1-23-3933/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2024, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Kriminaalasja number

1-23-3933 /23259000001/

Kohtunik

Anu Ammer

Rahvakohtunikud

Kaja Inno ja Margit Tiidemaa

Sekretär

Keili Rosar

Prokurör

Marge Voogma

Kaitsja

Gerda-Johanna Aasmaa /määratud korras/

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Aleksandr Fjodorovi süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1

järgi.

Süüdistatav

ALEKSANDR FJODOROV,

isikukood 36410220264; xxxx kodanik; elukoht xxxx

(viibib vahi all xxxx); emakeel xxxx; xxxx; xxxx; varem

karistamata

Kahtlustatavana kinni peetud 01.01.2023 kell 05:42

Tõkend – vahistamine kohaldatud 01.01.2023

Kohtuotsuse õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, §

175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1

O T S U S T A S:

ALEKSANDR FJODOROV süüdi tunnistada KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.01.2023 karistusaja

hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

01.01.2023.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata.

Mõista Aleksandr Fjodorovilt menetluskuluna riigituludesse:

- 2050,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel,

- 9,93 eurot tunnistaja A. V. menetlusest osavõtuga seotud sõidukulude katteks KrMS § 175

lg 1 p 2 alusel.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega seotud kulud:

-

5358 eurot DNA-ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 23E-GE0087);

-

663 eurot Sõrmejäljeekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr 23E-SS0004);

-

285 eurot Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt nr

23E-AOS0001/KJ1);

-

255 eurot Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus (akt nr 26).

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Aleksandr Fjodorovi määratud kaitsjatele makstud tasu ja kulud:

-

1106,40 eurot vandeadvokaat Anti Aasmaa kaitsjatasu;

-

3163,20 eurot vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa kaitsjatasu.

Menetluskulu kokku summas 12890,53 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksu kohtuotsuse

jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN

EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447

(SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22)

või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99924700001904 ning selgitus: „Aleksandr Fjodorov, 1-23-3933,

menetluskulu“ .

Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele

kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

Kriminaalasja juures olevad andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (Isiku läbivaatuse

protokollid, DEMS vormikaamera salvestiseed, Häirekeskuse kõnesalvestised, sündmuskoha

vaatlusprotokolli fotod, Asitõendi vaatlusprotokollide fotod, Zip-laiendiga fail kõneeristuse

protokolli juurde) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

Pakend 1 (nuga), milline on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi

vastavalt 26.04.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH23474;

Pakend 3 (viinapits), pakend 4 (viinapits), pakend 5 (viinapudel Старый КНЯЗЬ 0,5l), pakend

6 ( viinapudel, plastik KOCH), pakend 7 (2l plastikpudel Hopfenfelder), pakend 8 (viinapudel

Старый КНЯЗЬ 0,5l) ning pakend 9 (viinapudel Laua Viin 0,7l), millised on antud hoiule

Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 21.02.2023 asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22330.

pakend 7 (S. Z. pullover ja bokserid), pakend 8 (S. Z. püksid), millised on antud hoiule Rakvere

Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047.

Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele:

Pakend 1 (A. Fjodorovi jope), pakend 2 (A. Fjodorovi jalatsid), pakend 3 (A. Fjodorovi

teksapüksid), pakend 4 (A. Fjodorovi t-särk), pakend 5 (A. Fjodorovi sokid), pakend 6 (A.

Fjodorovi dressipluus), pakend 9 (A. Fjodorovi võtmekimp), pakend 10 (A. Fjodorovi NOKIA

IMEI 1) xxxx; 2) xxxx) ja pakend 11 (S. Z. NOKIA IMEI 1) xxxx; 2) xxxx), millised on antud

hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047.

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada

apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru

Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantseleis 12.02.2024.

Kohtuotsuse

peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud

kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele kättesaadavaks tehtud 18.04.2024.

I SÜÜDISTUS

Aleksandr Fjodorov on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 01.01.2023 ajavahemikul

kell 03:00 kuni kell 05:00 Xxxx lõi tahtlikult minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest

aega enne surma saabumist noaga järjepidevalt noalöökidest suurt valu tundnud, haavadest

verejooksu all kannatanud S. Z. korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, lüües nii näkku,

kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonda. Aleksandr Fjodorov tekitas

pussitamise kestel teadvusel püsinud S. Z. kokku 29 noahaava, seejuures tapmise

toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt suure valu tekitamist.

Noalöökidega põhjustas Aleksandr Fjodorov tahtlikult S. Z. hulgaliselt tervisekahjustusi,

tekitades talle mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torkelõikehaavad mõlemal

pool rindkerel, paremal pool kõhu eesseinal, mõlema kopsu ülasagarate ja südame vasaku

vatsakese vigastusega; torke-lõikehaavad mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool

näol on ühise haavakanaliga), paremal pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2

torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel,

suguelundite piirkonnas ja lõikehaava vasaku labakäe IV sõrme pihkmisel pinnal. Mõlemasse

rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema

kopsu ja südame vigastusega, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis

parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest

verejooksust, põhjustasid S. Z. surma.

Seega Aleksandr Fjodorov, lüües kannatanut rohkearvuliselt noaga, milles avaldub tema teo

eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus S. Z. elu suhtes ning mis põhjustas kannatanule suurt

füüsilist valu, s.o. tappes teise inimese julmal ja piinaval viisil, pani toime KarS § 114 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD

TÕENDID

Aleksandr Fjodorov ei osanud kohtuistungil vastata, kas ta tunnistab end S. Z. tapmises süüdi

või mitte, seletades, et ei mäleta, et oleks kedagi tapnud. Teab, et olid S. Z.ga mitmeid aastaid

sõbrad ja ta käis tema juures joomas ning kui jooming pikemaks venis, siis jäi sinna ka ööseks

ning selle tarbeks olid tal S. juures oma padi, madrats ja tekk. Xxxx oli S. sünnipäev ja seda

tähistasid nad koos alkoholi tarvitades mitmeid päevi järjest alkoholi tarvitades. Mingit

vihavaenu nende vahel ei ole olnud. Ka uut aastat planeerisid S. ettepanekul koos vastu võtta.

Leppisid kokku, et lähevad Maximasse viina järele. Pärast seda läksid S. juurde. 31. detsembril

hakkasid jooma kella 16-17 paiku. Umbes kahe tunniga jõid kahe peale ära umbes pool liitrit

viina Starõi Knjaz ning seejärel tegi S. ettepaneku veel viina tuua. Kella 18-19 ajal käis üksinda

Maximas. Tõi sama, s.o 0,5- liitrise viina Starõi Knjaz. Viina jõid võrdselt, kuid S. jõi õlut ka

peale. Umbes kella 22 paiku hakkasid kõiki telefonitsi õnnitlema. Tema helistas K., A. V. ja R.

G.. S. helistas tütrele ning veel mõningatele tuttavatele. Seejärel oli ilutulestik. Pärast S. ütles,

et on vaja veel juua ja palus tal võtta köögis külmkapi tagant 0,7liitrise Laua Viina pudeli.

Pigem jõid ennast täis, sest pärast kolmandat või neljandat pitsi ta ei mäletanud enam mitte

midagi. Ei mäletanud ka seda, et oleks vahepeal S. juurest ära käinud. Järgmisena mäletab, et

tõusis madratsi pealt üles ja nägi mingeid inimesi, keda ta ei tundnud. Üks seisis toas, rääkis S.

vene keeles, aga teine inimene oli koridoris. Ta vahtis neid, nägi, et ei ole tuttavad. Keeras end

teisele küljele ja jäi edasi magama. Kui ta külmatunde peale uuesti üles ärkas, siis nägi S..

Teab, et S. pani alati ukse lukku, kuid siis oli korteri uks lahti ja seepärast hakkaski tal külm. Ta

tõusis, läks koridori, võttis nagist oma jope ja pani selga, et end soojendada. Siis nägi oma jope

varrukaid, mis olid verega määrdunud. S. oli verine ja hoidis justkui ühe käega diivanist kinni.

Ta siis tõusis põlvele toetudes ja puudutas S. unearterit. Läks laua ümbert, võttis S. kaenla alt

kinni ja mööda põrandat lohistas teda diivani juurde, et ta toetaks seljaga vastu diivanit. Kuna

ta ei leidnud oma telefoni siis võttis S. telefoni ja helistas 112. Ta mäletab, et selgitas neile ja

nad ütlesid talle, et kontrolligu ta kas hingab või mitte. Seejärel öeldi, et tõmmaku T-särki

ülespoole ja vaadaku, kas tal on mingid haavad seal. Kui talle öeldi, et ta asetaks

telefoniekraani ninale-suule lähemale, siis sai aru, et S. on surnud, sest ekraan ei läinud

uduseks.

Tal on S. Z. trepikoja võti, mille S. talle ise andis. Kui läks S. juurde, siis avas ise trepikoja

ukse. Neil oli kokku lepitud signaal, koputus uksele ja siis S. avas talle ukse. S. lukustas alati

korteriukse, millel töötas ainult ülemine lukk. Ta ei mäleta S. Z. kõne häirekeskusele,

abipalvega, et teda ära viidaks sealt korterist. Ta ei mäleta, et oleks vahepeal üldse korterist

lahkunud. Kui S. juurde läks, siis alati võttis jope seljast ja pani nagisse. Ta ei mäleta iga kord,

mida ta alkoholijoobes olles teeb. Teised on pärast rääkinud, et keeras kord laua ümber ja

viskas viinapitsiga ka teleka katki. Ta ei mäleta neid kordi, kui näiteks S. oleks helistanud ja

kutsunud politsei kohale, et ta ei taha tema juurest ära minna ja on ähvardanud teda. Seletas

samuti, et ta ei kujuta ette kuidas ta oma haige selja ja haigete kätega oleks saanud S. tappa, kui

ekspertiisiaktis on kirjas, et S. tapeti nii seistes, istudes, lamades ja et, kuidas ta siis võis seda

teha oma haigete kätega. Veelgi enam, tekitatud oli 29 haava, mist viitab, et ta pidanuks teda

siis ühe käega keerama ja teise käega pussitama. Tema aga ei ole terminaator ja ta ei saa käsi

õlgadest kõrgemale tõsta. Vastates kohtu küsimusele, et kuidas ta kannatanut oma haige selja ja

kätega diivani najale tõstis ja lohistas, vastas, et võttis selleks S. tagant poolt kaenla alt kinni.

Kohus kuulas kohtuliku uurimise käigus üle tunnistajad, kes oskasid anda ütlusi Aleksandr

Fjodorovi elustiili ja tema käitumise kohta alkoholijoobes, samuti tema ja S. Z. suhete kohta.

Tunnistaja A. V.

seletas kohtuistungil, et S. Z., keda ta tundis, oli rahulik mees ning ta ei ole

näinud, et ta oleks kedagi sõimanud või skandaalitsenud. Kui aga viimane kord koos Aleksandr

Fjodoroviga alkoholi tarvitas, siis ühel hetkel Aleksandr lihtsalt võttis ja keeras laua kogu

täiega ümber, arvates segaduses, et ta on enda kodus ja hakkas ebatsensuursete sõnadega

sõimama ja hakkas seltskonnas olnuid välja ajama, justkui nemad oleksid olnud tema kodus.

Ajas Aleksandri pärast seda enda juurest minema. Pigem Aleksandr ei teadvustanud mida ta

teeb. Hindas, et see oli üle joomisest, alkoholi üle tarvitamisest. Järgmisel päeval kui Fjodorov

helistas, küsis, ta ei mäletanud üldse mitte midagi ja vabandas. 31. detsembril Fjodorov

Aleksandr helistas talle õhtul, ei mäletanud täpselt, mis kellaajal, kuid õnnitles uue aasta

saabumise puhul. S. Z.d oli kuulda tagaplaanil, ta õnnitles neid samuti uue aasta puhul. Ta sai

seega aru, et Aleksandr oli S. Z. juures.

Tunnistaja A. S. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta helistas 2022 aastal

häirekeskusesse ja palus politsei abi, et nad Aleksandr Fjodorovi tema juurest ära viiksid.

Võtsid koos napsu ja Fjodorov jäi väga purju ning ei tahtnud koju minna. Järgmine kord tegi

jälle kõne kui koos napsu võtsid. Sellel korral ütles Fjodorov talle, et lööb ta maha. Tal sõitis

purjus peaga katus ära. Käskis koju minna ja selle peale ütles talle, et lööb ta maha noa või

kirvega. Hakkas kartma, kuna kirves kohe ahju juures ja helistas politseisse. Kui Aleksandr

purjus oli, siis ta pidevalt kukkus ja oli sinikates ning näos oli kriime.

Tunnistaja A. K. andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt lõhkus Aleksandr Fjodorov tema

juures külas olles tuhatoosi ära. Ta oli ülemäära joobes, asja eest teist taga läks ta ei millestki

närvi ja viskas tuhatoosi vastu seina puruks. Siis viimane kord jõid ja Fjodorov vehkis kahvliga

ning vist tahtis teda lüüa. Ta reageeris enne ja lõi ise, Fjodorov kukkus maha. Fjodorov pärast

mäletas neid juhtumeid ja vabandas. S. Z. oli aga rahulik inimene. Isegi kui ta oli purjus, oli ta

rahulik. 31.12.2022 helistas talle kella 9 paiku õhtul Fjodorov ja õnnitles saabuva aasta puhul.

Fjodorov ütles, et ta on S. Z. juures ja nad on kahekesi. Peale südaööd helistas uuesti ja soovis

head uut aastat. Kellegi teise häält ta ei kuulnud.

Tunnistaja G. L. seletas kohtuistungil, et 31.12 nägi, et tema naaber S. Z. toodi autoga viina.

Tema teada elas Aleksandr Fjodorov elab koos S. Z.ga ja 31.12 ta teda lahkumas või sisenemas

ei näinud. Vana aasta õhtul läks tema tütar K. L. baari ja poeg A. M. kuusepuu juurde kella

23:30 paiku. A. tuli tagasi 1:30 paiku ja K. kella 04:30 paiku. Kuulis mingi aeg trepikojas müra

ja A. rääkis, et naaber S. avas talle ukse ja S. läks oma korterisse tagasi ning Aleksandr

Fjodorov lahkus, väljudes uksest.

Tunnistaja A. M. seletas, et 31.12 läks kodunt ära kell 00:00 paiku ja tagasi tuli 02:40 ajal

ning siis nägi, kui S. Z. seisis trepikoja uksel ja saatis Fjodorovi ära. Ta ei näinud, kas ja kuhu

poole Fjodorov lahkus. Kui S. koridoriuksest sisse tulid, siis uks läks kinni. Koos S. tulid üles

korteriuste taha. S. korteriuks oli lahti ja seal korteris ei näinud ta kedagi olevat. Natukese aja

pärast, s.o tema hinnangul 7 minuti pärast kuulis S. korteris karjeid, siis oli vaikus ja siis kuulis

jälle kisa. Kokku kestis see umbes 15 minutit. Õde jõudis koju kella 04 paiku.

Tunnistaja K. L. seletas, et käis 01.01.2023 kella 00:30-04:00 ajal baaris. Koju jõudes heitis

voodisse 04:30 paiku ja siis kuulis läbi une akna all maja ees venekeelset sõimamist, kus

kasutati väljendit „немцев и фашисты надо убивать“ see tähendab tõlkes sakslaseid ja fašiste

on vaja tappa. Kes seda ütles ta ei teadnud ja ei osanud arvata ka häält kuuldes. Seda väljendit

kuulis kahel korral ja öelduna ühe ja sama isiku poolt. Isik, kes seda ütles, tundus olevat purjus.

Tunnistaja A. G. - tema oli aastavahetusel kodus, enne seda käis lastega õues rakette laskmas.

On võtnud alkoholi koos Fjodoroviga ja oli juhus, kus istusid rahulikult, rääkisid, jõid ja äkki

niisama võttis viinapitsi kätte ja viskas televiisorisse, televiisor läks katki. Ta ei saanud üldse

aru, miks Fjodorov nii käitus. Käskis tal koju minna. S. Z.d ei ole kunagi näinud ärritumas või

vägivaldselt käitumas. 31.12 helistas S. Z.le ja soovis head uut aastat.

Tunnistaja R. K., kes töötab Ida PP Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna, andis

kohtuistungil ütlusi, et oli 01.01.2023 öösel tööl koos patrullpolitseinik A. A.. Varahommikul,

5:35 paiku said väljakutse Xxxx. Sündmus oli selles, et pidi olema pussitatud meesterahvas ja

tema juures on veel üks isik. Kohapeal nägid elutoas surnud meesterahvast diivani najal, pea oli

vastu diivanit, jalad kõverdatud vastu maad. Nägu verine, rindkere, särk, kõik olid verised ja

tema lähedal kõrval istus tooli peal meesterahvas, kellel oli seljas heledat värvi jope, peas oli

müts ja jalas olid tumedad püksid. Jope varrukad olid verised.

See meesterahvas ütles, et tema ei tea asjast midagi. Oli tunda, et mees on alkoholijoobes.

Meie sündmuskohale jõudsid, siis oli kiirabi juba ka seal. Ootas õues. Kiirabi fikseeris isiku

surma. Pani sellel isikul, kes toolil istus, käed raudu. Tulid temaga õue ja jäid uurijat ootama.

Väljas olles hakkas see mees neid ebatsensuursete sõnadega sõimama fašistideks ja täpselt ei

mäleta mida veel. Mingi hetk tuli teine patrull ja vahetas neid välja kuna vahetus lõppes.

Kinnipeetud isiku võtsid kaasa ja toimetasid Rakvere politseijaoskonda.

Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid

Asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc

ja häirekeskuse kõnesalvestistega CD-plaadil

S. Z. helistas 01.01.2023 kell 01:06:07 häirekeskusesse ja palus abi. Teatab, et tal on külas

naaber Aleksandr Fjodorov, kes ähvardab teda ja ei lähe ära. Soovib, et politsei tuleks ja viiks

ära.

Kell 01:20:35 helistab S. Z. uuesti ja ütleb, et politseid pole vaja, sest inimene läks ära.

Kell 05:09:06 helistab S. Z. telefonilt Aleksandr Fjodorov, sest tema enda telefon on kadunud

ja teatab, et on toimunud tapmine ja sõber on tapetud. Tema on peamine kahtlusalune, jope

üleni verine aga tema ei ole tapnud. Teatab ka seda, et tegi isegi uksed juba lahti, istub ja ootab.

Kell 05:23:28 helistab uuesti sama telefoniga. Väidab, et olid kahekesi, aga mäletab, et keegi

tuli veel külla, sest ukse ees, seesamune, võtmed, S. tegi ise lahti. Kuni ta magas, ärkas ja tõusis

üles ja S. oli juba kõik /kd II, tl 71-86/.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega DVD-plaadil – Xxxx

leiti S. Z. vägivallatunnustega surnukeha. Korteriuksel seespool ülemise lukuava sees kahe

võtmega võtmekimp. Ust saab avada nii seest kui väljast poolt ainult võtmega, uksel ja

lukkudel lõhkumisjäljed ja värsked kahjustused puuduvad. Elutoas nurgadiivani vastas laud,

mille peal on musta peaga nuga punast värvi määrdumisega. Diivani ja laua vahel põrandal

maas on surnukeha. Surnukeha juures vereloik ja seal juures verine jäljefragment. Põrandal

kaks viinapitsi. Surnukeha kõrval 0,5 l Starõi Knjaz viinapudel vedelikuga. Akna all 0,5 l

viinapudel Koch VOL32. Akna all 2 l plastik HOPFEN-Felder pudel vedelikuga. Koridoris tühi

0,5 l viinapudel Starõi Knjaz. Köögi ukse kõrval maas 0,7 l Laua Viina pudel. Elutoas asuvalt

laualt leiti musta käepidemega nuga punast värvi määrdumisega ja see võeti kaasa. /kd II, tl 29-

59/.

Asitõendi (nuga) vaatlusprotokoll – nuga on üldpikkusega 21,5 cm, tera pikkus 9,5 cm,

käepide 12,0 cm. Noateral pruunikas määrdumine, käepide kulunud. Noatera on õhuke, terav ja

veidi kaarjas, kitseneva otsaga /kd III, tl 37-38/.

DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0087 – mille kohaselt punktis 9 loetletud proovidest,

sealhulgas noalt (pakend 1; käepidemelt ) aga samuti loetletud riietelt ja jalatsitelt saadi DNA-

analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa

välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S. Z.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes

segaproovides /kd III, tl 60-72/.

Asitõendi (vormikaamera videosalvestised) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga

programmist DEMS ja vormikaamera videosalvestistega DVD-plaadil – 3 videofaili. 1 fail

kell 05:44:35 ja teine kell 05:49:36 – diivani ja laua vahel S. Z. surnukeha. Akna ääres istub A.

Fjodorov, kelle jope verine. Fjodorov ütleb, et mingisugused inimesed olid, võtmed olid ukse

ees ja kannatanu ilmselt ise avas ukse mõnele tuttavale. Laua peal on musta käepidemega nuga.

3. fail kell 06:52:23 – A. Fjodorov istub rätsepaistmes maja ukse ees trepi peal seljaga vastu

ust, käed on selja taga ja ta ropendab ning sõimab, et te kõik olete natsid ja fašistid ning mitte

keegi ei armasta teid. /kd II, tl 60-70/

Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos CD-plaadiga – päringu maht 26.12.2022

kuni 06.01.2023

Aleksandr Fjodorov on helistanud S. Z. 31.12.2022 kell 02:11:23, 11:53:09, 12:23:46,

13:46:34.

S. Z. on helistanud Aleksandr Fjodorovile 31.12.2022 kell 02:15:08, 12:21:18, 12:39:22,

12:50:18, 17:42:44.

A. G. helistas S. Z. 31.12.2022 kell 13:28:49.

A. G.ile helistas I. S. 31.12.2022 kell 14:41:21 ja 23:04:51. A. G. on helistanud vene

mobiiltelefoni numbrile 31.12.2013 kell 15:04:59 ja 01.01.2023 kell 00:02:11, 00:02:35,

00:05:19 ja 00:05:47 ning talle on helistatud kell 00:01:09 ja 00:04:32, ta ei ole vastatud.

S. Z. telefonilt on helistatud häirekeskusesse 01.01.2023 kell 01:05:56, 01:20:36, 05:08:51 ja

05:23:26.

A. S. helistas A. Fjodorovile kell 12:03:15

A. V. helistas A. Fjodorovile 31.12.2022 kell 15:06:45 ja A. Fjodorov A. V.le kell 14:43:50 ja

15:06:02 aga kõnedele ei vastatud /kd III, tl 105-110/.

Karell Kiirabi AS kiirabikaart – kiirabile teatatud 05:16, kohal 05:34. xxxx a mees avastatud

tapetuna oma kodus sõbra poolt, kes helistaski häirekeskusele. Kiirabi kohalejõudmisel

avastatud mehe laip poolistuvas asendis põrandal laua ja diivani vahel. Surm konstateeritud

kiirabi poolt kell 05:59 /kd III, tl 39/.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 23E-AOS0001/KJ1, milles esitatud

eksperdiarvamuse kohaselt kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati

hulgalised (kokku 29) mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad

mõlemal pool rindkerel, paremal pool kõhu eesseinal, mõlema kopsu ülasagarate ja südame

vasaku vatsakese vigastusega; torke-lõikehaavad mõlemal pool näol, paremal pool kaela

külgpinnal mõlemal pool ülajäsemetel, vasakul alajäsemel, paremal pool lahkliha ja suguti

piirkonnas.

S. Z. surma põhjuseks olid mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-

lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mille tüsistusena

tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja

välisest verejooksust.

Arvestades varaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi 03.01.2023 kl 10:00

koolnukangestus kõikides uuritavates lihaste rühmades tugev, koolnulaigud peale vajutamisel

veidi kahvatuvad, taastuvad väga aeglaselt), võis kannatanu surm saabuda 48-60 tundi enne

lahangut (lahang tehtud 03.01.2023 kell 09:50)

Toksikoloogiauuringul leiti kannatanu surnukeha verest 3,01 mg/g etanooli, uriinist leiti 3,71

mg/g etanooli. Selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele

joobele. Toksikoloogiauuringul surnukeha verest narkootilisi aineid ei leitud.

Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise korrast [§7 (2)9)] lähtuvalt põhjustasid rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungivad

haavad kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

Vigastuste saamise ajal võis kannatanu asend olla seisev, istuv või selili lamav, kuna vigastuste

lokalisatsioon ei välista nende tekitamist sellistes asendites.

Kõik kannatanu surnukehal sedastatud torkelõikehaavad on tekitatud lühikese aja jooksul, mida

tõestavad kõikide haavade sarnased morfoloogilised tunnused ja paranemistunnuste

puudumine, lühikest aega enne surma saabumist, mis ei ole täpselt määratav, kuid võib olla

mõõdetav minutitega, mida tõestab vigastuste ulatus ja lokalisatsioon (rindkereõõnde-

perikardiõõnde tungivad haavad).

On võimalik, et kannatanu surnukehal sedastatud torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud

sündmuskohal avastatud noaga /kd III, tl 40-54/.

Aleksandr Fjodorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga ja isiku

läbivaatuse protokoll koos fototabeliga ja fotodega DVD-plaadil – A. Fjodorov peeti kinni

sündmuskohal Xxxx 01.01.2023 kell 05:42. Kinnipidamisel äravõetud objektid: musta värvi

lukuga avatav dressipluus, millel punased kirjed; lillat värvi t-särk; sinised teksapüksid; mustad

sokid; mustad paeltega saapad; beeži-musta värvusega verekahtlase määrdumisega jope; musta

värvi Nokia (kuulub A. Fjodorovi ütluste kohaselt S. Z.le); musta värvi Nokia X1 (kuulub A.

Fjodorovile); võtmekimp. Verekahtlased määrdumised vasakul saapal, teksapükstel,

dressipluusi kapuutsil, jopel. A. Fjodorovil kukla piirkonnas põrutushaav, vasaku labakäe

selgmisel pinnal vertikaalne marrastus, parema küünarvarre siseküljel marrastus, mille

ümbruses verevalum /kd II, tl 10-19, 20-27/.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokoll – tuvastati joove 1,03 mg/l kohta. Silmade punetus, pupillid väikesed,

reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne kiire, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu,

ärritumine, omamehelik. Keeldus allkirjastamast /kd II, tl 28/.

Asitõendi (2 võtmekimpu) vaatlusprotokoll – kahtlustatavalt A. Fjodorovilt kinnipidamisel

ära võetud võtmekimbus on 5 võtit. S. Z. asjade hulgast ära võetud võtmekimbus on 2 võtit ja

see kimp oli sündmuskohal korteriukse lukuaugus seespool. Mõlemas kimbus olevad 2 võtit on

ühesugused, sest sakid ühtivad /kd II, tl 144-146/.

Asitõendi (S. Z. telefon) vaatlusprotokoll – musta värvi mobiiltelefon Nokia, Tele2 SIM-

kaart /kd II, tl 152-155/.

Asitõendi (Aleksandr Fjodorovi telefon) vaatlusprotokoll – musta värvi mobiiltelefon Nokia

X1, SUPER SIM kaart /kd II, tl 156-158/.

Asitõendi (A. Fjodorovi riided, jalanõud) vaatlusprotokollid koos fototabeli ja fotodega

DVD-plaadil – vaadeldud on A. Fjodorovilt ära võetud riideid ja saapaid, võetud puuteproovid

ja pakendatud /kd II, tl 87-143/.

Asitõendi (S. Z. riided) vaatlusprotokoll koos fototabeli ja riideesemete surnukuurist

väljastamise tõendiga - vaadeldud on S. Z.lt ära võetud riideid, fikseeritud avade asukohad ja

pakendatud /kd III, tl 1-36/.

Sündmuskohajälje kiiruuring – 0,7 l LAUA VIIN klaaspudeli kaelalt ja 21 HOPFEN

FELDER plastpudelilt avastatud sõrmejälje fragmendid on jätnud kahtlustatav Aleksande

Fjodorov /kd III, tl 59/.

Politseiandmebaasi MIS juhtumite väljatrükid - tõendavad Aleksandr Fjodorovi

käitumismustreid alkoholijoobe seisundis.

20.05.2020 – A. S.ile tuli külla tuttav, on joobes ja ei taha ära minna. Soovib kohale politseid.

Isik, kelleks osutub Aleksandr Fjodorov, toimetatud politsei poolt koju.

14.10.2020 – Grossi poe juures lamasid kaks joobes isikut, Aleksandr Fjodorov ja S. F..

Aleksandr toimetatud koju ja S. viis kiirabi kulmuhaavaga EMO-sse.

18.11.2020 – A. S. teatas, et tema korteris meesterahvas (Aleksandr Fjodorov), kes ei taha koju

minna. Käitub ebaadekvaatselt. Varem ei ole selliselt käitunud, palutakse politseid. Kohapeal

viidud läbi Aleksandriga vestlus, isik lahkus.

20.08.2020 – vanem mees magab murul, teataja sõnul arvatavasti joobes, pudelid kõrval,

hingab, vastab, vigastusi ei näe. Joobes Aleksandr Fjodorov oli juba eilsest saadik piirkonnas

alkoholi tarbinud ja maganud erinevate pinkide peal. Hetkel isik veidi pidi puhkama ja siis

läheb koju.

01.01.2023 – 01:09 teataja S. Z. korteris Xxxx isik, kes ei ole nõus lahkuma. Teataja soovib, et

ta ära läheks. Naabri nimi Aleksandr Fjodorov. 01:20 – enam ei ole politseid vaja, naaber läks

koju /kd III, tl 73-78/.

Asitõendi (häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc

ja häirekeskuse kõnesalvestistega DVD-plaadil – 24.07.2022 kell 20.52.26 helistas A. S., et

joodik ei taha majast välja minna, nii purjus. Viige koju, see pole esimene kord. Nimi

Aleksandr. 05.12.2022 helistab A. S., et viige ta siit minema. Korteris on väga ohtlik inimene,

käitub eluohtlikult. Üks väga tige ja vastik tüüp. Ta on nihuke tüüp, kes vehib nugade ja

kirvestega ja ei tea millega veel. Taustal kostub vene keeles, et tapan su ära /kd III, tl 79-86/.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 26, mille kohaselt Aleksandr

Fjodorovil ei esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite teole vastaval ajal. Ta oli

tavalises alkoholijoobes. Aleksandr Fjodorovil ei esine käesolevalt psüühikahäireid ega

kognitiivseid defitsiite. Aleksandr Fjodorovile ei ole käesoleval ajal meditsiiniliselt näidustatud

psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine. Aleksandr Fjodorovile ei ole käesoleval ajal

meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise ravi kohaldamine muus vormis kui haiglaravina.

Aleksandr Fjodorov ei kujuta oma psüühilise seisundi poolest ohtu endale ega teistele.

Aleksandr Fiodorovil ei esine vastunäidustusi viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes /kd

III, tl 111-119/.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus

saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende

kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse

omavahelisse konteksti.

Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu

tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendeid kogumis hinnates, kohtul selline kindel

siseveendumus tekkis.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus kuriteo

toimepanemise ajas ja kohas ehk selles, et 01.01.2023 ajavahemikul kella 03:00 kuni kell 05:00

S. Z. tapeti. Seda tõendavad kõned häirekeskusele, mille kohaselt helistas S. Z. 01.01.2023 kell

01:06:07 häirekeskusesse ja palus abi, teatades, et tal on külas naaber Aleksandr Fjodorov, kes

ähvardab teda ja ei lähe ära. Soovis, et politsei tuleks ja viiks isiku ära. Kell 01:20:35 helistas S.

Z. uuesti teatades, et politseid pole vaja, sest inimene läks ära.

Kell 05:09:06 helistab S. Z. telefonilt häirekeskusesse juba Aleksandr Fjodorov, kes teatab, et

on toimunud tapmine ja sõber on tapetud. Avaldas kõnes, et tema on peamine kahtlusalune,

jope üleni verine aga tema ei ole tapnud. Teatas ka seda, et tegi isegi uksed juba lahti, istub ja

ootab. Kell 05:23:28 helistas ta uuesti S. Z. telefonilt seletades, et olid kahekesi, aga mäletab, et

keegi tuli veel külla, sest ukse ees, seesamune, võtmed, S. tegi ise lahti. Kuni ta magas, ärkas ja

tõusis üles ja S. oli juba kõik.

Nimetatu annab aluse väita, et kell 01:20 paiku on kannatanu veel elus, kuid kella 05 paiku

surnud.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeli ja fotodega ning sündmuskohale

saabunud politseiametnik R. K. vormikaamera salvestusega annavad ülevaate sündmuskoha

olustikust ja akna juures istuvast Aleksandr Fjodorovist, kelle jope verine ja kaes seletab, et

mingisugused inimesed olid, võtmed olid ukse ees ja kannatanu ilmselt ise avas ukse mõnele

tuttavale. Laua peal on nähtav musta käepidemega nuga. Hiljem Aleksandr Fjodorov istub

rätsepaistmes maja ukse ees trepi peal seljaga vastu ust, käed on selja taga ning ta ropendab ja

sõimab.

Tunnistajate G. L., A. M. ja K. L. omavahel sisuliselt kattuvate ütlustega on tõendatud, et kella

01:30-02:30 paiku oli S. Z. veel elus. Aleksandr Fjodorov nähti küll majast lahkuvat, kuid ta

pidi sinna varsti naasma, kuna korterist hakkas kostuma kisa. Ka tema enda sõnul viibis

Aleksandr Fjodorov korteris ning ise ta ei mäletanudki, et oleks üldse sel ööl korterist

lahkunud.

Erinevused tunnistajate poolt avaldatud kellaaegades (näiteks K. L. väidab, et kuulis akna all

sõimu ja fašistideks sõimamist kella 04:30 paiku, kuid vormikaamera salvestisel sõimleb

Fjodorov seda 06:50 paiku, kuigi ei ole välistatud, et karjuti mitu korda), on mõistetavad kuna

tegemist on uusaasta ööga, mil inimesed pidutsevad, tarvitavad alkoholi ja tavaliselt ei ole

erilist põhjust pöörata täpsetele kellaaegadele. Avaldatud erinevused ei anna alust pidada ütlusi

ebausaldusväärseteks.

Käesolevas kohtuasjas puudub vaidlus ka kuriteo toimepanemise vahendis ja viisis ehk selles,

millega ja kuidas S. Z. tapeti. Elutoas asuvalt laualt leiti musta käepidemega nuga punast värvi

määrdumisega ja see võeti kaasa. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuse

kohaselt on võimalik, et kannatanu surnukehal sedastatud torke-lõikehaavad võisid olla

tekitatud sündmuskohal avastatud noaga, millelt DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0087 kohaselt

saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal

ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja S. Z.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

nendes sega proovides.

Vaidlust ei ole ka saabunud tagajärgedes ja surma põhjuses. Sündmuskohale saabunud Karell

Kiirabi poolt tuvastati mehe laip poolistuvas asendis põrandal laua ja diivani vahel. Surm

kiirabi poolt fikseeritud kell 05:59. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-AOS0001/KJ1

kohaselt olid S. Z. surma põhjuseks mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad

torke-lõikehaavad mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mille

tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes välja äge verekaotus

sisemisest ja välisest verejooksust.

Ainsaks sisuliseks vaidlus küsimuseks käesolevas kohtuasjas on vaidlus teo toimepanija üle.

Aleksandr Fjodorov ise väidab, et tema ei mäleta, et oleks oma sõbra tapnud. Ta ei mäletanud

ka S. Z. abipalvega kõnet häirekeskusele, et teda ära viidaks sealt korterist. Ta ei mäletanud, et

oleks vahepeal üldse korterist lahkunud, kuigi tunnistajad seda otseselt kinnitavad. Samas

tunnistas ta, et ei mäletagi iga kord, mida ta alkoholijoobes olles teeb. Teised on pärast

rääkinud, et keeras kord laua ümber ja viskas viinapitsiga ka teleka katki. Ta ei mäleta neid

kordi, kui näiteks Simagin oleks helistanud ja kutsunud politsei kohale, et ta ei taha tema

juurest ära minna ja on ähvardanud teda.

Fjodorov on kinnitanud, et süüdistuse kohasest ajavahemikust, mil toimus tapmine, mäletab ta

vaid asjaolu, et magades tegi ta vahepeal silmad lahti ja nägi korteris kahte tema jaoks

tundmatut inimest. Kes need olid, seda ta ei tea. Üks nendest isikutest vestles S. Z.ga vene

keeles tavalisel toonil. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et sel ajal oli ta väga täis olekus, st väga

purjus. Ta oli joonud juba pikemat aega, s.o vähemalt alates S. Z. sünnipäevast kaks nädalat

kanget alkoholi.

Kohus nõustub täiel määral prokuröri seisukohaga selles, et Aleksandr Fjodorovi esitatud

versioon tundmatutest isikutest, lahti jäetud korteriuksest ja kellegi teise poolt tema jope verega

kokku määrimisest on enda süüst vabastamise soovist kantud väljamõeldis, mis ei haaku muude

kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tuleb tõdeda, et ei ole eluliselt usutav, et ööl vastu 01.

jaanuari astuvad suvalised isikud juhuslikult rahumeelse S. Z. korterisse, vestlevad

kannatanuga tavalisel toonil ja pussitavad ta siis samas toas viibiva Aleksandr Fjodorovi

juuresolekul surnuks nii, et viimane ei kuule midagi ja seejärel lahkuvad, kusjuures ei tulekut

ega minekut ei näe ega kuule mitte keegi. Lisaks on Aleksandr Fjodorov ise häirekeskusesse

helistades öelnud, et tegi neile korteri ukse lukust lahti, mis viitab üheselt sellele, et uks pidi

enne seda kõnet lukus olema ja keegi võõras ei saanud korterisse siseneda ja sealt lahkuda ilma,

et keegi oleks ukse lukust lahti ja pärast ka kinni keeranud. Prokuröri sõnul on Aleksandr

Fjodorov alles kohtus tulnud välja selle versiooniga, et korteriuks oli lausa avatud asendis ja

sisse tulev külm õhk ajas ta ülesse.

Aleksandr Fjodorovi kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtulikul uurimisel uuritud

noa ekspertiisiaktist tuleneb, et noal tema kaitsealuse sõrmejälgi ei avastatud. Tõepoolest,

sõrmejälgi ei avastatud, kuid DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0087 kohaselt punktis 9 loetletud

proovidest, sealhulgas noalt (pakend 1; käepidemelt ) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on

pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa välistada Aleksandr Fjodorovilt ja

S. Z.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides.

Samuti ei saa kohus nõustuda kaitsja positsiooniga ka selles, et isegi kui tema hinnangul

jaatada, et süüdistatav pani kuriteo toime, peaks kohus arvestama karistuse mõistmisel isiku

joovet, mis oli selline, mis ei võimaldanud temal tõenäoliselt enda käitumist selgelt tajuda. Ta

muutus agressiivseks ja ei andnud enda tegudele tähendust ja ei suutnud tajuda tagajärgi.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 kohaselt ei esinenud Aleksandr

Fjodorovil teole vastaval ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Ta oli tavalises

alkoholijoobes.

Aleksandr Fjodorov, seletades, et ta ei kujuta ette, kuidas ta oma haige selja ja haigete kätega

oleks saanud S. tappa, ei ole mõistnud, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on kirjeldatud, et

vigastuste saamise ajal võis kannatanu, mitte aga süüdistatava asend olla seisev, istuv või selili

lamav, kuna vigastuste lokalisatsioon ei välista nende tekitamist sellistes asendites.

Sündmuskoha vaatluse kohaselt ja tulenevalt ka fikseeritud verejälgedest, ei ole alust ka väita,

et kannatanu poolistuvat kehaasendit oleks olulisel määral muudetud, s.o puuduvad surnukeha

lohistamise jäljed. Seega, asjaolu, et süüdistatav ei ole suuteline oma käsi õlgadest kõrgemale

tõstma, et takista tekitada noaga arvukaid vigastusi seisvale, istuvale või lamavale kannatanule.

S. Z. ja Aleksandr Fjodorov tarvitasid koos alkoholi. S. Z.l tuvastati lahangul raske joove, mis

viitab et ta ei pruukinud olla suuteline ei seisvas, tõenäoliselt siiski istuvas või ka lamavas

asendis osutama ründele vastupanu.

Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et olles alkoholijoobes, oli Aleksandr

Fjodorovil kalduvus ootamatult muutuda agressiivseks.

Aleksandr Fjodorovi ettearvamatut ja agressiivset käitumist alkoholijoobes olles on

üksikasjalikult kirjeldanud tunnistajad A. V., A. S., A. K. ja A. G. ning nende ütlusi kinnitavad

nii Politseiandmebaasi MIS juhtumite väljatrükid kui ka asitõendi (häirekeskuse kõned)

vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc ja häirekeskuse kõnesalvestistega

Aleksandr Fjodorovi käitumise kohta.

Seega tuleb pidada eluliselt usutavaks ja ka kogutud tõenditega haakuvaks tapmiseni viivat

sündmuste käiku, mille kohaselt Aleksandr Fjodorov kella 01:20 ajal S. Z. nõudmisel küll

lahkus viimase elukohast, kuid naases sinna tuvastamata aja pärast ning ilmselt seetõttu võis

alkoholjoobes meeste vahel tekkida ka sõnelus. Aleksandr Fjodorovi puhul tuvastatud, tema

tüüpilise agressivse käitumismustri puhul ei pruukinud vägivalla vallandumiseks konflikti

tekkidagi, kuna tunnistajate ütluste kohaselt avaldus tema agressiivsus ka täiesti ilma mingi

objektiivse põhjuseta.

Samas on tõendatud, et S. Z. oli rahulik, mittekonfliktne ja sõbralik isik, kes kunagi ei ärritunud

ja ei olnud isegi alkoholijoobes olles agressiivne, vaid jäi magama. Aleksandr Fjodorov

seevastu oli varemgi ähvardanud joomise käigus teisi isikuid tapmisega ja keeldunud nende

juurest lahkumast, samuti oli lõhkunud esemeid ja rünnanud teisi isikuid. Näiteks 05.12.2022

helistas A. S. politseisse, et „viige ta siit minema. Korteris on väga ohtlik inimene, käitub

eluohtlikult. Üks väga tige ja vastik tüüp. Ta on nihuke tüüp, kes vehib nugade ja kirvestega ja

ei tea millega veel. Taustal kostub vene keeles, et tapan su ära“. Ka 01 jaanuari öösel helistas

S. Z. häirekeskusesse ja palus abi kuna Aleksandr Fjodorov keeldus tema korterist lahkumast ja

ähvardas teda. Aleksandr Fjodorov küll korraks lahkus, kuid kasutades sisenemiseks talle antud

võtit tuli ilmselgelt tagasi. Seda, et uks oli lukus, kinnitasid ülekuulatud tunnistajad ning see

asjaolu seab kahtluse alla ka suvaliste isikute sisenemise, kuna keegi ei ole võõraid isikuid sisse

lasknud.

Samuti viibis pärast tapmist korteris ainult süüdistatav ja temal seljas olev jope on verine,

samuti leitakse verd tema teistelt riietelt ja ka jalanõudelt, mis kinnitab samuti, et Aleksandr

Fjodorov tappis S. Z.. Kui tapja oleks korterist lahkunud, oleks ilmselgelt temast teele jäänud

verised jäljed, veretilgad jms. Selliseid verejälgi sündmuskohal aga ei ole. Samuti, kui tapja

oleks korterist lahkunud, siis oleks ta suure tõenäosusega tapmiseks kasutatud noa kaasa

võtnud, mitte jätnud lauale politseid ootama.

Seega on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et 01.01.2023 ajavahemikul

kell 03:00 kuni kell 05:00 Xxxx lõi Aleksandr Fjodorov tahtlikult minutites mõõdetava

lühikese aja jooksul, lühikest aega enne surma saabumist, noaga järjepidevalt noalöökidest

suurt valu tundnud, haavadest verejooksu all kannatanud S. Z. korduvalt keha erinevatesse

piirkondadesse, lüües nii näkku, kaela, rindkeresse, kõhtu kui ka jäsemete ja suguelundite

piirkonda. Aleksandr Fjodorov tekitas pussitamise kestel teadvusel püsinud S. Z. kokku 29

noahaava, seejuures tapmise toimepanemisel ta vähemalt möönis kannatanule ka piinavalt

suure valu tekitamist. Noalöökidega põhjustas Aleksandr Fjodorov tahtlikult S. Z. hulgaliselt

tervisekahjustusi. Mõlemasse rindkereõõnde ja perikardiõõnde tungivad torke-lõikehaavad

mõlemal pool rindkerel, mõlema kopsu ja südame vigastusega, mis on eluohtlikud

tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind, verisüdamepaun ja arenes

välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, põhjustasid S. Z. surma.

Kohtu hinnang kuriteo kvalifikatsioonile

Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, see tähendab, et selle toimepanemine on

võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus

seoses. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses.

Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav

tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes.

Mõrv on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon, selle järgi subsumeeritakse tapmine, kui

esineb üks või mitu käesoleva paragrahvi lg 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de

115 ja 116 tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel

tuleb neile kõigile viidata.

Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab

kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse

tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui

tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo

vältimatu tagajärg.

Tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud

kehavigastustest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit

ja selle kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist.

Tegemist oli korduvate ja arvukate noalöökidega ohvri pihta. S. Z.l tuvastati 29 noahaava ja

seda nii näos, kaelas, rindkeres, kõhus kui ka jäsemete ja suguelundite piirkonnas. Kohus

nõustub prokuröri seisukohaga selles, et korduvad löögid kinnitavad, et tegemist ei olnud

pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga

järgnev löök suurendab nii eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise tõenäosust

märkimisväärselt.

Noalöögid sellistesse elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere ja kõht, kus asuvad mitmed

elutähtsad organid, tõendavad omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist.

Tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse

kehapiirkondadesse, ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et

kannatanu sureb.

Asjaolu, et löögid toimusid minutites mõõdetava lühikese aja jooksul lühikest aega enne surma,

kinnitab omakorda seda, et kasutatud vägivald oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et

Aleksandr Fjodorov sai väga hästi aru, et sellise tegevuse tagajärjel ohver sureb. Tema tahtlust

tõendab ka teo toimepanemise vahend ehk nuga, mis tekitab juba iseenesest raskemaid

tagajärgi.

Tõenditega kohtuliku uurimise käigus tõendatud teo toimepanemise viisi ja süüdistatava

käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks

valitud vahend, löökide rohkus ja kiirus ning sihipärasus.

Tõendatud on ka see, et Aleksandr Fjodorov kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel

ja tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi ohvrit terariistaga korduvalt elutähtsatesse

piirkondadesse, ohver ja sündmuskoht olid rohke veremäärdumisega. Seega sai tema väga hästi

aru, milline tagajärg saabub.

Tapmine piinaval või julmal viisil (p 1) on normatiivne (§ 16 komm 8.4) ja alternatiiv-aktiline

koosseis. See moodustub tapmise põhikoosseisust ja kahest normatiivsest tunnusest, mis

iseloomustavad tapmise toimepanemise asjaolusid. Tegemist on alternatiivsete tunnustega,

mida ei ole õige samastada. Piinav viis iseloomustab tapmistegu ja kuulub seega objektiivsesse

koosseisu, julm viis on aga laiem mõiste. See võib lisaks tapmisteole iseloomustada ka tapmise

motiivi, eesmärki ja tapmisega kaasnevaid tegusid, mis kõik kuuluvad toimepanijaga seotud

tunnuste hulka. Süüdistuses ja kohtuotsuses tuleb põhistatult näidata, kas tapmisviis loetakse

julmaks või piinavaks (RKKK 3-1-1-114-06 p 8.3).

Põhimõtteliselt on võimalik, et ühes ja samas tapmisteos väljenduvad nii piinav kui julm viis,

ent ka sel juhul tuleb süüdistuses ja kohtuotsuses näidata, milliseid asjaolusid peetakse

piinavaks ja milliseid julmaks (RKKK 1-15-10119/80 p 19).

Tapmine on piinav, kui see põhjustab kannatanule elupuhuselt suurt valu või kauakestvalt muid

füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi (RKKK 1-15-10119/80 p 18). Suure valu tekitamisele

viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva, happe või muu vahendi kasutamine,

mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Riigikohus on pidanud piinavaks peas ning

rindkeres asuvat 33 torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule vähemalt 10–15 minutit

suurt valu (RKKK 3-1-1-125-96). Ka elusa ohvri põletamine on käsitatav piinava viisina

(RKKK 3-1-1-31-97). Samuti võib tapmise piinaval viisil moodustada ohvri surnuks peksmine,

sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta kehal, kuhu löögid olid

suunatud, tekitatud vigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust (RKKK 3-1-1-106-97).

Muud füüsilised vaegused on nt õhupuudus, nälg, janu, talumatu kuumus ja külmatunne,

elektrilöögid jne. Piinaval viisil tapmisena on seega käsitatavad ka sellised teod nagu surnuks

näljutamine, külmuda laskmine, aeglane lämmatamine jne, samuti mürgitamine aeglaselt

toimiva vaegusi tekitava mürgiga. Psüühiliste kannatustena on näiteks käsitletav tapmisteoga

meelega viivitamine lootusetustunde võimendamiseks (RKKK 1-15-10119/80 p 18).

Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, kusjuures

piisab kaudsest tahtlusest. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdlase eesmärk;

piisab, kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimalikuks ja möönab seda.

Hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on tapmisega julmal viisil või mitte, tuleb lähtuda

eksperdi pool tuvastatust, ehk sellest, et kõikide noalöökide saamise ajal oli S. Z. elus.

Tapmisega piinaval viisil oli tegemist, sest kannatanu oli talle vigastuste tekitamise ajal

teadvusel ja noalöögid põhjustasid talle suurt valu ja piina.

Tapmine oli kohtu hinnangul piinav, kuna see põhjustas kannatanule elupuhuselt suurt valu või

kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi või vaimseid kannatusi. Suure valu tekitamisele viitavad

rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva ehk noa kasutamine. Piinavaks saab pidada

näo, kaela, rindkere, kõhu, jäsemete ja suguelundite piirkonnas asuvat 29 torke- ja lõikehaava,

mis valmistasid kannatanule suurt valu ja verejooksu haavadest ning mille saamise ajal oli

kannatanu teadvusel.

Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse

suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis

(vt ka Riigikohtu 09.11.2017. a lahend kohtuasjas nr 1-15-10119). Oluline on siinkohal

tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine

hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab olema vahetu seos tapmisteoga.

Riigikohus on selgitanud, et julm teoviis avaldub tapmise kvalifitseeriva koosseisutunnusena

põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes. Julma viisina on käsitatud

näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.11.2017. a otsuse kriminaalasjas nr 1-15-10119 p 16). Ka

käesolevas asjas tuleb ennekõike kõne alla tapmise viis ja vigastuste väline pilt. Aleksandr

Fjodorov tekitas S. Z. arvukaid vigastusi, kokku 29 noahaava ja kõik kannatanu vigastused olid

tekitatud elupuhuselt. Julmaks muudab teoviisi aga ennekõike see, et torke-lõikehaavad olid

mõlemal pool näol (2 torke-lõikehaava paremal pool näol on ühise haavakanaliga), paremal

pool kaela külgpinnal, mõlemal pool ülajäsemetel (2 torke-lõikehaava paremal küünarvarrel on

ühise haavakanaliga), vasakul alajäsemel ja suguelundite piirkonnas.

Kohus nõustub prokuröri sellise käsitlusviisiga ja hindab Aleksandr Fjodorovi teoviisi julmaks.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 26 kohaselt Aleksandr Fjodorovil ei

esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite teole vastaval ajal. Ta oli tavalises

alkoholijoobes. Aleksandr Fjodorovil ei esine käesolevalt psüühikahäireid ega kognitiivseid

defitsiite. Aleksandr Fjodorovile ei ole käesoleval ajal meditsiiniliselt näidustatud

psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine. Aleksandr Fjodorovile ei ole käesoleval ajal

meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise ravi kohaldamine muus vormis kui haiglaravina.

Aleksandr Fjodorov ei kujuta oma psüühilise seisundi poolest ohtu endale ega teistele.

Aleksandr Fiodorovil ei esine vastunäidustusi viibimisele tugevalt kontrollitud tingimustes.

Analüüsides eelkäsitletud tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis, on ka kohtu hinnangul

Aleksandr Fjodorovile inkrimineeritud kuritegu täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas

kogutud ja uuritud tõenditega, mis lubavad üheselt järeldada, et Aleksandr Fjodorov on temale

inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on

süüvõimeline ja tema käitumises ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Inkrimineeritava kuriteo pani Aleksandr Fjodorov toime tavalises alkoholi joobeseisundis ja ta

on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust.

Hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on kohus seisukohal, et

Aleksandr Fjodorov on pannud toime mõrva ehk teise inimese julmal ja piinaval viisil tapmise,

s.o KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides.

Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse

sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki

tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-

1-1-52-13, p 19, 3-1-1-58-13).

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süü suuruse, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, õiguskorra kaitsmise huvidega, samuti võimalusega mõjutada isikut edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest.

Aleksandr Fjodorovi iseloomustab tung alkoholi järele ja ta on alkoholi mõju all olles toime

pannud raske isikuvastase süüteo. Arvestades toimepandud süüteo raskust ja selle

toimepanemise tehiolusid, tuleb pidada ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks

vangistuslikku karistust.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reegelina

ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo

toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise

vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Aleksandr Fjodorovi puhul selliseid asjaolusid ei esine.

Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad Aleksandr Fjodorovil kehtivad karistused

puuduvad ja ta on kriminaalkorras karistamata isik.

Kohus nõustub prokuröriga, et Aleksandr Fjodorovi süüd tuleb hinnata suurena. Tema süü

suurust mõjutab esmalt teoga rünnatud õigushüve, s.o kaasinimese elu. Aleksandr Fjodorov

pani süüteo toime ilmselge eluvõtva tegevusega. Lisaks süüle, peab karistuse mõistmisel

arvestama ka kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju ning seda, et ühiskonna poolt

eeldatakse, et tapmise eest saab range karistuse.

KarS § 114 lg 1 sanktsioon näeb ette 8-20 aastase- või eluaegse vangistuse. Seega selle

sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat. Aleksandr Fjodorovi karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab üksmeelselt, et Aleksandr Fjodorovi tuleb karistama vangistusega ja seda

sanktsiooni keskmises määras, arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust.

Süü kõrval arvestatab kohus ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Käesolevas kohtuasjas ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Küll aga

on Aleksandr Fjodorov välja mõelnud eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega mittehaakuva

versiooni enda süüst vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud teosse.

Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavale Aleksandr Fjodorovile tuleb

mõista karistuseks 14 aastat vangistust, millise karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates

tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.01.2023.

V ASITÕENDID

Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt:

Kriminaalasja juures olevad andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (Isiku läbivaatuse

protokollid, DEMS vormikaamera salvestiseed, Häirekeskuse kõnesalvestised, sündmuskoha

vaatlusprotokolli fotod, Asitõendi vaatlusprotokollide fotod, Zip-laiendiga fail kõneeristuse

protokolli juurde) jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

Pakend 1 (nuga), milline on antud hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi

vastavalt 26.04.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH23474;

Pakend 3 (viinapits), pakend 4 (viinapits), pakend 5 (viinapudel Старый КНЯЗЬ 0,5l), pakend

6 ( viinapudel, plastik KOCH), pakend 7 (2l plastikpudel Hopfenfelder), pakend 8 (viinapudel

Старый КНЯЗЬ 0,5l) ning pakend 9 (viinapudel Laua Viin 0,7l), millised on antud hoiule

Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 21.02.2023 asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22330.

pakend 7 (S. Z. pullover ja bokserid), pakend 8 (S. Z. püksid), millised on antud hoiule Rakvere

Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047.

Kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele:

Pakend 1 (A. Fjodorovi jope), pakend 2 (A. Fjodorovi jalatsid), pakend 3 (A. Fjodorovi

teksapüksid), pakend 4 (A. Fjodorovi t-särk), pakend 5 (A. Fjodorovi sokid), pakend 6 (A.

Fjodorovi dressipluus), pakend 9 (A. Fjodorovi võtmekimp), pakend 10 (A. Fjodorovi NOKIA

IMEI 1) xxxx; 2) xxxx) ja pakend 11 (S. Z. NOKIA IMEI 1) xxxx; 2) xxxx), millised on antud

hoiule Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi vastavalt 08.02.2023 asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise aktile nr. 23ATH22047.

VI MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitabd süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga

alammäära, s.o 2050,00 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 9,93 eurot tunnistaja A. V. menetlusest osavõtuga seotud

sõidukulude katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatavate poolt hüvitamisele määratud kaitsjatele

määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on

selleks 1106,40 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest ja

3163,20 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub süüdistatava hüvitamisele eurot DNA-ekspertiisi maksumus,

Sõrmejäljeekspertiisi maksumus, Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus ja Ambulatoorse

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus kokku summas 6561,00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kaja Inno

Margit Tiidemaa

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2024 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu Rakvere

kohtumsjs 22. jaanuari 2024 otsus.

22.01.2024 kohtuotsus 1-23-3933 jõustus osaliselt 01.11.2024 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

referent