2-23-147731/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-147731

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi V.O vastu võla

saamiseks

Tsiviilasja hind

7253,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja SS

Kostja: V.O (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Määrata, et kostjal

puuduvad menetluskulud.

3. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõuab 27.11.2023 V.O vastu esitatud hagis hageja ja kostja

vahel 28.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust 5172,59 eurot, intressi

375,12 eurot ja viivist 603,33 eurot, ning alates 24.01.2024 kuni põhinõude summas 5172,59 eurot

täitmiseni viivist 19,9% aastas. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt

täitmata, mistõttu hageja ütles lepingu üles.

2. Kohus võttis hagiavalduse 27.02.2024 menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostja e-posti aadressile kätte toimetatud 04.03.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 18.03.2024).

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hageja nõue tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu teeb kohus

asjas otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt hageja ja kostja vahel 28.11.2022 sõlmitud

väikelaenu laenulepingust x .

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes

andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

7. Kohus on seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

2(6)

11. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

12. Kohus kohustas hagejat 04.01.2024 kohtumäärusega esitama kohtule kogu informatsioon

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid vastavalt

kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samas määruses selgitas kohus, et kui hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et

hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas ka, et nimetatud

informatsiooni ja ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta eeltoodud andmete esitamata

jätmisel hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

13. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Hageja on küll

nõudnud laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist kuid ei ole, adekvaatselt hinnanud

kostja krediidivõimet. Kohtu hinnangul on kostja konto väljavõttest nähtuv, et kostja on saanud

üksnes kolmel kuul sissetulekut x -lt (kes oli kostja taotluse kohaselt tema tööandja), ning viimane

28.10.2022 oli lõpparve. Krediidiandja oleks pidanud hindama, kas sissetulekuallikas, millest

tarbija laenu tagasi maksma hakkab, on eelduslikult ka püsiv. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal

oli mitmeid erinevaid laenukohustusi, ning kostja mängis hasartmänge, mistõttu oleks krediidiandja

pidanud küsima rohkem informatsiooni kostja sissetulekute osas. Krediidiandja, andes isikule,

kellel puudub sissetulek, ja on rohkelt laenukohustusi, ning mängib hasartmänge, oleks pidanud

olema hoolsam kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel. Kohus on seisukohal, et

käesolevalt on hageja jätnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata. Kohtule jääb

arusaamatuks, millel põhines hageja hinnang, et kostja näol oli tegemist usaldusväärse laenuvõtjaga.

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Seejuures tuleb hinnata

sissetuleku allikat.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 23,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

15. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohtule ei ole esitatud ka ümberarvestusi, kuigi kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 04.02.2024

kohtumääruses.

16. Hageja toob välja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

hageja 08.06.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni

22.06.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised

osamaksed: 10.03.2023, 10.04,2023 ja 10.05.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles hageja 23.06.2023 lepingu üles. Hageja tugineb lepingu üldtingimuste punktis

3(6)

8.1. märgitule: Lepingu alusel teisele poolele edastatavad teated peavad olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tahteavaldust sisaldavad teated peavad olema kirjalikus vormis

või edastatud digitaalselt allkirjastatuna. ning punktis 8.2.: Teade loetakse kättesaaduks, kui see on

üle antud allkirja vastu; kui teade on saadetud postiga Eritingimustes näidatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; kui teade on saadetud poole Eritingimustes

näidatud e-posti aadressil - saatmisele järgneval tööpäeval. Vajadusel võib pank edastada teateid

tähitud kirjaga postiasutuse kaudu.

17. Riigikohus on selgitanud, et lepingu ülesütlemise teatele kohaldub TsÜS § 69 lg 3 ning et ei

piisa vaid selle tõendamisest, et kiri saadeti; ning et sellega vastuolus olev tüüptingimus on tühine.

Riigikohus on varem leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud

tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb

tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja

tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nimetatud põhimõttest

kõrvalekaldumine saaja pahatahtlikkuse eeldamise kaudu (saadetisele postiasutusse järele minemata

jätmine) ei oleks kolleegiumi arvates õigustatud ja tähendaks tahteavalduse kättesaamise riski

teistsugust jaotamist, kui seaduse eesmärgipärasest tõlgendamisest tuleneb. Kostjal kui

krediidiasutusel on võimalik kasutada tahteavalduse kättetoimetamiseks erinevaid võimalusi, sh nt

ka kohtutäituri teenuseid (vt täitemenetluse seadustiku § 212 jj ja kohtutäituri seaduse § 8 lg 1 p 2)

või fikseerida saadetise saaja postkasti paneku fakt ja aeg ka muul vaidluse tekkimise korral

kontrollitaval viisil. Kolleegium märgib tüüptingimuste kohta järgmist. Kostja on tuginenud

menetluses, sh maakohtu istungil (vt I kd, tl 89, tl 164−165, tl 195) enda kasutatavatele

tüüptingimustele, esitades need ka kohtule. Kuigi kostja viitab tüüptingimustele eelkõige selles

osas, et tal oli teadete saatmisel õigus tugineda hageja enda esitatud kontaktandmetele, on kostja

pidanud vajalikuks eraldi välja tuua ka tüüptingimuste p 8.3 (I kd, tl 164−165; II kd, tl 39). See

sätestab järgmist: "Panga poolt kliendile, kliendi esindajale või muule kliendi nimel teate

vastuvõtmiseks õigustatud isikule posti, elektronposti või muu sidevahendi teel saadetud teade

loetakse kliendi poolt kättesaaduks ja panga vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on

edastatud kliendi või tema esindaja poolt pangale viimasena teatatud kontaktaadressil (sh

elektroonilisel aadressil) või sidevahendi numbril ja teate väljasaatmisest on möödunud ajavahemik,

mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi kaudu." Kirjeldatud tüüptingimus

paneb igasuguse panga saadetava teate kättesaamise riski saajale olenemata sellest, mis on teate sisu

(lepingu rikkumine, lepingu ülesütlemine vms). TsÜS § 69 lg-s 3 ja §-s 70 on aga riski jaotus

sätestatud erinevalt olenevalt tahteavalduse sisust. Sellisena ei ole nimetatud tüüptingimus

kooskõlas seadusega (VÕS § 42 lg 1) ning sisust lähtuvalt ei saa seda pidada ka osaliselt kehtivaks

VÕS § 39 lg 2 alusel. Seega on ringkonnakohus õigesti leidnud, et tüüptingimus on tühine ning ka

sel alusel ei saa lugeda teateid kättetoimetatuteks. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu

kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi.“ (vt RKTKo 25.04.2012, 3-2-1-

151-11, p 12).

18. Lepingu üles ütlemine ei omaks põhinõude osas tähtsust, kui lepingu lõpptähtaeg oleks

saabunud. Lepingu kohaselt oli lepingu kestus 72 kuud (ehk 6 aastat) ning leping sõlmiti

28.11.2022. Seega ei ole lepingu lõpptähtaeg veel saabunud. Kohus on selgitanud hagejale

04.02.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb tõendada, mis asjaoludel saab kohus järeldada, et

lepingu ülesütlemise avaldus on kostja poolt kätte saadud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et

kostja sai lepingu üles ütlemise teate kätte, ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud.

19. Täitmata on ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

20. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele

õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS §

4(6)

416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole

krediidiandjal õigust lepingut üles öelda.

21. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pidanud kostja tasuma

muid kulusid, sh lepingutasu 250 eurot. 20.02.2024 hageja seisukohast nähtub, et kostja teinud

tagasimakseid kokku summas 301 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal

kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud

summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud

rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma

kohustusi ka rikkunud. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa

hageja nõuda kostjalt intressi.

22. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei

ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

23. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

tegi lahendi hageja kahjuks, menetluskulud jäävad seega hageja kanda.

25. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud.

Kohus määrab, et kostjal menetluskulud puuduvad.

26. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik

Pärnu Maakohtu otsus tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 otsusega:

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjali juurde TV Bank AB (publ.) Eesti filiaali 13. veebruaril 2025

esitatud nõude ümberarvestus.

2. Keelduda TV Bank AB (publ.) Eesti filiaali 13. veebruaril 2025 esitatud tagasimaksete

väljavõtte ja maksekorralduse asja materjali juurde võtmisest.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 18. aprilli 2024 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata TV Bank AB (publ.) Eesti filiaali põhinõude 1535,17 eurot, intressinõude

300,56 euro, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 186,03 euro ja sissenõudmiskulu

nõude 5 euro ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus

5(6)

otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada ja jätta maakohtus kantud

menetluskuludest 30% V.Oi ja 70% TV Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi osaliselt.

4.2. Mõista V.Oilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 28. veebruari 2025

seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1535,17 eurot, intress 300,56 eurot ja

viivis 186,03 eurot, samuti sissenõudmiskulu 5 eurot.

4.3. Mõista V.Oilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. märtsist 2025

kuni kohustuse täitmiseni.

4.4. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue mõista V.Oilt välja

põhivõlg 3637,42 eurot, intress 74,56 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 417,30

eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ja haldustasu 23,60 eurot.

5. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 30% ulatuses V.Oi ja 70%

ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

6(6)