selgitanud, et kostjal tuleb välja tuua ja

tõendada oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, s.h esitada kõigi oma

pangakontode 6 kuu väljavõtted (dtl 74-80; 00:15:05; 00:16:56; 00:42:05). Kostja on

menetluses esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks MTA väljavõtte, mille

kohaselt on kostja igakuine töötasu olnud 725 eurot (bruto) X OÜ-lt (dtl 66-67). Alates

01.01.2024 on kostja bruto töötasu summas 820 eurot kuus (dtl 88, p 2.4.1). Lisaks on

kostja välja toonud, et tööandja poolt on lisatasuna kostja kasutuses elukohana kasutatav

korter ning ametiauto ning talle ei kuulu kinnisvara ega osalusi äriühingutes (p 2.4.3).

Muid tõendeid, s.h andmeid oma väljaminekute kohta, ei ole kostjakohtule esitanud.

Kohus on teinud ise päringud krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab kostja kontosid

SEB pangas ja Swedbangas (dtl 145-149, 157). Nimetatud pangakontodel vabad

vahendid ja toimingud puudusid. Seega ei ole kontrollitavad ka kostja reaalsed

sissetulekud (sissetulekud võivad laekuda kolmandatele kontodele) ja võimalikud

väljaminekud. Samuti nähtub äriregistrist, et kostja on seotud 14 äriühinguga (dtl 160-

161). Kostja on kõigis neis juhatuse liige (sh X OÜ-s, kes kostjale palka maksab) ning

neljas neist märgitud ka tegelikuks kasusaajaks. Kohtu hinnangul ei ole seega tõendatud,

et kostjal ei oleks võimalust täiendavalt tulu teenida.

Kohus loeb tõendatuks, et lisaks hagejatele on kostjal ka poeg M L.D, kellele kostja

kohustub andma ülalpidamist kokku summas 225 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni

09.09.2029 (Tsiviilasjas xxx Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2021 otsuse resolutsiooni

punktist 3 tulenevalt 65 eurot ning põhjendava osa leheküljest 5 tulenevalt 160 eurot; dtl

107-114). Samas ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostja või tema kolmas

ülalpeetav jääksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Arvestades

kostja sissetulekuga ja seotust erinevate äriühingutega, võimaldab kostja varaline seisund

kohtu hinnangul elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste laste ülalpidamine

kahjustuks.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel.

9. Kostja on menetluses selgitanud, et tasub igakuiselt hagejate lasteaia tasu ning esitanud

kohtule kaks lasteaia arvet (dtl 64, 65). Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud

eelistungil, et kostja lasteaia eest tasub (dtl 75). Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei

ole kohtule tõendeid esitanud tasu maksmise kohta ning tegemist on ajutise muutuva

kuluga, siis ei ole mõistlik selle arvelt elatist igakuiselt kuni hagejate täisealiseks

saamiseni vähendada. Kostjal on võimalus lasteaia tasu arvelt hagejate nõude osas teha

tasaarvestus.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 14.09.2023 kuni 31.03.2024

260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot)

ning alates 01.04.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 03.10.2038) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks elatis alates 14.09.2023 kuni

31.03.2024 221,28 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 %

võrra) ning alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 24.01.2040)

244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja

vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejad on

palunud määrata, et elatis kantaks üle 1.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja

arveldusarvele.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist ja/või tasunud

hagejate lasteaia arveid, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2024. a otsusega nr 2-23-

13052