2-20-12037/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Kairi

Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12037

Kohtuasi

Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord hagi Eesti

Veemoto Liidu vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse

10.08.2020 otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord apellatsioon-

kaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Mittetulundusühing Motospordiklubi

Nord (registrikood 80253100), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Piret Kergandberg ja Evelin Lisett

Ratnik

Kostja (vastustaja) Eesti Veemoto Liit (registrikood

80088173), lepingulised esindajad Henri Parisalu ja

vandeadvokaat Piret Pallo

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 02.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Mittetulundusühingu

Motospordiklubi

Nord

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 09.11.2020 otsuse resolutsioon Mittetulundusühingu

Motospordiklubi Nord esitatud Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.08.2020 otsuse

vaidlustamise nõude osas muutmata, kuid muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

3. Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus osas, millega maakohus jaotas

Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord esitatud Eesti Veemoto Liidu juhatuse

2-20-12037

10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõudega seotud menetluskulud. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega:

3.1. jätta Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõudega

seotud menetluskulud Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord kanda;

3.2. mõista Mittetulundusühingult Motospordiklubi Nord Eesti Veemoto Liidu

kasuks välja menetluskulude hüvitis 2880 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

4. Ülejäänud osas on vaidlus Riigikohtu 01.06.2022 jõustunud otsusega lahendatud.

5. Jätta Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord esitatud Eesti Veemoto Liidu

juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõudega seotud apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluse kulud Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord kanda.

6. Mõista Mittetulundusühingult Motospordiklubi Nord Eesti Veemoto Liidu kasuks

välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 5990,27 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

7. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

7.1. Jätta Q ja Y hagi Tallinna Veemotoklubi vastu rahuldamata.

7.2. Jätta Tallinna Veemotoklubi menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes

osades Q ja Y kanda.

7.3. Mõista Qlt Tallinna Veemotoklubi kasuks välja menetluskulude hüvitis 3115,2

eurot. Mõista Ylt Tallinna Veemotoklubi kasuks välja menetluskulude hüvitis

3115,2 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

7.4. Jätta Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord hagi Eesti Veemoto Liidu

vastu rahuldamata.

7.5. Jätta

Eesti

Veemoto

Liidu

menetluskulud

kõigis

kohtuastmetes

Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord kanda.

7.6. Mõista Mittetulundusühingult Motospordiklubi Nord Eesti Veemoto Liidu

kasuks välja menetluskulude hüvitis 8870,27 eurot (2880+5990,27). Nimetatud

summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-20-12037

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord (hageja, klubi) esitas 19.08.2020 Harju

Maakohtule Eesti Veemoto Liidu (kostja, liit) vastu hagi, milles palus mh tuvastada kostja

juhatuse 10.08.2020 otsuse tühisuse või tunnistada selle kehtetuks. Samas hagiavalduses

palusid Y ja Q (klubiliikmed, võistlejad) kohustada Tallinna Veemotoklubi (võistluse

korraldaja) muutma spordivõistluse tulemusi ning andma hagiavalduse esitanud võistlejatele

24.–26.07.2020 toimunud Balti Meistrivõistlustel noorteklassis GT-15 võistlejatele vastavalt I

ja II koht. Viimati nimetatud nõue jäi Riigikohtu 01.06.2022 otsusega rahuldamata.

1.1. Hagiavalduse kohaselt korraldas Tallinna Veemotoklubi (võistluse korraldaja) 24.–

26.07.2020 Tallinnas Harku järvel ringrajapaatide Balti Meistrivõistlused. Võistlusel juhinduti

Rahvusvahelise Veemoto Liidu (Union Internationale Motonautique) reeglitest (UIM-reeglid).

Võistlusel osalesid hageja klubiliikmed Y, kes lõpetas võistluse ajaliselt esimesena, ning Q, kes

lõpetas võistluse teisena. Võistluse korraldaja leidis 26.07.2020 esikolmikusse jõudnud

ringrajapaatide tehnilise kontrolli tulemusel, et hageja klubiliikmete ringrajapaadid ei vastanud

tehnilistele nõuetele, mistõttu tühistas võistluse korraldaja võistlustulemused ning

diskvalifitseeris hageja klubiliikmed. Hageja ja klubiliikmed ei nõustunud tehnilise kontrolli

tulemuste ja võistluse korraldaja otsusega ning hageja esitas võistluse korraldajale protesti.

Pärast tehnilise kontrolli raportiga tutvumist esitas hageja viivitamatult 31.07.2020 võistluse

korraldaja otsusele apellatsiooni, nõudes võistlustulemuste parandamist. 10.08.2020 tegi kostja

juhatus üllatuslikult täiendava otsuse, millega peatas hageja klubiliikmete rahvusvahelised

võistluslitsentsid alates otsuse tegemisest kuni 01.11.2020. Otsuse tõttu ei saanud klubiliikmed

osaleda 15.–16.08.2020 toimunud Euroopa Meistrivõistlustel Leedus; 21.–23.08.2020

võistlusel POWERBOAT & JETSKI TALLINN OPEN 2020 Tallinnas, 19.09.2020 Eesti

meistrivõistluste III etapi võistlusel Tartus ning 26.–29.09.2020 maailmameistrivõistlustel

Rootsis.

1.2. Kostja juhatuse 10.08.2020 otsus on vastuolus UIM-reeglitega ja seetõttu ka kostja

põhikirjaga.

UIM reeglid ei võimalda määrata võistlejale ühe rikkumise eest mitmekordset karistust

(diskvalifitseerida ja peatada võistluslitsents) ning diskvalifitseerimisele lisaks võistluslitsentsi

peatamine oleks ebaproportsionaalne karistus.

Otsus on vastuolus võistlejatele karistuse määramise korraga ja hageja liikmete ning kostja

vahel sõlmitud lepingu tingimustega.

Otsuse poolt hääletanud kostja juhatuse liikmel Fl ei olnud huvide konflikti tõttu õigust osaleda

otsuse tegemisel, sest olles Balti Meistrivõistlustel esikohale tulnud võistleja paadi mehaanik,

oli ta hageja liikmete s.o konkurentide võistluslitsentside peatamisest huvitatud.

Otsust ei ole allkirjastatud ega hagejale ja võistlejatele isiklikult teatavaks tehtud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei toonud hageja esile juhatuse 10.08.2020 otsuse tühisuse alust.

Otsuse väidetav vastuolu põhikirjaga ei saa olla tühisuse aluseks. Ebaõige on hageja väide, et

2-20-12037

tehnilise kontrolli läbiviimise rikkumine ja raporti koostamise korra rikkumine toob kaasa

juhatuse otsuse tühisuse. Hageja ei nimetanud, millistele tingimustele peab tehnilise kontrolli

raport vastama.

UIM reeglite p 503.01.2 kohaselt on rahvuslikul alaliidul lisaks diskvalifitseerimisele õigus

otsustada täiendava karistuse üle. Võistluslitsentsi peatamine kui sanktsioon on ette nähtud

UIM reeglite p-s 406.08. Tehniliste tingimuste rikkumine on väga oluline rikkumine, sest selle

tagajärjel saadakse eelis võrreldes teiste sportlastega. Lisaks on see tahtlik pettus. Juhatuse otsus

ei ole vastuolus kostja põhikirja ega UIM-reeglitega. Võistluslitsentsi peatamise keeldu ei

tulene UIM reeglite p-st 406.01.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 09.11.2020 otsusega mh hageja nõude kostja juhatuse 10.08.2020

otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Arvestades seda,

et asjas oli esitatud ka muid nõudeid, mille maakohus jättis rahuldamata, ning menetluses osales

veel menetlusosalisi, jättis maakohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning mõistis

neilt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2880 eurot koos kohustusega

tasuda menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lause sätestatud määras

viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

24.–26.07.2020 toimunud ringrajapaatide Balti Meistrivõistluste noorteklassi GT-15

peakohtunik D diskvalifitseeris võistluselt Y ja Q UIM-reeglite p 317.08 alusel, mis

näeb ette, et kui võistlusjärgne kontroll tuvastab, et paat või mootor on reeglite vastane,

siis vastav kanne diskvalifitseeritakse igast sõidust, kus osaleti, ja iga sõidu

lõppjärjestust korrigeeritakse; UIM-reeglite p 550.6.08 järgi on noorteklassis GT-15

keelatud igasugune mootorite töötlemine/modifitseerimine ning mootor peab olema

nagu tehases toodetud;

-

peakohtunik tegi 24.–26.07.2020 toimunud ringrajapaatide Balti Meistrivõistluste

noorteklassi GT-15 tulemused teadetetahvlile riputamisega teatavaks 26.07.2020

kell 16.32; võistlejad ega hageja ei esitanud võistlustulemuste vaidlustamiseks

tähtaegselt protesti ega protesti lahendava žürii otsuse peale apellatsiooni;

-

kostja juhatus peatas 10.08.2020 otsusega Y ja Q rahvusvahelised võistluslitsentsid

alates otsuse tegemisest kuni 01.11.2020, sest võistlejad rikkusid mootori tehnilisi

nõudeid (kasutasid nn tehnilist dopingut).

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja juhatuse 10.08.2020 otsus

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1 alusel tühine ega § 24 lg-te 1 ja 7 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 alusel kehtetu.

Otsus põhineb asjaolul, et võistlejad rikkusid mootori tehnilisi nõudeid ehk kasutasid

nn tehnilist dopingut, mistõttu nad diskvalifitseeriti võistluselt. Arvestades seda, et võistlejad

ja hageja ei järginud võistlustulemuste vaidlustamise korda, on peakohtuniku tehtud

diskvalifitseerimise otsus jõustunud ja kehtiv, kohtul puudub alus seda ümber vaadata ning

kostja oli õigustatud sellest 10.08.2020 otsust vastu võttes lähtuma. Kostjal oli UIM-reeglite

p 406.08 alusel õigus võistlejate võistluslitsents peatada, lähtudes võistluse korraldaja kindlaks

tehtud võistlejate väga tõsisest rikkumisest, mida võistlejad ettenähtud korras ei vaidlustanud.

2-20-12037

Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada otsuse vastuolu heade

kommetega. Otsus on tehtud pädevuse piirides ja õiguspäraselt. Otsuse tühisust ei tingi asjaolu,

et selle tegemisel osales F. See, et F oli B mehaanik, ei tähenda, et ta oli otsust vastu võttes

huvide konfliktis. F ei saanud mõjutada võistlejate poolt pettuse toimepanekut ja selle tagajärjel

nende diskvalifitseerimist.

Võistluslitsentsi ajutine peatamine ei ole vastuolus kostja põhikirja ega UIM-reeglitega. Otsus

ei riku topelt karistamise keeldu. Võistluslitsentsi peatamist lisaks võistluse tulemuste

tühistamisele, ei saa pidada topelt karistamiseks. Tegemist on ühe tervikliku karistusega

tehniliste rikkumiste eest. UIM-reeglite p-d 406.01, 406.06 ja 406.08 ei käsitle topelt

karistamise keeldu ja p 503.01.2 järgi on alaliidul lisaks diskvalifitseerimisele õigus otsustada

täiendava karistuse üle. Karistus oli UIM-reeglite p 406.01 tähenduses proportsionaalne

rikkumise raskusega. 2,5 kuuks võistluslitsentsi peatamine ei ole ebaproportsionaalselt raske

karistus. Lühikese võistluskeeluga karistamise eesmärk on panna noorsportlased vastutama

oma tegude eest, et nad mõistaksid, et reeglite rikkumisel on tagajärjed.

Otsuse kehtetust ei tingi hageja väide, justkui poleks otsust hagejale ja võistlejatele isiklikult

teatavaks tehtud ja allkirjastatud. Puudub vaidlus, et otsus on vastu võetud sellisel kujul, nagu

hageja ja võistlejad selle kohtule esitasid, ning see on hagejale ja võistlejatele teatavaks saanud.

3.3. Hageja ja võistlejate nõuete rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi solidaarselt hageja ja

võistlejate kanda. Arvestades seda, et kostja ja võistluse korraldaja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suurus on kokku 5760 eurot ning nad kandsid menetluskulusid võrdsetes

osades, tuleb nii kostja kui ka võistluse korraldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis

2880 eurot koos kohustusega tasuda sellelt viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus analüüsimata, kas UIM-reeglite

p 406.08 järgi oli alust peatada hageja liikmete võistluslitsentsid.

Maakohus järeldas paljasõnaliselt, et tegemist oli väga tõsise rikkumisega, kuid jättis hindamata

hageja etteheited tehnilise kontrolli raporti puudustele ning diskvalifitseerimise otsuse

põhjendatuse. Maakohus järeldas vääralt, et hagejal ei ole kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse

vaidlustamisel õigust tugineda sellele, et tehnilise kontrolli raport oli ebaõige, sest tehnilise

kontrolli raport ja sellele tuginev diskvalifitseerimise otsus kehtivad. UIM-reeglite õige

kohaldamise korral oleks kohus pidanud asuma seisukohale, et tehniline kontroll ja sellel

põhinev diskvalifitseerimise otsus ning kostja juhatuse otsus on vastuolus UIM-reeglite

p-s 503.04.2

kindlaks

määratud

protseduurireeglitega

2–6.

Hageja

klubiliikmed

diskvalifitseeriti võistluselt alusetult ning seetõttu ei pannud nad toime UIM-reeglite p-s 406.08

nimetatud tegu, mistõttu ei olnud alust nende võistluslitsentse peatada.

4.2. Maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja ja klubiliikmete õiguste rikkumine ei

ole enam aktuaalne, sest võistluslitsentside peatamise aeg on möödunud. Selle järelduse

tähendus ei ole mõistetav. Hagejal on jätkuvalt õigustatud huvi kostja juhatuse otsuse

vaidlustamiseks. Maakohus ei ole palunud hagejal õigustatud huvi täpsustada.

2-20-12037

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Menetluse edasine käik

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.06.2021 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

maakohtule osade nõuete, sh kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõude osas uueks

läbivaatamiseks.

7. Riigikohus tühistas 01.06.2022 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja

ringkonnakohtule kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamise nõude osas uueks

läbivaatamiseks. Riigikohus jaotas ja määras kindlaks võistlejate ja võistluse korraldaja

menetluskulud.

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saadetud nõude osas märkis Riigikohus, et

vaidlusesse ei puutu see, kas võistluste korraldaja rikkus hageja klubiliikmete suhtes konkursi

tingimusi (kas võistluste korraldaja diskvalifitseeris sportlased võistlusest õiguspäraselt või

mitte). Samuti ei ole tähtsust sellel, kas kostja rikkus litsentsi ära võttes hageja klubiliikmetega

sõlmitud litsentsilepingut. Oluline on see, kas kostja rikkus hageja klubiliikmetelt litsentsi ära

võttes oma põhikirja.

8. Tallinna Ringkonnakohus palus 03.02.2024 hagejal selgelt esile tuua, millistel asjaoludel

peab hageja vaidlusalust otsust tühiseks või palub selle kehtetuks tunnistada, sh tuua selgelt

esile, millise seadusesätte või kostja põhikirja punktiga ja kuidas on otsus vastuolus. Samuti

palus ringkonnakohus pooltel esitada argumenteeritud seisukoht, kas ja kuidas saab hageja

nõude lahendamisel olla tähtsust UIM-reeglitel, ning selgitada, millise seadusesätte või

põhikirja punkti alusel oli kostja juhatuse pädevuses otsustada oma liikmeks olevate klubide

liikmete (võistlejate) võistluslitsentside peatamise üle, millised litsentsilepingu punktid vm

õigusaktide punktid ja kuidas reguleerisid litsentsilepingu peatamist ning kas, millega ja kuidas

oli reguleeritud litsentsilepingust tulenevate otsuste vastuvõtmise ja asjast puudutatud isikutele

edastamise kord.

9. Hageja täpsustas oma nõude aluseks olevaid asjaolusid järgmiselt.

Otsus tuleb tunnistada kehtetuks, sest kostja juhatus väljus otsust tehes talle põhikirjaga antud

pädevuse piiridest. Seaduse järgi on juhatuse ülesanne juhtida ja esindada mittetulundusühingut

ning kostja põhikirja p-st 4.2.4 ei tulene juhatusele sellise otsuse vastuvõtmise pädevust.

Otsus tuleb tunnistada kehtetuks või see on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, sest

juhatuse liige F kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada eeliseid võistleja B

kasuks, kelle paadi mehhaanik ta oli. Huvide konflikti tõttu ei olnud Fil õigust otsuse tegemisel

osaleda ning tegemist oli lubamatu eelise saamisega. Ebaausa eelise andmise eesmärgil

vastuvõetud otsus on vastuolus heade kommetega. Lubamatu eelise saamist ja õiguste

kuritarvitamist kinnitab mh asjaolu, et sarnases olukorras ei peatanud kostja teiste võistlejate

võistluslitsentse.

Otsus on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, sest hageja klubiliikmed pidid ühe väidetava

rikkumise tõttu kandma mitmekordset ja ebaproportsionaalset karistust (diskvalifitseerimine ja

võistluslitsentsi peatamine ning viimase tõttu eemale jäämine neljast võistlusest).

2-20-12037

Otsus tuleb tunnistada kehtetuks, sest selle vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid.

Ei ole teada, kes osalesid otsuse vastuvõtmisel ja milline oli iga osaleja hääl (poolt või vastu).

Otsus on tühine, sest võistluse korraldajal ei olnud õigust võistlust korraldada, mistõttu ei olnud

kostjal õigust selle võistluse alusel otsustada võistluslitsentside peatamist. Võistluse

korraldamine oli lubatud Harku järvel üksnes siis, kui võistlusraja ulatuses oli järve sügavus

vähemalt 3 m. Võistlusrajal oli aga järve sügavus 1,38–2,25 m.

10. Kostja tõi esile, et kostja põhikirja p 1.3 järgi peab kostja juhinduma oma tegevuses mh

UIM-reeglitest ning samadest reeglitest pidid litsentsilepingu alusel juhinduma ka võistlejad

ning võistluse korraldaja. UIM-reeglid ei näe ette võimalust vaidlustada võistluslitsentsi

peatamise otsust. Kostja on rahvuslik alaliit, kellel on UIM-reeglite p 503.01.2 järgi õigus

otsustada lisaks diskvalifitseerimisele täiendava karistuse üle, kui võistleja on toime pannud

rikkumise, sh peatada UIM-reeglite p 406.08 alusel võistluslitsents. Kostja juhatus oli kostja

põhikirja p-de 4.2.4.6 ja 4.2.4.8 järgi pädev otsust vastu võtma (muude sportlikku tegevust

puudutavate üldküsimuste lahendamine ja lepingute sõlmimine). Võistluslitsentside

peatamiseks oli UIM-reeglite p 406.08 järgi alust, sest võistlejad rikkusid võistlusel tehnilisi

tingimusi. Tegemist oli väga tõsise rikkumisega (tehniline doping) ning ühtlasi tahtliku

pettusega.

Vastuseks hageja menetlusdokumendile tõi kostja mh esile, et hageja ei ole menetluses varem

toonud esile, et kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõuet. Seega ei

saa hageja sellele enam tugineda. Lisaks ei ole seda nõuet rikutud, sest otsuse vastuvõtmisel

osalesid kõik juhatuse liikmed ja nad hääletasid otsuse poolt. Seaduses ei ole sätestatud, et otsus

peab olema kõigi poolt allkirjastatud. Hageja väide selle kohta, et võistluse korraldajal ei olnud

õigust võistlust korraldada, ei puutu asjasse ja on meelevaldne. Hageja ei ole võistluse

korraldamist vaidlustanud. Hageja väidetel litsentsilepingu lõppemise kohta ei ole asjas

tähtsust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb hageja nõude lahendamise osas jätta

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta ja täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Arvestades seda, et Riigikohus muutis

maakohtu

otsust

võistlejate

ja

võistluse

korraldaja

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas, tuleb ka ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta

maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

12. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja

vaidlustas maakohtu otsuse kogu ulatuses, saatis Riigikohus 01.06.2022 otsusega asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse

vaidlustamise nõude osas. Seega on ülejäänud osas vaidlus jõustunud kohtulahendiga lõppenud

ning ringkonnakohus kontrollib siinses menetluses üksnes seda, kas kostja juhatuse 10.08.2020

otsus on tühine või tuleb tunnistada kehtetuks.

13. Esmalt märgib kolleegium, et hageja väidete alusel ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et

kostja juhatus ei oleks 10.08.2020 otsust üldse vastu võtnud, st et kostja juhatuse liikmete

enamus ei oleks otsuse vastuvõtmiseks vajalikke tahteavaldusi teinud.

2-20-12037

Riigikohtu praktika kohaselt kujuneb juriidilise isiku organi otsus organi liikmete

tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele, ning

olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud

isikute tahteavaldusi, ei saa üldjuhul otsusest rääkida. Mh on sellise olukorraga tegemist

nt juhul, kui juriidilise organi otsust ei ole vastu võtnud selle organi liikmed või otsuse

vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud). Otsuse puudumisest

tuleb eristada olukorda, kus otsuse poolt on antud hääled, kuid mõnel hääletanul ei olnud

seadusest või põhikirjast tulenevalt hääletamise õigust. Sellisel juhul on tegemist otsuse

õiguslike puudustega, mis annavad alust tunnistada otsus kehtetuks (vt RKTKo 11.06.2014,

3-2-1-55-14, p 20–21). Ka seadusest või põhikirjast tuleneva häälteenamuse nõude rikkumine

annab alust tunnistada otsus kehtetuks (vt RKTKm 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 11–12).

Kuigi hageja ei taotlenud hagiavalduses juhatuse otsuse puudumise tuvastamist, tõi hageja

hagiavalduses esile, et otsust ei ole allkirjastatud. Rohkem ei ole hageja maakohtu menetluses

otsuse vastuvõtmist kahtluse alla seadnud. Seda ei ole hageja teinud ka apellatsioonkaebuses.

Alles kohtuasja ringkonnakohtus teist korda läbivaatamisel selgitas hageja täiendavalt, et

juhatuse koosoleku protokollist ei nähtu, kes osalesid otsuse vastuvõtmisel ning kes andis poolt-

ja kes vastuhääle, viidates kehtiva otsuse puudumisele. Sellega viitas hageja otsuse

dokumenteerimise võimalikele puudustele, aga ka sellele, et juhatuse liikmed ei pruugi olla

osalenud otsuse vastuvõtmisel või ei pruugi otsuse vastuvõtmiseks olla täidetud häälteenamuse

nõue. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitanud otsuse puudumise kohta käivad väited

kohtumenetluses selgelt hilinenult.

Samas, ka juhul, kui hageja oleks ülal nimetatud puudused toonud selgelt esile juba asja

läbivaatamisel maakohtus, ei oleks kohtul alust järeldada, et kostja juhatus ei võtnud

vaidlustatud otsust vastu. Seadusest ei tulene juhatuse otsusele vorminõuet. Seega võib juhatus

võtta otsuse vastu mistahes vormis, sh suuliselt. Seejuures ei tulenenud kostja juhatusele

UIM-reeglite p-st 403.06 (I kd, tl 105–105 pöördel, II kd, tl 51) kirjalikku vorminõuet, sest

viidatud punkt reguleeris võistlustulemuste peale esitatud protesti lahendava žürii otsuste

tegemist ja asjast puudutatud isikutele edastamist.

Hoolimata eeltoodust peab mittetulundusühingu juhatuse otsus olema siiski tõendatav ja

dokumenteeritud. Otsuse dokumenteerimiseks võib olla koostatud juhatuse koosoleku

protokoll. Erinevalt üldkoosolekust, ei tulene seadusest ka juhatuse koosoleku protokolli

vormistamisele täpsemaid nõudeid. Pooled ei vaidle selle üle, et siinses asjas sisaldub juhatuse

otsus protokollis, mille on kostja juhatuse liige F allkirjastanud. Kuigi protokolli ei ole märgitud

selgelt otsuse vastuvõtmisel osalenud juhatuse liikmete arvu ega hääletustulemust, osalesid

otsuse vastuvõtmisel kostja kinnitusel kõik juhatuse liikmed ja hääletasid otsuse poolt. Hageja

ei ole toonud esile ega põhistanud asjaolusid, mis annavad talle alust arvata, et kostja juhatuse

liikmed ei võtnud tegelikult otsust vastu. Seda, et juhatuse liikmed ei oleks osalenud otsuse

tegemisel, ei saa järeldada pelgalt sellest, et protokolli olid märgitud juhatuse liikmete nimed ja

allkirja andmise kohad, kuid allkirju protokollis ei olnud. Protokollilist otsust ei pea otsuse poolt

hääletanud isikud allkirjastama. Seega on juhatuse otsus piisavalt dokumenteeritud ning

ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et kostja juhatus ei oleks vaidlustatud otsust vastu võtnud.

14. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja

juhatuse 10.08.2020 otsus ei ole tühine, kuid selles osas tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

Mittetulundusühingu juhatuse otsus võib TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 24¹ lg 1 järgi koosmõjus

§ 24 lg-ga 7 olla tühine mh juhul, kui otsus ei vasta headele kommetele. Otsus võib olla heade

2-20-12037

kommete vastane eelkõige põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade kohaselt võib

pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks, seejuures peab heade kommete vastane olema otsuse

sisu, mitte vastuvõtmise kord. Arvestada tuleb, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad

sisuvead, kergemad annavad alust tunnistada otsus kehtetuks. Samuti näeb seadus ette, et

hääleõiguse kuritarvitamine teiste arvel ebaausate eeliste saavutamise eesmärgil annab

TsÜS § 38 lg 1 järgi alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kuid seda üksnes juriidilise isiku

kõrgeima organi, mitte juhatuse otsuse puhul. Muu organi otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui

otsuse vastuvõtmisel on eksitud seaduse või õiguse üldpõhimõtete, v.a hea usu põhimõtte vastu.

(TsÜS komm (2023), § 38, p-d 3.1.3, 3.2.3.2.a, 3.3.3.2.a).

Hageja hinnangul on otsus heade kommetega vastuolus eelkõige põhjusel, et kostja juhatuse

liige F kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada eeliseid võistleja B kasuks,

kelle paadi mehhaanik ta oli. Seega viitab hageja sellele, et otsus võeti vastu heade kommete

vastaselt, mitte sellele, et vastuvõetud otsuse sisu oleks vastuolus heade kommetega. See ei

anna aga ülaltoodu valguses alust pidada kostja juhatuse otsust tühiseks. Küll võivad need

asjaolud anda alust tunnistada otsus kehtetuks, kui otsuse vastuvõtmisel on eksitud seaduse või

õiguse üldpõhimõtete, v.a hea usu põhimõtte vastu.

Lisaks on hageja hinnangul kostja juhatuse otsuse sisu heade kommetega vastuolus, sest

võistlejad

pidid

ühe

väidetava

rikkumise

tõttu

kandma

mitmekordset

karistust

(diskvalifitseerimine ja võistluslitsentsi peatamine) ning karistus oli ebaproportsionaalne, sest

võistluslitsentsi peatamise tõttu pidid võistlejad jääma eemale neljast võistlusest. Ka need

asjaolud ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust pidada otsust heade kommete vastaseks.

Olukorras, kus juhatus on võtnud vastu otsuse, mis eksib siinsel juhul otsuse sisulist

õiguspärasust reguleerivate normide ja õiguse üldpõhimõtete vastu, oleks otsus vastuolus

kehtivate normidega, mitte heade kommetega, s.o ebamoraalne või vastuolus ausalt ja õiglaselt

mõtleva inimese sündsustundega ja ühiskondlike väärtustega. Seega on tegemist asjaoludega,

mis võivad anda alust tunnistada kostja juhatuse otsus kehtetuks.

15. Kokkuvõttes on õige ka maakohtu järeldus, et siinses asjas ei ole alust tunnistada kostja

juhatuse 10.08.2020 otsust kehtetuks, kuid ka selles osas tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

15.1. Kohus võib MTÜS § 24 lg 1 I lause alusel koosmõjus MTÜS § 24 lg-ga 7 ja TsÜS § 38

lg 1 I lause järgi tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Otsuse

kehtetuks tunnistamiseks annavad alust kergemad otsuse sisu- ja protseduurivead, mis ei too

endaga kaasa otsuse tühisust, sh vastuolu põhikirja, seaduse või õiguse üldpõhimõttega

(TsÜS komm (2023), § 38, p 3.3.3.2.a). Arvestades hageja väiteid ja esile toodud asjaolusid,

tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisel on rikutud õiguse

üldpõhimõtteid, seadust või kostja põhikirja, aga ka seda, kas otsuse sisu on õiguspärane.

15.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust

järeldada, et kostja juhatuse otsuse vastuvõtmisel on eksitud otsuse vastuvõtmist puudutavate

reeglite vastu.

15.2.1. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja juhatusel õigus otsustada oma alaliidu sportlaste

võistluslitsentsi peatamise üle.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõlminud hageja klubiliikmetega (Y ja Q)

litsentsilepingud, mis andis hageja klubiliikmetele õiguse osaleda UIM võistlustel. Mh

kinnitasid klubiliikmed võistluslitsentsi taotlustes (I kd, tl 35–36 pöördel), et nad kohustuvad

2-20-12037

tundma ja järgima Eesti Veemoto Liidu võistlusmäärustikke ning võistluste juhendeid, samuti

kinnitasid nad taotluse pöördel, et kohustuvad järgima UIM antidopingu reegleid. Seejuures on

pooled olnud maakohtu menetluses ühisel arusaamal, et pooltel tuli oma tegevustes juhinduda

UIM-reeglitest. See, et ka kostja pidi oma tegevuses juhinduma mh UIM-reeglitest, tuleneb

selgelt kostja põhikirja p-st 1.3, mille kohaselt juhindub kostja oma tegevuses Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest,

põhikirjast, Eesti Spordi Hartast ja UIM-reeglitest. Seega pidid kostja organid võtma otsuseid

vastu kooskõlas UIM-reeglitega ning nimetatud reegleid tuleb vaidlustatud otsuse

õiguspärasust hinnates arvestada. UIM-reeglite p-dest 406.06, 503.01.2 ja 406.08 saab

koosmõjus järeldada, et UIM võistlusel võistleja diskvalifitseerimise korral tuli sellest teavitada

riiklikku alaliitu, s.o kostjat võimaliku täiendava karistuse määramiseks, sh oli ühe võimaliku

meetmena ette nähtud võistluslitsentsi peatamine. Arvestades seda, et kostja oli sõlminud

võistlejatega litsentsilepingud, oli litsentsilepingute lõpetamine ka olemuslikult kostja

pädevuses. Seega võis kostja otsustada võistluslitsentside peatamise üle.

Kuna tegemist oli sportlikku tegevust puudutava küsimuse lahendamisega, siis oli kostja

juhatus põhikirja p 4.2.4.6 järgi pädev seda küsimust otsustama. Juhatus on TsÜS § 31 lg 2 järgi

juriidilise isiku juhtorgan, mille pädevus nähakse TsÜS § 31 lg 3 järgi ette seaduse ja

põhikirjaga, mh on juhatus suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku

seaduslik esindaja. Kostja põhikirja p 4.2.4.6 järgi oli kostja juhatuse pädevuses mh muude

sportlikku tegevust puudutavate üldküsimuste otsustamine. Seega pidi kostja juhatus

korraldama juriidilise isiku juhtimist ja võtma vastu juriidilise isiku juhtimisega, sh sportlikku

tegevust puudutavate üldküsimustega seotud otsuseid ning esindama juriidilist isikut suhetes

teiste isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul saab võistluslitsentside peatamise otsustamist

pidada juhtimisega seotud ülesandeks. Tegemist on UIM-reeglite täitmiseks sportlikku tegevust

puudutava üksikküsimuse otsustamisega, mis kuulub olemuselt mittetulundusühingu juhatuse,

mitte üldkoosoleku pädevusse. Ka olemuselt ei ole tegemist sellise küsimusega, mida peaks

otsustama mittetulundusühingu kõrgeim organ, s.o kõik spordialaliidu liikmed.

15.2.2. Asjaolu, et otsuse vastuvõtmisel osales mh kostja juhatuse liige F, kes kasutas hageja

väitel otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada eeliseid teise võistleja B kasuks, kelle

paadi mehhaanik ta oli, ei anna alust otsust kehtetuks tunnistada.

Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus, millele kohaldatakse

TsÜS § 33 lg 1 järgi tehingu kohta sätestatut. Kui hääle andmine on tühine, siis loetakse

TsÜS § 33 lg 2 järgi, et otsuse tegemisel ei ole häält antud. Sellises olukorras saab otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda TsÜS § 33 lg 3 järgi üksnes juhul, kui tühine hääl mõjutas otsuse

tegemist või sisu. Siinses asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

Fi hääl oli otsustav ja sellest sõltus otsuse vastuvõtmine. Kostja põhikirja p 4.2.1 järgi pidi

kostja juhatusse kuuluma 4–7 liiget. Juhatuse koosoleku protokolli (I kd, tl 29) kohaselt osales

juhatuse 10.08.2020 koosolekul 5 liiget. Arvestades kostja kinnitust, et otsuse vastuvõtmisel

osalesid kõik juhatuse liikmed ja nad hääletasid otsuse poolt, ei ole ringkonnakohtul alust

arvata, et F hääle tühisuse korral ei saaks kostja juhatuse otsust lugeda vastuvõetuks. Seega ka

juhul, kui F hääle andmine oleks tühine, ei oleks kolleegiumil alust järeldada, et juhatuse otsuse

vastuvõtmisel ei ole järgitud MTÜS § 29 lg-s 1 sätestatud häälteenamuse nõuet, ning tunnistada

seetõttu otsus kehtetuks.

Teisalt ei ole hageja esile toonud ja tõendanud ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada,

et F hääle andmine oli tühine. Arvestades hageja väiteid, võiks Fi antud hääl olla TsÜS § 86

alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Samas, pelgalt sellest, et F oli võistlusel osalenud

teise võistleja B mehaanik ning B sai hageja klubiliikmetele määratud ajutise võistluskeelu tõttu

2-20-12037

võistlusel parema võiduvõimaluse sellest, et kaks võistlejat ei saanud ajutiselt (neljal võistlusel)

osaleda, ei saa järeldada seda, et F poolthääl hageja klubiliikmetele võistluskeelu

kohaldamiseks eksis ausalt mõtleva inimese sündsus- ja õiglustunde vastu ning oli ebamoraalne

ja taunitav. Muid asjaolusid, millest saaks järeldada F ebaeetilist omakasupüüdlikku käitumist,

ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Selleks ei annaks alust ka hageja asja teist korda

ringkonnakohtus läbivaatamisel esitatud väited selle kohta, et sarnases olukorras ei ole kostja

juhatus teistele võistlejatele võistluskeeldu määranud. Sellest, kui kostja juhatus on jätnud

mõnedele võistlejatele nende rikkumise eest võistluskeeluna litsentsilepingu peatamata, ei saa

järeldada F ebaeetilist käitumist.

15.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja juhatuse otsust pidada ka sisuliselt seaduse või

õiguse üldpõhimõtete vastaseks.

UIM-reeglite p-s 406.01 oli sätestatud, et kohalduvate reeglite mis tahes tõendatud rikkumist

võidakse karistada ning kui eeskirjad ei määra konkreetse rikkumise eest spetsiaalset karistust,

peab määratav karistus olema proportsionaalne rikkumise raskusega, seejuures hindab

proportsionaalsust otsuse tegija. Karistustena oli UIM-reeglites nimetatud mh nii

diskvalifitseerimine

(p

406.06)

kui

ka

ajutine

ja

pikemaajaline

võistluskeeld

(temporary/prolonged suspensioon) (p-d 406.07 ja 406.08), seejuures võis võistluslitsentsi

pikemaks ajaks peatada võistlejal, ametnikul või organisatsioonil tahtliku pettuse, korduva või

väga tõsise distsiplineerimatuse või väga tõsise rikkumise tõttu (UIM-reeglid ja nende tõlge,

I kd, tl 107–108 ja II kd, tl 51–51 pöördel).

Siinsel juhul otsustas kostja juhatus 10.08.2020 koosolekul peatada UIM-reeglite p 406.08

alusel Y ja Q võistluslitsentsi kuni 01.11.2020, sest sportlased rikkusid mootori tehnilisi

nõudeid ehk kasutasid nn tehnilist dopingut. Kostja pidas aset leidnud rikkumist väga oluliseks

rikkumiseks (sisuliselt tahtlikuks pettuseks) ning pidas proportsionaalseks karistuseks

võistluslitsentsi peatamist kuni 01.11.2020 (I kd, tl 29).

Kostja väitel tugines kostja otsust tehes 24.–26.07.2020 toimunud ringrajapaatide Balti

Meistrivõistluste noorteklassi GT-15 raames paatidele tehtud tehnilise kontrolli aruandele (I kd,

tl 14–17 pöördel), mille kohaselt oli nii Y paadil nr 3 kui ka Q paadil nr 2 silindripea sisse- ja

väljalaskeklappide servad maha viilitud (võrreldes Tohatsu originaalvaruosadega) ning mootori

plokikaant oli õhuvoolu parandamiseks kahest servast modifitseeritud. Seega tuvastati võistluse

järel tehnilise kontrolli käigus, et paatide mootori osasid oli töödeldud. UIM-reeglite p 550.6.08

(tõlge II kd, tl 148) järgi ei ole noorteklassis GT-15 lubatud mootorite „töötlemine“ ja need

peavad olema võistlusseisukorras „nagu toodetud“. Seega tuvastati tehnilise kontrolliga, et

võistlejad rikkusid UIM-reeglite p 550.6.08. Ringkonnakohtu hinnangul saab mootorispordis

aset leidnud mootori lubamatut töötlemist pidada väga oluliseks rikkumiseks, mis võib anda

alust kohaldada sportlasele litsentsilepingu peatamise kaudu võistluskeeldu.

Kuna võistlejad diskvalifitseeriti mootori lubamatu töötlemise tõttu võistluselt ning nad ei

esitanud UIM-reeglite kohaselt võistlustulemuste vaidlustamiseks õigeaegselt protesti (selles

osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega), oli kostjal õigus tugineda kinnitatud

võistlustulemustele ja võistlejate diskvalifitseerimise aluseks olnud tehnilise kontrolli

aruandele ning määrata võistlejatele UIM-reeglite p 503.01.2 järgi täiendava karistusena

võistluskeeld.

Arvestades seda, et UIM-reeglite p 503.01.2 näeb selgelt ette võimaluse määrata täiendav

karistus, ei saa kostjale ette heita seda, et ta eksis otsust tehes topelt karistamise keelu vastu.

Samuti ei saa lisaks diskvalifitseerimisele võistluskeelu kohaldamist pidada lubamatuks.

2-20-12037

Ringkonnakohus märgib, et väga tõsiste rikkumiste korral on eesmärgipärane kohaldada

sportlastele lisaks konkreetset võistlust puudutavatele ühekordsetele ja lühiajalistele

meetmetele ka pikemaajalisi ja ulatuslikumaid meetmeid, et mõjutada tõhusalt võistlejaid

edaspidi rikkumistest hoiduma. Spordis on oluline tagada aus konkurents ning selleks peab

olema võimalik kohaldada igale rikkumisele vastavalt piisavalt tõhusaid meetmeid, sh on

lubatav samaaegselt võistlustulemuste tühistamisega kohaldada võistlejale ka edaspidiseks

teatud ajaks võistluskeeld.

Õige ei ole ka hageja etteheide, et võistlejatele määratud karistus ei olnud proportsionaalne

rikkumise

raskusega.

Hageja

tõi

esile,

et

võistlejate

topelt

karistamine,

s.o

diskvalifitseerimisega võistlejatelt Balti Meistrivõistluste I ja II koha ära võtmine ning

rahvusvahelise võistluslitsentsi äravõtmine, mille tulemusena ei saanud võistlejad osaleda kuni

2020 hooaja lõpuni toimuvatel võistlustel, sh Eesti Meistrivõistlustel ja Maailma

Meistrivõistlustel, oli ülemäärane. Seejuures ei ole aga hageja täpsustanud, miks ei ole

võistlejatele määratud karistused sedavõrd raske rikkumise puhul kohased. Ka see, et hageja

väitel ei ole teistele võistlejatele sarnaste rikkumise korral võistluskeeldu kohaldanud, ei anna

alust järeldada, et kostja juhatuse 10.08.2020 otsus ei oleks olnud proportsionaalne Y ja Q

rikkumistega. Siinsel juhul rikkusid võistlejad UIM-reeglite p 550.6.08, hageja esile toodud

juhtudel oli aga tegemist UIM-reeglide p-de 525.2.02 ja 543.10 rikkumisega. Ainuüksi sellest,

et kõigil juhtudel oli tegemist mootori modifitseerimisega, ei saa järeldada rikkumise tegelikku

raskust. Arvestades siinses asjas tuvastatud rikkumise tõsidust, ei saa ringkonnakohtu

hinnangul kohtu ette toodud asjaolusid arvestades pidada määratud karistusi koosmõjus selgelt

ebaproportsionaalseks.

16. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu resolutsiooni hageja nõuet puudutavas osas muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Arvestades seda, et Riigikohus muutis maakohtu otsust võistlejate ja võistluse korraldaja

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (vt RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037, p 24–

26), tuleb ka ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta maakohtu otsust selles osas

ning jätta kostja juhatuse 10.08.2020 otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud TsMS § 162

lg 1 alusel hageja kanda ja mõista hagejalt (mitte hagejalt ja võistlejatelt solidaarselt) kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitis 2880 eurot.

18. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad poolte apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19.1. Riigikohus pidas kostja ja võistluse korraldaja lepingulise esindaja kulusid kogu ulatuses

põhjendatuks ning määras kostja ja võistluse korraldaja hüvitatavate menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 2332,8 eurot (sh käibemaks) ja kassatsioonimenetluses 4368 eurot

(sh käibemaks), s.o kokku 6700,8 eurot. Kuna kostja ja võistluse korraldaja selgitasid, et nad

kandsid

kulusid

võrdsetes

osades,

luges

Riigikohus

võistluse

korraldaja

apellatsioonimenetluses

kantud

põhjendatud

kulude

suuruseks

1166,4

eurot

ja

kassatsioonimenetluses 2184 eurot, s.o kokku 3350,4 eurot (vt RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037

2-20-12037

p 27–28). Seega saab lugeda ka kostja põhjendatud ja vajalikeks apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluse kuludeks 3350,4 eurot.

19.2. Lisaks taotles kostja asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamisel esitatud

menetluskulude nimekirja järgi täiendavalt 2914,37 euro (sh käibemaks) hüvitamist.

Kostja menetluskulude nimekirja järgi oli tema kuluks lepingulise esindaja kulu 2878,76 eurot

(sh

käibemaks).

Nimekirja

kohaselt

kulus

kostja

lepingulistel

esindajatel

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 18,6 tundi, sh 6 tundi kostja juristist esindajal.

Seejuures saab nimekirjast selgelt eristada, milliseid toiminguid tegi jurist, ning kostja

esindajad ei ole teinud kattuvaid toiminguid. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik toimingud

olnud kostja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud ning tehtud siinse menetluse raames, kuid

kostja lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aega ei saa lugeda kogu ulatuses

põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul saab ringkonnakohtu 03.02.2024 nõudekirja järel

seisukohtade esitamiseks kulunud aega pidada kogu ulatuses põhjendatuks, kuid ülemäärane on

menetluse kiirendamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu, samuti

istungiks valmistumise ajakulu. Ringkonnakohus loeb menetluse kiirendamise taotluse

koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise

ajakuluks 0,5 tundi ning kohtuistungi ettevalmistavate toimingute ajakuluks 2 tundi. Sellest

tulenevalt on kostja esindaja P. Pallo põhjendatud ajakulu kokku 11,7 tundi ning kostja esindaja

H. Parisalu põhjendatud ajakulu kokku 5,1 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat P. Pallo tunnitasu

130 eurot (lisandub käibemaks) ja jurist H. Parisalu tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks),

mis ei ületa oluliselt vandeadvokaadi ja juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega

vaidluste puhul.

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on kostja teistkordse apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajatele

kokku 2602,26 eurot (11,7 tundi × 130 eurot/tund + 22% = 1855,62 eurot; 5,1 tundi ×

120 eurot/tund + 22% = 746,64 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Lisaks palus kostja hüvitada kohtuistungil osalemise tõttu tekkinud sõidukulu 37,61 eurot

(sh käibemaks). Kuna kostja lepinguline esindaja osales ringkonnakohtu istungil, oli tema sõit

Tallinnasse vajalik ning sõidukulu põhjendatud. Arvestades seda, et kostja lepinguline esindaja

esitas kulusid tõendavad dokumendid, on sõidukulu taotluses märgitud ulatuses ka tõendatud.

Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamise eest välja

mõista menetluskulude hüvitis 2639,87 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

määras viivist.

19.3. Kokkuvõttes tuleb hagejalt kostja kasuks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks mõista välja menetluskulude hüvitis 5990,27 eurot (2639,87+3350,4), koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)