2-24-1523/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1523

Kohtuasi

X hagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek

Laanemetsa

vastu

täitedokumendist

tuleneva

kohustuse

tuvastamiseks

ning

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.01.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta X 17.04.2024 menetlusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta X 17.04.2024 määruskaebuse tagamise taotlus läbi vaatamata.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

6. Asendada jõustunud kohtulahendis X nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada X

isikukoodi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-1523

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 27.01.2024 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Marek Laanemetsa (kostja,

kohtutäitur) vastu, milles palus tuvastada, et täiteasja nr 014/2007/1189 täitedokumendist ei

tulene hagejale kohustust tasuda kostjale põhitasu summas 810 eurot. Samuti palub hageja

tuvastada, et kostja põhitasu on ebaproportsionaalne ning heade kommete ja hea usu

põhimõtetega vastuolus. Hageja palub vähendada kohtutäituri põhitasu, arvestades

täitetoimingute tehnilist keerukust ja arvu ning selleks kulunud ajakulu kohtu poolt mõistlikuks

peetud tasuks ning ajatada kohtutäituri põhitasu nõue 36 kuuks igakuiste võrdsete

osamaksetega. Lisaks palub hageja rahuldada hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189 kostja põhitasu nõudes. Koos hagiavaldusega esitas

hageja hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt

tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja täiteasjas nr 014/2007/1189 täitemenetluse Riigi

Kinnisvara Aktsiaseltsi 06.11.2007 avalduse alusel ja täiteasja täitedokumendiks oli Harju

Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, millega mõisteti hagejalt välja

19 752,58 eurot. Kostja lõpetas täitemenetluse 15.08.2023 seoses nõude aegumisega, kuid

jätkas menetlust kohtutäituri tasu 810 eurot ja tasumata täitekulude 18,53 eurot osas. Hageja

esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse osas, milles kostja täitemenetlust jätkas. Kostja jättis

kaebuse rahuldamata. Kohtud jätsid hageja kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebuse

rahuldamata (tsiviilasjas nr 2-23-12680). Maakohus asus kaebuse lahendamisel seisukohale, et

kostjal on õigus kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 41² tulenevalt kohtutäituri põhitasule pooles

ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ning kohtutäitur ei pea KTS § 41² kohast

põhitasu otsust põhjendama. Kaebuse kohta tehtud lahendid on jõustunud. Kuna hageja tasus

tasumata täitekulud, on täiteasja nõudeks ainult kohtutäituri põhitasu 810 eurot. Hageja

vaidlustab käesolevas tsiviilasjas kostja 15.08.2023 kohtutäituri tasu nõudmise otsust, kuna

kohtutäituri nõue on põhistamata ja põhjendamatult suur. Tsiviilasjas nr 2-23-12680 ei saanud

kohus kohtutäituri diskretsiooniotsuse põhjendatust hinnata ning määruse resolutsioonis ei ole

tuvastatud kohtutäituri tasu suuruse põhistatust, mistõttu ei ole määrus käesolevas asjas siduv.

810 euro tasumise kohustus on näilik, hagejal ei ole kohustust seda tasuda ja kostjal ei ole õigust

nõuda selle sundtäitmist. Kohtutäituri tasu tuleb vähendada ja ajatada.

3. Maakohus vabastas 29.01.2024 määrusega hageja hagi tagamise taotluselt riigilõivu

tasumise kohustusest ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 30.01.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest

keeldumise aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 ja lg 2 p 2. Hageja

palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 014/2007/1189 põhjusel, et

hageja ei nõustu kohtutäituri määratud kohtutäituri tasu suurusega ning vallas- ja kinnisvara

sundmüük 810 euro suuruse nõude katteks on äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaõiglane.

Maakohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1

esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

2-24-1523

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hageja ei ole esitatud hagis tuginenud asjaoludele, et sundtäitmine ei ole

lubatud, sest sissenõudja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtutäituri tasu

suuruse ja põhjendatuse küsimust ei saa lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

esitatud hagimenetluses, selleks tuleb esitada kohtule kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Samuti ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses anda hinnangut võlgniku vara

sundmüügi proportsionaalsusele. Kui kohtutäitur oma ametiülesandeid täites rikub oma

kohustusi, näiteks arestib võlgniku vara suuremas ulatuses kui seda on vaja sissenõutava nõude

rahuldamiseks (TMS § 53 lg-s 1 sätestatud piirang), saab võlgnik esitada selle kohta kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale. See ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise

küsimus. Lisaks ei ole täitemenetluses piirangut, millise summa sundtäitmiseks saab kohtutäitur

täitetoiminguid teha, seega ei ole asjakohane hageja etteheide selle kohta, et vallas- ja

kinnisvara sundmüük 810 euro suuruse nõude katteks on äärmiselt ebaproportsionaalne ja

ebaõiglane. Kui võlgnikul puuduvad muud vahendid võlgnetava kohustuse täitmiseks, võib

tema vara sundmüük olla põhjendatud, kuid konkreetseid asjaolusid tuleb hinnata vara

arestimistoimingut vaidlustades kaebusega kohtutäituri tegevuse peale.

4.2. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus

võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet ning et

hageja ei vaidle selle üle, kas kohtutäituril on õigus tasule, vaid selle üle, et puudub

täitemenetluse jätkamise alus 810 euro suuruse kohtutäituri tasu osas, kuna nõue on põhistamata

ja põhjendamatult suur. TsMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul,

iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul,

saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited

täitedokumendist

tuleneva

nõude

olemasolule

ja

kehtivusele,

seda

põhjusel,

et

täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mida ükski sõltumatu organ läbi

vaadanud ei ole ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Kohtutäituri tasu otsus

ei ole küll kohtulahend, kuid selle vaidlustamiseks on ettenähtud erinorm, nimelt kohtutäituri

otsust vaidlustatakse kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Hageja on ise esile toonud, et hageja

kaebus kohtutäituri tasu suuruse kohta on juba läbinud kõik kohtuastmed. Seega on kohtutäituri

otsus läbinud kohtuliku kontrolli ning kohtute seisukohad on käesolevaks hetkeks jõustunud.

Kohus ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses asuda kohtutäituri otsust

kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta uuesti läbi vaatama ja ümber hindama.

Sellel alusel on hagi perspektiivitu ja tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest.

4.3. Lisaks on hageja kohtute infosüsteemi andmetel esitanud 07.01.2024 hagiavalduse Pärnu

Maakohtusse koos hagi tagamise nõudega (tsiviilasi nr 2-24-245). Pärnu Maakohus jättis

09.01.2024 määrusega menetlusse võtmata hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud

hagiavaldusega samasisulise hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid määrus ei ole

veel jõustunud. Seega on kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal

alusel (TsMS § 371 lg 1 p 5).

4.4. Kuna maakohus ei võtnud hagi menetlusse põhjendustel, mis polnud seotud riigilõivu

tasumisega, siis puudus vajadus vaadata läbi hageja taotlust riigilõivu ja muude avaldusega

seotud maksetest vabastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja

kanda.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi

esimese astme kohtule hagi ja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.

2-24-1523

5.1. Maakohus on ekslikult leidnud, et menetlusosaliste vahel on pooleli tsiviilasja nr 2-24-245

menetlus samas asjas. Selles asjas keeldus kohus hageja hagi menetlusse võtmast.

5.2. Hageja on kõrvaldanud Tallinna Ringkonnakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-24-245 esile

toodud puudused ja palunud kohtul tuvastada, et hagejale ei tulene kohtutäituri 15.08.2023

otsusest täiteasjas nr 014/2007/1189 810 euro suuruse kohtutäituri tasu maksmise kohustust.

Hageja on lisaks palunud tuvastada, et 810 euro suurune kohtutäituri tasu nõue on

ebaproportsionaalne ja seega vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõtetega. Sellest

tulenevalt on hageja palunud vähendada kohtutäituri põhitasu vastavuses läbiviidud

täitetoimingute tehnilisele keerukusele ja arvule ning selleks kulunud ajakulule kohtu poolt

peetud mõistlikuks tasuks, samuti ajatada kohtutäituri põhitasu nõue 36 kuuks igakuise võrdse

osamaksega. Seega on tuvastusnõude rahuldamisel hageja võimalik ja õigus taotleda

täitemenetluse nr 014/2007/1189 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui täitedokumendist

ei tulene võlgnikule 810 euro tasumise kohustust ja kohtu poolt mõistlikuks tasuks peetav

kohtutäituri tasu on ajatatud.

5.3. Maakohtu piirav tõlgendus TMS § 221 lg-le 11 on ekslik ja piirab põhjendamatult hageja

kaebeõigust. TMS § 221 lg 11 sõnastus ei saa välistada ega piirata hageja õigust esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik vastuväited TMS § 2 lg 1 p 16

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele, et saavutada eesmärk kõrvaldada

täidetavus 810 euro suurusega nõude osas. Hageja väiteid saab kohus hinnata ainult peale hagi

menetlusse võtmist asja sisulisel läbivaatamisel mitte aga menetlusse võtmise otsustamisel.

5.4. Teises tsiviilasjas jõustunud lahendi põhjendused ei ole kohustuslikult siduvaks käesoleva

asja lahendamisel, kuna kohtuotsuse resolutsiooniga ei ole tuvastatud ega kohustatud võlgnikku

tasuma 810 euro suurust kohtutäituri tasu. Lisaks ei ole maakohus hinnanud hageja väiteid, et

KTS §-i 412 alusel tehtav otsus on kohtutäituri diskretsioonotsus, milles kohtutäitur peab

põhistama ja põhjendama väljamõistetava tasu suurust.

5.5. Maakohus ei ole põhjendanud, miks menetlusabi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata või

rahuldamata. Lisaks ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda, kui neid ei ole

kindlaks määratud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Hageja esitas 17.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse tagamise taotluse,

paludes täitemenetlus täiteasjas nr 014/2007/1189 peatada. Hageja esitas menetlusabi taotluse,

millega palub end vabastada tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Taotluse kohaselt tuleb määruskaebuse rahuldamisel hagi käesolevas asjas menetlusse võtta.

Põhjendatud ei ole täitemenetluste toimumine enne käesoleva vaidluse lahendamist. Nii

tagamise taotluse kui hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on

olemasoleva olukorra säilitamine, et vältida tagasitäitmist. Läbiviidav täitemenetlus on

ennatlik, põhjendamatu ja võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane arvestades, et müüdavaks

varaks on võlgnikule kuuluv elukoht ning et võlgnik on taotlenud kohtutäituri tasu maksmise

ajatamist. Lisaks mõjutab läbiviidav enampakkumine võlgniku menetluslikku positsiooni

tsiviilasjas nr 2-23-9972, kui kostja müüb võlgnikule kuuluva kinnisvara enne tsiviilasjades

lahendite tegemist, mistõttu jääks võlgniku taotlused/avaldused rahuldamata. Kostja õigused on

2-24-1523

kaitstud, kuna võlgnikule kuuluva vallas- ja kinnisvara käsutamine on välistatud kohtutäituri

poolt kinnistusraamatusse seatud käsutuskeeluga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 ja lg 2 p 2 alusel. Maakohus

leidis, et kuna tsiviilasjas nr 2-24-245 tehtud hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus ei

olnud jõustunud, oli menetlus tsiviilasjas nr 2-24-245 veel pooleli. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt jõustus tsiviilasjas nr 2-24-245 Pärnu Maakohtu 09.01.2024 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta 05.03.2024, mistõttu ei kohaldu käesolevalt TsMS § 371 lg 1 p 5.

Samas leiab kolleegium, et eeltoodul ei ole mõju asja lõpplahendusele, kuivõrd maakohus

keeldus õigesti hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega hagi perspektiivituse osas ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt

(koosmõjus §-ga 659) ei korda maakohtu põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

10. Hageja leiab määruskaebuses, et on hagis palunud tuvastada, et talle ei tulene kohtutäituri

15.08.2023 otsusest täiteasjas nr 014/2007/1189 810 euro suuruse kohtutäituri tasu maksmise

kohustust. Lisaks on hageja palunud tuvastada, et 810 euro suurune kohtutäituri tasu nõue on

ebaproportsionaalne ja seega vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõtetega ning palunud

vähendada kohtutäituri põhitasu vastavuses läbiviidud täitetoimingute tehnilisele keerukusele

ja arvule ning selleks kulunud ajakulule kohtu poolt peetud mõistlikuks tasuks. Hageja on

hagiavalduses tuvastusnõuete esitamisel tuginenud TsMS § 368 lg-le 2.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd täitedokumendi materiaalõiguslikuks vaidlustamiseks

kohane õiguskaitsevahend on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi,

ei ole hagejal õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 1 ega lg 2 järgi. Ka

Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise

lõpetamist, ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi

esitamine. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel

tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi

rahuldamise teel. Seetõttu ei peaks kohus võlgniku esitatud TsMS § 368 lg 1 järgset hagi

täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema (RKTKo

28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 19). Seoses TsMS § 368 lg-ga 2 märkis Riigikohus samas asjas, et

selle sätte järgi hagi esitamiseks peaks hageja põhistama, et täitedokumendi täitmiseks on

algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja

vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda

tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks (samas,

p 20). Hageja ei ole selliseid asjaolusid hagis esile toonud.

11. Hageja hinnangul on temalt nõutav kohtutäituri tasu ebaproportsionaalselt suur ja seetõttu

vastuolus heade kommete ning hea usu põhimõttega. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 järgi

saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18-191

nimetatud täitedokumentide puhul, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik

vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagiavalduse

2-24-1523

kohaselt on täitedokumendiks antud juhul kohtutäituri 15.08.2023 otsus täiteasjas, millega

kohtutäitur jätkas menetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot (TMS § 2 lg 1 p 16).

Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäituri tasu nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud või et nõuet ei ole või see ei kehti. Kuigi TMS § 221

lg 11 järgi saab võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele, on hagiavalduse kohaselt hageja

esitanud kohtutäituri 31.08.2023 otsuse peale, millega jäeti hageja kaebus kohtutäituri

15.08.2023 otsuse peale rahuldamata, kaebuse kohtusse tsiviilasjas nr 2-23-12680.

Hagiavalduse kohaselt jättis maakohus viidatud tsiviilasjas jõustunud määrusega hageja

kaebuse kogu ulatuses rahuldamata, leides, et kohtutäituril on õigus KTS §-st 412 tulenevalt

kohtutäituri põhitasule pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ning

kohtutäitur ei pea KTS § 412 kohast põhitasu otsust põhjendama. Seega on kohus on juba võtnud

jõustunud kohtulahendiga seisukoha kohtutäituri tasu väljamõistmise ja selle suuruse

õiguspärasuse osas. KTS § 52 sätestab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib

kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks

ettenähtud korras. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja seda võimalust

tsiviilasjas nr 2-23-12680 ka kasutanud, mistõttu ei ole võimalik praeguses asjas uuesti

kohtutäituri tasu suurusele hinnangut anda ega seda vähendada.

Ringkonnakohus märgib, et hageja on küll palunud hagiavalduses ajatada kohtutäituri tasu 36

kuu peale võrdsete igakuiste maksetega, kuid on selle taotluse sidunud kohtu poolt mõistlikuks

peetud kohtutäituri tasu suurusega. Kuna käesolevalt puudub alus kohtutäituri tasu

ümberhindamiseks, ei ole võimalik tasu vähendada ning vähendatud tasu ajatada. Vähendamata

kohtutäituri tasu ajatamist ei ole hageja soovinud. Lisaks ei ole hageja seoses ajatamisega

toonud esile asjaolusid, mis vastaksid TMS §-s 45 sätestatud eeldustele.

12. Määruskaebuses leiab hageja täiendavalt, et maakohus oleks pidanud lahendama tema

menetlusabi taotluse ja ei oleks tohtinud jätta menetluskulusid hageja kanda. Kuivõrd hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel on õigus riigilõivu tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi,

on maakohus menetlusökonoomiast lähtudes põhjendatult jätnud menetlusabi taotluse

lahendamata, kuna hagi menetlusse võtmiseks puudus alus ja riigilõivu tasumise küsimust ei

tekkinud. Maakohus ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust

märkinud, kuigi on jätnud määruse põhjendustes menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 1

kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Kuna

määruskaebuse esitas hageja, ei pea ringkonnakohus võimalikuks maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse osas täiendada.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult

avaldaja avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

14. Hageja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse.

Ringkonnakohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas

(TsMS § 181 lg 1 p 2). Menetlusökonoomiast tulenevalt ei määra ringkonnakohus hagejale

tähtaega määruskaebuse tagamise taotluselt riigilõivu tasumiseks, kuna taotlus jääks

rahuldamata, sest kohtul ei ole alust rakendada hagi tagamise abinõud olukorras, kus hagi on

perspektiivitu ja jääb menetlusse võtmata (vt hagi tagamise eeldused nt RKTKm 28.12.2022,

2-21-3244, p 11).

2-24-1523

15. Hageja esitas koos 31.01.2024 määruskaebuse tagamise taotlusega ja 17.04.2024

määruskaebuse tagamise taotlusega uued tõendid. Kuna hageja loobus 31.01.2024 taotlusest ja

17.04.2024 taotlus jääb läbi vaatamata, jätab ringkonnakohus esitatud tõendid tähelepanuta.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuna kostjat ei

ole menetlusse kaasatud, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

17. Hageja on palunud asendada lahendis tema nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta

avalikustamata tema isikukood ning vara andmed. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse

avaldaja nime asendamiseks tähemärkidega ning ei avalikusta tema isikukoodi (TsMS § 462

lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2). Hageja vara kohta käesolevas määruses andmed

puuduvad.

18. Määruse peale saab osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, jaotas

menetluskulud ja jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, esitada TsMS § 372 lg 5, § 178 lg 1

ja § 191 lg 1 alusel määruskaebuse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)