2-24-1013/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtulahendi avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19.04.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1013

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi K Ii

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

023/2024/52

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu

(asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060)

Hageja esindaja M M (e-post: xxx)

Kostja: K I (ik xxx)

Kostja esindaja A S (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi K Ii vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52 läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) esitas 19.01.2024 Harju Maakohtule hagi K

Ii vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52. Hagiavalduse

kohaselt lõpetas Tallinna Halduskohus 30.11.2023 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-23-2538

menetluse ning mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) K Ii kasuks välja menetluskulud

summas 350 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 168 lg 11 järgi tuleb rahasumma

väljamõistmist puudutavas osas kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.

Kohtulahend jõustus 16.12.2023. Seega oli lahendi täitmise viimane päev 15.01.2024. PPA

täitis 30.11.2023 kohtulahendist tuleneva kohustuse 15.01.2024.

2. Sissenõudja K I (kostja) esitas 10.01.2024 kohtutäitur xxx täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur esitas 11.01.2024 e-posti teel PPA-le täitmisteate

ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Hageja leiab, et kostja on esitanud täitmiseks

nõude, mis on tähtaegselt täidetud. Seega on kostja oma käitumisega põhjustanud hageja

kohtusse pöördumise. Sissenõudjal on enne täituri poole pöördumist kõrgendatud

hoolsuskohustus kontrollimaks, kas nõue on olemas. Kostja esitas täitmisavalduse täiturile enne

nõude sissenõutavaks muutumist, mille tõttu on nõude sundtäitmine lubamatu. Hageja palub

hagi rahuldada, tunnistada sundtäitmine lubamatuks ja panna menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tallinna Halduskohus on 30.11.2023

kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-23-2538 lõpetanud menetluse ning mõistnud Politsei- ja

Piirivalveametilt (PPA) K Ii kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot. Kostja esitas

hagejale 19.12.2023 nõude, milles palus tasuda temale menetluskulud summas 350 eurot.

Hageja nõudele ei reageerinud. Seoses sellega esitas kostja 10.01.2024 kohtutäitur xxx

täitmisavalduse.

4. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 023/2024/52. Hageja esitas Kohtutäiturile

16.01.2024 kaebuse, milles leidis, et kohtutäitur on eksinud TMS § 19 tuleneva tingimuse vastu

s.o alustanud täitetoiminguga enne tähtpäeva saabumist. Pärast kaebuse esitamist hageja esitas

Harju Maakohtusse veel 19.01.2024 hagiavalduse kostja vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2024/52.

5. Kostja selgitab, et Tallinna Halduskohus tegi kohtuasjas nr 3-23-2538 kohtumääruse, aga mitte

kohtuotsuse. Kostja leiab, et seega HKMS § 168 lg 1¹ ei ole kohtumääruse täitmisel kohaldatav.

Kostja hinnangul tõendab seda ka asjaolu, et halduskohus ei ole kohtumääruses märkinud, et

kohtumäärus peab täitma 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest HKMS § 168 lg 1¹

alusel.

6. Täiendavalt kostja leiab, et hagejal üldse puudus alus hagi esitamiseks TMS § 221 lg 1 alusel

ja seoses sellega peab hagi jätma läbi vaatamata. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 ei sätesta, et hagi

saab esitada põhjusel, et kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja leiab, et kui

kohtutäitur aluseta algatab täitemenetluse kohtulahendi sundtäitmiseks, enne nõude

sissenõutavaks muutumist, siis võlgnik peab esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale,

milles nõuda täitemenetluse lõpetamist. On oluline ka asjaolu, et hageja oli nõus sellega, et

tema on kohustatud tasuma kostjale 350 eurot ja on oma kohustust täitnud enne hagi esitamist.

Seega ka seoses selle asjaoluga hagejal puudus alus hagi esitamiseks ja tema pidi esitama

kaebuse kohtutäiturile. Kostja palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või läbi

vaatamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi

kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. Sissenõudja K I on esitanud 10.01.2024 täiturile täitmisavalduse võlgniku suhtes võla summas

350 eurot sissenõudmiseks, täitedokumendiks on Tallinna Halduskohtu määrus kohtuasjas nr

3-23-2538 ning kohtutäitur on algatanud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel täiteasja nr

023/2024/52. Sissenõutav summa oli 350 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kohtumäärus

haldusasjas nr 2-23-2538 jõustus 16.12.2023. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on sissenõutava

summa so 350 eurot 15.01.2024 kostjale vabatahtlikult so ilma kohtutäituri abita tasunud.

9. Kohus selgitab, et alates 01.01.2018.a kehtib HKMS § 168 lg 11, mille kohaselt rahasumma

väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette

teistsuguse tähtaja. Käesoleval juhul ei nähtu täitedokumendiks olevast kohtulahendist, et

kohus oleksid Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) väljamõistetud

menetluskulu täitmiseks määranud mingi muu tähtaja või oleks lahend määratud täitmiseks

viivitamatult. Eelpool viidatud sätte on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada põhjusel, et

vältida ebamõistlikku ja avaliku võimu kandjale põhjendamatuid kulusid tekitavat olukorda,

mil halduskohtu lahend, millega on avaliku võimu kandjalt välja mõistetud rahasumma, antakse

täiturile sundtäitmiseks kohe pärast otsuse jõustumist. Selline erikord on sätestatud põhjusel, et

avaliku võimu kandjal lähtub oma rahaliste vahendite kasutamisel eelarvega kinnitatud

vahenditest.

10. Kohus selgitab, et eelarve koostamisel ei ole võimalik ette näha seda, kas (ja mis ulatuses)

riigile tekivad eelarveaasta jooksul kohtulahenditest tulenevad kohustused ning sellega, et riigi

eelarves üldjuhul puuduvad vahendid, mida saaks viivitamatult kasutada kohtulahendist

tuleneva nõude täitmiseks ja vahendite eraldamist tuleb eraldi ette valmistada, kuid raha

eraldamise otsuste tegemine, kooskõlastamine ning täitmine võtab aega. Seega on igati

põhjendatud, et avaliku võimu kandjale antakse pärast lahendi jõustumist tähtaeg tema

kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.

11. Kohus juhib tähelepanu, et analoogne põhimõte kehtib ka tsiviilkohtumenetluses – TsMS § 461

lg 2 järgi kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus,

tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud

juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega,

alles siis, kui riik või kohalik omavalitsus ei täida hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lahendi

jõustumist temalt välja mõistetud rahalist kohustust, saab sissenõudja pöörduda võlgnevuse

sundtäitmiseks kohtutäituri poole.

12. Kostja seisukoht, et HKMS § 168 lg 11 kehtib vaid kohtuotsusega väljamõistetud summade

suhtes on ekslik. HKMS § 178 lg 3 järgi määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et HKMS § 168 lg 1¹ tuleb

kohaldada avaliku võimu kandjalt iga rahasumma väljamõistmisel olenemata sellest, kas

tegemist on kahju või menetluskulude hüvitamisega. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega

ning ei ole vahet, millisel õiguslikul alusel on see avaliku võimu kandjalt välja mõistetud.

Samuti ei ole kostja seisukoht kooskõlas kohtupraktikaga (vt TRK 05.04.2018.a otsus 3-17-

1410/61 p 13).

13. Seega on kostja 10.01.2024 ennatlikult pöördunud oma nõude sundtäitmiseks kohtutäituri

poole, kuivõrd asja materjalidest nähtub, et tema nõue muutus sissenõutavaks alles 16.01.2024.

Kuivõrd kostja on pöördunud kohtutäituri poole ennatlikult ja hageja on oma kohustuse

vabatahtlikult tähtaegselt täitnud, on täitemenetlus nr 023/2024/52 algatatud põhjendamatult ja

käesolev hagi kuuluks rahuldamisele.

14. Ekslik on ka kostja seisukoht selles, et hageja õiguste kaitseks oli kohane õiguskaitsevahend

kaebus kohtutäituri otsuse peale ja hageja ei saanud esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Olukorras, kus võlgniku hinnangul on täitemenetlus mingil põhjusel

lubamatu, saab ta TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis saab tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on

täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud. Seda on käesoleva

juhul hageja ka väitnud, et ta on täitedokumendis nimetatud kohustuse tähtaegselt täitnud.

Kohus ei saanud seega hagi menetlusse võtmisest keelduda. Riigikohus on tõesti selgitanud, et

olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud,

on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1

alusel. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid

täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse

korraldamisel (RKTKm 02.06.2008, nr 3-2-1-42-08, p 16). Muu hulgas võimaldab TMS § 217

esitada kaebuse täitemenetluse alustamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale (vt RKTKo

03.04.2019 nr 2-16-3785/114, p 26.3; RKTKm 04.12.2018 nr 2-17-18529/24, p 21 ja seal

viidatud lahendid; RKTKm 09.11.2009 nr 3-2-1-116-09, p 9). (RKTKo 2-19-6362/57, p 11.2).

Eelpooltoodud seisukohast lähtudes, kohus möönab, et ökonoomsem ja ilmselt ka õigem

õiguskaitsevahend oli kaebus kohtutäituri tegevuse peale, kuid ei saa väita, et sundtäimise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamine oli ebaõige. Nagu kohus on eelpool tuvastanud, täitis

hageja oma kohustuse tähtaegselt ja kostja on ennatlikult pöördunud kohtutäituri poole. Seega

ei saa hagi jätta läbivaatamata põhjusel, et hageja on valinud vale õiguskaitsevahendi.

15. Kuid hagi tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud. Juhul

kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei

saa seda hagi rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 1 võimaldab esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes kuni täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus

täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada.

Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ning kohus võib jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi

esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui

õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb

ära menetluse kestel (RKTKm nr 2-20-9975/58).

16. Hageja on selgitanud, et 06.03.2024 esitas PPA päringu kohtutäiturile täitemenetluses esitatud

kaebuse lahendamise kohta. Samal päeval saatis kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse,

millel on kuupäev 24.01.2024, kuid mis on digiallkirjastatud 06.03.2024. Otsuses on

kohtutäitur märkinud täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 lg 1 p 4 s.o täitemenetluse

lõpetamine nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis

märgitud toimingu tegemisel. Samal päeval esitas PPA kohtutäiturile kaebuse, sest otsuses on

tuginetud valele õiguslikule alusele. 11.03.2024 saatis kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise

otsuse, millel on taas kuupäev 24.01.2024, kuid mis on digiallkirjastatud 11.03.2024. Otsuses

on kohtutäitur märkinud täitemenetluse lõpetamise aluseks TMS § 48 lg 1 p 7 s.o täitemenetluse

põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.

17. Eelpoolviidatud lahendis (RKTKm nr 2-20-9975/58) Riigikohus selgitas, et kui täitemenetlus

lõpetatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal, ei ole võlgnikul üldjuhul

TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi alust muuta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

tuvastushagiks. Tuvastushagi esitamine eeldab TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigustatud huvi

olemasolu tuvastushagi poolte vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise vastu. Kuna

olukorras, kus lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle

tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi

esitamisega (vt käesoleva määruse p 14.2) ja sundtäitmise lubamatus on üks selle hagi

rahuldamise eeldusi, siis ei ole lubatav esitada tuvastushagi sundtäidetava nõude puudumise

tuvastamiseks (vt TsMS § 371 lg 1 p 5, § 423 lg 1 p 4). Kohus märgib, et Riigikohtu juhised

kehtivad eelkõige olukorras, kus täitemenetlus lõpeb põhjusel, et sundtäidetav kohustus on

täidetud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hagejalt ei ole lubamatu täitemenetluse

käigus põhjendamatult midagi sisse nõutud, vaid hageja tasus tähtaja viimasel päeval

võlgnikule kohtumääruses sätestatud kohustuse vabatahtlikult. Seega ei esine käeoleval juhul

hagejal aluseid hüvitise saamiseks. Täitemenetlus lõpetati TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so

täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.

Riigikohus selgitas samuti, et õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes ei ole tuvastada, kas

lõpule viidud sundtäitmine oli lubatav, põhjusel, et see asjaolu võiks mõjutada hagi läbi

vaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse kohta otsustuse tegemist. Seega, kuivõrd

sundtäitmine on lõppenud, esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, sundtäitmist ei saa

lubamatuks tunnistada põhjusel, et sundtäitmine on käesolevaks ajaks lõppenud.

18. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad

ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 järgi

kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Iseenesest TsMS § 168 lg 2 ei

anna kohtule õigust kaaluda menetluskulude jätmist kostja kanda. Samas tuleb arvestada seda,

et kostja põhjustas oma ebaõige ja ennatliku kohtutäituri poole pöördumisega käesoleva hagi

esitamise. Samuti ei ole hageja hagi tagasivõtnud ega sellest loobunud vaid kohus jätab hagi

läbi vaatamata põhjusel, et täitemenetlus lõpetati. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse

määramisel ka seda, et täitemenetlus lõpetati 11.03.2024 TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, so

täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.

Seega tingis hagi esitamise kostja ennatlik kohtutäituri poole pöördumine ning ka kohtutäituri

tegevus täitemenetluse algatamisel. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane, kui käesoleva

menetluse kulud jääksid hageja kanda, kes ei ole vaidlusalust situatsiooni põhjustanud sest just

kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise. Hagejale saab ette heita küll seda, et ta kasutas

paralleelselt kahte õiguskaitsevahendit, kuid see eksimus ei anna kohtu hinnangul veel alust

hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades tuleb

poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik