3-23-2644/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2644

Haldusasi

B.K kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 27.10.2023 otsuse nr

23266565146 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.K

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada B.K-le tema poolt 27.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud

avaldus (dtl 231-232).

2. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „XXX“, „Ehitis_101038879_18042024“,

„YYY“, „Hooneühistu QQQ“, „Rahvastikuregister Saima“, „Rahvastikuregister“,

„Rahvastikuregister2“, „Register_1932201“, „Register_3622101“, „Register_19610701“

ja „GGG5-11“.

3. Jätta B.K kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2644

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse isikute nimed ja aadressid tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.K (kaebaja) esitas 20.10.2023 Tallinna linnale (vastustaja) taotluse toimetulekutoetuse

ja sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks (dtl 36). Kaebaja tõi välja, et tema tegelik elukoht

on AAA, Tallinn. Ta elab ka CCC, Tallinn, kus ta hooldab J.Lut (kaebaja ema).

Registrijärgseks aadressiks on BBB, Tallinn. Kaebajal ei ole pereliikmeid ja ta ei ela koos

pereliikmetega. Ta ei ole saanud eelmisel kuul mingit tulu. Eluasemekulud BBB ja AAA osas

on 469,83 eurot, lisaks üüri ja kommunaalkulude võlgnevus 109 924 eurot. Kaebaja soovib

toetust eluaseme- ja ravimikulude ning remondikulude hüvitamiseks.

2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 27.10.2023 otsusega nr 23266565146 (dtl 56) kaebajale

2023. a oktoobri eest toimetulekutoetuse määramata (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 131

lg 2). Otsusest nähtuvalt elab kaebaja BBB ühetoalises korteris koos P.Rga, kes on puuduva

töövõimega. Kaebaja on tööealine, kuid kodune. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360

eurot (200 eurot üksi elava isiku kohta ja 160 eurot perekonna iga järgmise täisealise liikme

kohta). Kaebaja sissetulek sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist on 100 eurot ning P.R

töövõimetoetus on 575,6 eurot, kokku 676 eurot. Perekonna eluasemekulud on 88,05 eurot.

Perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud

eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 228,55 euro ulatuses.

3. Kaebaja esitas 21.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

04.02.2024 määrusega menetlusse nõudes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.10.2023

otsus. Vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigust osta endale süüa ja maksta elamiskulude eest.

Kaebaja on sunnitud elama mujal, sest ei saa kommunaalkulude eest tasuda. Samuti ei saa

korteris elada poolelioleva remondi tõttu. Korter kuulub ettevõttele ja kaebaja kasutab seda

üürilepingu alusel. Kaebajal puudub õigus sinna muid inimesi elama võtta. Tegemist on ühele

inimesele mõeldud eluasemega. P.R eestkostjaks on määratud tema ema M.N, kellel on endal

korter. P.R elukohaks on DDD, Tallinn. Hooldatava eestkostja annab kaebajale raha, kui

kaebaja käib hooldatavaga arsti juures või läheb talle ravimeid ostma. Raha antakse tšekkide

vastu. AAA ei saa elada, sest ühistu esimees nõuab elektri eest tasumist ja on lubanud elektri

välja lülitada. Seetõttu elab kaebaja tuttavate juures. Kaebaja soovib, et kohus ei saadaks asja

Tallinna linnale (vastustaja) uueks otsustamiseks, vaid teeks ise kaebaja taotluse kohta otsuse.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kaebaja poolt toimetulekutoetuse taotluses esitatud andmeid on juba varem kontrollitud

ja tuvastatud, et andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad. Koduvisiidi käigus

selgus, et kaebaja elab BBB koos P.Rga. See asjaolu selgus ka kodukülastusel M.N elukohas

HHH, Tallinn. P.Rle makstavad hooldajatoetus ja pension laekuvad M.N arveldusarvele, kes

võtab need sularahas välja ja annab allkirja vastu üle kaebajale.

4.2. Äriregistri andmetel on kaebaja seotud mitmete ühingutega. BBB korteri omanikuks on

MTÜ XXX (registrikood xxxxxxxx), kelle ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja kaebaja on.

Varem oli korteri omanikuks kaebaja. AAA näol on tegemist 10 boksiga garaažiga, mille

omanikuks on Hooneühistu QQQ (registrikood qqqqqqqq). Kaebaja poolt

toimetulekutoetusele lisatud arvetelt ei selgu, et kaebaja oleks võlgu või et ta oleks jätnud

varem arveid maksmata. Kaebaja esitab endaga seotud juriidiliste isikute kaudu endale arveid.

Taotlusele lisatud Swedbank AS-i muutumatu seisuga konto väljavõte on asjakohatu.

Vastustaja tuvastas, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja

vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud juriidiliste isikute kontode kaudu. Kaebaja hoiab

2(6)

3-23-2644

teadlikult Swedbank AS-i kontot tühjana, et demonstreerida, nagu puuduksid tal vahendid

toimetulekuks. Vastustaja on lähtunud kaebaja taotluse lahendamisel tegelikust faktilisest

olukorrast.

4.3. Sarnastel asjaoludel on asju lahendatud ka asjades nr 3-23-1884, 3-23-1416, 3-23-733, 3-

23-363, 3-23-98.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus selgitab esmalt, et võttis 04.02.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes

tühistada vastustaja 27.10.2023 otsus. Muudes kaebaja esitatud nõuetes tagastas kohus

kaebuse 12.12.2023 ja 04.02.2024 määrustega ning eraldas J.Lut puudutavas osas eraldi

menetlusse. Mõlemad määrused jõustusid edasi kaebamata. Seetõttu ei käsitle kohus

praeguses otsuses muid nõudeid ega väiteid, mis ei puutu toimetulekutoetuse määramisse.

Samuti jätab kohus tähelepanuta kaebaja välja mõeldud teooriad tema kahjustamise ja tema

tagant varastamise kohta ning etteheided varasemate menetluste kohta. Kaebaja võimalikud

tervisehäired ei oma asja lahendamisel tähtsust.

6. Kohus tagastab kaebajale tema poolt 27.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile esitatud

avalduse (dtl 231-232). Nimetatud tõend ei seondu praeguse vaidlusega, on asjakohatu ja selle

asja juures hoidmine ei ole põhjendatud.

7. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti

tuvastanud, et kaebaja elab koos P.Rga ja nende ühine sissetulek kuus ületab toimetulekupiiri.

9. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2).

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna

esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele

ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei

või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist.

SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on

80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.

SHS § 131 lg 7 kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas

eluruumis elavad ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad

isikud; 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob

ühine kodune majapidamine.

SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha

makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses

kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud

toimetulekupiir.

3(6)

3-23-2644

10. Rahvastikuregistri1 andmetel on kaebaja elukoht BBB, Tallinn. Nimetatud korter kuulus

kuni 14.11.2009 kaebajale, kes võõrandas selle MTÜ-le XXX (xxxxxx)2. Viidatud juriidilise

isiku ainus juhatuse liige ja tegelik kasusaaja on kaebaja3. Toimetulekutoetuse taotlusel on

kaebaja oma elukohaks märkinud nii aadressi AAA, BBB kui ka CCC (dtl 11). CCC, Tallinn

asuv korter kuulub J.L ja T.L ühisomandisse4. J.L on kaebaja ema5. AAA, Tallinn6 omanikuks

on tulundusühistu Hooneühistu QQQ (qqqqqq), kelle liikmete hulka kuulub ka MTÜ XXX7.

Ehitisregistri andmetel asub AAA aadressil 10 boksiga garaaž8, seega ei ole tegemist

eluasemega.

11. Kaebaja lisas 20.10.2023 toimetulekutoetusele Eesti Energia AS-i 30.09.2023 arve nr

273374239172 BBB korteri elektritarbimise kohta (dtl 41), Tallinn, WWW korteriühistu

05.10.2023 arve nr 9/11 BBB korteri kommunaalkulude kohta (dtl 43), UÜ GGG (gggggg

(kustutatud 03.01.2024) üüriarve BBB korteriga seotud üüri, muude kulude ja võlgnevuse

kohta (dtl 45). Kohus märgib, et UÜ GGG9 täisosanik oli kuni 03.01.2024 kaebaja võõrasisa

T.L10 ja usaldusosanik YYY UÜ, kelle ainsaks täisosanikuks ja tegelikuks kasusaajaks on

kaebaja11. See tähendab, et kaebaja esitas endale arveid endaga seotud isikute kaudu, et jätta

vastustajale muljet temal lasuvast üüri tasumise kohustusest. Sellise üüriga ei saa

toimetulekutoetuse määramisel arvestada, sest toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole

võimaldada kaebajal toetuse abil ettevõtlustulu teenida. Kui SHS § 133 lg 8 ei võimalda

arvestada toimetulekutoetuse määramisel üüriga juhul, kui üürnikuks ja üürileandjaks on

omavahel suguluses või abielus olevad isikud, siis seda vähem saab arvestada

toimetulekutoetuse määramisel üüriga olukorras, kus üürnikuks ja üürileandjaks on toetuse

taotleja ja temaga seotud juriidiline isik. Sisuliselt on tegemist endale kuuluva korteri endale

üürimisega.

12. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud Tallinna Halduskohtule sarnaseid

kaebuseid seoses vastustaja poolt tehtud toimetulekutoetuse mitte määramise otsuste

vaidlustamisega varemgi. Kohus on varasemates haldusasjades tuvastanud, et kaebaja

elukohaks on BBB, Tallinn (Tallinna Halduskohtu 11.04.2024 otsus asjas nr 3-24-556,

15.12.2023 otsus asjas nr 3-23-1416, 13.11.2023 otsus asjas nr 3-23-1884, 27.09.2023 otsus

asjas nr 3-23-733, 30.05.2023 otsus asjas nr 3-23-363 ja 17.02.2023 otsus asjas nr 3-23-98).

13. Uurimiskohustusest tulenevalt on vastustajal kohustus selgitada haldusmenetluses välja

kõik olulised asjaolud (haldusmenetluse seadus § 6). Vastustaja on kohtule esitanud seoses

kaebaja toimetulekutaotlusega läbi viidud haldusmenetluse materjalid. Kohtule nähtuvalt on

vastustaja eespool nimetatud kohtuasjades tuginenud suuresti samadele tõenditele, mille on

esitanud ka käesolevas haldusasjas. Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja elukoht

aadressil BBB, Tallinn oli taotluse lahendamise hetkeks tõendatud. Muu hulgas kinnitavad

kaebaja elamist aadressil BBB, Tallinn vastustaja poolt koostatud hindamisaktid ja

kodukülastusaktid. Lisaks on vastustaja käesolevas asjas esitanud tõendina vaidlusaluse

otsuse, millega jäeti rahuldamata kaebaja 2023. a oktoobris esitatud toimetulekutoetuse

taotlus. Otsuse kohaselt on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht endiselt BBB, Tallinn.

1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“.

2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Register_1932201“.

3 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „XXX“.

4 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Register_3622101“.

5 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister2“.

6 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Register_19610701“.

7 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Hooneühistu QQQ“.

8 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Ehitis_101038879_18042024“.

9 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „UÜ GGG“.

10 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister Saima“.

11 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „YYY UÜ“.

4(6)

3-23-2644

Seega ei ole kaebaja elukohaga seotud asjaolud võrreldes viidatud haldusasjades nr 3-23-98,

3-23-363, 3-23-733, 3-23-1884, 3-23-1416 ja 3-24-556 tehtud kohtuotsustes märgitud

asjaoludega muutunud.

14. Ehkki kaebaja on praeguses kaebuses esitanud enda elukohana mitmeid erinevaid

aadresse ning märkinud nendel asumist üksnes vajaduspõhiselt ja lühiajaliselt, siis nähtub

kohtule taotlusele lisatud arvetest, et need on kaebaja siiski esitanud BBB, Tallinn korteri

kohta. Pelgalt asjaolu, et taotlusele on märgitud mitu aadressi, ei tähenda, et vastustajal tuleb

seda fakti kontrollimata nimetatud asjaolust ka lähtuda. Kaebaja tegelik elukoht on

toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel oluline asjaolu, mistõttu on vastustajal taotluse

lahendamisel kohustus lähtuda tegelikust faktilisest olukorrast. Kohtu hinnangul on vastustaja

tuvastanud õigesti kaebaja elukohana BBB, Tallinn. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi

tõendit, mis võiks eeltoodud asjaolud ümber lükata. Ka väited BBB, Tallinn

elamiskõlbmatusest või elamisest aadressil AAA ehk garaažis on kohtu hinnangul

paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt ajutiselt viibida nii AAA aadressil kui

ka oma emale kuuluvas korteris CCC, kuid see ei muuda nimetatud asukohti seaduse mõttes

tema elukohtadeks. Kuigi vaidlustatud haldusaktis puuduvad põhjendused selle kohta, miks

vastustaja BBB, Tallinn kaebaja elukohana arvestas ja mitte taotluses märgitud aadressi AAA,

Tallinn, ei mõjutanud selliste põhjenduste puudumine toimetulekutoetuse mitte määramise

otsustust sisuliselt. Vastustaja on kohtumenetluses enda põhjendused esitanud. Arvestades

kaebaja varasemaid halduskohtumenetlusi sarnastel asjaoludel, on kaebaja elamine aadressil

BBB, Tallinn kindlaks tehtud ka varasemate kohtuotsustega. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et ka praeguses kohtuasjas on tõendatud kaebaja tegelik elukoht oktoobrikuu taotluse

lahendamise ajal BBB, Tallinn.

15. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et taotluse esitamise hetkel elas kaebaja

aadressil BBB, Tallinn koos hooldatava P.Rga. Kuigi kaebaja esitas kohtule tõendina Harju

Maakohtu 10.11.2022 määruse asjas nr 2-09-49574 (dtl 233), milles P.R eestkostjaks määrati

M.N, ei ole kaebaja lükanud ümber vastustaja väidet, et M.N annab P.Rle makstud pensioni ja

toetuse kaebajale üle, et kaebaja P.R eest hoolitseks. Hooldatava ema on andnud

hindamisaktidel ja kodukülastusaktide allkirjastamisega kinnituse selle kohta, et P.R elab koos

kaebajaga aadressil BBB, Tallinn (17.01.2023 kodukülastusakt, dtl 48; 24.04.2023

hindamisakt, dtl 49). Kaebaja on määratud vastustaja poolt P.R hooldajaks (dtl 52). Kaebaja ja

hooldatava koos elamine leidis kinnitust ka 27.10.2023 hindamisaktis (dtl 54). Lisaks on

kinnitamist leidnud asjaolu, et hooldatava eestkostjale laekuva hooldatava pensioni ja toetused

annab eestkostja allkirja vastu üle kaebajale (24.04.2023 hindamisakti lisa, dtl 51). Kaebaja

väidab, et üleandmist kinnitaval dokumendil ei ole tema allkiri, samas ei eita ta M.Nlt P.Rle

makstud pension ja toetuste saamist. Haldusmenetluse materjalid kinnitavad, et P.R elas enne

20.10.2023 taotluse esitamist koos kaebajaga ning P.R tuleb pidada kaebaja perekonna (või

leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 tähenduses. P.Rga ühe leibkonna moodustamine on

tuvastatud ka kaebaja varasemates haldusasjades. Kohtul ei ole põhjust käesolevas asjas asuda

teistsugusele seisukohale, kuivõrd kaebaja ei ole P.Rga leibkonnana koos elamise asjaolu

kaebuses esitatud väidetega ümber lükanud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid

hooldatavaga eraldi elamist või perekonnaliikmeks mitte olemist. Seega tulnuks kohtu

hinnangul kaebajal toimetulekutoetuse taotlusesse märkida P.R perekonnaliikmeks. Kuivõrd

vastustaja pidi taotluse lahendamisel arvestama tegelike faktiliste asjaoludega, siis on

vastustaja taotluse lahendamisel õigesti arvestanud P.R kui kaebaja perekonna liikme

sissetulekuid.

16. Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et leibkonna eluasemekulud oktoobris 2023 olid

88,05 eurot, mis koosneb kommunaal- ja elektrienergia kuludest, lähtudes taotlusele lisatud

korteriühistu ja Eesti Energia AS-i arvetest. Kaebaja taotluses oli eluasemekuludeks märgitud

5(6)

3-23-2644

469,83 eurot, ent puudub selgitust, millistest kuludest see summa koosneb. Ka UÜ GGG nime

kandev arve nr 05102023 (dtl 45) ei loo selles küsimuses selgust. Arve kajastab üüri ja

kommunaalkulusid 350 eurot ning varasemate perioodide võlgnevused summas 109 924

eurot. Kohus selgitab, et arvel märgitud võlgnevusi varasemate perioodide eest ei saa arvata

eluasemekulude hulka (SHS § 133 lg 7). Samuti selgitas kohus eespool, mispärast ei saa

arvestada üürinõudega. Lisaks märgib kohus, et kaebaja on kohtule väitnud, et ta BBB ruume

üürilepingu alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud

eluasemekulude kompenseerimist. Vastustaja lähtus kohtu hinnangul põhjendatult nendest

eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud. Kohtu hinnangul leidis

vastustaja õigesti, et leibkonna sissetulek (kokku 676,6 eurot) ületas pärast eluasemekulude

mahaarvamist toimetulekupiiri 228,55 euro võrra (676,6 – 88,05 = 588,55; 588,55 – 200 –

(0,8 × 200) = 228,55) (SHS § 131 lg-d 2-4, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2).

17. Kohus leiab, et vastustaja 27.10.2023 otsus, millega jäeti kaebajale toimetulekutoetus

määramata, on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

18. Kaebaja on soovinud, et kohus otsustaks vastustaja asemel kaebajale toimetulekutoetuse

määramise. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada

vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu

tegemist uuesti otsustama. Kohus selgitab, et kohus ei saa haldusorgani eest kaebaja esitatud

taotlust lahendada. Asjaolu, et kaebaja kahtleb vastustaja erapooletuses, ei anna kohtule

pädevust haldusmenetluse läbiviimiseks. Kohus saab anda vastustajale haldusakti andmiseks

üksnes kohustuslikke suuniseid (HMKS § 177 lg 1), sh on kohustuslikud ka asja uut

läbivaatamist puudutavad kohtu õiguslikud seisukohad (Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr

3-3-1-14-15, p 27). Kuivõrd kohus leidis käesoleval juhul, et vaidlustatud otsus on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja

taotlust uuesti läbi vaatama.

19. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

20. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)