2-22-3570/139 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-22-3570

Tsiviilasi

Alla Gustovi avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alla Gustovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja,

võlgnik):

Alla Gustov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Nõustaja: Andres Julle (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline

esindaja Aivira Kollamaa

OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anne-Liis Veski

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Regina Pikalev

Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing

Aktiva Finants; registrikood 10746479), lepinguline

esindaja Cärolin Markus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. jaanuari 2024

määrus tsiviilasjas 2-22-3570 ja saata tsiviilasi tagasi

Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Alla Gustovi määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Alla Gustov (avaldaja, võlgnik) esitas 10. märtsil 2022 Viru Maakohtule võlgade

ümberkujundamisavalduse, milles palus määrata kohtul endale nõustaja. Võlgnik on abielus.

Võlgniku ülalpeetavateks on invaliidist tütar (sündinud 2001) ja pensionärist ema. Võlad

tekkisid enne abiellumist 24. aprillil 2021. Võlgnik töötab, samuti toetab abikaasa.

Varanimekirja järgi on võlgniku ainuomandis XXXXXXX asuv korteriomand (registriosa

nr XXXXXXX) hinnangulise väärtusega 4000 eurot. Igakuine netosissetulek on võlgnikul

860 eurot (töölepingu alusel 560 eurot, invaliidsuspension 300 eurot) ja abikaasal 900 eurot.

Võlanimekirja järgi on võlgniku ja tema ülalpeetavate igakuised jooksvad kulutused

eluasemekulu 280 eurot, kulutused toidule 300 eurot, transpordikulu 50 eurot ja sidekulu

80 eurot, kokku seega 710 eurot, lisaks laenulepingutest tulenevad kohustused.

Ümberkujundamiskava (kava) järgi läheksid ümberkujundamisele kohustused OK Incure OÜ,

AS-i LHV Pank, PlusPlus Baltic OÜ, kohtutäitur Andres Kreki ja Julianus Inkasso OÜ ees.

Võlgnik soovib võlgade vähendamist ning tasuda võlad pensionifondi väljamaksest ca 8000–

9000 eurost, millest peetakse kinni maksud, ja jäägi igakuiste 100 euro suuruste maksetena.

Võlgnik on taotlenud väljamakset pensionifondist, raha peaks laekuma 2022 juunis-juulis.

2. Maakohus võttis 15. juuni 2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse, määras

nõustajaks Andres Julle (nõustaja) ja kohustas teda esitama kohtule kava hiljemalt

15. juulil 2022. Maakohus peatas võlgniku suhtes läbiviidavad 15 täitemenetlust kuni kava

kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Nõustaja esitas 12. juulil 2022 maakohtule kava, mille järgi lähevad ümberkujundamisele

kohustused nelja võlausaldaja ees kogusummas 28 395 eurot 74 senti (Aktsiaselts PlusPlus

Capital 2501 eurot 21 senti, Aktiva Finance Group OÜ 13 839 eurot 28 senti, OK Incure OÜ

11 652 eurot 91 senti, Renovum OÜ 402 eurot 34 senti). Lisaks täitmisel olevatele nõuetele on

kavasse lisatud Viru Maakohtu menetluses olev Aktiva Finance Group OÜ nõue tsiviilasjas

nr 2-22-8347. Kohustusi vähendatakse 50% ning täidetakse kokku summas 14 198 eurot

55 senti 60 kuu jooksul. Esimese makse tasub võlgnik 5. septembril 2022 pensioni II samba

väljamakse arvelt ühekordse summana 8000 eurot 1 sent ning seejärel igakuiselt 105 eurot

6 senti kuni 5. augustini 2027. Kava ei sisalda kohtutäiturite tasusid. Kavast jääb välja

AS-i LHV Pank hüpoteegiga tagatud nõue 27 953 eurot 95 senti, laenumakseid on tasunud

võlgniku endine abikaasa.

4. Vastuseks maakohtu 30. novembri 2022 nõudele (II kd lk 90) palus Renovum OÜ

7. detsembri 2022 vastuses jätta kava kinnitamata või kinnitada kava tingimusel, et talle

tasutakse 280 eurot 60 kuu jooksul.

5. OK Incure OÜ palus 13. detsembri 2022 vastuses jätta kava kinnitamata. OK Incure OÜ

oli nõus nõude suurustega, kuid mitte nõuete vähendamise ulatuse ja kohustuse lõpptähtajaga.

6. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõustus 15. detsembri 2022 vastuses kavaga.

7. Aktiva Finance Group OÜ sai maakohtu nõude ja menetlusdokumendid kätte 1. detsembril

2022, kuid ei esitanud kava kohta seisukohta.

8. Maakohus andis 4. oktoobril 2023 (II kd lk 134) võlgnikule tähtaja võlausaldajate

seisukohtadele vastamiseks. Võlgnik ei nõustunud 8. oktoobri 2023 vastuses Renovum OÜ ja

OK Incure OÜ seisukohtade ja taotlustega ning palus jätta taotlused rahuldamata. Võlgnik palus

täpsema vastuse koostamiseks kaasata nõustaja.

9. Nõustaja palus 22. detsembri 2023 vastuses kinnitada kava esitatud kujul, muutes

maksegraafikut selliselt, et esimene makse jääks määruse jõustumise järgsele viiendale

kuupäevale. Võlgnik on valmis katma osaliselt võlausaldajate nõuded pensionifondi

väljamaksest. Võlgnik ei ole hetkel enda kinnitusel tööga hõivatud, tema sissetulekuks on

töövõimetoetus, mida ei saa arestida, kuid ta on kava kinnitamisel valmis tegema

mittearestitavast toetusest vabatahtlikult makseid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

10. Viru Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2024 määrusega võlgniku avalduse võlgade

ümberkujundamiseks, kinnitas kava, kohustas võlgnikku tegema võlausaldajatele makseid

vastavalt kavas määratud tingimustele ja tähtaegadele ning esitama iga aasta möödumisel

aruande varalise seisundi ja kava täitmise kohta. Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja tasu võlgniku kanda ja märkis, et

menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Maakohus vabastas nõustaja tema

ülesannetest ja määras nõustaja tasuks 596 eurot võlgniku poolt deposiidina tasutud rahast.

Kinnitatud kava kohaselt on kohustuste suurus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital, Aktiva Finance

Group OÜ, OK Incure OÜ ja Renovum OÜ ees kokku 28 395 eurot 74 senti, kohustused

täidetakse iga võlausaldaja ees 50% ehk kokku 14 198,55 euro ulatuses 60 kuu jooksul.

Maakohus lükkas kava kinnitamise aega arvestades kavas märgitud maksete tegemise ja

kohustuse täitmise lõpptähtaja edasi ning määras, et kohustused täidetakse 5. veebruarist 2024

kuni 5. jaanuarini 2029, esimene osamakse on kokku 8000 eurot 1 sent ja järgmised igakuised

osamakse kokku 105 eurot 6 senti.

Maakohus leidis, et võlgnik on selgelt makseraskustes. Võlgade ümberkujundamisega nõustus

neljast võlausaldajast kaks, seega on olemas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus

(VÕVS) § 24 kohaselt kava kinnitamiseks vajalik võlausaldajate osakaal. Ühegi võlausaldaja

nõue ei ole pandiga tagatud.

Kavas ei kohelda ühtki võlausaldajat teiste võlausaldajatega võrreldes ebaõiglaselt.

Võlausaldajatel on tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses

kui pankrotimenetluses, kuivõrd võlgnikul puudub vara ja sissetulekuks on igakuine töötasu

alammääras. Pankrotimenetlusega kaasneksid ka märkimisväärsed kulud ja võlgnikul on

võimalik läbida sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlausaldajatele

väljamakseid tegemata. Kava täitmine kestab vähem kui pankrotimenetlus ja sellele järgnev

kohustustest vabastamise menetlus.

VÕVS § 25 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne kava kinnitamist kontrollida, kas

kava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik ei ole

tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara

ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Avalduse esitamise ajal võlgnik

töötas, igakuine sissetulek oli kokku 860 eurot. Võlgnik on välja võtnud II pensionisamba

osakud ning valmis katma saadud rahaga osaliselt võlausaldajate nõuded. Hetkel ei ole võlgnik

enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulekuks on töövõimetoetus. Võlgniku vara ja

sissetulekuid arvestades on kava täitmine tõenäoline ning võlgnikule jõukohane.

MÄÄRUSKAEBUS

11. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale 5. veebruaril 2024 määruskaebuse, vaidlustades

määrust osas, mis puudutab pensionifondi rahasummat ja sissetulekuid.

Määruskaebuse kohaselt ei olnud kava koostamisel teada, millises ulatuses raha tagastatakse.

Tagastatavalt summalt peeti kinni tulumaks ja võlgnik sai 8000 euro asemel 6400 eurot. Lisaks

on lahendi tegemisel muutunud sissetulek. Nimetatud asjaolusid ei saanud ette näha ega ära

hoida. Võlgnik viitab VÕVS § 35 lg-le 1, mis reguleerib kava muutmist.

Võlgnik tõi välja veel järgmised asjaolud:

1) võlgniku korteris, millele on seatud hüpoteek, elavad eakas ema ja puudega tütar, kes ei

suuda end ise ülal pidada. Pankroti väljakuulutamise korral jäävad ema ja tütar tänavale, korter

müüakse ja tasuda jääb veel 25 000 eurot;

2) võlgnik eraldas raha abikaasa isa raviks ja teraapiaks ning seejärel matusteks;

3) võlgnikul on puue.

Pankroti väljakuulutamine halvendaks võlgniku olukorda. Võlgnik soovib tasuda võla viie aasta

jooksul 240 eurot kuus ilma vara kaotamata.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

12. Renovum OÜ on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud,

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Võlgnik tasus

11. veebruaril 2024 võlausaldajale 201 eurot 17senti, seega on kohustus võlausaldaja ees

täidetud ja selle võrra võlgniku igakuine makse vähenenud.

13. Aktiva Finance Group OÜ on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Pensionifondi väljamaksest tulumaksu mahaarvamine on avalik info ja oli teada juba kava

esitamisel. Samuti oli võlgnik kohtule kinnitanud, et ei tööta. Seega ei ole tegemist oluliste

muudatusega varalises seisundis ja sissetulekutes. Arusaamatu on võlgniku viide

laenukohustusele AS-i LHV Pank ees, võlgnik ei esitanud teadlikult hüpoteegipidaja nõuet

ümberkujundamisele.

14. Aktsiaselts PlusPlus Capital on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kui

võlgnik ei suuda kava täita, siis tuleks välja kuulutada tema pankrot, kus saab vara realiseerida

ja selle arvelt nõuded osaliselt rahuldada.

Määruskaebuse esitamine jääb arusaamatuks. Kava ja selle sisu oli võlgnikule teada, menetluse

algatamisest kava kinnitamiseni on möödunud üle 1,5 aasta, mille jooksul on kava tähtaegu

korduvalt ületatud. Võlgnikule pidi olema teada kohustus maksta tulumaksu ja sellega tuli

arvestada juba kava koostamisel. Võlgnikul olnuks võimalik määruskaebuse esitamise asemel

taotleda kava või selle täitmise tähtaja muutmist. Ka muud asjaolud ei anna alust kava muuta,

need olid juba varasemas menetlusetapis kohtule teada ja nende väljatoomine määruskaebuses

on arusaamatu.

Määruskaebuse rahuldamine ja kava muutmine võlgniku taotletud viisil võib tuua kaasa olulise

võlausaldajate huvide riive, mille tagajärjel puudub kindlus, kas võlgnik suudab hiljem kava

täita. Maksete mitteteostamine ja määruskaebuse esitamine on tahtlik venitamine.

Täitemenetlusi ei saa läbi viia ja on oht, et võlgnik suunab pensioniosakutest saadud tulu

mujale. Võlgnik ei ole tasunud vastavalt oma võimekusele ka väiksemaid makseid.

15. OK Incure OÜ ei esitanud määruskaebuse kohta tähtaegselt seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku määruskaebuse osaliselt.

17. Võlgnik esitas võlgade ümberkujundamise avalduse 10. märtsil 2022, seega kohaldub

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni

30. juunini 2022 kehtinud VÕVS.

18. Võlgnik esitas määruskaebuse kava kinnitamise määruse peale, viidates VÕVS § 35

lg-le 1.

VÕVS § 35 näeb ette võimaluse muuta kinnitatud ümberkujundamiskava. VÕVS § 35 lg 1

esimese lause kohaselt võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral,

iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi

ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse

ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks.

Samas võib võlgniku varaline seisund anda VÕVS § 25 lg 1 p 2 järgi alust jätta kava ka

kinnitamata, kusjuures VÕVS § 25 lg 3 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne kava

kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja kava muutmiseks või

uue kava esitamiseks.

VÕVS § 25 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata VÕVS § 24

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui selle täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline. Määruskaebuses esitatud asjaolude ja taotluste põhjal saab

ringkonnakohus aru, et võlgnik esitas määruskaebuse, sest ei olnud võimeline täitma kava juba

selle kinnitamisel ning soovib saavutada teistsugust ümberkujundamiskava.

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud asjaolude põhjal, eelkõige tulenevalt

pensionifondi väljamakselt tulumaksu kinnipidamisest, ei ole võlgnik võimeline kava täitma,

mistõttu esineb alus jätta kava VÕVS § 25 lg 1 p 2 järgi kinnitamata. Seega tuleb maakohtu

kava kinnitamise määrus tühistada.

19.1. Võlgnik tugineb määruskaebuses asjaolule, et lahendi tegemisel on muutunud tema

sissetulek. Nõustaja avaldas maakohtule 22. detsembri 2023 vastuses, et võlgnik ei ole enda

kinnitusel tööga hõivatud ja tema sissetulek on töövõimetoetus. Seega oli muutus sissetulekus

nii võlgnikule kui maakohtule teada enne kava kinnitamist.

VÕVS § 5 alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele TsMS-is hagita

menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus

hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus

(TsMS § 5 lg 3 esimene lause).

Maakohus lahendas kava kinnitamise rohkem kui 1,5 aastat pärast selle esitamist. Maakohus

märkis määruse põhjendustes vastuoluliselt, et võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu

alammääras, samas ka, et hetkel ei ole võlgnik enda kinnitusel tööga hõivatud ja tema

sissetulekuks on töövõimetoetus. Konkreetsed andmed võlgniku sissetulekute ja väljaminekute

kohta nähtusid aasta ja 10 kuud enne määruse tegemist esitatud ümberkujundamisavaldusest

ning enne kava kinnitamist selgus kohtule, et võlgnik enam ei tööta. Maakohus on jätnud

menetlusõiguse norme rikkudes välja selgitamata sissetulekute muutumisega seonduvad

asjaolud, mistõttu ei saanud ta sisuliselt hinnata ja kaaluda ka kava täitmise võimalikkust.

Arusaamatuks jääb, millele tuginedes leidis maakohus, et kava täitmist tuleb pidada võlgniku

vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoliseks ja jõukohaseks ning kava võimaldab võlgnikul

tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulusid.

Arvestades võlgniku määruskaebuses toodut, ei annaks ainuüksi see rikkumine siiski alust

maakohtu määrust tühistada. Võlgnik ei ole määruskaebuses selgitanud, mis ajast alates ja

kuidas on tema sissetulek muutunud ning kuidas see mõjutab kava täitmise võimalikkust.

19.2. Võlgnik tugineb määruskaebuses ka sellele, et ettenägematu asjaoluna peeti

pensionifondi väljamaksest kinni tulumaks, mistõttu laekus 8000 euro asemel 6400 eurot.

Võlgnik soovis 11. märtsi 2022 e-kirja (I kd lk 27) järgi täita kohustused mh pensionifondi

väljamaksest, millest on peetud kinni maksud. Seega oli võlgnik juba enne kava esitamist

teadlik, et väljamaksest peetakse kinni maksud. Võlgniku 11. märtsi 2022 e-kirjast ja 20. märtsi

2022 vastusest (I kd lk 137) nähtuvalt on ta avalduse raha väljamaksmiseks juba teinud. Kui

avaldus laekus pensioniregistri pidajale hiljemalt 31. märtsil 2022, tehti väljamakse vastavalt

kogumispensionide seaduse § 431 lg 2 p-le 3 hiljemalt 20. septembril 2022. Maakohtule

12. juulil 2022 esitatud kavas, mille oli digitaalallkirjastanud ka võlgnik, lähtuti sellest, et

võlgnik teeb saadavast summast võlausaldajatele väljamakseid 8000 eurot 1 senti.

VÕVS § 21 lg 1 kohaselt annab võlgnik kohtule ja nõustajale teavet, mida nad vajavad seoses

võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnik on seda kohustust rikkunud. Isegi kui kava

esitamise hetkeks ei olnud võlgnikule raha laekunud, pidi tegelikult laekuv summa selguma

hiljemalt 2022 septembris. Maakohus otsustas kava kinnitamise alles jaanuaris 2024, küsides

eelnevalt 2023 oktoobris võlgnikult võlausaldajate vastuväidete ja kava kinnitamise kohta

seisukohta. Seega oli võlgnikul võimalus vähemalt aasta jooksul pärast asjaolu selgumist

maakohut sellest teavitada.

Kuna võlgnik ega nõustaja ei avaldanud kohtule pensionifondi osakute tagasivõtmisel saadud

rahasumma suurust õigesti, ei saanud maakohus seda asjaolu iseenesest arvesse võtta.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega tuleb ringkonnakohtul võtta arvesse, et võlgnikule laekus pensionifondi

väljamaksest 8000 euro asemel 6400 eurot, mistõttu ta ei ole võimeline tasuma kavas ettenähtud

esimest osamakset kokku 8000 eurot 1 senti.

Võlgnik tõi määruskaebuses muu asjaoluna välja selle, et ta on eraldanud raha abikaasa isa

raviks, teraapiaks ja matusteks. Võlgnik ei täpsusta, kas ja kuidas see mõjutab kava täitmist.

Kava muutmise ettepanekus ei näe võlgnik enam ette võlausaldajatele esimese suurema

väljamakse tegemist. Ringkonnakohus märgib, et selle põhjal ei ole välistatud, et võlgnikul ei

pruugi olla pensionifondi väljamaksest saadud raha säilinud.

20. Maakohus määras võlgnikule nõustaja. VÕVS § 19 lg 1 kohaselt on nõustaja ülesanne mh

teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust

olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest. VÕVS § 19 lg 2 p 1 järgi abistab nõustaja

võlgnikku võlgade ümberkujundamiskava koostamisel. Vastavalt VÕVS § 19 lg-le 3 täidab

nõustaja oma ülesandeid korralikule ja ausale nõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi

menetlusosaliste huve. Ringkonnakohus leiab, et ka nõustaja ei täitnud oma kohustusi

nõuetekohase hoolsusega, kui ei suutnud välja selgitada pensionifondist laekuva rahasumma

suurust ega pööranud viimases seisukohas piisavalt tähelepanu võlgniku sissetuleku

muutumisele.

21. Ringkonnakohtul puudub piisav ülevaade võlgniku varalisest seisundist käesoleval hetkel.

Avalduse esitamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat ja kava esitamisest aasta ja üheksa

kuud. Võlgnik taotleb määruskaebuses sisuliselt kava muutmist, mille võimalikkuse üle

otsustamine eeldab olulisel määral uute asjaolude tuvastamist ja täiendava menetluse

läbiviimist. Seetõttu tuleb asi saata lahendamiseks tagasi maakohtule.

VÕVS § 25 lg 2 järgi võib kohus määrata võlgnikule kas enne ümberkujundamiskava

kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja

ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate

esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik

kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse

esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks VÕVS §-s 22 sätestatud korras.

Samuti võib kohus jätta VÕVS § 28 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise avalduse pärast

menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. VÕVS § 28 lg 2 alusel jätab kohus

avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. VÕVS § 28 lg 3 näeb ette, et kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata ka

juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma

(VÕVS § 17), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis

kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust või kui võlgnik jätab

tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu määratud summa. Maakohtul tuleb mh välja selgitada asjaolud seonduvalt võlgniku

varalise seisundi, sissetulekute ja pensionifondi väljamaksega (sh millal ja millises summas

raha välja maksti, kas see on alles või millal, millistes summades ja milleks on võlgnik seda

kasutanud). Seejärel tuleb maakohtul otsustada, kas enne kava kinnitamise otsustamist või kava

kinnitamata jätmisel anda võlgnikule täiendav tähtaeg kava muutmiseks või uue kava

esitamiseks (VÕVS § 25), samuti võib esineda hoopis alus jätta ümberkujundamisavaldus läbi

vaatamata (VÕVS § 28; nt põhjusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu või on teinud

võlausaldajate huve kahjustavaid tehingud või rikkunud kaasaaitamiskohustust).

22. VÕVS § 19 lg 6 ja saneerimisseaduse § 18 lg 3 alusel otsustab kohus nõustaja tasu suuruse

nõustaja vabastamisel või kava kinnitamisel. Kuna ringkonnakohus tühistab kava kinnitamise

ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb määrus tühistada ka nõustaja

vabastamise ning tasu määramise ja maksmise osas ning saata selles osas samuti uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

23. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks

maakohtule, seetõttu tuleb TsMS § 174 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jätta ka

menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtu otsustada.

Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu

mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus, kelle

menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Kuna ringkonnakohus saadab asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule ja ka menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada, saab

võlgnik esitada riigilõivu tagastamise taotluse maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses

tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist

(riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)