1-23-7174/44 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-23-7174

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2024.a Rapla kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-7174 (23263050367)

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Endla Ülviste

Ave Smirnov ja Ants Soodla

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Jānis Skarbiniksi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Elle Keeman

Süüdistatav

Jānis Skarbiniks, isikukood: 38001190419; elukoht: XXX,

Riia, Läti Vabariik, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas;

kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik; emakeel: läti keel;

haridus: keskharidus; töökoht: Läti Vabariigis Riias asuv SIA

Auto Tajeris; varem karistatud Euroopa Karistusregistrite

infosüsteemi andmetel narkokuritegude eest 1-l korral.

Kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2023.a, 28.08.2023.a

kohaldati tõkendina vahistamine.

Kaitsja

vandeadvokaat Paul Järve

Tõlk

XX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313 järgi kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Jānis Skarbiniks KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 25 lg 2 ning KarS § 26

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse

kandmise aja alguseks 26.08.2023.a.

3. Tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. KarS § 54 lg 1, 3 alusel saata Jānis Skarbiniks lisakaristusena Eesti Vabariigist välja

ning kehtestada talle sissesõidukeeld 5 (viieks) aastaks.

1-23-7174

KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Jānis Skarbiniksi

väljasaatmisest.

5. KarS § 831 alusel konfiskeerida riigituludesse sularaha summas 650 eurot, mis on

kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606. Ülejäänud

180 eurot tuleb Jānis Skarbiniksile tagastada.

6. Asitõendid.

KarS § 191 alusel konfiskeerida ekspertiisiobjektiks olnud narkootiline aine, mis on

hoiul EKEI keemiaosakonnas, ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks,

õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri

asitõendite hoidlas ( Pärnus A. H. Tammsaare pst 70 ) hoiul olevad esemed: Coca-Cola

pudelid, kilekotid, kilepakend, mobiiltelefon Apple iPhone ning mobiiltelefonist Apple

iPhone tehtud koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Puma logoga nokamüts Jānis Skarbiniksile.

7. KrMS § 175 lg 1 p 3, p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Jānis Skarbiniksilt

riigituludesse menetluskuludena ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot, määratud kaitsjale

määratud tasu 313,20 eurot ja sundraha 2050 eurot, kokku 2447,20 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank

AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber 99924700010665. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja

number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu

kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon

esitatakse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatavale saadetakse

otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 30 päeva

jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus

tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja

kantseleis 19. aprillil 2024.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Kohus, hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Jānis

Skarbiniksi süü on osaliselt tõendatud. Tõendamist on leidnud, et 26.08.2023.a võttis Jānis

Skarbiniks Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas Kruusiaugu kinnistul asuva mahajäetud

hoone juurest peidikust kaasa temale teadaolevalt sinna peidetud narkootilise aine kokaiini ning

viis selle Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis asuva Kotka tn 6 kinnistul asunud peidikusse.

Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et Jānis Skarbiniks peitis 23.08.2023.a kokaiini

1-23-7174

sisaldava paki Kruusiaugu kinnistul asuvasse peidikusse.

2. Jānis Skarbiniks ei tunnistanud ennast süüdi suures koguses narkootilise aine kokaiini

käitlemises. Ta selgitas, et tuli 23.08.2023.a Eestisse autot müüma, 26.08.2023.a tuli Eestisse, et

teisaldada Coca-Cola pudeli alla peidetud pakk. Pakki ümber peites Jānis Skarbiniks ei teadnud,

et selles võivad olla narkootikumid. Ta ei vaadanud paki sisse, lihtsalt võttis ja viis selle teise

kohta. Ta arvas, et seal võib olla raha, väärtesemeid, mingeid dokumente. Tasuks sai Jānis

Skarbiniks 500 eurot ning lisaks 150 eurot kütuse jaoks. Jānis Skarbiniksi poolt 26.10.2023.a

kahtlustatavana ülekuulamisel öeldu, mille kohaselt sai ta aru, et pakis võivad olla

narkootikumid, oli tema eelmise kaitsja poolt soovitatud. Jānis Skarbiniks töötab koos oma venna

Armands Skarbiniksiga ning sõiduauto, millega ta Eestisse sõitis, oli seotud töökohaga ja see oli

mõeldud müügiks. /tl 168 pöördel - 170/

3. Sündmuskoha vaatlusel leiti Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas Kruusiaugu kinnistul

asuva lagunenud hoone seina äärest 0,5 liitrise pooleks lõigatud Coca-Cola Zero pudeli ülemise

osa alt pinnasest must läbipaistev kilekott, milles on nähtav läbipaistev vaakumpakend valget

värvi ainega, mis kaalub 1092 grammi /fotod nr 8-10/. Valge pakendi küljel on näha diagonaalselt

tõmmatud must rist. Kohapeal tehtud kiirtest viitas narkootilisele ainele kokaiinile. /tl 37-43/

Sündmuskohal leitud pakendist tehtud fotodelt on selgelt aru saada, et pakend sisaldab valget

ainet.

4. Narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et valges pulbris massiga 1011 grammi on

kokaiini sisaldus 80%, seega sisaldab pulber puhast kokaiini 809 grammi. /tl 45-46/ Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest päringule

nähtub, et ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 0,065 grammist kokaiinist, kümnele

inimesele joovet tekitav kokaiini keskmine kogus on 0,65 grammi. /tl 48-51/. Seega vastab leitud

narkootilise aine kogus suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuid ületab suure koguse määra rohkem kui 1240 korda.

5. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 24.08.2023.a asendati sündmuskoha vaatlusel leitud

kokaiini sisaldav pakend samas koguses nisujahu sisaldava pakendiga. Nisujahu pakendati

vaakumpakendisse, toidukilesse ning musta värvi kilepakendisse, kuhu paigutati ka

jälgimisseade. Pakend peideti Kruusiaugu kinnistul paikneva lagunenud hoone seina äärde

pinnase sisse ning märgistati 0,5 liitrise pooleks lõigatud Coca-Cola Zero pudeliga. 26.08.2023.a

tuvastati varjatud jälgimise käigus, et kell 11:09:38 peatus Kruusiaugu kinnistu sissesõiduteel

sõiduautot Peugeot reg.märgiga KI-6887, selle juhi kohalt väljus kell 11:09:46 heleda särgi ja

musta nokamütsiga meesterahvas ning suundus Kruusiaugu kinnistul asuva lagunenud hoone

suunas. Kell 11:10:05 kuni 11:10:45 toimetas meesterahvas peidiku juures ning võttis sealt kaasa

jälitustoimingu käigus sinna peidetud jahu sisaldava pakendi. Meesterahvas võttis peidikust

pakendi valget värvi sinise-punase kirjega kilekotiga, pakendit paljaste kätega puudutamata.

Pakendi jälgimisseade aktiveerus kell 11:09:45. Meesterahvas lahkus peidiku juurest, käes

kilekott peidikust võetud pakendiga ning suundus sõiduauto Peugeot reg.märgiga KI-6887

juurde, millega sõitis Rapla suunas. Kell 11:14 seisis sõiduauto Peugeot reg.märgiga KI-6887

Tallinn-Rapla-Türi mnt 28-nda kilomeetriposti juures ning heleda särgiga meesterahvas liikus

metsatuka poole. Pakendi jälgimisseade peatus kell 11:15:58 Tallinn-Rapla-Türi mnt 28-nda

kilomeetri posti juures asuva metsatuka servas. /tl 52-58, salvestis ümbrikus tl 59/

6. Kohus kontrollis jälitusmenetluse seaduslikkust ning veendus, et jälitustoimingute loa andmisel

ning jälitustoimingute tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Seega on jälitustoimingutega

saadud teave, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis, lubatav tõend. Jälitustoimingu

1-23-7174

protokollist nähtub muuhulgas, et nisujahu pakendati samamoodi nagu oli pakendatud kokaiini

sisaldav pulber, s.o vaakumpakendisse, toidukilesse ning musta läbipaistvasse kilepakendisse.

Seega oli Jānis Skarbiniksile selgelt aru saada, et pakend, mille ta ühest peidikust teise toimetas,

sisaldas valget ainet ning temal ei olnud vähimatki alust kahelda pakendi sisus ning arvata, et

selles võivad olla väärisesemed, dokumendid või raha. Sündmuskoha vaatlusel 26.08.2023.a leiti

Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Kotka tn 6 kinnistul asuvast peidikust, mis oli

märgistatud korgita poolekslõigatud 0,5 liitrise Coca-Cola Zero plastikpudeliga, musta värvi

kilekott pakendiga, millega oli 24.08.2023.a asendatud Kruusiaugu kinnistul asunud peidikust

leitud kokaiini sisaldav pakend. /tl 61-69, salvestis ümbrikus tl 60/

7. 26.08.2023.a kell 11:18 peeti Tallinn-Rapla-Türi mnt 28-ndal kilomeetril kahtlustatavana kinni

Jānis Skarbiniks, tema poolt juhitud sõiduauto Peugeot reg. märgiga KI-6887 sundpeatati.

/tl 98-103/ 26.08.2023.a sõiduautos toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mobiiltelefon

iPhone, sularaha 830 eurot ja musta värvi Puma logoga nokamüts. /tl 73-84/

8. Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) andmetel on Jānis Skarbiniks 13.06.2018.a

Prantsusmaa Rodezi kohtu poolt karistatud narkokuriteo toimepanemise eest üheaastase

vangistusega tingimisi, tingimisi osa kestus viis aastat /tl 120-130/. Kõnealuse otsuse kohaselt

toimetas Jānis Skarbiniks 22.02.2018.a Hispaaniast Prantsusmaale 3740 grammi kanepit. Jānis

Skarbiniksile mõisteti karistuseks kaheteistkümne kuu pikkune vangistus, mis Prantsuse

karistusseadustiku artikli 132-31 lõikes 1 sätestatud tingimustel kohaldati täies ulatuses tingimisi.

/tl 113-119/ Prantsuse karistusseadustiku väljavõttest nähtub, et viieaastane katseaeg on

sätestatud Prantsuse karistusseadustiku artiklites 132-31 kuni 132-35. /tl 171-180/

9. Kaitsja leidis, et ECRISe väljatrükk ja ning Prantsusmaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsus ei

ole lubatavad tõendid. Kaitsja hinnangul ei ole ECRISe näol tegemist ametliku organisatsiooniga,

kes omaks tõendipõhist juurdepääsu karistusregistrile ning väljatrüki näol ei ole tegemist

usaldusväärse tõendiga, mis võiks anda kohtule võimaluse arvestada, kas isik on karistatud.

10. Karistusregistri seaduse § 29 lg 1 sätestab, et liikmesriikide vahelise andmete vahetamise

Eesti keskasutuseks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus, § 29 lg 3 kohaselt andmete

vahetamine Euroopa Liidu liikmesriigiga toimub Euroopa karistusregistrite infosüsteemi

vahendusel. Sama seaduse § 30 lg 1 p 4 alusel on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus

esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui

andmeid soovib uurimisasutus menetluses oleva kriminaalasjaga seoses. Prantsusmaa Rodezi

kohtu 13.06.2018.a otsus on saadud Euroopa uurimismääruse alusel ning kinnitab ECRISest

saadud andmeid Jānis Skarbiniksi süüdimõistmise ja karistamise kohta narkokuriteo

toimepanemise eest.

11. Kaitsja leiab ka, et kõnealuste dokumentide tõlge ei vasta nõuetele, tema hinnangul nõuavad

vandetõlki dokumendid, mis on seotud isiku karistusega. KrMS § 10 lg 3 järgi peavad kõik

dokumendid, mille lisamist kohtutoimikusse taotletakse olema eestikeelsed või tõlgitud eesti

keelde, kuid vandetõlgi nõuet kõnealustele dokumentidele ei ole. Kohtul puudub alus kahelda

dokumentide tõlgete õigsuses, need on tõlkinud OÜ Tõlkebüroo Pangloss tõlgid, kellele on

selgitatud KrMS § 161 lg 6 sätteid ning keda on hoiatatud vastutusest KrMS § 321 järgi.

12. Seega on ECRISe väljatrükk ja Prantsumaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsus lubatavad ning

usaldusväärsed tõendid, kuna need on saadud vastavalt karistusregistrite andmete vahetamist ja

vastastikust õigusabi käsitlevatele õigusaktidele.

1-23-7174

13. Riigikohus on oma otsuses nr 1-17-10162 (punktid 30-38) öelnud, et vastavalt Euroopa Liidu

Nõukogu 24.07.2008 raamotsusele nr 2008/675/ÜVJP tuleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud

süüdimõistvad kohtuotsused võtta arvesse uutes kriminaalmenetlustes. Raamotsuse artikkel 3 lg 1

näeb ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse

sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid

kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite

andmete vahetamist käsitlevatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse

kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning

neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele

kohtuotsustele. Raamotsuse artikli 3 lg 2 kohaselt tuleb eeltoodut kohaldada ka karistuse liigi ja

raskusastme määramisel.

Eeltoodust tulenevalt võtab kohus otsuse tegemisel arvesse Jānis Skarbiniksi kohta Prantsusmaa

Rodezi kohtu poolt 13.06.2018.a tehtud süüdimõistva otsuse tema teole õigusliku hinnangu

andmisel ning karistuse määra valikul.

14. Süüdistuse kohaselt valdas Jānis Skarbiniks ebaseaduslikult narkootilist ainet kokaiini, peites

seda nii 23.08.2023.a kui ka 26.08.2023.a. Nimelt ületas 23.08.2023.a sõiduk Peugeot reg.

märgiga KI-6887 Ikla piiripunkti suunaga Eesti Vabariiki, Jānis Skarbiniksi kasutuses olev

telefon asus samuti samal päeval Eesti Vabariigis. 24.08.2023.a leiti sündmuskoha vaatluse

käigus Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas mahajäetud Kruusiaugu kinnistul paikneva

lagunenud hoone seina äärest Coca-Cola Zero pudeliga tähistatud kohast vaakumpakendis valget

värvi aine kaaluga ca 1092 grammi. Ekspertiisiakti kohaselt oli pakendis kokku pulbrit 1011

grammi, milles kokaiini sisaldus 80%, seega sisaldas pulber 809 grammi kokaiini.

15. Jānis Skarbiniksi poolt kokaiini peitmine 23.08.2023.a on prokuröri hinnangul tõendatud

sellega, tema kasutuses olnud sõiduauto Peugeot reg. märgiga KI-6887 ületas Ikla piiripunkti

suunaga Eesti Vabariiki 23.08.2023.a kell 13:37:26 /tl 85-86/ ning tema kasutuses olnud

abonentnumber asus 23.08.2023.a kell 19:03:38 kuni 19:04:16 Aravete tugijaama piirkonnas ning

ajavahemikul 19:04:38 kuni 19:05:19 Albu tugijaama piirkonnas /tl 96, salvestis tl 97 ümbrikus/.

Samuti kinnitab prokuröri hinnangul Jānis Skarbiniksi poolt 23.08.2023.a kokaiini peitmist

asjaolu, et ta ei käitunud isikuna, kes otsis juhiste järgi pakki ning 8 sekundiga paki peidikust ära

toimetamine viitab selgelt, et Jānis Skabriniks sai peidukohta nii hästi teada vaid põhjusel, et oli

kokaiini sinna ise varem peitnud.

16. Kohtu hinnangul ei ole aga Jānis Skarbiniksile süüdistuses ette heidetud kokaiini käitlemine

23.08.2023.a tõendamist leidnud. Tema viibimine Eesti Vabariigis ning asjaolu, et ta teadis

peidiku asukohta, ei tõenda kahtlusteta seda, et ta kõnealusel kuupäeval kokaiini peitis. Lisaks

eeltoodule ei ole Jānis Skarbiniksi poolt 23.08.2023.a väidetavat kokaiini peitmist tema

süüdistuses vähimalgi määral sisustatud, mis omakorda viitab tõendamisraskusele, mida prokurör

on püüdnud ületada oletusega. Kohus ei tohi kohtuotsust oletusele rajada ning tõlgendab KrMS §

7 lõikest 3 juhindudes kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks.

17. Jānis Skarbiniks väitis kohtuistungil, et tema ei teadnud pakki ümber peites, et selles on

narkootiline aine, ta arvas, et seal võib olla raha, väärisesemeid või dokumendid. Kaitsja

soovitusel ütles ta kahtlustatavana ülekuulamisel, et sai aru, et pakis võivad olla narkootikumid.

Kohtu hinnangul on Jānis Skarbiniksi vastuolulised ennastõigustavad ütlused ebausaldusväärsed

ning kohus jätab need kõrvale.

18. Kruusiaugu kinnistul asunud peidikust leitud pakend sisaldas 809 grammi puhast kokaiini,

1-23-7174

mille keskmine jaehind Eesti Vabariigis oli 2020.a 100 kuni 150 eurot ühe grammi eest ning

keskmine hulgihind 35 000 - 60 000 eurot ühe kilogrammi eest. /tl 108/ Kokaiini keskmine hind

ei ole aja jooksul muutnud ning see ilmestab Kruusiaugu kinnistul asunud peidikust leitud

kokaiini sisaldava paki väärtust kuritegelikus maailmas. Teadaolevalt omavad kokaiiniga

käitlemisega seotud kuriteod rahvusvahelist mõõdet ning neile on iseloomulik kõrge

konspireeritus, mis tähendab, et kaastakse ainult neid isikud, kelle usaldusväärsuses ei ole alust

kahelda. Varasemale kohtupraktikale tuginedes on põhjendatud alus väita, et sedavõrd suure ja

väärtusliku koguse narkootilise aine käitlemist ei usaldata juhuslike isikute kätte, sest sellega

kaasnevad riskid on liiga suured. Samuti tuleb selleks, et olla osaline rahvusvahelises

narkokuriteos omada kontakte, mida varem samalaadse narkokuriteo toime pannud Jānis

Skarbiniks kahtlemata omas. Seega ei olnud Jānis Skarbiniks juhuslik isik, kes saadeti Lätist

Eestisse ühte pakki ümber peitma, tema näol oli tegemist usaldusväärse lüliga rahvusvahelist

mõõdet omavas narkootilise aine käitlemise ahelas ning ta oli teadlik sellest, et Kruusiaugu

kinnistul asunud peidikus oli pakend narkootilise ainega.

19. 26.08.2023 võttis Jānis Skarbiniks Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külas mahajäetud

Kruusiaugu kinnistul paikneva lagunenud hoone seina äärest Coca-Cola Zero pudeliga tähistatud

peidikust paki temale teadaolevalt narkootilise ainega ning toimetas selle edasi ja peitis 3

kilomeetri kaugusel Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis Kotka tn 6 kinnistul asuvasse

peidikusse, teadmata, et pakis olnud narkootiline aine oli asendatud jahuga. Seega kujutades

ekslikult ette, et ta toimetab ühest peidikust teise paki narkootilise aine kokaiiniga, oli Jānis

Skarbiniksi tahtlus oli suunatud suures koguses narkootilise aine kokaiini käitlemisele. Kuna

jälitustoimingu käigus oli kokaiin asendatud jahuga ei olnud aga Jānis Skarbiniksil võimalik

kuritegu tegelikkuses kunagi lõpule viia, seega pani Jānis Skarbiniks 26.08.2023.a toime

kõlbmatu süüteokatse.

20. Prantsusmaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsusega karistati Jānis Skarbiniksit narkokuriteo

toimepanemise eest üheaastase vangistusega tingimisi, tingimisi osa kestus viis aastat ning

sellele otsusele tuleb anda õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele kohtuotsustele,

seega tuleb hinnata otsust karistusregistri seaduse järgi. Arvestades, et Jānis Skarbiniks vabastati

tähtajalisest vangistusest tingimisi viieaastase katseajaga, kustub tema karistus vastavalt

karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-le 6 kolme aasta möödumisele tähtajalisest vangistusest

tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest, s.o praegusel juhul 13.06.2026.a.

Seega on Jānis Skrabiniksi näol tegemist isikuga, kes KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes on varem toime

pannud narkootikumidega seotud süüteo. Seega tuleb tema poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida

KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 25 lg 2 ning KarS § 26 lg 1 järgi.

21. Jānis Skarbiniks pani kuriteo toime kavatsetult, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid

asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus

mõista.

Karistuse mõistmine

22. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni

viieteistaastase vangistusega.

1-23-7174

Riigikohtu praktikas märgitakse, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, milleks käesoleval juhul on üheksa

aastat vangistust. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr.

23. Jānis Skarbiniks peeti kahtlustavana kinni 26.08.2023.a /tl 98-100/ ja vahistati Pärnu

Maakohtu 28.08.2023 määrusega kuni kaheks kuuks, Pärnu Maakohtu 19.10.2023 määrusega

pikendati tema vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra /tl 131-143/. Euroopa Karistusregistrite

infosüsteemi andmetel on Jānis Skarbiniks 13.06.2018.a Prantsusmaa Rodezi kohtu poolt

karistatud narkootikumidega seotud süüte toimepanemise eest üheaastase vangistusega tingimisi,

mille tingimisi osa kestus oli viis aastat /tl 120-130/.

Jānis Skarbiniks süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et tema tahtlus oli suunatud 809

grammi kokaiini käitlemisele, millest saanuks narkojoobe enam kui 12 000 inimest, narkootilise

ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 3 kohaselt on suur

narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele,

seega ületab narkootilise aine kogus, mille käitlemisele oli Jānis Skarbiniksi tahtlus suunatud,

rohkem kui 1240 korda suure koguse määra, mis näeb ette kriminaalvastutuse KarS § 184 järgi.

Eeltoodut arvestades hindab kohus Jānis Skarbiniksi süüd keskmiseks, tema karistust

kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 1 kohaselt

kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, kuna Jānis Skarbiniks pani kuriteo toime tasu eest.

Jānis Skarbiniksi venna Armandas Skarbiniksi poolt väljastatud iseloomustus / tl 161 / ei mõjuta

karistuse määra valikut, sest selles toodud positiivne hinnang Jānis Skarbiniksi isikule, temal

perekonna ja laste olemasolu ei takistanud Jānis Skarbiniksit kuritegu toime panemast.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Jānis Skarbiniksi poolt toimepandu näol on tegemist

kõlbmatu süüteokatsega ning kaitstav õigushüve, s.o rahvatervis, jäi kahjustamata. Kohus leiab,

et karistuse võib mõista alla sanktsiooni keskmist määra ning kohaseks karistuseks, mis mõjutab

Jānis Skarbiniksit edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning tagab ka õiguskorra

kaitsmise huvid, on viieaastane vangistus.

Kohus mõistab Jānis Skarbiniksile KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 25 lg 2 ning KarS § 26 lg 1

järgi karistuseks viis aastat vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuse

karistusaja hulka ning loeb karistuse kandmise aja alguseks Jānis Skarbiniksi kahtlustatavana

kinnipidamise päeva, s.o 26.08.2023.a. Tõkendi, vahistamine, jätab kohus muutmata,

kohtuotsuse jõustumisel tuleb tõkend tühistada.

24. KarS § 54 lg 1 kohaselt võib kohus mõista välisriigi kodanikule, keda on Eestis karistatud

tahtliku kuriteo eest vangistusega, lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga

kuni kümneks aastaks.

Jānis Skarbiniks on Läti Vabariigi kodanik ning seal on ka tema püsiv elukoht. Eesti Vabariigis

pikemaks ajaks viibimiseks puudub temal nii tähtajaline kui ka alaline elamisõigus, samuti ei ole

temal ei ole Eestis perekonnaliikmeid. Eesti Vabariigiga seob Jānis Skarbiniksit üksnes

rahvatervisevastane kuritegu ning tegemist ei ole juhusliku episoodiga tema käitumises, sest ta on

varem Prantsusmaal narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest süüdi mõistetud. Seega

võib tema käitumisest tulevalt prognoosida ka edaspidi ohtu rahva tervisele ja seeläbi avalikule

korrale. Jānis Skarbiniksi poolt Eesti Vabariigis uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning

1-23-7174

ühiskonna turvalisuse tagamiseks tuleb temale kohaldada lisakaristusena väljasaatmist koos

sissesõidukeeluga.

Jānis Skarbiniksi isikut ning tema poolt toimepandud kuritegu arvestades saadab kohus KarS § 54

lg 1, 3 alusel Jānis Skarbiniksi lisakaristusena Eesti Vabariigist välja ning kehtestab temale

sissesõidukeelu viieks aastaks, mille tähtaega arvestatakse Jānis Skarbiniksi väljasaatmisest.

Konfiskeerimine

25. 26.08.2023 Jānis Skarbiniksi kasutuses olnud sõiduautos toimetatud läbiotsimise käigus leiti

ja võeti ära sularaha 830 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr

EE932200221023778606 /tl 144 -145/. Tõendamist on leidnud, et Jānis Skarbiniks sai kokaiini

sisaldava paki ümberpeitmise eest 500 eurot ning lisaks 150 eurot kütuseraha, mis on käsitletav

tahtliku süüteoga saadud varana, kuulub otsuse tegemise ajal Jānis Skarbiniksile ning tuleb

konfiskeerida.

Kohus konfiskeerib KarS § 831 alusel riigituludesse sularaha summas 650 eurot, ülejäänud 180

eurot tuleb Jānis Skarbiniksile tagastada.

Asitõendid

26. KarS § 191 alusel konfiskeerida ekspertiisiobjektiks olnud narkootiline aine, mis on hoiul

EKEI keemiaosakonnas, ning jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lääne prefektuuri asitõendite

hoidlas (Pärnus A. H. Tammsaare pst 70) hoiul olevad esemed: Coca-Cola pudelid, kilekotid,

kilepakend, mobiiltelefon Apple iPhone ning mobiiltelefonist Apple iPhone tehtud koopia

andmefailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

tagastada Puma logoga nokamüts Jānis Skarbiniksile.

Kriminaalmenetluse kulud

27. Vastavalt KrMS §180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine

ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 84 eurot /tl 46/, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale määratud tasu 313,20 eurot /tl 152-160/ ja KrMS §- de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1

p 1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o

2050 eurot, kokku menetluskulud 2447,20 eurot.

Lepingulisele kaitsjale makstud õigusabikulud jäävad süüdistatava enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik, rahvakohtunikud