2-21-14657/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada NEKI OÜ hagi Floyd IFS OÜ vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Floyd IFS OÜ-lt NEKI OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 2 874 eurot:

2.2. viivised 1 005,21 eurot perioodi 27. mai 2021 kuni 18. aprill 2024 eest;

2.3. lisanduvad viivised põhinõudelt 2 874 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19. aprillist 2024 kuni põhinõude

täitmiseni;

2.4. kahjuhüvitis 360 eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud 21% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja

enda kanda.

4. Jätta kostja menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda ja ülejäänud osas kostja

enda kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kohtuasja number

2-21-14657

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2024, Tallinn

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

NEKI OÜ hagi Floyd IFS OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

17 483,21 eurot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Hageja:

NEKI OÜ (rk 14099901)

Hageja esindaja: Tanel Riivits (lepinguline esindaja)

Kostja:

Floyd IFS OÜ (rk 11056541)

Kostja esindaja:

Vandeadvokaat Kristjan Aava

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

1. NEKI OÜ (hageja) esitas 17.09.2021 Harju Maakohtule hagi Floyd IFS OÜ (kostja) vastu

põhinõude 15 342 eurot, viiviste 481,85 eurot, kahjuhüvitise (kohtuvälised õigusabikulud) 432

eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt alates 07.09.2021 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Hageja nõude aluseks on töövõtuleping, milles pooled leppisid kokku hageja poolt hotellis

asukohaga Palma, Mallorca, Hispaania paigaldustööde teostamises. Töövõtuleping on sõlmitud

hageja poolt kostjale 11.12.2020 hinnapakkumise summas 27 000 eurot (koos käibemaksuga

32 400 eurot) esitamise ja 26.12.2020 kostja poolt selle aktsepteerimisega. Kirjalikku lepingut ei

sõlmitud. Hinnapakkumine hõlmas erisisustuse ja lahtise mööbli paigaldust, projekti kaasatud

töömeeste (paigaldajate) töötasu koos päevarahadega (5 töömeest, 6 päeva) ning majutust koos

töövahendite ja kinnitusfurnituuridega.

Hageja saatis 06.04.2021 kostjale ettemaksuarve nr 20406 summale 14 460 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja on arve tasunud. Kostjal tuli hagejale töövõtulepingu alusel tasuda veel

17 940 eurot. Tööd olid planeeritud teostada 19.04.-03.05.2021, objektil alustati töödega

20.04.2021. Kokkulepitud tööde tegemist objektil häirisid mitmed hagejast sõltumatud asjaolud -

puuduvad või ebatäpses mõõdus detailid paigaldamiseks, puuduvad furnituurid ja piiratud

võimalus nende soetamiseks, lõpetamata ehitustööd objektil jms. Ilmnenud puudustest ning

teostatud/teostamata tööde mahust informeeriti kostjat operatiivselt ja vahetult. Hageja lähetatud

paigaldajad lahkusid objektilt 07.05.2021, s.o 3 päeva hiljem planeeritust. Kostja esindaja esitas

hagejale esmased pretensioonid 07.05.2021, mida täiendati 17.05.2021 e-kirjas. Hageja leiab, et

esitatud pretensioonid on kogumis ainetud, need ei arvesta hagejast sõltumatuid asjaolusid, st et

töid teostati kaose tingimustes. Arvestades asjaolu, et kostja esindaja saabus objektile vahetult

enne paigaldajate lahkumist objektilt, ei ole hinnang tööde teostamisele/teostamata jätmisele

ning paigaldajate kompetentsusele ja objekti juhtimisvõimele ka objektiivne.

Hageja lähetatud paigaldajad teostasid töölepingule vastavad tööd maksimaalses mahus, sh

parima kvaliteediga. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks täiendavad arved alljärgnevalt: 1)

19.05.2021 arve nr 20410, tähtajaga 26.05.2021, summas 8 400 eurot, 2) 02.06.2021 arve nr

20414, tähtajaga 09.06.02021, summas 9 540 eurot ja 3) 02.06.2021 arve nr 20415, tähtajaga

09.06.2021, summas 6 126 eurot. Arved on esitatud vastavalt hinnapakkumistele ja seoses

lisatöödega. Paigaldajate viibimisega objektil 3 päeva planeeritust kauem ja lisatoimingute

tegemisega kasvas töövõtulepingu maksumus 6 126 euro võrra. Arvete esitamise järel on pooled

pidanud edutuid läbirääkimisi probleemi lahendamise osas. Kostja ei ole formuleerinud nn

puudusi selliselt, mis võimaldaks hinnata puuduste sisu ja kaalu töövõtulepingu täitmisel, sh

toonud välja summat, millises osas ta hageja teostatud töid ei aktsepteeri.

Hageja pöördus olukorra lahendamiseks lepingulise esindaja poole. 17.08.2021 pooled sõlmisid

suulise kompromissi ning 18.08.2021 saatis hageja kostja esindajale suuliselt arutatud ja

kinnitatud kompromissi tingimused. Kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale 17 229

eurot (koos käibemaksuga). Kohustuse täitmiseks esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr

20528, tasumise tähtajaga 25.08.2021. Kompromissisumma jäi tähtaegselt hagejale tasumata ja

29.08.2021 saatis kostja seaduslik esindaja hagejale pretensiooni, milles avaldab, et ei ole

17.08.2021 kompromissi aktsepteerinud ega kavatse seda ka aktsepteerida. Kostja keeldub

tasumast lisatöid 3 tööpäeva ulatuses ning osundab väljamakse võimatusele 17 940 euro ulatuses

seoses töövõtulepingu rikkumisega hageja poolt. Kostja pretensioon on vastuoluline. Esiteks

kostja sõnul on objekt 29.08.2021 seisuga hageja tõttu lõpptellijale üle andmata. Poolte vaheline

tava ja praktika ei näe ette tööde üleandmist-vastuvõtmist. Ka sel korral ei olnud see tasu

maksmise eeltingimuseks. Teiseks kui töövõtulepingu alusel tegemata tööd on kostja poolt

tehtud ja/või tuvastatud puudused kostja poolt likvideeritud, siis tekib küsimus objekti

lõpptellijale üleandmise võimatuse ning üleandmise võimatuse seos hagejaga. Kolmandaks

kostja keeldub aktsepteerimast 17.08.2021 arutatud ning hiljem kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis lähetatud kompromissitingimusi ning selle alusel kostjale tasumiseks

väljastatud arvet nr 20528, samas on hagejale 30.08.2021 laekunud kostja poolt ülekanne

summas 8 724 eurot, mis on osa töövõtulepingujärgselt kokku lepitud tasust.

Hageja leiab, et on teostanud lepingujärgsed tööd, millest tulenevalt on hageja täitnud oma

lepingulise kohustuse kohaselt. Töövõtulepingu ese on paigaldusteenus, mis ei eelda

üleandmist-vastuvõtmist. Seda ei näe ette ka poolte vahel välja kujunenud tava ja praktika.

Kostja ei ole tänaseni formuleerinud selgelt ja ühemõtteliselt pretensioone ja nende seost

töövõtulepingujärgse tasuga.

Hageja nõuab kostjalt põhikohustusena 15 342 eurot tasumist (8 400 + 9 540 + 6 126 – 8 724).

Hageja arvestab viiviseid VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras põhinõuetelt järgmiselt: 1)

arve nr 20410, 8 400 eurot – perioodi 27.05.-30.08.2021 eest 176,75 eurot; 2) arve nr 20414,

9 540 eurot – perioodi 10.06.-30.08.2021 eest 171,46 eurot; 3) arve nr 20414, 9 216 eurot –

perioodi 31.08.-06.09.2021 eest 14,14 eurot; 4) arve nr 20415, 6 126 eurot – perioodi 10.06.-

06.09.2021 eest 119,50 eurot. Viivis kokku 481,85 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis.

Hagejal tekkis õigusabikulu 432 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 3 töötunnile koos

käibemaksuga. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises, nõudeavalduse esitamises ning

kohtuväliste läbirääkimiste pidamises kostjaga ning hõlmab endas hageja õigusnõustamist

kohtuväliste läbirääkimistega seoses. Kõnealused kulutused õigusabile on hageja oma esindajale

tasunud.

2. 27.10.2021 vastuse kohaselt hageja ei vaidlusta, et pooltevahelist õigussuhet reguleerib enam

kui üks töövõtuleping. Hagejal on kostja vastu rahaline nõue ainult lepingust, mis puudutab

paigaldustöid hotellis asukohaga Palma, Mallorca, Hispaania. Palma objekti hinnapakkumise

järgsest maksumusest 32 400 eurot koos käibemaksuga on kostja hagejale tasunud kokku 23 184

eurot, s.o 14 460 eurot ettemaksuna ning 8740 eurot 17.08.2021 suulises vormis sõlmitud ja

hiljem tühistatud kompromissi alusel. Seega on hageja hinnapakkumise järgne põhinõude jääk

seoses Palma objektiga 9216 eurot, millele lisandub tasu lisatööde eest. Kostja vastuse järgi

hageja rikkus oluliselt Akillese lepingut, samas on kostja lepingu olulise rikkumise kontekstis

teinud üksnes lakoonilise avalduse objektile mittetulekuga seoses. Hageja ei ole mitte mingil

viisil pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud ega andnud alust töövõtulepingu ühepoolseks

lõpetamiseks kostja poolt. Leping jäi kokkuvõttes täitmata kostja poolsete lepingutingimuste

oluliste muutmise (muutus paigalduse teostamise aeg ja tingimused) ning sellega seotud lepingu

maksumuse muutuse tõttu (muutunud tingimuste kontekstis muutus ka lepingu hind). Kostja

vastuse lisaks olev ettemaksu arve ei hõlma endas tasu paigaldusteenuse eest. See on ettemaks

lepingu täitmise tagamiseks vajalike toimingute ja ettevalmistuste eest. Kuivõrd ettemaks on

pooltevahelise tava ja praktika osa, ei saa ettemaks ning selle funktsioon olla kostjale

üllatuslikud. Hageja kostja ettemaksu tagastamise nõuet seoses Akillese objektiga ei tunnista.

17.08.2021 suulises vormis sõlmitud kompromissi, mis lähetati hageja poolt kostjale kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis 18.08.2021, raames oli hageja valmis tagastama kostjale

Akilles objektiga seoses 50% tasutud ettemaksust ning kandma väidetava hagejale tekitatud

kahju Palma objektiga seoses 2395 eurot. Hageja rõhutab, et kuigi ta oli kohtuväliselt nõus

saadud ettemaksu 50% ulatuses kostjale tagastama, ei väljendanud see lõplikult nõustumist

tagastusnõudega. Tegemist oli pelgalt õigusrahu kaalutlusel tehtud avaldusega. Kuivõrd kostja

kompromissist keeldus, ei ole pooled muuhulgas sõlminud kokkulepet tekitatud kahjude

hüvitamisega seoses ning selle nõude olemasoluga ei ole hageja ka hagiavalduse esitamisel

arvestanud. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse 29.08.2021. Kuna poolte vahel on vaieldavad

nõuded, siis on tasaarvestuse tegemine võimatu. Hageja nõue on tasaarvestamata ning seega

kehtiv. Hageja hinnangul tuleb kostjal selgitada ja tõendada tekitatud kahju ja selle koosseis,

hindamaks selle asjakohasust ning võtmaks seisukoht osalise tasaarvestuse põhjendatuse osas

seoses Palma objektiga.

3. 23.11.2022 hageja täiendavate selgituste kohaselt oli kostja pakkumise tegemise eel andnud

hagejale ette nimekirja paigaldamisele minevatest esemetest ja nende kogustest. Seejuures lahtise

mööbli puhul oli olemas pelgalt üldsõnaline loetelu (s.o stiilis voodi, lamp, laud). Puudusid

joonised, detailsed kirjeldused mööbliesemetest vms. Seega võis ainult aimata, milline

nimekirjas toodud ese on ning kui lihtne või keeruline saab olema selle paigaldamine.

Paigaldatavad esemed tarnis objektile kostja Rootsi partner, mitte hageja või kostja. Erisisustuse

puhul peeti täiendavalt arutelu selle üle, kas konkreetne ese vajab paigaldamist või monteerimist.

Vastasel juhul ei oleks olnud võimalik anda adekvaatset hinnangut selle paigaldamise ajakulule.

Lahtise mööbli puhul hõlmas tasukokkulepe 1190 ühiku paigaldamist. Ühikute all peeti silmas

selliseid esemeid nagu laud, tool, nagi, prügikast jms hotellitoale iseloomulikud esemed. Kuivõrd

eelinformatsioon oli üldsõnaline ja muutuv, oli pakkumise põhirõhk meeste arvul ja tööpäevade

arvul objektil. Paigaldus kostja poolt eeldatavas mahus pidi hageja hinnangul saama teostatud 5

töömehe poolt 6 päeva jooksul. Kostja nõustus sellega. Seega sõlmisid pooled tasu kokkulepe

selliselt, et paigalduseteenust osutatakse 5 töömehe (paigaldaja) poolt 6 päeva jooksul. Sellest

täpsemalt hõlmas tasukokkulepe järgmiseid toiminguid: veokilt mahalaadimine, lahti pakkimine,

puhastamine, vajadusel seinale kinnitamine, pakkematerjalide ladustamine ühes kohas, lahtise

mööbli jm esemete paigaldust vastavalt spetsifikatsioonidele. Kokku erinevaid esemeid 1190 tk

hotellitubades ja avalikus ruumis. Töövõtulepingu alusel kokkulepitud tasu hõlmas 5 töömehe

(paigaldaja) töötasu koos päevarahadega 6 päeva kohta ning majutust koos töövahendite ja

kinnitusfurnituuridega, s.o paigaldust ja sinna juurde kuuluvaid toiminguid. Oma olemuselt

vastab see fikseeritud tasu põhimõttele. Seega oleks kostja pretensioon kokkulepitud tasu

mittemaksmisega põhjendatud eelkõige juhul kui objektil ei viibinud 5 töömeest 6 päeva.

Kuivõrd see tingimus oli hageja poolest täidetud, on kostja pretensioon selles osas ainetu.

Hagejal on õiguspärane ootus tasule kokkulepitud ulatuses. Tööde loend ja sisu olid ajas

muutuvad. Eelinformatsioon muutus korduvalt. Hageja esitatust nähtuvad muutused kuupäeva

lõikes, samuti muutus töösisus ja detailide mahus ning seda objektile mineku eel. Mõned tooted

jäid nimekirjast välja juba enne objektile minekut, mõne toote paigaldamise võimatus selgus

alles objektil (toode puudus või seda ei lubatud paigaldada), mõne toote puhul tuli muuta

ühendusi, lisaks suurenes ajakulu mööbli transpordi ning paigaldusele detailide rohkuse tõttu

jms. Arvestades asjaolusid kogumis ei ole võimalik lähtuda töö valmiduse hindamisel algselt

aluseks võetud tööde nimekirjast ja kogusest. See saab olla üksnes informatiivne baas,

hindamaks mida teenus kui selline endast üldse kujutas. 03.05.2021 seisuga oli hageja

paigaldajate poolt tehtud nii palju kokkuleppelisi töid kui olukord objektil võimaldas.

Kokkuleppe täitmist selle täies mahus ei soosinud objektil toimuv. Esiteks, see ei olnud pelgalt

hageja ja kostja objekt. Teiseks tuleb arvestada kultuuriruumi eripäraga. Töövõtulepingu

täitmine leidis aset Hispaanias, mille töökultuur ei ole võrreldav Eesti omaga. Eestkätt osas, mis

puudutab tähtaegu ja nende jälgimise distsipliini. Näiteks pöörduti kokkuleppel kohaliku meistri

poole kumerate peeglite väljalõikamiseks ja lihvimiseks. Peeglid seevastu objektile ei jõudnud,

mistõttu ei saanud hageja neid ka paigaldada. See on asjaolu, mida hageja ei saanud omalt poolt

mõjutada. Hagejaga kokkulepitud ülesandeks oli üksnes paigaldustööd kindlate päevade ulatuses

ja ta ei pidanud jagama paigaldatavate objektide tarneriske. Sellised kokkulepped poolte vahel

puudusid.

Täiendava tasunõude osas hageja selgitab, et hageja lähetatud paigaldajad lahkusid objektilt

07.05.2021, s.o 3 päeva hiljem kui planeeritud. Tulenevalt asjaolust, et hageja poolt lähetatud

paigaldajad viibisid objektil 3 päeva planeeritust kauem ning tegid lisatoiminguid, kasvas

töövõtulepingu maksumus 6126 euro võrra. Lisatasu kujunemist on hageja kostjale selgitanud

(hagiavalduse lisa nr 8.1). Pooltevaheline tasukokkulepe hõlmas konkreetselt 6 tööpäeva. Sellest

kantuna ei saa eeldada, et paigaldajad viibivad objektil määramatu arv päevi ilma lisatasuta.

Lisatasu on põhjendatud mitte niivõrd lisatööde kui pikeneva tööaja tõttu, kusjuures see ei

tulenenud hagejast. Hageja paigaldajad ei saanud ette näha ega mõjutada ilmnenud kaost

objektil. Enamgi veel, ka kostja lubas hagejale, et objektil saab töötada pidevalt ja

kombineeritult.

Tasunõude sissenõutavuse osas hageja selgitab, et hageja ja kostja lähtusid tasu sissenõutavuse

hindamisel töö valmimisest ja ülevaatamise võimaluse andmisest VÕS § 637 lg-te 3 ja 5

tähenduses. See on kooskõlas tava ja praktikaga. Ehk et paigaldustöid ei võetagi vastu akti

vormis, millist kokkulepet poolte polnudki. Tööd olid teostatud maksimaalselt võimalikus mahus

04.05.2021 seisuga. Paigaldajad lahkusid objektilt 07.05.2021. Paigaldajate lahkumise eel oli

objektile jõudnud ka kostja esindaja, kellega koos vaadati tehtud tööd objektil üle. Muuhulgas

tehti kostja esindaja juhtimisel vajalikke ümberkorraldusi. Seega olid tööd tehtud, kostja esindaja

poolt üle vaadatud ning kõigele lisaks viidud kostja esindajale meelepärasesse konditsiooni. Tasu

on muutunud sissenõutavaks koos paigaldajate lahkumisega objektilt, st hiljemalt 08.05.2021.

Kostja ei ole esitanud hagejale tõsiselt võetavaid pretensioone seoses töö mittekohase tegemise

vms. Võrreldes varasemate analoogsete projektidega olid sel korral objektil püsivalt kohal klient

ja kliendi poolt kaasatud objektijuht. Mitte keegi neist ei esitanud pretensioone hageja poolt

saadetud paigaldajate tööle. Arvestades asjaolusid kogumis on kostja vastuväited tasu

mittemaksmise osas kogumis paljasõnalised ning alusetud.

4. 15.03.2023 seisukohas hageja leiab, et kostja vastuväide ajaarvestuse puudumise kohta ei

päde. Pakkumise põhirõhk oli meeste arvul ja tööpäevade arvul objektil. Juhul kui ajafaktor ei

oleks omanud lepingu hinna kujunemisel rolli, ei oleks hageja seda pakkumises esile toonud.

Seega on ilmne, et lepingu hind ja aeg on omavahel seotud. Töövõtuleping sõlmiti järgmistel

tingimustel: 5 paigaldajat ning 11 päeva objektil, millest 6 päeva oli arvestatud eri sisustuse

paigaldamiseks (hotelli avalik osa) ja 5 päeva lahtise mööbli paigaldamiseks (hotelli avalik osa ja

numbritoad). Tegelikkuses viibisid paigaldajad objektil perioodil 20.04.2021 kuni 07.05.2021,

s.o 17 päeva. Paigaldajad viibisid objektil ajaliselt kauem ning seda objekti, mitte töömeeste süü

või vaba tahte tõttu. Detailne tööaja kirjeldus kajastub hagi lisas nr 8.1. Sellega on tõendatud nii

töö periood kui teostatud tööd ja nende maht päevade lõikes. Faktiliselt olid paigaldustööd

maksimaalselt võimalikus mahus tehtud 04.05.2021 seisuga. Paigaldajad jäid objektile ootama

kostja esindaja saabumist. Kostja esindaja saabus objektile 06.05.2021 õhtul ning hakkas

paigaldajatele viivitamatult käsklusi jagama ilma, et oleks end objektil toimuvaga adekvaatselt

kurssi viinud. Paigaldajad tulid kostjale vastu ning tegid kostja esindajaga koostööd veel sama

päeva õhtul ja järgmisel päeval, misjärel lahkusid objektilt. Seega ei saa paigaldajatele ette heita

koostöövalmiduse puudumist vms.

Objekti eel kostjalt saadud joonised ja loetelu puudutas üksnes eri mööbli paigaldust. Lahtise

mööbli osas oli hagejale esitatud üksnes inglisekeelne toodete loetelu, ei enamat. Seetõttu sai ka

hinnapakkumine olla oletuslik. Näiteks eeldas hageja, et voodi koosneb peatsist ja raamist, mis

on vaja viia ühelt korruselt teisele. Alles objektil selgus, et voodi peats koosneb eraldi

detailidest, mis on vaja kokku panna ning lisaks veel seina kinnitada. Seejuures tuli igas

numbritoas oodata elektriku järele, kes voodi peatsis elektri ühendustöid tegi. Need on

lisatoimingud ja lisaaeg, mida hageja ei saanud hinnapakkumist tehes ette näha. Näiteks lahtise

mööbli osas olid hagejal olemas korruste plaanid. Seejuures puudus selgus mitu eset ja millisesse

numbrituppa on planeeritud. Eelinfo kohaselt pidi tellija poolt viibima objektil nn korraldaja, kes

pidavat jagama lahtise mööbli osas instruktsioone. Tegelikkuses viibis antud isik objektil harva

ning esemed jäid poolelioleva ehitustöö tõttu kas paigaldamata või paigaldati märkamatult

ümber. Kostja eirab täielikult faktilisi asjaolusid ning nende mõju. Muuhulgas ei ole kostja

hinnang paigaldajate tööle objektiivne. Käesoleval juhul tuleb arvestada mitmeid asjaolusid (s.o

objekt ei olnud paigaldamiseks valmis, võõras kultuuriruum ning sellega kaasnevad eripärad

jms), nende mõju resultaadile ning rolli pretensiooni põhjendatuse ja võimaliku kahju tekkimisel

ja suuruses. Kõiki nimetatud asjaolusid tuleb arvestada hindamaks hageja nn süüd objekti

pikenemisel ning saavutatud tulemusel. On ilmne, et mitmeid asjaolusid ei saanud hageja

hinnapakkumist tehes ette näha ega mõjutada objektil. Seega on äärmiselt küsitav, kas kostja nn

pretensioonid on põhjendatud ja kas sellega saab kostjale kaasneda kahju hageja

tegevuse/tegevusetuse tõttu ning kui, siis millises ulatuses. Ühtlasi tuleb käesoleval juhul

arvestada, et kostja esindaja saabus objektile n-ö viimasel minutil. Seega ei ole kostja hinnang

tööde teostamisele/teostamata jätmisele ning paigaldajate kompetentsusele ja objekti

juhtimisvõimele ilmselgelt ka objektiivne. Kostja on läbivalt viidanud kahju tekkimisele ning

teinud kahju arvelt tasaarvestuse. Seejuures kahju teke ja selle suurus on täies ulatuses

tõendamata. 12.10.2021 vastuses hagile p-s 2.18 osundab kostja, et tekkinud kahju kantud kulude

tähenduses on võimalik tõendada. Seni ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis

lubab jaatada tekitatud kahju nõuet summas 2395 eurot + km või mistahes muus summas.

Kuivõrd kostja tõendamiskoormis on täitmata, on kahjunõue vaieldav ning seda ei saa hageja

nõudega tasaarvestada. Hageja vaidleb vastu kahjunõudele ja seda ei tunnista. Hagi lisaks nr 5

olev pretensioon ja sellele järgnenud kirjavahetus on sõna-sõna vastu olukord ega ole seega

piisav mistahes kahjunõude jaatamiseks. See eeldab konkreetseid tõendeid kostja poolt.

Kostja väited tekitatud kahju osas on vastuolulised. Hageja on arvestanud tasaarvestuse

tegemisel kahjuga summas 2395 eurot. Samas osundab kostja 14.12.2022 seisukoha p-s 3.12

VÕS § 127 lg 6 sätestatule, millest võib järeldada kostja soovi saada kahjuhüvitist suuremas

mahus kui 2395 eurot.

Kostja tugineb tehtud tasaarvestusele. Seejuures tasaarvestuse sisu on hageja hinnangul

lubamatu. Kuivõrd hageja ei ole tasaarvestust aktsepteerinud ega aktsepteeri, tuleb kostjal esitada

selgitused ja tõendid oma nõuete kohta.

Seoses Akillese objektiga puudub hagejal paigaldustööde mitteteostamisest hoolimata kohustus

ettemaksu tagastamiseks. Akilles objektile pidi minema töid teostama äriühing I OÜ, kellele

hageja tasus kostja poolt tasutud ettemaksest 3000 eurot. Nimetatud summat ei ole I OÜ kostjale

tagastanud. Hageja panustas aega ja energiat leidmaks Akilles objektile paigaldajad vastavalt

kostja sisendile ning selle muutusele ajas. See eeldas alustavalt suhtlust ca 6 äriühinguga, hiljem

suhtlust töömeestega seoses objekti viibimisega jms. Kokku panustas hageja oma isiklikku aega

Akilles objektiga seoses perioodil 31.01.2021 kuni 26.03.2021 ehk ligi 2 kuud ja ajalises ulatuses

kokku julge 48 tundi. Ehitustöövõtu turul on keskmine töötunnihind 65 eurot. Sinna vahemikku

mahub ca 20 e-kirja ning ca 100 telefonikõnet. Kostja ei saa eeldada, et hageja pidi seda kõike

tegema tasuta. Arvestades, et paigaldus ning selle korraldamine on hageja majandus-ja

kutsetegevuseks, hageja viis läbi eelkirjeldatud toimingud kostja huvides ja hagejal on VÕS §

1023 lg 2 alusel kostja vastu tasunõue.

I OÜ-le sooritatud ülekannet ületava osa ettemaksest ongi hageja arvestanud oma töö ja panuse

katteks käsundita asjaajamise sätete alusel. Ja seda eelduslikult vähemalt 3744 euro ulatuses, 48

h x 65 eur/h +km (lisa 1 - ehitusalase konsultatsiooni keskmine hind). Seega puudub hagejal

kostjale ettemaksu tagastamise kohustus ning tasutud ettemaksu ei ole ka võimalik hageja

nõudega tasaarvestada. Kostja viitab tasaarvestatavale nõudele summas 6432 eurot. Hagejal on

kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded summas 3744 eurot, millele lisandub I

OÜ-le sooritatud ülekanne summas 3000 eurot seoses Akilles objektiga. Eeltoodust tulenevalt

esitabki hageja tasaarvestuse avalduse 6342 eurot puudutavas osas (ennetavalt kui kohus peab

kostja nõuet hageja vastu antud summa ulatuses põhjendatuks).

5. 22.03.2024 seisukohas hageja selgitab, et hagiavalduse lisas 8.1 on kostjale esitatud

toimingud koos toimingute ajakuludega ehk selles ulatuses ja ajal oli ületatud esialgne

kokkuleppeline tööperiood ning maht, mis oli tavamõistes lisatöö sama koostöö suhte pinnalt.

Hagiavalduse lisa 8.1 palubki hageja kohtul käsitleda kui arvestust, mis oli esitatud 09.06.2021

arve nr 20415 summas 6 126 eurot aluseks. Tegemist pole mitte kulutustega, vaid teostatud

töödega peamiselt seetõttu, et hagejast sõltumatutel põhjustel tekkisid viivitused, millele kostja

vastu vaielnud pole. Pooltevahelise koostöö lepingu oluline osa oli selle kestvusel, millest

kantuna üleüldse esitas hageja koostöö alguses hinnapakkumise, arvestades kostja antud

andmetega. Tööde käigus hakkasid tekkima erinevad takistused ja tööperiood pikenes.

Ehitustöövõtu praktikas ei ole ebatavaline, et väljutakse esialgse lepingu piiridest, seda nii tööaja

kui töömahu tähenduses. Samuti pole ebatavaline, et selle ületamisel esitataksegi tellijale lisa-

arve. Hispaania objektil esines segadust ja hagejast sõltumatuid asjaolusid keskmisest tunduvalt

rohkem, mis omakorda põhjustaski 6126 eurose lisaarve esitamise kostjale. Pooled ei olnud

kokku leppinud ega välistanud, et hinnapakkumise järgse tasu sisse peab mahtuma kindel

tööperioodi, mille ületamisel kostjale lisaarvet esitada ei või. Tekkinud olukorrani viis kostjalt

saadud ebapiisav info, tööde venimine hagejast sõltumatutel tingimustel. Paigaldustööd ei ole

tavamõttes millegi loomine, seda eraldiseisvalt üle anda tavamõistes võimalik pole. See on kas

teostatud või on mitte. Kostja pole puuduseid tõendanud.

Kostja on läbivalt tuginenud sellele, et tema on tööd vaidlustanud. Faktiliselt küll, kuid esiteks

ebamõistliku aja möödudes, millega on minetanud tööde vastuvõtmisest keeldumise õiguse.

Teiseks ei olnud pooled kokku leppinud selles et tasunõue muutuks sissenõutavaks vaid tööde

üleandmisega ja kostja poolt vastuvõtmisega. Kolmandaks kostja on küll vastu vaielnud tööde

mitte vastuvõtmisele, kuid sellise tingimuse leiutas ta alles tööde valmimise järgselt. Hageja

leiab, et kostja on käitunud pahauskselt, kui peale tööde teostamist asus nimetama tingimusi,

milles polnud kokku lepitud ja põhjendas sellega tasu mittemaksmist, millest sai hageja kahjusid.

Nimelt pidi hageja oma töötajatele töötasud välja maksma lisapäevade eest.

Kui kostja pidevalt väidab, et tööd on üleandmata ning aktsepteerimata (millistes kokkulepet

polnud), siis miks tasus ta arve osaliselt peale kompromissläbirääkimisi, mis puudutas just nimelt

hageja põhinõuet. Hageja leiab, et kostja on tegelikult nõude sellega õigeks võtnud.

Muus osas jääb hageja täielikult esitatud hagiavalduse ja kõigi tõendite juurde, vaieldes vastu

kostja seisukohtadele ning tasaarvelduse avaldusele.

Kostja seisukoht

6. 12.10.2021 seisukohas kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja ja kostja vahelisi õigussuhteid reguleerib rohkem kui üks töövõtuleping, mitte ainult üks

leping nagu see on avaldatud hagiavalduses. Hispaanias, Palmas hotellimööbli paigaldamiseks

hinnapakkumise kohaselt tuli paigaldustööd hagejal valmis teha 27 000 euro eest, millele

lisandus käibemaks, kokku 32 400 eurot. Lisaks Palma hotelli paigaldustöödele leppisid pooled

kokku ka mööbli paigaldamises Rootsis, Akillese objektil. Akillese objekti eest väljastas hageja

kostjale arve 20 399 summas 5 285 eurot, lisandub käibemaks, mis on kostja poolt tasutud

13.03.2021. Akillese objektil hageja tööle ei asunudki, mistõttu on kostja hageja poole

pöördunud nõudega ettemaksu tagastamiseks. Kostja hinnangul tuleb ettemaksu tagastusnõuet

lugeda kostja taganemisavalduseks VÕS § 188 lg 1 mõistes. Vaidlus puudub selles, et hageja ei

ole kostjale arvel 2039 märgitud ettemaksu osas hagejale mistahes töid teinud. Kostja on

hagejale tasunud: 1) arve 20399, summas 6 342 eurot, Akillese objekti eest; 2) arve 20406,

summas 14 460 eurot, Palma objekti ettemaks; 3) arvest 20528 summas 8 724 eurot. Kokku

tasutud hagejale 29 526 eurot. Lisaks on kostja saanud hageja tegevuse tõttu kahju seoses

sellega, et hageja jättis Palma objektil tööd tegemata, s.h objekti koristamata ning objekti

üleandmise vormistamata, sellesisuline pretensioon on lisatud hagiavaldusele. Kostja avaldab,

et tööde lõpetamata jätmisest on kostjale tekkinud kahju summas 2 395 eurot, millele lisandub

käibemaks, mis on tasaarvestatud hageja nõudega 29.08.2021.

Hageja ei ole Akillese objektil tööle asunud, mistõttu puudub hagejal Akillese objekti eest

mistahes tasunõue. Hageja tegi kostjale mööbli paigaldustööde pakkumise Akillese objektil,

maksumusega 16 400 eurot, mille kostja kinnitas ettemaksu arve tasumisega. Tulenevalt

eeltoodust saab lugeda, et leping sai pooltele täitmiseks kohustuslikuks. Hageja ei läinud märtsis

2021 Rootsi Akillese objektile mööblit paigaldama, kuigi pooled olid töödes kokku leppinud.

Tulenevalt eeltoodust ei ole hageja arve 20399 aluseks olevaid töid teinud ning kostja on arve

20399 alusel tasutud ettemaksu tagasi nõudnud. Eeltoodu valguses on Akillese leping lõppenud

kostjapoolse taganemisega, hageja olulise lepingurikkumise tõttu.

Lisaks alusetult tasutud ettemaksule tasaarvestas kostja hageja töövõtulepingust tuleneva

nõudega Palma objektil kostjale tekkinud kahju summas 2 395 eurot (lisandub käibemaks),

mille aluseks on kostja poolt kantud kulud Palma objekti tööde lõpetamisel.

Kokkuvõttes on kostja tasaarvestanud hageja nõuetega tagastamisele kuuluva ettemaksu summas

5 285 eurot + km (s.o 6 342 km-ga) ning kahjuhüvitise summas 2 395 eurot + km (s.o 2 874 km-

ga), ehk kokku 9 216 eurot. Arvestades, et kostja on hagejale tasunud Palma objekti eest arve

20406 ja osaliselt arve 20528 kokku summas 23 184 eurot, on tasaarvestuse ja arvete tasumise

tulemusel lõppenud hageja nõuded kostja vastu 32 400 euro ulatuses ehk kõik hageja nõuded,

mis tal said kostja vastu tekkida Palma hotellis mööbli paigaldustöödest, arvestades hageja poolt

tehtud hinnapakkumist, mis oli 27 000 eurot +km (s.o kokku 32 400 eurot).

Kostjale ei ole aru saada ning seda ei nähtu ka hagile lisatud tõenditest, et missugustele

faktilistele asjaoludele tuginedes nõutakse kostjalt juba tasutud arvetele täiendavalt arvete 20410,

20414 ja 20415 tasumist. Käesoleval juhul on hageja teinud kostjale hinnapakkumise Palma

hotellis mööbli paigaldamiseks summas kokku 32 400 eurot (koos käibemaksuga). Mistahes

lisatöödes kokku lepitud ei ole, samuti ei ole kostja hagile lisatud arveid mitte kunagi

aktsepteerinud ega neid ka enda raamatupidamises kajastanud. Pooled ei ole sõlminud mistahes

suusõnalisi kompromisse.

7. 14.12.2022 vastuses kostja selgitab, et pooled leppisid kokku mööbli paigaldamises, mitte

ajaarvestusega teenustöödes, mistõttu on hageja täiendav tasunõue alusetu.

Hageja üheks väiteks on, et lepingu esemeks olevad tööd olid sedavõrd ebaselged, et leping

sõlmiti ilma kindla eesmärgita ning lepiti kokku ainult selles, et paigaldustööd tellitakse viie

töömehega kuue päeva jooksul. Kostja vaidleb sellisele väitele vastu. Hagejale oli väga täpselt

teada nii paigaldatava mööbli maht, tehnilised tingimused ning kirjeldused juba enne

hinnapakkumise tegemist. Kostja esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest ning sellele lisatud

dokumentidest ja joonistest nähtub nii tööde maht kui ka tehniline spetsifikatsioon, mille

tegemiseks kostja hinnapakkumist ootas. 30.09.2020 pöördus kostja esindaja P K hageja esindaja

M P poole päringuga Hispaanias, Mallorcas asuva Palma hotelli juures mööbli paigaldustööde

tegemiseks, saates hagejale tabeli paigaldatava mööbli kirjeldusega, kui ka kogustega. Viidatud

päringut on hageja täiendanud enda 12.10.2020 e-kirjaga, millele olid lisatud nii hotelli korruste

plaanid kui ka mööbli monteerimise juhendid. Eeltoodud asjaolude valguses on ilmne, et

pooltevaheline õigussuhe vastab töövõtulepingu sätetele. Käesoleval juhul tuli hagejal

paigaldada ja monteerida mööblit koguses ning viisil nagu oli kostja poolt edastatud joonistel

näidatud ning kostjal tuli hagejale selle eest tasuda kokku 27 000 eurot, millele lisandus

käibemaks. Viidatud asjaolu tõendamiseks lisab kostja koopia 26.12.2020 e-kirjast koos

tellimuse kirjeldusega. Käesoleval juhul on leping sõlmitud pakkumuste vahetamise teel selliselt,

et kostja on kinnitanud hageja hinnapakkumise sobivust, seetõttu on hageja hinnapakkumine

lepingu osaks ning hagejale siduv. Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et hageja pidi paigaldama

Palma hotellis hinnapakkumise aluseks oleva mööbli ning kostja pidi hagejale selle eest tasuma

27 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu tasustamisel ei omanud tähtsust, kas mööbel

monteeritakse kokku kolme päevaga või kuue päevaga. Ajaarvestuse tööde kestvuse osas on

hageja ise avaldanud, kuid sellest ei sõltunud tööde maksumus. Vastupidisel juhul oleks hageja

võinud ühepoolselt avaldada, et planeerib tööd valmis saada ühe päevaga ning seejärel alates

teisest päevast asuda kostjalt lisatasu nõudma - ühesõnaga, pooled leppisid kokku konkreetses

töös, mitte teenuse osutamises ajaarvestuse alusel.

Kostja on lepingu esemeks olevate tööde eest tasunud ning tasumata osas hageja nõude enda

nõuetega hageja vastu tasaarvestanud, mistõttu on hagi alusetu ning tuleks jätta rahuldamata.

Käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline silmas pidada, et Akillese objektil, mille eest hageja

sai kostjalt 13.03.2021 ülekandega ettemaksu summas 6 342 eurot, ei ole hageja mitte kunagi

tööle asunud, see tähendab, et tasutud ettemaksu eest ei ole hageja töid teinud. Akillese objektil

tegid paigaldustööd ära W OÜ ja F OÜ, mille tõendamiseks lisab kostja koopiad viidatud

äriühingute poolt väljastatud arvetest, mille valguses on tõendatud, et hageja 12.03.2020 saadud

ettemaksu ulatuses kostjale töid teinud ei ole. 05.07.2021 saatis kostja hagejale nõude ettemaksu

tagastamiseks, milles palus 13.03.2021 tasutud 6 342,00 eurot tagastada, kostja hinnangul vastab

kõnealune nõue ka lepingust taganemise tahteavaldusele VÕS § 116 lg 1 mõistes, mille kohaselt

võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

oluliselt rikkunud. Oluliseks rikkumiseks peab kostja käesoleval juhul seda, et hageja muutis

peale esialgse hinnapakkumise tegemist ning ettemaksu saamist tööde maksumust, mille

tulemusel hageja Akillese objektil töid teinud pole.

Lisaks ettemaksu tagastamise nõudele on kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas

2 395 eurot käibemaksuta. Kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et hageja lahkus Palma

hotelli objektil enne paigaldustööde lõppu, mistõttu jäid tööd hageja poolt lõpuni tegemata ja

kostjal tuli endal tööd lõpetada. Tööde lõpetamata jätmise ja puuduste osas on kostja saatnud

hagejale pretensiooni 17.05.2021, milles heidab ette nii seda, et tööd tehti ebakvaliteetselt kui ka

seda, et tööd jäeti üldse lõpetamata. Võttes arvesse, et hageja ei teinud kokku lepitud mööbli

paigaldustöid lõpuni, samuti arvestades, et tööde lõpetamisel tuli kostjal kasutada enda tööjõudu

ja kanda sellega seotud kulusid, kalkuleeris kostja enda kahjuks 2 395 eurot. Kostja palub enda

kahju hüvitamise nõude puhul kohaldada VÕS § 127 lg-t 6, mille kohaselt kui kahju tekitamine

on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju

tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kostja selgitab, et

täpse suuruse kindlaks tegemine on keeruline seetõttu, et kostja on kahjuks kalkuleerinud kulud,

mis on seotud oma töö ümber korraldamisega, võttes arvesse, et hageja jättis tööd Palma hotellis

lõpetamata. Alusetu ettemaksu ja kahju hüvitamise nõude on kostja tasaarvestanud juba enda

pretensioonis hagejale kuupäevast 29.08.2021, tasaarvestava tahteavalduse on kostja teinud ka

vastuses hagiavaldusele, kuupäevast 12.10.2021.

Kokkuvõttes tuli kostjal tasuda hagejale 32 400 eurot, millest: 1) 12 050 eurot, millele lisandus

käibemaks (kokku 14 460 eurot) on kostja tasunud 09.04.2021; 2) 7 270 eurot, millele lisandus

käibemaks (kokku 8 724 eurot) on kostja tasunud 30.08.2021; 3) 2 395 eurot käibemaksuta on

kostja hageja nõudest tasaarvestanud seoses tööde lõpetamata jätmisega enda 29.08.2021 teates;

4) 5 285 eurot, millele lisandus käibemaks (kokku 6 342 eurot) on kostja hageja nõudest

tasaarvestanud seoses 13.03.2021 tehtud ettemaksuga Akillese objekti tööde eest, mida hageja ei

teinud ning millest kostja on taganenud 05.07.2021 tahteavaldusega. Eeltoodust nähtub, et kostja

on hagejale tasunud ning hageja nõudega tasaarvestanud 27 000 eurot käibemaksuta, mis vastab

hagi aluseks oleva Palma objekti töövõtulepingu maksumusele.

Kostja hinnangul on hagi esemeks olev nõue täielikult tõendamata. Kõigepealt ei ole kostjale aru

saada kuidas on kujunenud lisatööde maksumus, mille täitmist hageja nõuab. Kostja rõhutab, et

pooled ei leppinud kokku mööbli paigaldamises ajatasuna vaid mööbli paigaldamises vastavalt

hagejale kostja poolt saadetud joonistele ja paigaldusjuhenditele. Võttes arvesse hagi esemeks

olevat lisatööde nõuet summas 15 342 eurot ja lepingu maksumust summas 27 000 eurot, millele

lisandub käibemaks, ehk 32 400 eurot, peaks hageja tõendama, et on teinud Palma hotelli

objektil töid 47 742 euro ulatuses kuid selliseid tõendeid hageja esitanud pole. Hagile lisatud

kirjavahetus, mida hageja soovib ilmestada kui kostja poolset lepingurikkumist, saab sisustada

siiski eelkõige kui tavapärase suhtlusega paigaldustööde tegemisel, millest ei nähtu justkui oleks

Palma hotelli paigaldustööd jäänud lõpetamata kostjast tingitud põhjustel.

8. 22.03.2024 vastuses kostja selgitab seoses tasunõude sissenõutavusega, et kostja hinnangul

on asjakohane säte VÕS § 637 lg 4, mis ütleb, et tasunõue muutub sissenõutavaks peale

vastuvõtmist. Lepingu esemeks olevad tööd olid tehnilised ning pidid vastama konkreetsetele

tehnilistele nõuetele nii mööbli montaaži kui ka paigalduse osas. Tasu maksmise eelduseks ei

olnud mitte mööbli kokku monteerimine, vaid mööbli kokku monteerimine ja paigaldamine

kooskõlas hagejale 30.09.2020 ja 12.10.2020 edastatud jooniste ja juhenditega. Kostja leiab, et

arvestades, et tegemist oli tehnilise tööga, oli tööde vastuvõtmine kostja poolt tasunõude

sissenõutavaks muutumise eelduseks, mis nähtub ka lisatud kirjavahetusest. Igal juhul ei

muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks enne seda, kui kostja sai tööd üle vaadata. Kostja

viitab hagiavalduse lisale 4, mille viimasel lehel, 07.05.2021, 00:01 e-kirjas avaldab kostja

hagejale, et tööd on lõpetamata ning et kostja kinnitab kokkuvõtte peale seda, kui on jõudnud

kõik tööd üle vaadata, seejuures viitab kostja juba esimestele nähtavatele puudustele. Täpsema

kirjelduse lõpetamata tööde ja mittevastavuste osas on kostja edastanud hagejale 17.05.2021.

Seega lepingu esemeks olnud tööde tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on tööde

vastuvõtmine ning sellele eelnevalt tööde ülevaatamine.

Lõpetamata tööde loend ja puuduste kirjelduse kohta kostja selgitab, et esitas 17.05.2022

pretensiooni, millest nähtuvalt jäid lõpetamata alljärgnevad tööd: 1) peeglid positsioonidel BE15,

baarilett BE15 BackBar, peeglid BE17 ja BE26, hinnanguliselt sai BE26 peegelsein paigaldatud

70% ulatuses, st 30% ulatuses jäi paigaldamata; 2) positsioonil BE07 kirjeldatud laud oli valesti

kokku monteeritud; 3) monteeritud mööbli sahtlid jäid reguleerimata; 4) lahtine mööbel jäi

paigaldamata. Lahtise mööbli kogus ja kirjeldus on 12.10.2020 e-kirjas tabelis read: 9, 10, 16,

17, 18, 19, 22, 23, 24, 28.

Kostjal kahjunõude tekkimise eelduste osas kostja selgitab, et on vastuses hagiavaldusele ning

järgnevalt 14.12.2022 menetlusdokumendis avaldanud, et hageja poolt tööde lõpetamata jätmine

tingis kostjale arvestuslikult kahju summas 2 395 eurot. Kostja viitab VÕS § 127 lg 6, kohtu

poolt hüvitise suuruse otsustamisele. Puudub vaidlus selle üle, et hageja jättis tööd Palmase

objektil lõpetamata, mida kinnitab pooltevaheline kirjavahetus. Lisaks esines tehtud töödes

puudusi. Lõpetamata tööd ja puudused kõrvaldas kostja omavahendite arvelt ning enda

töötajatega. Tulenevalt eeltoodust on kostja kandnud kulutusi tööjõule, mis olid seotud hageja

lepinguliste töödega, mille eest hageja tasu nõuab. Kostja on sidunud puudustega tööd ning

lõpetamata tööd 14.12.2022 esitatud tabeliga, millest nähtub, et kokku oli tabelis 36 erinevat

positsiooni paigaldatavat mööblit, millest jäi lõpetamata või mille juures esinesid puudused 10-s

positsioonis, ehk 27% ulatuses märgitud töödest jäi hageja poolt kas lõpetamata või oli tehtud

puudustega. Võttes arvesse, et kohustuse täitmist VÕS § 115 lg 1 alusel pole võimalik nõuda,

sest kostja on ise töö juures esinenud puudused kõrvaldanud ning tööd lõpetanud, taotleb kostja

kahju hüvitamist. Kahju mille hüvitamist kostja taotleb, on seotud hageja poolsete

lepingurikkumistega, see tähendab, et juhul kui hageja oleks tööd Palmase hotellis lõpetanud

ning puudused kõrvaldanud, ei oleks kostja pidanud tasuma enda töötajatele töötasu ning

kandma kulusid seoses Palmase objektil lahtise mööbli peeglite ning baarilettide paigaldamisega

vaid oleks saanud enda tööaega suunata muudele tegevustele ning tulu teenimisele.

Alternatiivselt kahju hüvitamisele esitab kostja kooskõlas 29.02.2024 kohtunõudega hinna

alandamise avalduse VÕS § 101 lg 1 p 5 ja VÕS § 112 lg 1 alusel. Kostja avaldab, et kui kohus

ei pea võimalikuks rahuldada kostja arvestuslikku kahju hüvitamise nõuet, alandab kostja hinda

2 395 euro ulatuses samadel asjaoludel, millele kostja on tuginenud kahju hüvitamise nõudega

seoses. Seoses hinna alandamisega tuli kostjal hagejale Palmase objekti tööde eest tasuda 24 605

eurot, mis on kostja poolt makstud: 1) 09.04.2021 - 12 050 eurot + KM; 2) 30.08.2021 - 7 270

eurot + KM; 3) 13.03.2021 - ettemaks Akillese objekti eest 5 285 + KM.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tööd olid 04.05.2021 seisuga maksimaalses ulatuses

tehtud ja seega ta ei vastuta puuduste eest. Puutuvalt kostja juhistesse, siis saavad kõne alla tulla

vaid kostja poolt hagejale esitatud joonised ning tehniline kirjeldus, mille alusel tuli mööbel

paigaldada ning monteerida, mistahes muid juhiseid kostja hagejale ei ole andnud. Kostjale

arusaadavalt ei ole tööde lõpetamata jätmine seotud sellega, et kostja poolt hagejale 30.09.2020

ja 12.10.2020 esitatud joonised või juhised oleksid olnud puudustega ning sellisele asjaolule pole

hageja ka enda seisukohtades tuginenud, mistõttu ei ole kostja hinnangul asjakohane kohaldada

VÕS § 641 lg-t 3. Kostja leiab, et tegelikkuses seisnes probleem selles, et hageja tööd Palmase

objektil olid organiseerimata ja juhtimata ning mööblit oli paigaldama pandud hageja poolt

sellised isikud, kellel varasemalt erimööbli paigaldamise kogemus puudus, viidatud asjaolule on

kostja tuginenud juba enda 17.05.2021 pretensioonis.

Seoses Akillese objekti ning ettemaksuga kostja leiab, et käsundita asjaajamise regulatsioon ei

ole asjakohane olukorras, kus pooltevahelist õigussuhet sisustab töövõtuleping, mille sõlmimist

kinnitab hageja enda 15.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3. Tulenevalt eeltoodust tuleb hinnata,

kas hageja on lepingu alusel makstud ettemaksu eest kostjale töid üle andnud või mitte, samuti

kas Akillese objektiga seoses sõlmitud leping on lõppenud kostjapoolse taganemisega või mitte

ning kas pooltel on lepingu täitmisega üksteise suhtes nõudeid või mitte. Kostja hinnangul on

leping lõppenud kostja taganemisega, mille osas on kostja esitanud nõude kuupäevast

05.07.2021. Viidatud tõendist nähtub, et hageja tegi Akillese objekti paigaldustööde osas

02.03.2021 pakkumuse summas 12 684 eurot, mille kostja on aktsepteerinud ettemaksu

tasumisega 50% ulatuses, summas 6 342 eurot. Hageja Akillese objektil töid ei alustanud.

Akillese objektil tegid tööd F OÜ ja W OÜ, perioodil märts-aprill 2021, kellele kostja maksis

kokku 12 422,41 eurot. Valed on hageja väited, et kostja muutis Akillese objektiga seoses

oluliselt tööde mahtu või tingimusi. Tööde mahtu ei muudetud, mida kaudselt kinnitab ka

asjaolu, et kostja on kokkuvõttes kahele alltöövõtjale tasunud Akillese objekti paigaldustööde

eest ligilähedaselt sama summa, mida pakkus esialgselt ka hageja enda 02.03.2021 e-kirjas.

Kuna hageja Akillese objektil töid ei teinud, taganes kostja poolte vahel 02.03.2021

hinnapakkumise alusel sõlmitud lepingust. Tulenevalt eeltoodust on kostja tasaarvestanud enda

nõude hageja vastu seoses Akillese objekti ettemaksu tagastamisega summas 5 285 + KM (s.o

6 342 eurot käibemaksuga) hageja tasunõudega Palmse objekti paigaldustööde eest.

Hageja leiab, et Akillese projekti eest tasutud ettemaks peaks jääma hagejale VÕS § 1018 lg 1

alusel ja tasutud ettemaksu ei saa tagasi nõuda VÕS § 1023 lg 2 alusel. Hageja hinnangul on tal

kostja vastu käsundita asjaajamisest tingitud kulutuste hüvitamise nõue. Kostja vaidleb sellele

vastu ja avaldab, et poolte vahel ei kehti käsundita asjaajamise õigussuhet. Käsundita asjaajamise

esimene eeldus on pooltevahelise lepingu puudumine. Käesoleval juhul oli poolte vahel sõlmitud

leping VÕS § 9 lg 1 ja lg 2 mõistes, mille kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

nõustumuse andmisega. Hageja ei ole kostja huvides mistahes tegusid teinud ning kostja ei kiida

heaks mistahes toiminguid või tegevusi, millele hageja on viidanud enda 15.03.2023

menetlusdokumendi p-des 9jj. Juhul kui hageja üldse Akillese objektiga seoses mingeid

toiminguid tegi, mis on muuhulgas ka täies ulatuses tõendamata, siis on need toimingud tehtud

hageja enda huvides. Asjaolu, et hageja on väidetavalt tasunud I OÜ-le Akillese lepingu

täitmiseks 3 000 eurot, ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamise raames asjakohane. I OÜ ei ole

kostjale viidatud ettemaksu arvelt mistahes töid teinud.

Kokkuvõttes palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja lahkus Palmase objektilt nii, et tööd jäid pooleli, niisamuti ei vaidle pooled selle üle, et

Akillese objektil hageja töid ei teinud. Hageja tõlgendus, et Palmase objektil oli hinna

arvestamise aluseks ajaarvestus, on ebaõige. Kostja esitas hagejale enne hinnapakkumise

tegemist paigaldatava mööbli joonised ja kirjeldused ning hageja vastuväited, et sellest

dokumentatsioonist ei olnud nähtav kogu tööde maht, on ebaõige. Kui pooled oleksid soovinud

arveldada töötundides, mitte lõpptulemuses, siis oleks selliselt ka kokku lepitud. Käesoleval

juhul soovis kostja pakkumist 30.09.2020 ja 12.10.2020 e-kirjadega saadetud mööbli

monteerimisele ja paigaldamisele ning sellise pakkumuse on hageja ka esitanud. Puhuks kui

hageja eksis pakkumuse tegemisel ettenähtava tööajaga, siis on selline risk hageja kanda, sest

VÕS § 639 sätestab, et töövõtulepinguga kokkulepitud eelarve on vastupidise kokkuleppe

puudumisel siduv. Hagiavaldusele lisatud 31.05.2021 e-kirjas kirjeldatud lisatöödega seoses

kostja selgitab, et sellest nähtuvad vaid tavapärased tegevused, mis on seotud mööbli, s.h

erimööbli paigaldamise ja monteerimisega, tegemist ei ole töövõtu raamidest väljuvate töödega,

mille eest peaks kostja hagejale täiendavalt tasu maksma. Kokku lepiti tulemuse saavutamises,

mitte tööjõurendis või teenuse osutamises tunnihinna alusel, seega oli hageja võlgnetav sooritus

talle enne hinnapakkumise tegemist septembris ja oktoobris 2020 edastatud dokumentides

märgitud mööbli ja erimööbli monteerimine ja paigaldamine, vastavalt joonistele, kokkulepitud

hinnaga, mis lõppkokkuvõttes jäi hageja poolt lõpuni tegemata. Lisatööde tegemist ei kinnita

ükski tõend. Hageja poolt Palmase objektil olid tööd korraldatud äärmiselt ebakorrektselt, mille

tõttu tekkis hagejal ka täiendav ajakulu, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, kuid mille eest

kostja ei vastuta.

Kohtuistung

9. 09.11.2022 kohtuistungil kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja määras tähtaja

menetluse lõpetamiseks vajalike seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 1. lause kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

pooled sõlmisid hageja 11.12.2020 hinnapakkumise ja selle 26.12.2020 kostja poolt

aktsepteerimisega töövõtulepingu hageja poolt Hispaanias, Mallorcal, Palma hotellis

erisisustuse ja lahtise mööbli paigaldamiseks tasu eest 27 000 eurot (koos käibemaksuga

32 400 eurot) (dtl 13, 157);

-

kostja tasus hagejale 06.04.2021 ettemaksuarve nr 20406 alusel 12 050 eurot (koos

käibemaksuga 14 460 eurot) (dtl 14);

-

hageja esitas kostjale tasumiseks 19.05.2021 arve nr 20410 summas 8400 eurot, 02.06.2021

arve nr 20414 summas 9520 eurot ja 02.06.2021 arve nr 20415 lisatööde eest summas 6126

eurot (summad sisaldavad käibemaksu) (dtl 28, 30, 32), arved on tasumata;

-

hageja esitas kostjale kompromissiläbirääkimiste raames 24.08.2021 arve nr 20528 summas

17 229 eurot (sisaldab käibemaksu), millest kostja 30.08.2021 tasus 8 724 eurot (sisaldab

käibemaksu) (dtl 51, 74);

-

tööd olid planeeritud teostada perioodil 19.04.-03.05.2021, tööde viimase üleandmisega

hiljemalt 07.05.2021 (dtl 15), objektil alustati töödega 20.04.2021;

-

hageja töötajad lahkusid Palma objektilt 07.05.2021;

-

kostja on hagejale esitanud pretensioonid teostatud tööde kohta 07.05.2021 kohapeal ning

07.05.2021 ja 17.05.2021 e-kirjades (dtl 24, 25);

-

poolte vahel oli 02.03.2021 sõlmitud töövõtuleping Rootsis, Linköpingis asuvas Akillese

hotellis paigaldustööde teostamiseks tasu eest summas 10 570 eurot (lisandub käibemaks);

-

kostja on teinud Akillese objekti osas hagejale ettemaksu summas 5 825 eurot (lisandub

käibemaks) (dtl 67, 68);

-

hageja ei teostanud Akillese objektil kokkulepituid töid ja kostja esitas 05.07.2021 hagejale

nõude ettemaksu tagastamiseks (dtl 69, 70).

13. Kostja peamisteks vastuväideteks on, et ta on hagejale kokkuleppe kohaselt tehtud tööde eest

tasunud, s.h osaliselt tasaarvestanud hageja tasunõude enda kahjunõude ja ettemaksu tagastamise

nõudega, mille tulemusel on hageja nõuded kostja vastu lõppenud. Kostja vaidleb vastu hageja

lisatööde tasunõudele. Kostja esitas 22.03.2024 lõplikes seisukohtades alternatiivselt

kahjunõudele täiendavalt hinna alandamise avalduse.

14. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte (s.o kostja kui peatöövõtja/tellija ja hageja kui alltöövõtja)

vahel on tööde teostamiseks Hispaanias, Mallorcal, Palma hotellis (edaspidi Palma objekt)

sõlmitud (all)töövõtuleping.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on seega tasuline leping,

mille kohaselt on omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija

kohustus selle eest tasu maksta (RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 16).

15. Hageja nõuab töövõtulepingu alusel kostjalt tehtud tööde eest tasu, mis on osaliselt

maksmata jäänud ja tasu lisatööde eest ning nende maksmisega viivitamise tõttu viivist. Hageja

on seega esitanud kostja vastu VÕS § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingust tuleneva tasu

maksmise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel ja tasu maksmise kohustuse

täitmisega viivitamise tõttu viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel.

16. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks

teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata,

kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt

või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-

18-16, p 14). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida

selle tasu eest tegelikult tehti (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 14).

17. Poolte selgituste ja kohtule esitatud tõendite põhjal lepiti kokku Palma objektil hotelli

erisisustuse ja lahtise mööbli paigalduses.

Hageja selgituse järgi andis kostja hagejale pakkumise tegemise eel nimekirja paigaldamisele

minevatest esemetest ja nende kogustest, lahtise mööbli puhul üldsõnalise loetelu (nt voodi, lamp

jne), puudusid joonised, detailsed kirjeldused mööbliesemetest. Lahtise mööbli puhul hõlmas

tasukokkulepe 1190 ühiku (laud, tool, nagi, prügikast jms) paigaldamist. Erisisustuse puhul peeti

täiendavalt arutelu selle üle, kas konkreetne ese vajab paigaldamist või monteerimist. Täpsemalt

hõlmas tasukokkulepe paigaldamisega seotud toiminguid – veokilt mahalaadimine, lahti

pakkimine, vajadusel seinale kinnitamine jne. Mõned tooted jäid nimekirjast välja juba enne

objektile minekut, mõne toote paigaldamise võimatus selgus alles objektil, mõne toote puhul tuli

muuta ühendusi, suurenes ajakulu mööbli transpordi ja paigalduse detailide rohkuse tõttu jne.

Seega hageja hinnangul ei saa töö valmiduse hindamisel lähtuda algselt aluseks võetud tööde

nimekirjast ja kogusest.

Kostja väitel oli hagejal enne tööde alustamist täpne informatsioon nii tööde mahu kui detailsuse

osas, seejuures ei muutunud tööde loend ega sisu. Kostja saatis hagejale 30.09.2020 mööbli

paigaldustööde päringu tegemisel nii tabeli paigaldatava mööbli kirjelduse kui kogustega, mida

kostja täiendas 12.10.2020 e-kirjaga (dtl 174-176), millele lisatud nii hotelli korruste plaanid kui

ka mööbli monteerimise juhendid (dtl 177-205). Hagejal tuli paigaldada ja monteerida mööblit

koguses ning viisil nagu oli kostja poolt edastatud joonistel näidatud.

Kostja 26.12.2020 e-kirjas (dtl 13) aktsepteeritud tingimuste kohaselt tellis kostja paigalduse

kogusummas 27 000 eurot (lisandub käibemaks), s.h erimööbel 18 300 eurot (lisandub

käibemaks) ja tellija tarnitav lahtine mööbel 8 700 eurot (lisandub käibemaks).

18. Kohus asub seisukohale, et eelneva põhjal on piisava detailsusega kindlaksmääratav, et

pooled leppisid kokku Palma objektil erisisustuse (esitatud tabelina, tähistatud koodidega) ja

lahtise mööbli 1190 ühiku paigaldamises vastavalt lisatud juhenditele ja plaanidele. Kohus leiab,

et kuigi erisisustuse loetelus toimusid enne hinnapakkumise kinnitamist muudatused (algsest

nimekirjast jäeti välja 30 peeglit, 7 betoonist lillekasti, 10 baaritooli, lisandus 1 rõdupink,

seejuures hageja soovitud tasu suurus jäi samaks; dtl 154-158, hageja võrdlustabel dtl 159-160),

annab see piisava detailsusega ülevaate kokkulepitud tööde sisust ja mahust. Ka paigaldatavate

esemete nimekirjas töö käigus toimunud üksikud muudatused ei anna alust väita, et kokkulepet

ei saa ka ülejäänud osas seetõttu võtta aluseks töö valmiduse hindamisele.

Puudub vaidlus selles, et pooled leppisid kokkulepitud tööde teostamise eest kokku tasus 27 000

eurot (koos käibemaksuga 32 400 eurot).

19. Seoses hageja selgitusega tasukokkuleppe kujunemise kohta (s.o kokkuleppe kohaselt

paigalduse teenust osutatakse 5 töömehe poolt 6 päeva jooksul; dtl 150) kohus nõustub, et hageja

hinnapakkumise kujunemisel on lähtutud (muuhulgas) töötajate arvust ja eeldatavast ajakulust

(tööpäevade arv objektil), kuid poolte sõlmitud töövõtulepingu põhisisuks ja eesmärgiks oli

siiski kogu kokkulepitud mahus mööbli paigaldamine, mitte määratud aja jooksul määratud arvu

töötajate poolt mööbli paigaldamise teenuse osutamine.

Kohus selgitab, et töövõtulepingu iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava

kokkulepitud ning konkreetse, mõõdetava tulemuse saavutamine. Nimetatud asjaolu eristab

töövõtulepingut eelkõige käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise lepingutest, kus teenuse

osutamiseks kohustatud isiku poolt võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine kui protsess

ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute nõuetekohane läbiviimine (vt nt RKTKo

22.07.2011, 3-2-1-56-11, p 14). Hageja ei ole väitnud ega välja toonud, et pooled soovisid

sõlmida käsunduslepingut või muud analoogset teenuse osutamisele suunatud lepingut.

20. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab omakorda tuvastama, kas hageja ja

kostja vahelises töövõtulepingus tuleneb tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö

vastuvõtmisest.

Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 üldreegli

kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates lepingu esemeks oleva töö valmimisest.

Kui aga on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 1. lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851, p 16). Õiguskirjanduse järgi kujutab töö

vastuvõtmine endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et

töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud, s.t töövõtulepingu alusel võlgnetud

tulemus on saavutatud.1

21. Hageja selgituse kohaselt pooltevaheline tava ja praktika ei näe ette tööde üleandmist-

vastuvõtmist, mis ka sel korral ei olnud tasu maksmise eeltingimuseks ning poolte vahel puudus

kokkulepe paigaldustööde vastuvõtmises akti vormis.

Kostja hinnangul on asjakohane VÕS § 637 lg 4, mille kohaselt tasunõue muutub sissenõutavaks

peale vastuvõtmist, kuivõrd lepingu esemeks olevad tööd olid tehnilised ja pidid vastama

konkreetsetele tehnilistele nõuetele nii mööbli montaaži kui paigalduse osas. Isegi kui eeldada, et

1 M.Käerdi, S.Kärson, L.Lillo. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2021, § 367, 3.6.2.

hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks ei ole tööde vastuvõtmine, ei muutunud

hageja tasunõue sissenõutavaks enne seda, kui kostja sai tööd üle vaadata.

22. Kohus selgitab, et töö vastuvõtmise nõue peaks üldjuhul olema poolte poolt kokku lepitud.

Antud juhul sõlmisid pooled lepingu hageja hinnapakkumise ja kostja poolt selle aktseptimisega

ning need ei sisalda kokkulepet tööde vastuvõtmise kohta. Pooled ei ole välja toonud ega

viidanud ka muule kirjavahetusele vms, kust nähtuks poolte selge tahe siduda tasu sissenõutavus

tööde vastuvõtmisega. Kohus ei loe sellist kokkulepet ka välja kostja 22.03.2024 vastuses (p 2.9)

viidatud 07.05.2021 e-kirjast (dtl 23). Kohus asub seisukohale, et pooled ei ole Palma objekti

osas kokku leppinud tööde vastuvõtmises, samuti puuduvad viited ka sellele, et see võiks

tuleneda poolte varasemast praktikast. Kohtu hinnangul ei saa ka ainuüksi selle põhjal, et tööde

teostamine pidi toimuma jooniste ja paigaldusjuhiste põhjal, pidada selle töö puhul vastuvõtmise

vormistamist tavaliseks ega töö sisust või mahust tulenevalt vältimatult vajalikukski. Kohus

osutab, et Palma objekti puhul on tööde teostamise käigust ja tehtud töödest antud ülevaade

kostjale jooksvalt juba pooltevahelise kirjavahetuse käigus. Seega kohus loeb tuvastatuks, et

hagejal tasu sissenõutavuse eeldusteks olid töö valmimine ja kostjale ülevaatamise võimaluse

andmine.

23. Kokkulepitud töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse

saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud.

Hageja leiab, et tema lähetatud paigaldajad teostasid töövõtulepingule vastavad tööd

maksimaalses mahus 04.05.2021 seisuga, sh parima kvaliteediga. Hageja esitatud teostatud tööde

ülevaate (dtl 162-164), kostja 17.05.2021 e-kirja ja kostja selgituste (dtl 252) põhjal jäid

kokkulepitud töödest paigaldamata peeglid positsioonidel BE15, BE17, BE26 (osaliselt),

baarilett BE15 ja lahtine mööbel (10 nimetust). Seega kokkulepitud tööd ei olnud kõik teostatud.

Õiguskirjanduses on leitud, et analoogselt töö vastuvõtmise kohustusega seotud kohtupraktikaga

peaksid samad põhimõtted kehtima ka VÕS § 637 lg 3 puhul, s.o tasu sissenõutavuse korral töö

valmimisel. See tähendab, et töö võib valminuks lugeda ning tellijapoolne keeldumine selle eest

tasumisest võib olla hea usu põhimõttega vastuolus (TsÜS § 138 lg 2), kui töö on olulises osas

tehtud ning selle vastuvõtmine, arvestades väheolulisi tegemata töid, ei kahjustaks tellija õigusi,

eelkõige kui selliste vaegtööde olemasolu ei takista töö eesmärgipärase kasutamise alustamist

ning vaegtööd on hiljem teostatavad ilma tellijale elulisi ebamugavusi tekitamata.2

Kohtu hinnangul saab ka antud juhul töö valminuks lugeda, kuivõrd kokkuleppega hõlmatud

lahtine mööbel ja erisisustus on valdavas osas paigaldatud.

24. VÕS § 637 lg 5 järgi tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle

vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna

talle selleks võimalust. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma

majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata

laskma.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjal oli võimalik ja ta vaatas teostatud tööd üle.

25. VÕS § 644 lg 1 1. lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 järgi oma majandus-

või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 järgi võib teavitamise ning puuduste

kirjeldamise kohustuse täitmiseks piisata ka puudustest teavitamisest ning olukorra

fikseerimisest sündmuskohal koos töövõtjaga (vt RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 15).

2 Samas, § 367, 3.6.1.

Kohtule esitatud 07.05.2021 ja 17.05.2021 kirjavahetuse põhjal nõudis kostja kooskõlas VÕS

§ 646 lg 1 ettenähtuga esmase ülevaatuse käigus leitud puuduste kõrvaldamist kohapeal

viibivatelt hageja paigaldajatelt ja osad puudustest kõrvaldati. Kohus leiab, et ka ülejäänud

lepingule mittevastavustest töös teatas kostja õigeaegselt ja piisavalt konkreetselt.

26. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et lepinguga ettenähtud mööbli

nõuetekohase paigaldamise võimatus või viibimine oli vähemalt osaliselt tingitud asjaoludest,

mida hageja mõjutada ei saanud – objekt ei olnud paigaldamiseks valmis, võõras kultuuriruum

jm. Kostja hinnangul olid hagejale antud juhised ja tehniline kirjeldus korrektsed, probleemi

põhjuseks oli hageja poolt tööde halb korraldamine ja paigaldajatel erimööbli paigaldamise

kogemuse puudumine.

27. Kohus selgitab, et töövõtulepingu tulemusele suunatus § 635 lg 1 mõttes tähendab seda, et

töövõtja vastutab silmas peetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele

mittevastava tulemuse eest ka juhul, kui ta on tulemuse saavutamiseks vajalike toimingute

tegemisel järginud käibes vajalikku hoolsust, ja isegi juhul, kui ta ei vastuta asjaolu eest, mis

tulemuse saavutamist (ehk „töö” nõuetekohast valmimist) takistas.3 Seejuures on töövõtulepingu

eriregulatsioon

(esmajoones

VÕS

§

642)

töövõtja

vastutuse

osas

ammendav,

st

mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa

vabandatavuse regulatsioon (esmajoones VÕS § 103) (vt RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p

22).

Erandi VÕS § 642 lg-s 1 (töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul)

sätestatud üldpõhimõttest näeb ette VÕS § 641 lg 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud

materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid

piisavalt kontrollis.

Kohus nõustub vaegtööde ja lepingutingimustele mittevastavuste ülevaate, poolte kirjavahetuse

tööde teostamise kohta (dtl 16-23) ja hagejapoolsete selgituste kostja pretensioonidele (dtl 25-27)

põhjal, et vähemalt osaliselt olid need tingitud (nt objektile tarnimata või hilinemisega tarnitud

lahtise mööbli osas, poolelioleva ehitustöö tõttu) peatellija või kostja tegevusest, mida hageja

töövõtjana ei saanud kontrollida. Kohus möönab siiski, et objekti suurust arvestades oli hagejal

võimalik paigaldajate tööde korraldamisel olla paindlikum, arvestades tööjärjega.

28. Kohus märgib, et kostja vastuväidete põhjal on ta lugenud hageja tasunõude summas 27 000

eurot tervikuna sissenõutavaks, kuivõrd on võtnud selle nõude tasaarvestuste tegemisel aluseks.

Kuna kostja on Palma objektil tööde teostamise eest tasunud hagejale kokku 19 320 eurot (12

050 +7 270) (lisandub käibemaks), siis on kostjal tasumata 7 680 eurot (lisandub käibemaks)

kokkulepitust.

29. Kohus selgitab, et osaliselt tehtud töö või puudustega töö valminuks lugemise korral muutub

töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks, ent tellija võib VÕS § 111 kohaselt keelduda tasu

maksmisest ulatuses, mis vastab tööl esinevate puuduste kõrvaldamise kuludele või puudustest

tingitud töö väärtuse vähenemisele ning töövõtja vastu nõude maksmapanekuga seotud

eeldatavatele kuludele. Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise

korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu

(kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5

alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda. Samuti

vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt

RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 22; RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14).

30. Kohtule esitatu põhjal on kostja hagejale esitanud 29.08.2021 pretensioonis (dtl 53-55)

hageja arvele nr 20528 tasaarvestusavalduse, millega kostja arvestab hageja Palma objekti eest

3 Samas § 635, 3.1.1.

kokkulepitud tasu 27 000 eurot kostja poolt Palmas teostatud tööde eest summas 2 395 eurot ja

Akillese lepingu ettemaksuga 5 285

eurot.

Tasaarvestuse tahteavaldus on esitatud

kohtumenetluses ka kostja 12.10.2021 vastuses.

31. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse

tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses

(protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab.

Tasaarvestuse eelduse olemasolu peab tõendama see pool, kes tasaarvestust taotleb ehk

käesoleval juhul kostja.

VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte

nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse

(VÕS § 198), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). VÕS § 200 lg 4 järgi

tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Riigikohtu praktika järgi on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4

tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude

maksmapaneku (vt nt RKTKo 04.01.2012, 3-2-1-129-11, p 9). Selliste VÕS § 200 lg-s 4

nimetatud vastuväidete alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava

kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud,

kohustus on kehtetu) või teatud ajavahemiku jooksul keelduda.

Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool

vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited

tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning sellises

olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt nt RKTKo 15.06.2021, 2-19-15657, p 12 ja selles

viidatud lahendid).

32. Kostja soovib hageja nõude esiteks tasaarvestada kostjal hageja vastu oleva kahju hüvitamise

nõudega. Kostja selgituse kohaselt, kuna hageja ei teinud Palma objektil kokkulepitud mööbli

paigaldustöid lõpuni ning kostjal tuli selleks kasutada enda tööjõudu ja kanda sellega seotud

kulusid, kalkuleeris kostja enda kahjuks 2 395 eurot (lisandub käibemaks). Kostja palub

kohaldada VÕS § 127 lg-t 6, s.o kahjuhüvitise suuruse määramist kohtu poolt, kuna kahju täpse

suuruse kindlaks tegemine on keeruline seetõttu, et kostja on kahjuks kalkuleerinud kulud, mis

on seotud tema töö ümber korraldamisega seoses hageja poolt Palma hotellis tööde lõpetamata

jätmisega. Kostja avaldas, et kulude koosseisu vaidlustamisel hageja poolt, soovib ta esitada

täiendavaid tõendeid.

Vastuseks 08.03.2024 kohtu nõudele selgitada, millised tööd hageja jättis teostamata ja kuidas

need seonduvad kostjale tekkinud kahjuga, s.h välja tuua kahjunõude tekkimise eeldused

vastavalt VÕS § 115 ja § 127 sätestatule, kostja selgitas vaid, et lõpetamata tööd ja puudused

kõrvaldas kostja omavahendite arvelt ja enda töötajatega.

Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud tal kahju tekkimist seoses hageja poolt

Palma objekti lepingu mittenõuetekohase täitmisega. Ainuüksi asjaolust, et saab lugeda

tuvastatuks hageja poolt lepingu mittenõuetekohane või puudustega täitmine, ei piisa hagejal

kostja ees kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud teisi

kahju hüvitamise nõude eelduseid (vt nt RKTKo 14.03.2019, 2-17-1937, p 15), s.h et talle on

tekkinud kahju ja et see on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega. Seega ei ole täidetud ka VÕS

§ 127 lg 6 eeldus kohtu poolt kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramiseks.

Kohus leiab, et kui kostja nõue seondub nimelt hageja poolt teostamata tööde parandamisega,

võib tema nõude aluseks olla ka VÕS § 646 lg 5. Viidatud sätte järgi kui tellija nõuab õigustatult

parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta

seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Sellise nõude

tõendamise aluseks saavad olla osaliselt samad tõendid, mis kuuluksid esitamisele kahju

hüvitamise nõude korral. Kostja ei ole talle kulude tekkimise kohta esitanud kohtule ühtegi

tõendit, seega ei ole tõendatud ka kostjal nõude VÕS § 646 lg 5 alusel olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjal puudub tasaarvestatav nõue nii kahju kui kulude

hüvitamise nõude näol.

33. Alternatiivselt kahju hüvitamise nõudele on kostja lõplikes seisukohtades esitanud hinna

alandamise avalduse. Kostja selgitab, et kui kohus ei pea võimalikuks rahuldada kostja

arvestuslikku kahju hüvitamise nõuet, alandab ta hinda 2 395 euro ulatuses ja samadel

asjaoludel, millele kostja on tuginenud kahju hüvitamise nõudega seoses.

Kohus osutab, et andis 29.02.2024 kohtunõudes pooltele tähtaja enne lahendi kuulutamist

avalduste ja dokumentide esitamiseks, kuid uusi asjaolusid ja tõendeid enam esitada ei saa.

Kostja esitatud avalduse näol on tegemist uue asjaoluga (vastuväitega). Selle esitamisele

kehtivad TsMS § 329-331 sätted, mis tähendab, et hinna alandamisele ei saa tugineda pärast

eelmenetluse lõppu maakohtus. Eelmenetlus on käesolevas asjas läbi. TsMS § 331 järgi võib

hilinenult esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet vastu võtta esiteks juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Praegu

põhjustaks see menetluse viibimise, kuna kohus on juba teatanud lahendi kuulutamise aja. See

tähendab, et vastaspool ei saa võtta seisukohta hinna alandamise osas ja esitada tõendeid. Teiseks

aluseks on see, kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole

selliseid põhjendusi esitanud.

Kohus selgitab, et Riigikohus on 14.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15 (p 14) osutanud,

et kui kostja on menetluses läbivalt väitnud, et tal on rahaline nõue hageja vastu, tuli kohtul

kontrollida ka seda, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg

1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle

tasunõudega. Kohtute tuvastatud asjaolusid arvestades ei välista kolleegium kostja vastuväidete

hindamist ka konkludentse hinna alandamise avaldusena.

Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluses tuginenud asjaoludele, millest saaks välja

lugeda kostja konkludentset ehk kaudset tahteavaldust hinna alandamiseks. Seega kohus jätab

kostja avalduse hinna alandamiseks tähelepanuta ja ei arvesta seda asja lahendamisel.

34. Kostja soovib teiseks tasaarvestada hageja nõude Akillese objekti eest hagejale tehtud

ettemaksuga summas 5 285 eurot (koos käibemaksuga 6 342 eurot).

Kostja väitel taganes ta poolte vahel 02.03.2021 sõlmitud kokkuleppest põhjusel, et hageja ei

teinud Akillese objektil kokkulepitud töid. Hageja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud ega

andnud lepingust taganemiseks alust, samuti ei ole hagejal paigaldustööde mitteteostamisest

hoolimata kohustust ettemaksu tagastada. Hageja on teinud Akillese objektiga seoses makse I

OÜ-le 3000 eurot ja ülejäänud osa ettemaksest on hageja arvestanud oma töö ja panuse katteks

käsundita asjaajamise sätete alusel vähemalt 3 744 euro ulatuses. Hageja esitab tasaarvestuse

avalduse 6 342 eurot puudutavas osas.

35. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1

kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele

ning lõike 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda,

vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust taganemise tagajärje kaasatoomiseks peavad olema täidetud selle materiaalsed

(õigustav põhjus) ja formaalsed (taganemisavaldus) eeldused.

Hageja selgituse põhjal jäi täitmata kostjapoolsete lepingutingimuste olulise muutumise ja

sellega seotud lepingu maksumuse muutuse tõttu. Kostja vaidleb sellele vastu.

08.03.2024 kohtunõudes kohus andis pooltele võimaluse täiendavalt selgitada, millal tuli lepingu

alusel teostada kokkulepitud tööd (millisel perioodil) ning milles seisnesid lepingu tingimuse

muudatused (hageja selgitusel muutus paigalduse teostamise aeg ja tingimused, neid

konkretiseerimata) ja kas või kuidas need mõjutasid lepingu täitmist (s.h kostjal oli alust nõuda

lepingu täitmist ka muutunud tingimustel). Pooled ei ole küsitu osas selgitusi esitanud.

Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et hageja

ei teinud Akillese objektil kokkulepitud töid, oli kostjal õigus lepingust selle olulise rikkumise

tõttu taganeda, seejuures ilma hagejale täiendavat tähtaega andmata.

Seadus taganemisavalduse vorminõuet ette ei näe, st taganemisavaldus võib sõltumata lepingu

enese vormist olla tehtud ükskõik millises vormis, s.h suuliselt (nt RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-50-

06, p 23). Kohus nõustub kostjaga, et taganemisavaldus on võimalik ka järelduslikult (TsÜS § 68

lg 3), s.h ettemaksu tagastamise nõude esitamisega, kuna hageja võis sellise nõude esitamisel

järeldada kostja soovi leping lõpetada. Seega olid 05.07.2021 nõude esitamisega täidetud ka

taganemisavalduse formaalsed eeldused.

Taganemine

ei

lõpeta

kohustusi

tagasiulatuvalt.

Üleantu

tagastamine

toimub

juba

tagastusvõlasuhte raames §-de 189–191 järgi. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib

lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse

hüvitamist ning viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Kohus leiab, et antud juhul on tegemist analoogse olukorraga, kui töövõtjal ei õnnestu

kokkulepitud tulemust saavutada, mille tõttu puudub tellijal töövõtulepingu täitmiseks osutatud

teenuse eest tasu maksmise kohustus ning kui tasu on töövõtjale ette makstud, võib tellija

tulemuse mittesaavutamise korral lepingust taganeda ja § 189 alusel kogu ettemakstud summa

töövõtjalt tagasi nõuda.

Kohus leiab, et kostjal on seega õigus nõuda hagejalt ettemaksu 5285 eurot (lisandub käibemaks)

tagastamist.

36. Hageja leiab, et temal omakorda on kostja vastu tasunõue käsundita asjaajamise sätete alusel

3744 euro ulatuses Akillese projektiga seotud asjaajamise eest ja Akillese objektil töötama

pidanud I OÜ-le tasutud 3000 euro osas.

Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd poolte vahel oli kehtiv töövõtuleping, välistab see

VÕS § 1018 (käsundita asjaajamine) kohaldamise. Hageja kohustused tulenesid seega vahetult

poolte vahelisest lepingust. Samuti kohus nõustub, et I OÜ-le väidetavalt seoses Akillese

projektiga kantud raha ei kuulu tasaarvestamisele kostja nõudega, hagejal on endal tulenevalt

asjaoludest üleantu tagastamise nõue nimetatud äriühingu vastu. Kohus märgib ühtlasi, et hageja

väited kantud kulude ja teostatud tööde kohta on paljasõnalised, esitatud on üksnes ehitusalase

konsultatsiooni keskmise hinna arvutus. Seega ei kuulu kostja ettemaksu tagastamise nõue

summas 6 342 eurot (käibemaksuga) tasaarvestamisele hageja väidetava tasu- ja kulutuste

nõudega.

37. Hageja on lisaks kokkulepitud tasule esitanud kostjale tasunõude lisatööde eest summas

6 126 eurot (käibemaksuga).

Hageja selgituse põhjal oli algne hinnapakkumine oletuslik, kuivõrd hagejale oli lahtise mööbli

osas esitatud üksnes inglisekeelne toodete loetelu ja alles objektil selgus tegelik tööde maht.

Samuti kaasnesid töödel lisatoimingud (nt mööbli kokkupanekul) ja lisaajakulu (nt elektriku järel

oodates), mida hageja ei saanud hinnapakkumist tehes ette näha. Lisatasu on põhjendatud mitte

niivõrd lisatööde kui pikenenud tööaja tõttu, kuna paigaldajad viibisid kokkulepitud 6 päeva

asemel objektil 3 päeva enam, mis seejuures ei sõltunud hagejast (hageja selgitus arve kohta hagi

lisas 8.1, dtl 33). Hageja hinnangul on tal seega õigus nõuda faktiliselt kulutatud aja eest

täiendava tasu maksmist, mh ilma kirjaliku kokkuleppeta. Pooled ei olnud kokku leppinud ega

välistanud, et hinnapakkumise järgse tasu sisse peab mahtuma kindel tööperiood, mille

ületamisel kostjale lisaarvet esitada ei või.

Kostja vaidleb lisatasule vastu, kuivõrd mingites lisatöödes kokku ei lepitud. Pooled ei leppinud

kokku mööbli paigaldamises ajatasuna, vaid mööbli paigaldamises vastavalt hagejale kostja

poolt saadetud joonistele ja paigaldusjuhenditele.

38. Kohus selgitab, et lisatööd on tööd, mille tegemine ei olnud algselt lepingu esemeks. Antud

juhul ei ole hageja kohtu hinnangul välja toonud, et teostatud tööd ei olnud hõlmatud

kokkuleppega. Hageja tugineb lisatasu nõudes eeskätt sellele, et ta ei saanud hinnapakkumise

koostamisel arvestada objektil selgunud tegeliku töömahu ja suurema ajakuluga ning paigaldajad

viibisid objektil planeeritust kauem.

Hageja taotleb seega sisuliselt poolte kokkuleppega ettenähtud tasu suurendamist.

39. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on

siduv.

Kohus leiab, et antud juhul on pooled kokku leppinud tööde siduvas eelarves (sisaldub kostjale

tehtud hinnapakkumises ja kostja aktseptis).

Töövõtulepingule lisatav eelarve on üldjuhul siduv, kui eelarvest endast või poolte kokkuleppest

ei tulene, et tegemist on mittesiduva eelarvega. Eelarve mittesiduvust peab tõendama selle

koostanud töövõtja. Töö tegelikust mahust või kulukusest (nt materjalikulust) sõltumata

väljendub siduvas eelarves töövõtja tasunõude suurus fikseeritud tasuna ning töövõtjale

hüvitamisele kuuluvate kulutuste summa fikseeritud hüvitisena. Viimane tähendab, et kui tegelik

tööde maht või kulukus osutuvad eelarves kalkuleeritust suuremaks, kannab vastavad kahjulikud

tagajärjed töövõtja, kes ei saa nõuda eelarvet ületava tasu või hüvitamisele kuuluvate kulutuste

maksmist.4 Riigikohus on leidnud, et töövõtja kui vastava valdkonna professionaal peab teadma

ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult

muutuda (nt RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662, p 14). Kohtu hinnangul ei ole antud juhul ka

tegemist olukorraga, kus lisakulutused on tekkinud kostja poolt esitatud valede või puudulike

lähteandmete tõttu (vt eelviidatud Riigikohtu lahend, p 18).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et täiendav tasunõue ei ole eelnevalt läbiräägitud ja kokku

lepitud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja lisatasu nõue summas 6 126 eurot ei ole

põhjendatud.

40. Kokkuvõtvalt on kostja Palma objekti töövõtulepingu alusel hagejale tasunud (arvestatuna

ilma käibemaksuta) 19 320 eurot (12 050 + 7 270) ja tasumata on 7 680 eurot. Hageja nõue

kuulub tasaarvestamisele summas 5 285 eurot. Seega kuulub hagejale täiendavalt tasumisele

2 395 eurot, koos käibemaksuga 2 874 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue 15 342 eurot (käibemaksuga) rahuldamisele

osaliselt, summas 2874 eurot.

41. Hageja taotles kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviste 481,85 eurot ja põhinõudelt

lisanduva viivise VÕS § lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 07.09.2021 kuni põhinõude

tasumiseni väljamõistmist.

4 Samas, § 639, 3.2.1., 3.2.2., 3.3.1.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kostja ei ole vastu vaielnud hagis esitatud viivise arvestusele ega määrale.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja põhinõude

rahuldamise ulatust. Kohus lähtub viivise arvestamisel hageja esitatud viivisearvestusest arvete

nr 20410 ja 20414 kohta, kostja poolt arve nr 20528 alusel 8 724 euro tasumist 30.08.2021 ja

tasaarvestuse tulemusena hageja nõude lõppemise aega, kuivõrd hageja nõue väheneb alles

pärast võlgnevuse osalist tasumist ja tasaarvestuse õiguse tekkimise ajast.

VÕS § 197 lg 2 1. lause järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Antud juhul

saab kohtu hinnangul pidada tasaarvestuse õiguse tekkimise ajaks 05.07.2021, s.o ettemaksu

tagastamise nõude/ taganemisavalduse esitamise aega.

Kohus arvestab viiviseid kuni käesoleva otsuse tegemiseni järgmiselt:

1) arve nr 20410 (8 400 eurot): perioodi 27.05.-10.06.2021 eest (viivis 8%) 27,62 eurot;

2) arve nr 20410 ja arve nr 20414 (9 540 eurot) (kokku 17 940 eurot): perioodi 11.06.-

05.07.2021 (tasaarvestuseni) eest 98,30 eurot;

3) arve nr 20410 ja nr 20414 eest (17 940 – ettemaks 6 342 = 11 598 eurot): perioodi 06.07.-

30.08.2021 (arve nr 20528 alusel tasumiseni) eest 142,35 eurot;

4) arve nr 20140 ja nr 20414 eest (11 598 – täiendavalt tasutud 8 724 = 2 874 eurot): perioodi

31.08.2021-31.12.2022 eest (8%) 307,40 eurot; perioodi 01.01.2023-30.06.2023 eest (10,5%)

149,64 eurot; 01.07.2023-31.12.2023 eest (12%) 172,91 eurot; 01.01.2024-18.04.2024 eest

(12,5%) 106,99 eurot.

Viivis kokku 18.04.2024 seisuga on 1005,21 eurot, millele lisandub alates otsuse tegemisest

täiendav viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 2 874 eurot kuni selle tasumiseni.

42. Hageja on taotlenud ka kohtueelsete õigusabikulude 432 eurot (3 tundi tunnihinnaga 120

eurot, käibemaksuga) hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Osutatud õigusabiks on nõudeavalduse

esitamine ja kohtuväliste läbirääkimiste pidamine kostjaga seoses Palma objektiga.

Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu

kantud kohtueelsed õigusabikulud. Kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena

peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused (vt RKTKo

05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku

suurusega (vt RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). See tähendab, et kohus peab kohtueelse

õigusabi kulude hüvitamisel VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta.

Kostja poolt kohustuse mittetäitmine on viinud olukorrani, kus hageja oli sunnitud pöörduma

kohustuse täitmiseks õigusnõustaja poole. Kohus peab nõudeavalduse koostamise ja toimikust

nähtuvate läbirääkimiste (e-kirjadena) kulu põhjendatud kuluks, sest lepingu mittetäitmisel on

üldjuhul mõistlik püüda eelnevalt leida kohtuväline lahendus. Kohtu on osutatud õigusabi kulu

põhjendatud ja vajalik, esindaja tunnihind vastab üldjoontes keskmisele juristi töötasule.

Kohus kontrollis, et õigusabi osutamise ajal olid nii hageja kui õigusabi osutaja (T OÜ)

käibemaksukohustuslased ja saavad seega käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele üksnes 360 eurot.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi (arvestatuna põhinõuetelt) summas 3234 eurot ehk ligikaudu 21 % ulatuses

(haginõue 15 774 eurot). Lähtudes eelnevast jätab kohus hageja menetluskuludest 21% kostja

kanda ja kostja menetluskuludest 79% hageja kanda.

44. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

kohtunik