2-21-19119/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19119

Kohtuasi

X hagi Y vastu kohustada Y andma nõusolek

08.07.2011 laenulepingu nr 11-040891 lisa sõlmimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Angela

Kase

Kostja Y, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar

Pilv ja Merilin Ojasaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

2. Rahuldada Y määruskaebus.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-21-19119

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 06.12.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) ja Swedbank AS-i vastu hagi,

milles palus tuvastada, et Swedbank AS võib 08.07.2011 laenulepingu nr 11-040891

(laenuleping) lisa sõlmida ilma kostja täiendava nõusolekuta, alternatiivselt kohustada kostjat

andma nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks ja laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamiseks

ning asendada see nõusolek kohtulahendiga.

2. Hageja esitas 24.01.2023 taotluse hagist loobumiseks, selgitades, et ta loobub hagist kuna

Swedbank AS kinnitas 10.03.2023 hagejale, et laenulepingu lisa ei näe ette tingimust, mis

paneks laenulepingu kehtivuse sõltuvusse siinses asjas tehtavast lahendist. Hageja on hagi

eesmärgi saavutanud ja menetluse jätkumiseks puudub sisuline vajadus. Hageja palus jätta

menetluskulud poolte endi kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus tegi 09.02.2024 määruse, millega võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas

menetluse. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, sest kostja

menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebamõistlik ja ebaõiglane.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis kostja hea usu põhimõtte vastaselt andmata

nõusoleku Swedbank AS-iga laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendataks hageja

kohustuse täitmise tähtaega. Tähtaja pikendamine oli hädavajalik, et Tallinn Paisu tn 5 asuv

kinnisasi, mis kuulub pooltele kaasomandina ja millele on seatud Swedbank AS-i kasuks

hüpoteek, ei läheks sundmüüki. Hageja ei suutnud oma kohustusi Swedbank AS-i ees

tähtaegselt täita.

3.2. Kuigi kostja võis sõlmida hüpoteegi seadmise lepingu teadmisel, et hageja täidab

kohustused Swedbank AS-i ees juba 08.07.2012, ei oleks kostja kaasomandi osa hüpoteegi alt

vabastatud enne kui hageja on oma kohustuse täielikult täitnud. Kuna hageja ei suutnud oma

kohustust täita hiljemalt 08.12.2021, siis kostja jaoks oleks olukord sama – kostja kaasomandi

osa tagaks jätkuvalt hageja võetud kohustusi kuni nende täieliku täitmiseni.

3.3. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse hagiga kostja vastu nõusoleku saamiseks, sest

kostja nõusolekut nõudis hagejalt Swedbank AS. Swedbank AS kinnitas hagejale alles pärast

Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2022 kohtuotsuse jõustumist, et laenulepingu lisa ei näe ette

tingimust, mis paneks laenulepingu kehtivuse sõltuvusse siinses asjas tehtavast lahendist. Seega

ei pöördunud hageja kohtusse põhjendamatult. Hageja saavutas hagiga taotletud eesmärgi.

Määruskaebus

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas, ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.

4.1. Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik TsMS

§ 162 lg 4 tähenduses. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja leiab

vastupidiselt, et hea usu põhimõtte vastane on eeldada, et kostja peab jääma igavesti oma varaga

hageja kohustusi tagama. Kostja sõlmis hüpoteegi seadmise lepingu teadmisega, et

laenulepingu tähtaeg on 08.07.2012. Kostja ei ole laenulepingu pooleks. Kostja on andnud

2-21-19119

korduvalt heast tahtest oma nõusoleku laenulepingu pikendamiseks – kokku on kostja andnud

nõusoleku pikendada laenulepingut üheksa aasta võrra.

4.2. Kohtuasja vajadus langes hageja jaoks ära juba 08.12.2021, kui hageja ja Swedbank AS

sõlmisid soovitud laenulepingu lisa. Hageja venitas hagist loobumise avaldusega aga kuni

24.11.2023, põhjustades sellega kostjale põhjendamatuid menetluskulusid.

4.3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.03.2022 määrusega maakohtu kohaldatud hagi

tagamise abinõu. Seetõttu ei omanud Swedbank AS-i poolt kostja nõusoleku küsimisest

loobumisel tähtsust varasem hagi tagamine.

4.4. Kostjal ei olnud kohustust anda laenulepingu lisa sõlmimiseks nõusolekut. Asjaolu, et

Swedbank AS hagejalt kostja nõusolekut nõudis, ei puuduta kostjat. Tegemist on hageja ja

Swedbank AS-i vahelise õigussuhtega.

Hageja seisukoht määruskaebuse kohta

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebemenetluses on

vaidluse all, kas maakohus jaotas menetluskulud õigesti, kui jättis need TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda (resolutsiooni p 2). Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463

lg 2 alusel jõustunud resolutsiooni p 1 osas.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 162 lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud.

Kui Swedbank AS ei saanud kostjalt nõuda nõusolekut laenulepingu lisa sõlmimiseks, siis ei

saa kostja nõusoleku andmata jätmist pidada ka kulude jaotamisel kostja hea usu põhimõtte

vastaseks käitumiseks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et laenulepingust tõusetunud

küsimused puudutasid üksnes selle osapooli – hagejat ja Swedbank AS-i. Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine siinse vaidluse asjaolusid

arvestades ei ole hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. See, kas Swedbank AS

nõudis hagejalt laenulepingu lisa sõlmimiseks kostja nõusolekut, ei sõltunud mingil moel

kostjast. Kuna kohtuasja põhjustas hageja, tuleb ka menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud,

välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud. Praeguses asjas ei tinginud hagist loobumist kostja käitumine.

10. Hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude

väljamõistmist TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud korras (TsMS § 150 lg 5). Ringkonnakohus jätab

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kuna

2-21-19119

määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ka määruskaebemenetlusega

seotud menetluskulud hageja kanda.

11. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kui maakohtu

määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene

teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)