2-22-9290/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9290

Kohtuasi

Eesti

Vabariik

(Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi

kaudu)

hagi

OSAÜHINGU FIRMASTER vastu kinnisasja valduse

vabastamise ja omandiõiguse rikkumisest tulenevates

nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU FIRMASTER apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

13 031,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Eesti

Vabariik

(Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi

kaudu,

registrikood

70000734, mida esindab Maa-amet), lepinguline esindaja

KV

Kostja

OSAÜHING

FIRMASTER

(registrikood

10935772),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Indrek Västrik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.05.2023 otsuse resolutsiooni p-d 1, 7–10 muutmata.

2. Jätta OSAÜHINGU FIRMASTER apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 09.05.2023 otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 2–6 osas.

4. Jätta

apellatsioonimenetluse

kulud

OSAÜHINGU

FIRMASTER

kanda.

Eesti Vabariigil

puuduvad

apellatsioonimenetluses

kindlaksmääratavad

menetluskulud.

2-22-9290

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu (hageja) esitas 22.06.2022 Harju Maakohtule

OSAÜHINGU FIRMASTER (kostja) vastu hagi, milles palus:

-

kohustada kostjat vabastama ja hagejale üle andma Tallinnas Vääna tn 2a asuva

kinnisasja (registriosa nr 8340650) (kinnisasi) valdus;

-

kinnisasja valduse vabatahtlikul vabastamata ja üle andmata jätmisel määrata otsuse

täitmise viisiks kostjalt valduse sundkorras ära võtmine täitemenetluse seadustikus

(TMS) ettenähtud korras kohtutäituri poolt;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja omandi rikkumise teel saadud kinnisasja

kasutuseelised perioodi 01.01.2021–31.05.2022 eest 2668 eurot, alates 01.06.2022 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 5,18 eurot päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni

kinnisasja valduse vabastamiseni 5,18 eurot päevas;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseeliste hüvitise maksmisega viivitamise eest

viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja kinnisasja pahauskse valdamise teel teenitud tulu

alates 01.01.2021 kuni valduse vabastamiseni kasutuseeliseid ületavas osas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnisasi hagejale. Kinnisasja pindala on 455 m² ja selle

sihtotstarve on transpordimaa. Kinnisasi registreeriti riigi kinnisvararegistris 28.04.2017

(objekti kood KV73115). Kinnisasjal paikneb ebaseaduslikult kostjale kuuluv toitlustuskiosk

Hiiu Grill (ehitis). Hageja teavitas kostjat 14.11.2017 kirjaga, et kinnisasi on jäetud riigi

omandisse ning kostjal on õigus ehitis teisaldada või lammutada kuni 15.03.2018. Kostja ei

teisaldanud ega lammutanud ehitist selleks määratud tähtajaks. Hageja andis kostjale

06.11.2020 kirjaga täiendava tähtaja kinnisasjal paikneva ehitise likvideerimiseks ja kinnisasja

valduse vabastamiseks hiljemalt 31.12.2020. Kostja ei vabastanud kinnisasja valdust ka

täiendava tähtaja jooksul. Kostja osutab kinnisasjal jätkuvalt toitlustusteenust.

1.2. Kuna samaaegselt kostjale esitatud valduse vabastamise nõudega toimus ettevalmistus

kinnisasja avalikul enampakkumisel müümiseks, oli hageja nõus pikendama valduse

vabastamise tähtaega kuni kinnisasja müümiseni tingimusel, et kostja hüvitab kinnisasja

kasutustasu kogu kasutusperioodi eest. Kostja ei tasunud hageja asjaomast arvet ja jätkas

kinnisasja ebaseaduslikku valdamist.

2-22-9290

1.3. Hageja on tänaseks alustanud kinnisasja Tallinna linnale võõrandamise toimingutega,

millest hageja teavitas kostjat 26.04.2022 kirjaga, andes kostjale ühtlasi veelkord võimaluse

kinnisasi vabastada ja tasuda kasutustasu. 08.06.2022 paikvaatlusel tuvastas hageja, et

ebaseaduslik ehitis paikneb endiselt kinnisasjal ning toitlustusteenuse osutamine jätkub.

1.4. Kostjat saab pidada kinnisasja ebaseaduslikuks valdajaks alates 15.03.2018, mil kostjal tuli

ehitis likvideerida. Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist alates 01.01.2021. Vastavalt

21.04.2022 hindamisaruandele on kinnisasja harilik väärtus turuanalüüsi tulemusena

61 425 eurot. Kasutustasu hindamisel on hageja lähtunud Vabariigi Valitsuse 14.07.2016

määrusest nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded

hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ (määrus), mis käsitleb turuanalüüsi teel kasutustasu

ja hariliku väärtuse hindamist. Turupõhine kasutustasu on leitud 3% harilikust väärtusest,

millele on lisatud maamaks ehk kinnisasja kasutustasu 1891 eurot aastas. Kuna kinnisasja

kasutatakse ärilisel eesmärgil (toitlustuskohana), lähtus hageja hindamisel ärimaa kasutusest.

1.5. Kostjal on ka kohustus anda välja rikkumise teel saadud tulu. Kostja on teeninud kinnisasja

kasutamisest 2021. aastal ja 2022. aastal tulu minimaalselt 9843 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal olemas kõik dokumendid asja lahendamiseks ning

kostja soovis need esitada kohtuistungil.

2.2. Hageja poolt kostja tulude kohta esitatud tõendid ei ole asjakohased. Tõendites on toodud

kostja kogutulu. Kostja on teeninud tulu ka kohviku Nairi pidamisest, mis alustas tegevust

01.03.2022.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 09.05.2023 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat andma

hagejale üle kinnisasja valdus, määrates kohtuotsuse täitmise viisiks kostjalt valduse sundkorras

äravõtmine TMS-is ettenähtud korras kohtutäituri poolt. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja ka omandi rikkumise teel saadud kinnisasja kasutuseelised perioodi 01.01.2021–

31.05.2022 eest 2668 eurot, perioodi 01.06.2022–09.05.2023 eest 1776,74 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

kinnisasja pahauskse valdamise teel teenitud tulu 16 856,04 eurot perioodi 01.01.2021–

09.05.2023 eest ning alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni tulu 23,20 eurot päevas.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kostjal piisavalt aega (s.o 2022. a oktoobri lõpust

kuni 20.04.2023 toimunud istungini) hagile vastamiseks, oma seisukohtade ja tõendite

esitamiseks. Maakohus andis kostjale korduvalt tähtaja tõendite esitamiseks lähtudes sellest, et

kostja andis pidevalt lubadusi tõendeid esitada. Kostja osales ühel kolmest kohtuistungist.

Kuivõrd kostja on kõik menetlusdokumendid kätte saanud, tal on olnud piisavalt võimalusi

enda seisukohti esitada, teda on hoiatatud, et asi võidakse sisuliselt lahendada ka tema

osavõtuta, tema puudumine teiselt istungilt ei olnud põhjendatud ning hageja on taotlenud asja

lahendamist sisulise otsusega, lahendas maakohus hagi sisulise otsusega vaatamata sellele, et

kostja ei ilmunud 20.04.2023 istungile.

2-22-9290

3.2. Kuna vindikatsioonihagi eeldused on täidetud, rahuldas kohus vindikatsioonihagi. Kostjal

tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnisasja omanikule selle

valdus tagastada. Kostja valdab kinnisasja vähemalt alates 2017. aastast. Kostja õigus

kinnisasja kasutada lõppes 01.04.2017. Hageja ei ole kostjaga sõlminud kinnisasja valdamiseks

lepinguid. Samuti puudub kostjal seadusest tulenev õigus kinnisasja vallata. Kuna kostja ei

kasutanud võimalust vastuväidete esitamiseks, tuleb kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 401 lg 1 alusel lugeda omaks võtnuks, et tal puudub alus kinnisasja valdamiseks.

3.3. Hageja kasutuseeliste ja viivise nõuded on põhjendatud.

3.3.1. Maakohus nõustus hagejaga selles, et määruse § 9 kohaldamiseks ei ole alust, kuna väita

ei saa, et kinnisasja üürimise osas aktiivne turg puuduks. Seejuures võttis maakohus arvesse

kostja esitatud Tallinna linnaga sõlmitud rajatise üürilepingut, mille kohaselt kostja üürib

Tallinna linnalt transpordimaal Nõmme linnaosas asuvat rajatist (toitlustuskioskit). Samuti

nõustus maakohus kasutuseeliste tasuga. Hageja arvestatud tasu on 35 senti kuus m² kohta

(157,58 eurot ÷ 455 m2). Kostja ei ole tasu suurusele vastu vaielnud.

3.3.2. Kuna hageja ei ole andnud kinnisasja kostjale üürile (kostja kasutab kinnisasja

omavoliliselt ärilisel eesmärgil), tuleb kinnisasja hariliku väärtuse hindamisel lähtuda määruse

§ 1 lg-st 4, arvestades maatüki omavolilise kasutamise eest kasutuseeliste tasu alternatiivse ehk

tulundusmaa, mitte kinnisasja sihtotstarbelise ehk transpordimaa hinna alusel.

3.4. Põhjendatud on ka hageja pahausksest õiguste rikkumisest saadud tulu hüvitamise nõue.

3.4.1. Kostja pahausksus on tõendatud seeläbi, et hageja on kostjale saatnud alates 2017. aastast

neli kirja, milles on selgelt väljendanud, et kostjal puudub õigus kinnisasja valdamiseks.

3.4.2. Hageja esitas kostja poolt tulu saamise tõendamiseks kostja 2021. a majandusaasta

aruande, millest nähtub, et kostja sai 2021. aastal müügitulu 161 629 eurot 100% ulatuses

toitlustusteenusest ning kostja kasum oli 9843 eurot. Kuivõrd 2022. a majandusaasta aruande

esitamise tähtpäev ei olnud veel saabunud ja kostja seda ka ei esitanud, palus hageja kostja

2022. aasta ja 2023. aasta tulude arvestamise aluseks võtta 2021. a majandusaasta aruande.

3.4.3. Müügitulust tuleb maha arvata kostja majandusaasta aruandes toodud kulud 87 194 eurot

(kaubad, toore, materjal, teenused) ja 12 033 eurot (mitmesugused tegevuskulud). Samuti tuleb

müügitulust maha arvata kostja tööjõukulud, sest analoogselt toorme soetamise, transpordi jms

on ka tööjõukulud olnud otseselt vajalikud müügitulu teenimiseks. Kostja on majandusaasta

aruandes kasutanud kasumiaruande skeemi 1, milles kulusid ei liigendata funktsioonipõhiselt.

Raamatupidamistoimkonna juhendi 2 („Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise

aastaaruandes“) p-st 23 tuleneb, et tööjõukulusid ei saa automaatselt käsitleda üldkuludena,

vaid üksnes osa neist võib olla mitte seotud ettevõtte põhitegevuse funktsioonidega (nagu

raamatupidamine, juriidiline nõustamine, kantseleitegevus). Arvestades, et kostjal on

keskmiselt vaid kuus töötajat ning toitlustuskoha kohta hageja esitatud Google väljavõtte

kohaselt tegutseb see 24 h, võib eeldada, et kostja tööjõukulud on otseselt seotud tema

põhitegevusega.

3.4.4. Maakohus arvestas, et kostja sai alates 01.11.2022 tulu ka teisest müügikohast.

2022. aasta kogu müügitulust 161 629 eurot moodustas toitlustuskohaga Hiiu Grill seotud

müügitulu 86%. Sama protsentuaalse osakaalu saab aluseks võtta ka tulu suuruse

kindlaksmääramisel pärast kulude kandmist.

2-22-9290

3.4.5. Kostja ei ole 2021. aasta osas tõendanud, et ta tegutses mitmes tegevuskohas.

2022. a osas võttis maakohus aluseks kostja 2021. a majandusaasta aruande, lugedes

2022. aastal kostja puhaskasumiks samuti 9843 eurot. Seejuures arvestas maakohus, et sellest

86% ehk 8464,98 eurot teeniti toitlustuskohas Hiiu Grill. 2023. aasta osas võttis maakohus

samuti aluseks kostja 2021. a majandusaasta aruande. Arvestades, et kostja teenis tulu kahes

toitlustuskohas, tuleb toitlustuskoha Hiiu Grill puhaskasumiks lugeda 2023. aastal 23,20 eurot

päevas (= 8464,98 ÷ 365). 01.01.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.05.2023 (129 päeva) on

kostja puhaskasum 2992,8 eurot. Perioodil 01.01.2021–09.05.2023 on eelneva põhjal

arvestatud kostja puhaskasum toitlustuskohast Hiiu Grill 21 300,78 eurot (= 9843 + 8464,98 +

2992,8).

3.4.6. Kostja puhaskasumist tuleb maha arvestada kasutuseeliste hüvitised.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja pahauskse valdamise teel teenitud tulu

16 856,04 eurot perioodi eest 01.01.2021–09.05.2023 ning tulu alates 10.05.2023 kuni valduse

vabastamiseni 23,20 eurot päevas (resolutsiooni p-d 7 ja 8), samuti menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 9). Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

pahauskse valdamise teel teenitud tulu 13 153,71 eurot perioodi eest 01.01.2021–09.05.2023

ning alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni 14,68 eurot päevas. Apellatsioonimenetluse

kulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti kinnisasja valdamisest

teenitud tulu suuruse. Kostja väitis, et ta teenis kogu 2021. ja 2022. aasta jooksul tulu ka teisest

toitlustuskohast ning tõendas kinnisasjal teenitud müügitulu oma pangakonto väljavõtetega.

Kinnisasjal teenitud müügitulu hindamisel tuleb lähtuda kostja pangakonto väljavõtetest, mille

kohaselt oli kostja kinnisasjal teenitud müügitulu 2021. aastal 127 291,77 eurot ja 2022. aastal

139 403,97 eurot, s.o väiksem kui kostja 2021. a majandusaasta aruandes märgitud kogu kostja

müügitulu.

4.2. Kuna maakohus tuvastas ebaõigesti kostja kinnisasjal teenitud müügitulu suuruse, arvestas

maakohus ebaõigesti ka kinnisasja valdamisest saadud tulu suuruse. Kinnisasjal 2021. aastal

teenitud müügitulu moodustas 78,76% (kogu kostja müügitulu oli 161 629 eurot ja kinnisasjal

teenitud müügitulu 127 291,77 eurot), mitte 86% nagu maakohus leidis. Kuigi maakohus leidis

õigesti, et kinnisasjalt 2021. aastal teenitud tulu arvestamisel saab aluseks võtta puhaskasumi

9843 eurot, tuvastas maakohus 2021. aastal kinnisasjal teenitud tulu suuruse eelnevast

tulenevalt ebaõigesti. Kinnisasjalt 2021. aastal teenitud tulu suuruseks oli enne kasutuseeliste

mahaarvamist 7752,35 eurot.

4.3. Maakohus leidis õigesti, et kostja 2022. a puhaskasumi saab tuvastada kostja 2021. a

majandusaasta aruande alusel, kuid jättis arvestamata kostja Maksu- ja Tolliametile

deklareeritud 2022. a käibe suuruse ja kostja 2022. a pangakonto väljavõtte kinnisasjal teenitud

müügitulu suuruse kohta (s.o 139 403,97 eurot). Kostja 2022. aastal kinnisasjal teenitud

müügitulu moodustas kogu müügitulust 73,91%, mitte 86%. Kinnisasjalt 2022. aastal teenitud

tulu suuruseks oli enne kasutuseeliste mahaarvamist 7274,96 eurot.

4.4. Maakohus tuvastas ebaõigesti alates 01.01.2023 kuni maakohtu otsuse tegemiseni

09.05.2023 (s.o 129 päeva eest) kinnisasjal teenitud kasumi suuruse. Perioodil 01.01.2023–

09.05.2023 oli kinnisasjal teenitud kasum 2571,14 eurot (= 7274,94 eurot 2022. aastal ÷ 365

2-22-9290

× 129). Alates 10.05.2023 oleks kasumi suurus 19,93 eurot päevas. Kasumist tuleb maha arvata

kasutuseelised 5,25 eurot päevas (= kuu tasu 157,58 eurot kuus ÷ 30 päeva). Kokku on kasumi

suurus seega 14,68 eurot päevas.

4.5. Kokkuvõtvalt oli kinnisasja kasutamise eest saadud tulu perioodil 01.01.2021–09.05.2023

kokku 17 598,45 eurot (= 2021. aastal 7752,35 eurot, 2022. aastal 7274,96 eurot ning perioodil

01.01.2023–09.05.2023 2571,14 eurot), mitte 21 300,78 eurot, nagu maakohus leidis.

Arvestades puhaskasumist maha kasutuseelised, on kinnisasja kasutamisest teenitud tulu

13 153,71 eurot (= 17 598,45 – 4444,74).

4.6. Kuna maakohus lükkas viimase kohtuistungi põhjendamatult edasi (kostja on ilmselt

pidanud silmas istungi edasilükkamata jätmist – ringkonnakohtu märkus), jäi kostjal esitamata

tõend (kohviku Nairi kohta sõlmitud üürileping).

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi

maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

6. Hageja teavitas, et seoses ministeeriumite valitsemisalade ümberkorraldamisega on kinnisasi

antud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemise alla, mille kohta on riigi

kinnisvara registris tehtud 02.08.2023 ka asjaomane muudatus. Seega osaleb hageja TsMS

§ 220 lg 2 alusel edasises menetluses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu.

Maa-amet on jätkuvalt kinnisasja osas riigivara valitseja volitatud asutus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda

maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus

on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud kinnisasja valdamise nõude, täitmise korra ja

kasutuseeliste nõuete osas (resolutsiooni p-d 2–6). Lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud

taotlusest, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust pahausksest õiguste rikkumisest saadud

tulu hüvitamise nõude ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1 ja 7–10).

9. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige kostja kinnisasja valdamisest teenitud

tulu suuruse üle. Kostja leiab, et maakohus lähtus tulu suuruse hindamisel ebaõigetest

andmetest ja eksis seetõttu ka tulu suuruse arvutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

maakohus kinnisasja valdamisest teenitud tulu suuruse hindamisel.

10. Maakohus lähtus kostja 2021. aasta tulu hindamisel õigesti kostja 2021. a majandusaasta

aruandest. Kuigi kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta teenis nii 2021. aastal kui ka

2022. aastal tulu mitmest toitlustuskohast, selgitas kostja maakohtu menetluses, et kohvik Nairi

alustas tegevust alles 01.03.2022 (tl 114 pöördel). Kostja esitatud Tallinna linnale kuuluva

rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu kohaselt kehtib leping

müügikoha kasutamiseks alates veelgi hilisemast ajast, s.o 01.11.2022 (tl 117, p 9). Kuna

2-22-9290

kohvik Nairi alustas tegevust 2022. aastal, ei saanud kostjal selle pidamisest 2021. aastal tulu

teenida. Seega ei ole maakohus kostja 2021. aastal kinnisasja valdamisest saadud tulu suurust

ebaõigesti hinnanud.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus, kui tuvastas kostja 2022. aasta kasumi

tema 2021. a majandusaasta aruande, mitte Maksu- ja Tolliametile deklareeritud 2022. a käibe

suuruse alusel. Hageja on õigesti märkinud, et ta esitas kostja Maksu- ja Tolliametile

deklareeritud käibe andmed kohtule tõendamaks, et kostja 2022. aasta tulu ei ole väiksem

2021. aastal teenitud tulust (tl 109, p 18). Hageja palus maakohtu menetluses läbivalt lähtuda

kostja 2022. aasta tulu väljamõistmisel 2021. a majandusaasta aruandes toodud kasumi

suurusest (tl 92 lõpus ja 92 pöördel alguses ning tl 109, p 18). Maksu- ja Tolliametile

deklareeritud käibe suurus sisaldab maksusid. Kostja 2021. a majandusaasta aruandes on

toodud aga kostja netokäive (s.o müügitulu ilma käibemaksuta) (tl 28). Rikkumisega saadud

tulu suurus on võimalik arvutada üksnes netokäibest. Kostja 2022. a pangakonto väljavõttega

on maakohus kinnisasjal samal aastal teenitud tulu suuruse hindamisel aga arvestanud (tl 165

pöördel–166, p 34). Eelnevast tulenevalt ei eksinud maakohus ka kostja 01.01.2023–

09.05.2023 kinnisasja kasutamisest teenitud tulu hindamisel.

12. Kostjal oli maakohtu menetluses võimalik esitada tõendid kinnisasjal 2022. aastal teenitud

tulu kohta, kui kostja leidis, et hageja esitatud andmed ei ole õiged. Sealhulgas oli 2022. a

majandusaasta aruande esitamine kostja enda kontrolli all. Tulu suuruse tõendamise kohustus

oli VÕS § 1039 teise lause kohaselt kostjal.

13. Maakohus selgitas 30.05.2023 määruses, et kohtuotsuse resolutsiooni p 8 hõlmab nii hageja

kasutuseeliste kui ka pahausksest õiguste rikkumisest saadud tulu hüvitamise nõuet, mõistes

alates 10.05.2023 kuni valduse vabastamiseni kostjalt hageja kasuks välja tulu 23,20 eurot

päevas. Mõiste tulu hõlmas nii hüvitist kasutuseeliste eest (5,18 eurot) kui ka pahauskse

valdamise teel teenitud tulu kasutuseeliseid hüvitavas osas (23,30 eurot – 5,18 eurot). Eelnevat

arvestades ei ole ringkonnakohtult alust arvestada kostjalt 2023. aasta kohta väljamõistetud

tulult maha kasutuseeliseid 5,25 eurot päevas.

14. Kostjal oli võimalik tõendeid esitada kogu maakohtu menetluse vältel. Kostja ei ole esile

toonud, et tal ei oleks olnud võimalik tõendeid esitada enne viimast kohtuistungit maakohtus.

Seega ei saanud kostjal jääda tõendid esitamata seetõttu, et maakohus ei lükanud 20.04.2023

toimunud kohtuistungit edasi.

15. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

16. Viimasena märgib ringkonnakonnakohus, et vaatamata sellele, et muutunud on kinnisasja

riigivara valitseja, on hagejaks jätkuvalt Eesti Vabariik, sõltumata sellest, milline ministeerium

Eesti Vabariiki menetluses esindab. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajadust

otsustada üldõigusjärglase kaasamise üle.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud

hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)