2-23-6291/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-6291

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6291

Tsiviilasi

C.Y hagi A.Y vastu kinnisasja väljanõudmiseks

ebaseaduslikust valdusest

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: C.Y (isikukood: XXX; XXX; e-post:

XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene

Ahas (e-post: XXX);

Kostja: A.Y (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Senny Pello-Lepik

(Advokaadibüroo Concordia; e-post: XXX).

Asja läbivaatamine

31.08.2023 eelistung, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kinnisasi aadressiga XXX (registriosa XXX) A.Y (XXX) ebaseaduslikust

valdusest C.Y (XXX) valdusse.

3. Kohustada A.Y `e (XXX) vabastama ja C.Y `le (XXX) üle andma XXX asuva

kinnisasja (registriosa XXX) valduse.

4. A.Y poolt valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja

A.Y (XXX) XXX asuvalt kinnisasja (registriosa XXX) välja, võtta A.Y `lt (XXX)

valdus ära sundkorras täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri

poolt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja A.Y kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-23-6291

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

1. Hagist nähtub, et hageja omandas kinnistu aadressiga XXX (registriosa XXX)

21.10.2010 asjaõiguslepingu alusel.

2. Pooled elasid antud kinnistul koos, kuid peresuhete purunemisel oli hageja sunnitud

16.11.2022 kinnistult ära kolima ja kinnistut jäi valdama kostja. XXX jõustus Harju

Maakohtu lahend tsiviilasjas XXX, millega lahutati poolte abielu.

3. Hageja on alates kinnistult välja kolimisest palunud kostjat kinnistu valdus hagejale üle

anda, kuid kostja on sellest keeldunud.

4. Hageja palub: mõista kinnisasi aadressiga XXX (registriosa XXX) A.Y (XXX)

ebaseaduslikust valdusest C.Y (XXX) valdusse; kohustada A.Y `e (XXX) vabastama ja

C.Y `le (XXX) üle andma XXX asuva kinnisasja (registriosa XXX) valduse. A.Y poolt

valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja A.Y (XXX) XXX

asuvalt kinnisasja (registriosa XXX) välja, võtta A.Y `lt (XXX) valdus ära sundkorras

täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt; jätta menetluskulud

kostja kanda.

5. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja möönab oma kohustust

kinnistu vabastada. VÕS § 110 lg 1 eelduseks olev nõue peab olema sissenõutav. Kostjal

puudub hageja vastu selge so. summaliselt kindlaks määratud nõue, mis oleks

sissenõutav. Selleks, et kostja oleks viidatud 31.01.2023 menetlusdokumendis saanud

esitada VÕS § 110 tuginevat vastuväidet, oleks pidanud väidetav seltsingleping olema

juba 31.01.2023 lõppenud. Kostja on aga olematu seltsinglepingu üles öelnud alles

22.05.2023 menetlusdokumendis.

6. Kuna poolte eesmärgiks ei ole olnud seltsingu loomine ega ka seltsinglastena

tegutsemine, siis pooled kirjalikku (ega ka suulist) seltsinglepingut ei sõlminud.

7. Kostja on oma vastuse p 16 õigesti välja toonud, omandas hageja viimasele kuulunud

korteri müügist saadud raha eest kinnistu, et müüdud kodu asemele rajada uus. Kostja ei

ole oma kodu müünud ega ka peale seda võrdväärselt panustanud.

Hageja soetas kinnistu poolte kooselu ajal, kuhu hakkas ehitama, mis erineb olukorrast,

kus hagejale oleks enne kooselu kuulunud kinnistu, millele kooselu ajal ehitati. Eeltoodu

tähendab seda, et pooltel ei olnud tahet seltsinglastena tegutseda, sest vastasel juhul oleks

2-23-6291

omanikena olnud loogilise jätkuna kantud kinnistusraamatusse mõlemad.

Arusaamatuks jääb kostja loogika p-s 62, 63 ja 65, kus kostja püüab oma panuseks

nimetada poolt pangalaenust, mille maksmises ta osalenud ei ole. Enamgi veel, kostja on

sõnaselgelt deklareerinud, et tegemist ei ole tema kohustusega (vt. Lisa 11). Samuti jätab

selline lähenemine arvestamata tegelikud kulud, mis tekkisid seoses maja ehituse,

kasutamise ja laenulepinguga sh intressid, mis on kõik hageja poolt tasutud. Kostja on

eiranud summasid, mis on hageja poolt hageja sugulastelt kaasatud maja ehituseks ja

kodulaenu tasumiseks (Lisa 3 13.12.22 hageja sugulaste kiri). Sisuliselt kulus kogu

hageja raha pere ülalpidamisele. Kostjale laekus lastetoetus mõlema lapse eest ja kostja

palk oli kostja enese kasutada.

8. Kostja viited seltsingu olemasolule on tõendamata. Kostja ei ole esile toonud, et pooltel

oleks olnud tahe sõlmida seltsingleping (seltsinglepingut sõlmitud ei ole). Tõendamata

on, et pooltel oli üldse ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara)

kestvaks loomiseks. Kostja on esile toonud, kuidas tema on mitterahalisi panuseid teinud

(VÕS § 603 lg 3 kohaselt hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse

osutamises või eseme kasutusse andmises), kuid ei ole esile toonud, kas ning millises

ulatuses on panustanud hageja. Näiteks on kostja lisanud oma vastusesse fotod, kus ta

viib kinnistul läbi maamõõdu toiminguid, kuid on jätnud märkimata, et nimetatud

toimingute eest tasus maamõõdufirmale hageja (Lisa 6 kirjavahetus), kasutades selleks

oma äriühingu vahendeid. Kostja jaoks oli see võimalus ära teha üks osa oma

õppepraktikast. Kostja poolsete maamõõdu toimingute tegemine või tegemata jätmine

oma praktika jaoks ei mõjutanud vajadust maamõõdu tööde tellimiseks ja tasumiseks

hageja poolt.

Lisaks rõhub kostja kinnistu haljastamisesse tehtud panustesse. Vastavaid töid korraldas

ja nende eest tasus aga hageja ning suure hulga taimi ja põõsaid kinnistu haljastuseks

andsid hageja sugulased tasuta. Igasugused muru niitmised, üksikute viljapuude

istutamised, lume lükkamised ja seinte värvimised kuuluvad aga kinnistu valdamisega

kaasnevate jooksvate tegevuste juurde, mis ei muuda valdajat veel seltsinglaseks.

Ehitustööde sh projekteerimise korraldamisega tegeles eelkõige hageja (Lisa 8 arhitekti e-

kiri, hagejale, ehitajale ja järelevalvele) ja arhitekti kiri hagejale (Lisa 9 arhitekti kiri

hagejale).

Märkimist vajab, et kostja vastuse p 40 kohaselt paigaldas kostja parketti ja värvis koos

isaga seinu ja paigaldas aknalaudu. Eeltoodu ei ole täies ulatuses tõde, parketi paigaldas

ka hageja ja liistud paigaldas hageja isa. Hagejal ei ole antud ajaperioodist tehtud fotosid,

kuid hageja saab esitada dokumentaalse tõendina ehitaja poolt 13.03.2012 koostatud

vaegtööde tabeli, millest nähtub, et aknalaudu paigaldas ja maalritöid teostas OÜ Furiosa

(Lisa 10 13.03.2012 vaegtööd).

9. Kostja poolt on võrreldavate panuste tegemine tõendamata. Kostja on vaid möönnud, et

hageja on tasunud kõik kommunaalkulud, laenumaksed ja ehitamisega seotud kulud, mis

on ka tõene. Kostja ei ole teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke panuseid. Lisaks

on hageja kaasanud ehituseks ja laenu teenindamiseks raha mitte kostjalt, vaid oma

sugulastelt (Lisa 3 13.12.22 sugulaste kiri).

Asjaolu, et kostja on e-kirju kinnisvarakuulutustega vms saatnud ei tähenda veel seltsingu

2-23-6291

olemasolu. Hageja märgib, et kostja on püüdnud kohut eksitada esitades J. H. saadetud

kirja, mille tegelikult saatis hageja, kasutades kostja e-postiaadressi (kostja vastus lisa 6

09.01.2010 kostja e-kiri maaklerile). See nähtub ka vastavast kirjast, millel on näha, et

saatjaks on „A.Y“, nagu on hagejale tavapärane enda poolt saadetud kirjadesse märkida.

Kirja saatmise ajal ja ka hiljem so kuni aastani 2018 oli kostja perekonnanimi A..

10. Isegi, kui poolte vahel oleks seltsing olnud (millega hageja ei nõustu), on maja valminud

aastal 2012, millega oleks väidetav seltsingu eesmärk (hoone valmimine) saanud

täidetud. Arvestades eeltoodut oleks seltsingu olemasolul tulnud ka seltsingvara 2012

aastal jagada ning nimetatud nõue oleks tänaseks igal juhul aegunud. Juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et hoone rajamise ajal eksisteeris seltsing, taotleb hageja

aegumise kohaldamist, kuna leiab, et antud olukorras oleks kohane kohaldada nõude

aegumist vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ning taotleb seda kooskõlas TsÜS § 143.

11. Selgusetuks jääb ka, millal kostja hinnangul väidetav seltsing alguse sai, kas juba aastal

2007, kui kostja hageja juurde kolis või millalgi hiljem, nt 05.02.2014, kui kostja on

hagejale raha kandnud (vt hagi vastuse p 47).

12. Ka laenuleping nr XXX ei muuda poolte suhet seltsinguks. Kostja olles laenu

kaastaotleja, on sisuliselt laenu käendaja VÕS § 142 lg 1 mõttes. Eeltoodu nähtub ka

kostja enese avaldatust, et ta ei näe pangas laenu puudutavat infot. Kostja on korduvalt

deklareerinud, et ta ei osale laenu maksmises (Lisa 11 kostja 15.01.23 kiri ja hagi vastuse

lisa nr 64 p 13).

13. Kostja väitel on ta koos oma isaga panustanud siseviimistlusse ja haljastusse, kuid on

unustanud fakti, et töid tegi ka hageja ja tema isa. Hageja ja kostja vanemad abistasidki

siseviimistluse valmimisel tasuta tööde tegemisega, mis ei muuda aga poolte või nende

vanemate suhet seltsinguks.

14. Kostja on vastuse p 47 märkinud, et on kandnud hagejale laenu teenindamiseks perioodil

05.02.2014-07.10.2020 kokku summa 27 190 eurot. Kostja vastuse lisa 54 nähtub, kostja

poolt laenu teenindamiseks tehtud üks kanne 05.02.2014 kuupäeval summas 500 eurot.

Vaadates maksete ebaregulaarsust nii summade kui ka kuupäevade osas, siis tegemist ei

ole kindlasti laenumaksete katmiseks tehtud tasumistega, vaid üldkulude osalise

hüvitisega. Eelduslikult oleks pidanud kostja tasuma ka poole kommunaalkuludest, mida

kostja ei teinud, (vt lisa 5 tabelis olevat kostja nägemust kulude jaotumisest st kõik kulud

kooselu ajal olid hageja kanda). Lisaks on selgusetu, miks on kostja just sellise perioodi

maksed valinud, jättes arvestamata ka hageja poolt kostjale tehtud kanded.

15. Hageja on tasunud (25.11.23 seisuga): kinnistuga seotud kulud (hoonestamata kinnistu

soetusmaksumus 46 016,39 eurot) + pangalaen + notaritasud + riigilõivud dtl 69, dtl 72 p

8, lisaks ehitusloa, kasutusloa jms lõivud + projekteerimise + omanikujärelevalve +

maamõõtmise + kinnistu haldamisega seotud kulud), kohustused panga ees 76248,66

eurot. Lisaks jääb laenujääk summas 79090 eurot hageja kanda. Hageja on tasunud oma

kontolt majapidamiskulusid ja muid kulusid kogusummas 113 714,62 eurot, millest

kostja on alates 2010 kantud 27 190 euroga hüvitanud vaid väikese osa. Kostja kanded

läksid ainult majapidamiskulude osaliseks hüvitamiseks.

16. Kostjal oli läbivalt isiklik rahakott, millest ta hageja palvel (vt dtl 114) aeg-ajalt maksis

2-23-6291

hagejale majapidamiskulude tasumiseks. Siit ka kostja maksete selgitus „abiraha“vt dtl

115.

17. Kostja panus majapidamiskuludesse olnud vähene, moodustades enne abielu kõigest 20%

(Graafik 1) majapidamiskuludest ja abielu ajal 32%.

Kostja on oma tabelis ( dtl 115-116) märkinud, et aastast 2014 kuni 2018 aastani on ta

hagejale teinud kandeid 13 090 eurot. Hagi vastuse punktis 47 väidab kostja, nagu tema

kanded oleksid läinud laenu teenindamiseks. See väide ei ole tõene. Hageja on

teenindanud laenu alates 2011 aastast. Kostja kanded on juhuslikud ja ebaregulaarsed,

näiteks 2017 aastal pole tehtud ühtegi kannet. Kostja kanded on läinud

majapidamiskulude sh. kommunaalkulude osaliseks katteks. Hageja ei ole kostjalt

küsinud raha laenu teenindamiseks.

18. Kostja on hagi vastuse p 46 märkinud, et „Pooltel oli omavahel kokkulepe, et hageja

tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning kostja ostis perele toidu,

majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid.“ Sellist kokkulepet ei

ole olnud, hageja on toidupoodides tasunud kaardimaksetena kogusummas 26 876,26

eurot, mis on peaaegu võrdne kooselu ajal kostja poolt hagejale kantud summaga. Lisaks

on hagejal üleüldse kombeks üldjuhul sularaha kasutada. Hageja poolt tasutud summad

on tunduvalt suuremad.

19. Hageja korraldas ehitustegevust ainuisikuliselt.

20. Hageja rõhutab, et hageja ei saa tagasiulatuvalt üllatavalt seltsingusse sattuda. Poolte

vahel ei ole seltsingulepingut sõlmitud. Pooled ei ole tegutsenud ega ka käitunud

seltsinglastena. Seltsing eeldab, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või

parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad)

panused.

21. Seinte värvimine, e-kirjade saatmine, laenu võtmine, söögi tegemine või muru niitmine ei

ole seltsinglase panusena automaatselt käsiteldavad; töö saab kõne alla tulla, kui seda on

võimalik rahaliselt hinnata.

22. Kui arvestada poolte kulutusi panustena, siis:

Kuluartikkel

Hageja poolt kantud kulu

Kostja poolt kantud kulu

Kinnistu

46 016,39 eurot

Ehituseks sugulaste kanded

18 097,51 eurot

Tasutud laenumaksed

75 748,66 eurot

Laenujääk, mis jääb poolele

79 090 eurot

Majapidamiskulu

86 524,62 eurot

26 690 eurot

Kokku

305 477,18 eurot

27 190 eurot

23. Kostja arvamus selle kohta, et tema panuseks saab automaatselt lugeda 50% pangalaenust

kaaslaenusaajaks olemise fakti tõttu, on väär. Pangalaenu panusena arvestamisel võetakse

aluseks nii kehtiva seaduse kui kohtupraktika kohaselt tasutud laenumaksed.

24. Lisaks selgele ja üheselt mõistetavale kokkuleppele seltsingu kohta on vajalik järgida ka

lepingule ettenähtud vorminõuet. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 17. juuni 2020. a

otsuses tsiviilasjas 2-17-6089: „Seltsingulepingu sõlmimiseks pidi toonastel abikaasadel

olema ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks

2-23-6291

ning kinnisasja omandamise korral pidanuks selline tahe olema vormistatud notariaalselt

tõestatud lepingus. Puudub vaidlus, et antud juhul puudub notariaalses vormis tõestatud

seltsinguleping. Seltsingulepingut ei ole sõlmitud ka mingis muus vormis. Ühise kodu

rajamine ja selle tõttu panuste tegemine (rahaliselt või tööga) on majanduslikult kasulik,

kuid ei tähenda seltsingulepingu sõlmimist.

25. Hageja hinnangul saaks kostjal olla õigustatud ootus hüvitiseks poolele abielu kestel

tekkinud ühisvara arvelt tasutud hageja laenu summast ehk 14 552,61 eurole ning seda ka

eelkõige ühisvara jagamise nõude rahuldamisena, mitte seltsingu alusel panuse

väljamaksena.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

26. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. 21.10.2010.a. omandas hageja ainult krundi, millel

puudusid hooned ja poolte pere ühiseks koduks oleva eramu ehitasid pooled ühiselt ning

võtsid eramu ehitamiseks ühiselt 16.05.2011.a. XXX laenulepingu nr XXX alusel 110

000 eurot (p 1) eluasemelaenu kinnistule elamu ehitamiseks (p 2) ning 15.12.2011.a.

lisalaenu summas 25 000 eurot (p 1), et elamu ehitus lõpetada (p 2).

27. Kostja ei ole keeldunud kinnistu valduse vabastamisest, vaid kostja on selgitanud

hagejale, et kostjal on alus elamu vabastamisest keeldumiseks VÕS § 110 lg 1 alusel.

Samuti on kostja selgitanud hagejale, et on valmis kinnistu valduse hagejale üle andma,

kui hageja tasub kostja panuse eest kostjale õiglase hüvitise ja vabastab kostja

laenulepingust. Kuna kinnistu on poolte ja perekonna ühiseks kasutamiseks hageja

vabatahtlikult kostja valdusesse andnud ning poolte ühise tegutsemisena on ühiselt

kinnisasjale ehitatud eramu, siis valdab kostja kinnistut õiguslikul alusel ja ei ole

sunnitud kinnistu valdust hagejale üle andma ilma hageja poolt kostja panuse

hüvitamiseta ja laenulepingust vabastamiseta.

28. 2007. aastal kolisid hageja ja kostja kokku, elati hageja 2-toalises korteris XXX. XXX

aastal sündis poolte ühine tütar ning kostja jäi lapsehoolduspuhkusele. Kui kostja oli teise

lapse ootel – poolte ühine poeg sündis XXX. aasta suvel - sai ühiselt otsustatud, et nelja

liikmelise pere jaoks jääb hageja korter väikeseks. Pooled otsustasid ühiselt hagejale

kuuluva korteri maha müüa ja soetada ühiselt suurem elamine.

29. Kui hageja korter 2010. a kevadel müüdud sai, kolisid pooled hageja palvel elama hageja

õe juurde ridaelamusse, et säästa raha. Edasi koliti 2011. aastal elama kostja vanemate

juurde.

30. XXX krundi (ilma hoone ja haljastuseta) soetasid pooled hageja korteri müügist saadud

rahaga, kuid selle krundi soetasid pooled tegelikult ühiselt ja ühise eesmärgiga ehitada

sellele krundile perele elukoht ning panustasid mõlemad ühiselt elamu ehitamisse. Krundi

müügihind finantseeriti hageja korteri müügist saadud raha eest ning selle üle pooled ei

vaidle.

31. 21.10.2010. a asjaõiguslepinguga omandas hageja kinnistu hinnaga 720 000 Eesti krooni

ehk 46 016,39 eurot ja hageja kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010.

a.

32. Kinnistule elamu ehituse planeerimisega tegeles peamiselt kostja. Lõpuks otsustasid

pooled siiski ehitada maja ise. Enamuses osas tegeles elamu ehitamise ning selle käigus

2-23-6291

tehtud otsustustega kostja ning andis arhitekt M. L. enamuse infost - mis mõõtudega

maja, mis värvidega, tubade planeering, pistikute asukohad jne.

33. Pooled võtsid elamu ehitamiseks ühiselt 16.05.2011. a XXX eluasemelaenu laenulepingu

nr XXX alusel kokku 135 000 eurot (110 000 + 25 000), et kinnistule elamu ehitada.

34. Kui kinnistule elamu ehitus algas õppis kostja geodeedi kutset ja praktika käigus märkis

maja asukoha krundile maha kostja. Kui maja ehitus jõudis siseviimistluse staadiumisse,

siis osad sisetöödest tegi samuti kostja koos oma isaga. Näiteks on kogu maja parkett,

kõik siseuksed koos lengidega ning aknalauad kostja poolt koos kostja isaga paigaldatud.

Samuti on kõik maja siseseinad kostja värvitud ja tapeeditud. Ka kõik sanitaarremondid

ja uuendused, mis 10 aasta jooksul on vaja olnud teha, on kostja tehtud (v.a. viimane

värskendus teise korruse vannitoas).

Krunt, mille hageja ostis oli ilma haljastuseta. Kogu haljastuse planeeringu, teostuse ja

hoolduse on teinud samuti kostja alates muru külvamisest ja regulaarsest niitmisest, vilja-

ja ilupuude ning põõsaste istutamisest ning hooldusest, ilupeenarde rajamisest ja

hooldusest.

Kõikide jooksvate küsimustega ehituse käigus, mis ei puudutanud lepinguid, tegeles

samuti kostja.

35. 2012. a kevadel koliti majja sisse ning 2013. a läks kostja peale poolte ühiste lastega

lapsehoolduspuhkusel viibimist tagasi tööle.

36. Kostja kinnisasja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmine jäi hageja

südametunnistusele ja korraldada ning selles osas oli pooltel omavahel ka vestlus. Hageja

kostjat kaasomanikuna kinnistusraamatusse siiski ei kandnud.

37. Pooltel oli omavahel kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning

kostja ostis perele toidu, majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud

vahendid. Kui hagejal rahalisi vahendeid piisavalt ei olnud, siis küsis hageja kostjalt raha

ka laenu teenindamiseks. Kostja kandis hagejale laenu teenindamiseks raha ülekannetena

kokku perioodil 05.02.2014.a. kuni 07.10.2020.a.kokku summas 27 190 eurot.

38. Hageja ja kostja abiellusid XXX. a. Abielu lahutati Harju Maakohtu 15.03.2023.a.

otsusega tsiviilasjas nr XXX ning otsus jõustus XXX. a. Pooltel varasuhe abielu ajal oli

varaühisus.

39. Kuigi kostja on laenulepingu pool, ei ole XXX süsteemist võimalik kostjal teha laenu

tasumise kohta väljavõtteid. XXX süsteemist saab kostja näha seoses laenulepinguga

vaid: laenu jääki, mis on 18.05.2023. a seisuga 81 346 eurot; järgmise põhiosa- ja

intressimakse suurust, milleks on 09.06.2023. a 704,45 eurot; tulevikus tasumisele

kuuluvate maksete graafikut perioodil 09.06.2023.a. kuni 09.05.2041.a.

40. XXX kinnistul asuv hoone on poolte poolt ühiselt ehitatud, tegemist on ca 10 aastat olnud

pere ühise eluasemega, mis on kahetsusväärselt hageja ainuomandis, kuid mis on ehitatud

ühiselt ning mille osas on pooltel ka ühine laenukohustus.

Kostja leiab, et pooled on XXX kinnistule maja ehitamisega tegutsenud seltsingulepingu

2-23-6291

alusel. Kostja ütles 22.05.2023 vastuse hagejale kättetoimetamisega poolte vahelise

seltsingulepingu üles ja soovis enda panuse hüvitamist, kuivõrd on ilmne, et pooled ei

soovi ega taha enam seltsingulepingut jätkata.

41. Kostja leiab, et poolte panus XXX kinnisasja osas on järgmine:

a.

hageja panus kinnistu müügihind 46’016,39 eurot;

b. poolte ühine panus elamule hoone ehitamine, milleks võeti laenu 135 000 eurot.

Vägeva tee kinnistu ja sellele hoone ehitamisse panustasid pooled kokku 181 016,39

eurot, hageja vastavalt üksinda 25% ja pooled ühiselt 75% ning kostjale tagastamisele

kuuluv panus on seega 37,5% kinnisasja turuväärtusest. Selliselt tuleb seltsingu

lõppemisel kinnistu turuväärtusest, millest on maha arvestatud hageja panus ilma hoone

ja haljastuseta kinnistu turuväärtuse näol, hüvitada kostjale pool turuväärtusest ning

vabastada hageja poolt kostja XXX AS laenulepingust nr XXX tulenevast kohustusest.

42. Kui hageja ei ole võimeline kostjale hüvitist tasuma ja/või kostjat XXX laenulepingust nr

XXX vabastama, tuleb XXX kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri

vahendusel, tasuda müügihinnast enampakkumise kulud, tagastada müügihinnast XXX

laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ja ülejäänud summa jagada hageja ja kostja

vahel proportsionaalselt selliselt, et hageja saab 62,5% ja kostja 37,5%. Kinnistuga

seonduvate rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust

(RKTKo 3-2-1-129-16 p 23), mis oli vastavalt hagejal 62,5% ja kostjal 37,5%.

43. Kostja palub: mõista hagejalt kostjale välja kostja panus 50% XXX kinnistu

turuväärtusest, millest on maha arvestatud XXX kinnistu turuväärtus hageja poolt

21.10.2010. a omandamise aja seisuga; kohustada hageja C.Y vabastama kostja A.Y

XXX AS laenulepingust nr XXX tulenevatest kohustustest; kohustada hagejat maksma

väljamõistetud hüvitise välja kostjale ning vabastama kostja XXX laenulepingust nr XXX

tulenevatest kohustustest 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning tasuma

maksmisega viivitamise korral viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras; määrata, et kostja ei ole kohustatud XXX kinnisasja valdust

vabastama enne hageja poolt hüvitise tasumist kostjale ja kostja XXX laenulepingust nr

XXX vabastamist; juhul, kui hageja ei ole võimeline või ei soovi kostjale hüvitist tasuda

ja/või kostjat XXX laenulepingust nr XXX vabastama, müüa XXX kinnisasi avalikul

enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, tasuda müügihinnast enampakkumise kulud,

tagastada müügihinnast XXX laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ja ülejäänud

summa jagada hageja ja kostja vahel proportsionaalselt selliselt, et hageja saab 62,5% ja

kostja 37,5%.

44. RE Kinnisvara AS hinnangul on hoonestatud kinnistu turuväärtus seisuga 22.09.2023. a

438 000 eurot ja hoonestamata kinnistu turuväärtus 220 000 eurot. Hoonestatud kinnistu

turuväärtus seisuga XXX. a oli 313 000 eurot ning hoonestamata kinnistu turuväärtus

seisuga XXX. a oli 120 000 eurot.

45. Selleks, et tõendada, et eluasemelaen oli võetud poolte poolt ühiselt ja tuginedes sellele,

et pooled moodustasid eluasemelaenu taotledes majanduslikult ühise leibkonna ja pere

eelarve, esitab kostja poolte poolt täidetud kodulaenu taotluse eluasemelaenu saamiseks,

mille kohaselt:



hageja kinnitab, et pooled on vabaabielus;



taotlesid pooled ühiselt eluasemelaenu 110 000 eurot;

2-23-6291



laenu otstarve oli maja ehitus;



pandi ese oli XXX kinnistu turuväärtusega 46 000 eurot;



olemasolevate varadena märgiti mõlema poole varad, sh sõiduautod ja raha pangas,

mida mõlemal poolel oli ühe palju, vastavalt 9 500 eurot;



muu vara juures on kirjeldus: „Varad ja kohustused on taotleja ja kaaslaenutaotleja

kohta kokku liidetud nö pereeelarvena“;



tulude-kulude arvestuses on välja toodud hageja töötasu 1’000 eurot ja kostja töötasu

1’070 eurot ning perekonna kulud kokku.

Esitatud taotlus kinnitab, et pooltel oli ühine pereeelarve ehk ühised tulud ja kulud, mille

alusel taotleti ühiselt eluasemelaenu ning selliselt ei ole asjaolu, et laenulepingu p.6.2.

kohaselt on pooled leppinud laenuandjaga kokku, et laenukohustust teenindatakse hageja

laenulepingus märgitud arvelduskontolt (vt kostja vastuse lisa 1) tõendiks, et laenu on

teenindanud justkui üksnes hageja, nagu hageja väidab, vaid asjaolud ja tõendid kogumis

kinnitavad ja tõendavad, et poolte soov oli ühise pereeelarve puhul hageja

arvelduskontolt laenu igakuine tasumine ning selliselt on laenu teenindamine toimunud

poolte poolt ühisest pereeelarvest ja võrdsetes osades ning selliselt eluasemelaenu puhul

on poolte panused võrdsed. Hageja ei ole taotlenud laenu üksinda ning hagejale ei oleks

üksinda laenu taotlemisel eluasemelaenu antud või sellistel tingimustel ja laenusummas

antud. Selliselt on kostja hinnangul ainuüksi asjaolu, et kostja oli laenu kaastaotleja,

kostja panus võrdselt hagejaga, sest ilma kostja panuseta, ei oleks hagejale eluasemelaenu

üldse maja ehitamiseks antudki või täiendavat laenu antudki.

46. Kostja leiab, et pooltel oli seltsing XXX kinnistule elamu ehitamisel, selle sisustamisel,

remontimisel ja kinnisasja kasutamisel. Kostja panused on mh olnud järgmised:

a.

kinnistu valimine - sellega kaasnes lisaks kinnisvara portaalides pakutavatele ka

kostja poolt kohapeal käimine 3 kinnistul, 2 korteris ja u 15 majas (sinna hulka

kuuluvad niiindividuaalelamud, paarismajad kui ka ridaelamud).

b. ehitusviisi valimine – kostja tutvus põhjalikult pakutavate valmismajadega

erinevatelt tootjatelt. Tutvus milliseid lahendusi pakutakse, st mida erinevad

pakutavad paketid sisaldavad ja mida tuleb lisaks osta/ehitada. Kostja käis kohtumas

ühe tootjaga, külastas nende tootmishoonet ning kohal sai käidud ka ühes nende

toodetud majas. Kostja tutvus betoonelement majade tootjaga nende kontoris ja uuris

põhjalikult elementmajade eeliseid ning milliseid lisasid tuleb juurde tellida/ehitada.

c.

enne ehitama hakkamist ja arhitekti poole pöördumist visandas kostja maja plaani,

mõeldes läbi milliseid ruume on vaja ja kui suured need peaks olema ning selle

visandi alusel arhitekt joonistas kokku projekti. Kostja poolt sai eraldi läbi kaalutud,

kas ehitada viilkatusega või täiskorrustega lameda katusega maja. Samuti see, kuidas

peaksid ruumid asetsema, et majas ei tekiks “külmasid nurkasid”. Kostja panust

elamu visandi koostamisel on hinnatud eraldi ka hindamisaktis (vt 30.10.2023.a. Lisa

1) on välja toodud, et majal on hästi läbi mõeldud planeering ning seega sobilik

enamustele ostjatele.

d. kostja käis kogu ehituse ajal tihti kinnistul kohapeal jälgimas, kuidas ehitus edeneb,

tegemas fotosid ehituse dokumenteerimiseks ning puuduste välja toomiseks ning

lahendas jooksvalt üles kerkinud probleeme ja erinevaid küsimusi.

e.

maja planeerides töötas kostja läbi info erinevate küttesüsteemide plusside ja

miinuste kohta - radiaatorid, põrandaküte, õhksoojuspump, päikesepaneelid.

f.

kaminat planeerides konsulteeris kostja korstnapühkijaga, tagamaks, et edaspidine

hooldus oleks võimalik teostada võimalikult lihtsalt. Korstnapühkija käis ka ehituse

käigus kaminaga tutvumas koos kostjaga. Kostja valitud küttelahendust pidas hindaja

2-23-6291

heas mõttes pigem erandlikuks ja “tuleviku” lahenduseks tolle aja kohta

(soojustagastusega ventilatsioon).

g. uste ja akende valimiseks käis kostja kohal mitmete tootjate salongides ning külastas

ehitusmessi. Akende puhul kaalus kostja läbi kõigi 16 akna puhul, kas need peaksid

olema täis mahus avatavad, avatavad vaid tuulutuseks või võivad olla mitteavatavad.

Lisaks akende asukohale on põhjalikult läbi kaalutud kostja poolt ka akende suurus.

Nagu hindaja ka kohapeal märkis on valitud kõige kvaliteetsemad aknad, mis toona

turul olid saada.

h. põrandakatete valiku puhul külastas kostja paljusid kaupluseid ja tegi põhjaliku

eeltöö erinevate parkettide kohta. Sama põhjalikult tutvus kostja ka looduskivide ja

keraamiliste plaatidega. Lisaks erinevate võimalustega tutvumisele valis kostja välja

kõik paigaldatud põrandakatted.

i.

kogu parkett majas on kostja ja kostja isa enda paigaldatud.

j.

kostja koos enda isaga paigaldas kostja kõik aknalauad, mis olid samuti eelnevalt

kostja poolt välja valitud.

k. värvid, mis on kasutatud nii maja välis- kui siseviimistluses on kostja valitud.

Väliskrohvi värvi valimiseks tutvus kostja erinevate värvidega.

l.

siseseinte värvide ja tapeedi välja valimine.

m. kostja on eramut renoveerinud

n. kui majal saabus garantiiremondi aeg siis seda ei teostanud ehitaja. Kõik vajumisest

tekkinud praod pahteldas ja värvis kostja.

o. vannitoa seinad on kostja värvitud.

p. vannituppa visandas kostja ja tellis erilahendusega valamukapi ja aknalaua. Kui

vannituba vajas värskendamist, siis uue vanni valis välja kostja, külastades eelnevalt

paljusid poode ja salonge, kes müüvad vanne. Seina alusvärvi, puutetundlikud lülitid,

laelambid ja valgustiga peegli valis ja ostis kostja.

q. trepi lahenduse välja mõtlemine ja meistri leidmine oli kostja ülesanne. Trepp on

vajanud ka korra parandamist, kui hagejal kivivann trepist alla kukkus.

r.

aiapiire - materjali, välimuse ja värvi valik oli kostja ülesanne.

s.

köögi valimiseks tutvus kostja internetis erinevate pakkujatega. Kohal käis kostja

kolme tootja juures võimalustega tutvumas. Köögikappide, sahtlite ja muu asukohad

planeeris kostja.

t.

kogu sanitaartehnikaga, valamute, tualettpotide, stepslite, lülitite, valgustite valikuga

tutvumine ja valimine oli kostja ülesanne.

u. terrassi on kostja süvapuhastanud ja õlitanud 2 korral.

v. tuule takistuseks ehitas kostja puidust nurga terrassile.

w. peale maja valmimist sai ühiselt laiali veetud mulla kiht. Peale seda on hageja muru

niitnud ühe korra ja lund lükanud umbes 20 korda. Kogu aia planeerimine ja teostus

on kostja tehtud. Istutatud on vilja ja ilupuid, põõsaid, rajatud on peenrad. Suures

mahus on kasutatud haljastuses multši, mille tõid ja mille eest tasusid kostja

vanemad. Muruhooldus lisaks niitmisele - külvamine, väetamine, õhutamine, samuti

viljapuude hoolduslõikus ja muu korrashoid, on olnud kostja tehtud. Pinnase täiteks

sai juurde tellitud koorem mulda kostja poolt, mille kostja ise kinnistule laiali vedas.

47. Kostja teinud hagejale perioodil 18.02.2008 kuni 20.09.2010 kokku makseid 139 000

Eesti krooni. Samuti on perioodil 03.05.2021 kuni 25.12.2022 kostja tasunud hagejale 4

880,26 eurot.

48. Kuna laenuleping on sõlmitud poolte poolt ühiselt ja eramu ehitamise kulud on kantud

laenu arvel, on ka selles osas eelduslikult poolte panused võrdsed, sest poolte ühise

2-23-6291

kokkuleppe kohaselt pidi hageja laenumakseid tagastama hageja arvelduskontolt mõlema

poole poolt ja selliselt, et hagejal puudub kostja vastu tagasinõudeõigus.

Juhul, kui kohus eeltoodud käsitlusega ei nõustu ning leiab, et kostja isiklik töine panus

on vaja rahaliselt kindlaks määrata, palub kostja kohtul juhinduda TsMS § 233 lg-test 1 ja

2, et otsustada kostja isikliku töise panuse rahaline suurus kohtu siseveendumise kohaselt

kõiki asjaolusid arvestades.

Käesoleval juhul ei ole vaidluse all, et seltsinguvara omandamiseks – hageja kinnistule

pere eluaseme ehitamiseks - võeti poolte poolt ja ühiselt laenukohustus ja tehti poolte

poolt muid eelduslikult võrdseid panuseid ning tekitati selliselt hageja lahusvaraks

olevale kinnistule oluline ja märkimisväärne vara juurdekasv (kasu), kuna

eksperthinnangu (vt dtl 244jj) kohaselt on XXX hoonestatud kinnistu turuväärtus

22.09.2023.a. seisuga 438 000 eurot (dtl 246 ja 247) ning hoonestamata kinnistu

turuväärtus sama kuupäeva seisuga 220 000 eurot (dtl 247). Selliselt on poolte vahel

jagamisele kuuluv seltsinguvara hoonestatud ja hoonestamata kinnistu turuväärtuste vahe

ehk vastavalt 218 000 eurot (438 000-220 000), mis kuulub võrdselt poolte vahel

jagamisele ning kostjal on hageja vastu selliselt rahaline hüvitamise nõue summas 109

000 eurot (218 000/2).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

49. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

50. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

a.

2007. a kolisid pooled kokku ning alustasid kooselu hagejale kuulunud korteris;

b. XXX. a sündis poolte ühine tütar ning XXX. aasta suvel poeg;

c.

2010. a kevadel müüs hageja endale kuulunud korteri;

d. 21.10.2010. a asjaõiguslepinguga omandas hageja XXX kinnistu (ilma hoone ja

haljastuseta) hinnaga 720 000 Eesti krooni ehk 46 016,39 eurot ja hageja kanti

kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2010;

e.

kinnistu soetati hagejale kuulunud korteri müügist saadud rahaga;

f.

16.05.2011. a sõlmiti laenulepingu nr XXX laenusummaga 110 000 eurot kinnistule

eramu ehitamiseks ning 15.12.2011. a võeti samal eesmärgil täiendavalt laenu 25 000

eurot;

g. pooled olid abielus XXX - XXX;

h. alates 16.11.2022 on kinnistu kostja valduses;

i.

hageja on palunud kinnistu valduse üle anda, kuid kostja ei ole seda teinud.

51. Hageja palub: mõista kinnisasi aadressiga XXX (registriosa XXX) A.Y (XXX)

ebaseaduslikust valdusest C.Y (XXX) valdusse; kohustada A.Y `e (XXX) vabastama ja

C.Y `le (XXX) üle andma XXX asuva kinnisasja (registriosa XXX) valduse. A.Y poolt

valduse vabatahtlikult vabastamata ja üle andmata jätmisel tõsta kostja A.Y (XXX) XXX

asuvalt kinnisasja (registriosa XXX) välja, võtta A.Y `lt (XXX) valdus ära sundkorras

2-23-6291

täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituri poolt; jätta menetluskulud

kostja kanda.

52. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tal on VÕS § 110 alusel õigus keelduda

valduse üleandmisest, kuna poolte vahelisele kooselule tuleb kohaldada seltsingusätteid,

millest tulenevalt on kostjal hageja vastu hüvitisnõue. Hageja leiab, et kostjal puudub

õigus valduse vabastamisest keelduda, kuivõrd seltsingusätetel põhinev hüvitisnõue on

alusetu ja tõendamata.

53. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS §

82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale

kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui

tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud

asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid

õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p

27).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1

kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on korteriomandi omanik, (ii) kostja on

korteriomandi valdaja ning (iii) kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui

kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole

korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel

kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale

õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.“

54. Kinnistu omanikuks on hageja – see tuleneb kinnistusraamatust. Kostja väited poolte

kokkuleppest, millega pidi kostja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kantama, on

asjakohatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks olemas asjakohane vorminõuetele vastav

leping, mille alusel on kostja saanud kinnistu kaas- või ühisomanikuks. Kostja on küll

seltsingu olemasolule tuginenud, kuid seltsingu olemasolu ei muuda kinnisasja senist

omandikuuluvust - seltsingulepingu puhul kuuluvad üksnes seltsinglaste tehtavad

panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589

lg 1) ning seda majanduslikus mõttes.

55. Kostja valdab nimetatud kinnistut. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise

õigust. Hageja on nõudnud kinnisasja valduse vabastamist ja hagejale üleandmist. Kostja

keeldub kinnistu valduse vabastamisest. Kostja ei ole tänaseni kinnistut vabastanud.

Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.

56. Seega peab kohus tuvastama, kas kostjal on õiguslik alus kinnistu valdamiseks. Kostja ei

väida, et tema valduse aluseks oleks seltsinguleping, vaid kostja tugineb kohustuse

keeldumise vastuväitele.

Haginõudele VÕS § 110 ja § 111 alusel kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite

esitamise õigusliku tagajärje kohta on kolleegium selgitanud, et see õigus annab asja

valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1

mõttes (vt Riigikohtu 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 33), kuid

VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude

2-23-6291

rahuldamist välistavat valdusõigust (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-179-13, p 26). /.../ VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS §

110 lg 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on

vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise

vastu.

57. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega.

Seltsingulepingu tunnuseks on seega eelkõige:

-

ühine majanduslik eesmärk,

-

panuste tegemine (VÕS § 581),

-

seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele (VÕS §-d 586, 591, 592)

ning

-

seltsingu juhtimise korraldatus (VÕS §-d 582 – 587).

Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema avaldanud tahet olla

nimetatud tunnustele vastavas võlasuhtes (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 14). Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste

vahetamise teel. Eelkõige peavad antavad tahteavaldused väljendama tahet tegutseda

ühise eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega.

Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 ja 3 järgi olla nii

otsene, so sõnaselge, kui ka kaudne, so väljenduda teos, millest võib vastavat tahet

järeldada.

Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa

iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS §

580 jj (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-

15). Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud

kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub

seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile

orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise

korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele

ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni

kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline

kooselu Riigikohtu arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele

siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti

eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist

tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises

kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte

kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu

sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei

tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada

nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid

kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise

2-23-6291

majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Kolleegiumi arvates ei

õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule

korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on

poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja

kahjumi katmise sätete alusel.

Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise

majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega

esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:

a.

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

b. pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).

Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise

eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil

mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine.

Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei

pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu

sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel

on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla

ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks.

Samuti on Riigikohus märkinud, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte

omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad

omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või

kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja

seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste

ühisomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel

lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p

17). Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub asjaõiguslikult

seltsinglaste kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib

olla ka eseme kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes

ühisvarana (vt RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17; RKTKo nr 3-2-1-128-11, p 20; VÕS §

581 lg 1). Kolleegium on selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks

sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (RKTKo

nr 3-2-1-69-12, p 15).

58. Eeltoodust tuleneb, et seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks ei pea olema

tuvastatud seltsingulepingu sõlmimine, vaid seltsingu likvideerimise sätteid saab

analoogia korras kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud

konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Siinjuures ei oma

tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks, vaid tähtsust omab, mis oli poolte vahelise

väidetava seltsingu eesmärgiks.

Kostja, erinevalt ülaltoodud käsitlusest, leiab, et pooltel oli justnimelt seltsing XXX

kinnistule elamu ehitamisel, selle sisustamisel, remontimisel ja kinnisasja kasutamisel.

Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes

2-23-6291

sellele tugineb.

Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut – selle üle

pooled ka ei vaidle. Kostja ei ole esile toonud, millal, milliste tahteavaldustega väidetav

suuline seltsinguleping sõlmiti ning milliseid olid kokkulepitud tingimused. Kohus leiab

seega, et tõendamata on asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud suuline seltsinguleping, st

poolte vahel puudub mistahes vormis seltsinguleping.

59. Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooltevahelistele suhetele saab kohaldada seltsingu

likvideerimise sätteid analoogia korras.

Hoolimata sellest, et kostja on läbivalt viidanud, et seltsingusätted kuuluvad

kohaldamisele elamuga seonduvalt, on kostja ka märkinud, et kinnistu valisid/soetasid

pooled ühiselt. Pooled siiski ei vaidle, et hageja on hoonestamata kinnistu soetanud

endale kuulunud korteriomandi müügist saadud vahenditest ja hageja on kantud

kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna. Kostja ei ole kinnistu omandamisse

rahaliselt panustanud. Sellises olukorras ei ole võimalik väita, et kostja oleks kinnistu

omandamiseks teinud mingisuguseid olulisi rahaliselt hinnatavaid panuseid. Kostja on

küll tõendanud, et ta on kinnistu soetamise eelselt otsinud ja ka tutvunud teiste

kinnistutega ning suhelnud maaklerite ja müüjatega, kuid eeltoodut ei ole võimalik

seostada vaidlusaluse kinnisasjaga. Liiati ei ole tegemist majandusliku (s.o rahaliselt

hinnatava) panusega, kusjuures ka kostja ise ei ole oma elamu ehitusele eelnevale

tegevusele kui väidetavale majanduslikule panusele n.ö hinnasilti pannud.

Täiendavalt viitab kohus, et AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse

omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Juhul kui

seltsingulepingu eesmärgiks on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab

seltsinguleping olema seega notariaalselt tõestatud. Analoogset seisukohta on kehtinud

tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingu osas väljendanud ka Riigikohus

lahendis 3-2-1-142-05 (p 14). TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi

järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei

tulene teisiti. Põhimõtet, et kinnisasja omandamisele suunatud seltsinguleping peab

olema sõlmitud notariaalses vormis, on järgitud Riigikohtu senises praktikas (Riigikohtu

18.10.2017 otsus asjas nr 2-14-61664 p 15) ja kinnitatud ka õiguskirjanduses

(Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne III, § 580, p 3.6. lk 642). Kuivõrd puudub

notariaalne tehing, millest nähtuks, et kinnistu oleks soetatud poolte kui seltsinglaste

ühisomandisse, ei ole võimalik väita, et kinnistu puhul saaks olla tegemist

seltsinguvaraga.

60. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohalduvad seltsingu likvideerimise sätted kinnistule

elamu ehitamisel, selle sisustamisel, remontimisel ja kinnisasja kasutamisel.

Hageja on laenutaotlejana esitanud pangale laenutaotluse (dtl 651-652), kus

kaastaotlejana on ära märgitud ka kostja. Taotluses on esile toodud poolte varaline seis.

Pooled laenusaajatena on 16.05.2011 sõlminud laenulepingu nr XXX, millega pank andis

pooltele laenu kokku 135 000 eurot kinnistule elamu ehitamise eesmärgil. Pooled ei

vaidle, et laenu nimetatud eesmärgil ka kasutati. Mõlemad pooled on elamu ehitamisse

oma tegevusega panustanud, st asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et ainul

üks pool elamu ehitamise korraldamisega tegeles, eeltoodu ei oleks ka eluliselt usutav.

Elamu ehitamise ajal elasid pooled ja nende ühised lapsed koos ning omasid ühist

2-23-6291

majapidamist. Elamut ehitati perekoduks ja pärast valmimist seda sel eesmärgil ka

kasutati kuni ajani, mil hageja pere ühisest elukohast lahkus. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et elamu ehitamisel ja majandamisel ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.

Seega leiab kohus, et poolte vahel tekkis 2011. a kevadel (täpsemalt 16.05.2011, mil

sõlmiti elamu ehituseks vajalik laenulepingu) seltsingulaadne suhe, mille eesmärgiks oli

poolte ja nende laste ühise majapidamise korraldamine läbi vaidlusaluse elamu ehitamise

ja pere elukohana kasutamise (majandamise).

Kohus leiab, et eelnimetatud suhe tuleb lugeda lõppenuks abielu sõlmimisega XXX

seisuga, mil hakkas poolte vahelistes varalistes suhetes kehtima ühisvara vararežiim, mis

on olemuslikult teistsugune varasuhete korraldus võrreldes kõnealuse

seltsinguregulatsiooniga.

61. Järgnevalt hindab kohus, kas pooled on eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks teinud

olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581

mõttes). Kohus analüüsib poolte panuseid, mis on tehtud perioodil 16.05.2011 – XXX.

Riigikohtu arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri

säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes

juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks,

säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine

ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 23).

Esmalt analüüsib kohus hageja asjakohaseid panuseid:

Panuse liik

Panuse suurus

Põhjendus

Kinnistu

(hoonestamata

krunt)

46 016,39 eurot

Pooled ei vaidle, et tegemist on hageja panusega,

samuti ei vaielda panuse suuruse üle. Kinnistu on

elamu ehitamiseks vältimatult vajalik, mistõttu on

vastav panus seotud seltsingu eesmärgi

saavutamisega.

Pangalaen

ja

intressid

40 617,20 eurot

Pooled võtsid elamu ehitamiseks laenu.

Tagasimakseid nimetatud ulatuses tuleb käsitleda

hageja poolt tehtud makseteks. Vastupidist ei ole

kostja tõendanud. Kohus on arvesse võtnud

makseid kuni abiellumiseni (dtl 330-339).

Küte

3852,31 eurot

Tegemist on olulise kulutusega elamu

majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see

seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse

võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 347 – 349;

nõude arvestus dtl 613).

Elekter

5247 eurot

Tegemist on olulise kulutusega elamu

majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see

seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse

võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 445 – 463;

nõude arvestus dtl 613).

Vesi ja

kanalisatsioon

4622,01 eurot

Tegemist on olulise kulutusega elamu

majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see

seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse

2-23-6291

võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 464 – 478;

nõude arvestus dtl 613).

Maja kindlustus

265,18 eurot

Tegemist on olulise kulutusega elamu

majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see

seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse

võtnud makseid kuni abiellumiseni, sealjuures

üksnes kandeid, mis on selgelt seotud elamu

kindlustusega (dtl 479 – 481).

Valveteenus

3171,65 eurot

Tegemist on olulise kulutusega elamu

majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see

seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse

võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 487 – 489;

nõude arvestus dtl 613).

Prügivedu

112,80 eurot

Tegemist on olulise kulutusega elamu

majandamisel, seega kohtupraktika kohaselt on see

seotud seltsingu eesmärgiga. Kohus on arvesse

võtnud makseid kuni abiellumiseni (dtl 569 – 570;

nõude arvestus dtl 613).

KOKKU

103 904,54

Kohus leiab, et seltsingu eesmärgi ja olemusega ei ole käesoleval juhul seotud panused

laste haridusse ja huvitegevusse. Seltsingu eesmärgiks ei olnud laste saamine ning see ei

ole võimalik ka seltsingulepingu olemust arvestades. Laste ülalpidamisega seonduvat

reguleerivad vastavad perekonnaseaduse sätted, millest tulnuks pooltel lähtuda. Samuti ei

ole asjakohased mobiiltelefonide arved, autokütus, toidupoed, teleteenuste maksed.

Leibkonna hüvanguks tehtud eelnimetatud kulud ei ole iseenesest automaatselt seltsingu

eesmärgiga seostatavad.

Asjassepuutumatud on hageja viited, et laenu teenindamiseks andsid hagejale raha tema

sugulased. Hageja esitatud laenumaksete ülevaatest (dtl 330-339) nähtub, et maksed on

tehtud hageja kontolt ning see, kust nimetatud vahendid pärinesid, ei oma tähtsust.

Hageja sugulased ei ole seltsinglased. Lisaks ei ole võimalik maksetest tuletada, et need

olid tingimata seotud seltsinguga või elamu ehitamisega. Seega jätab kohus nimetatud

väited ja tõendid tähelepanuta.

62. Järgnevalt analüüsib kohus kostja asjakohaseid panuseid. Kostja märgib, et pooltel oli

kokkulepe, et hageja tasub laenu- ja kommunaalide maksed ning kostja ostis perele toidu,

majapidamisvahendid ning ka maja remondiks vajalikud vahendid. Kostja märgib, et

kandis hagejale laenu teenindamiseks perioodil 05.02.2014 - 07.10.2020 raha kokku 27

190 eurot (vt kostja vastus p.47 ja dtl 115-116).

Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu ning leiab, et pooltel olid eraldiseisvad n.ö

rahakotid ning kanded selgitusega „abiraha“ on olnud majapidamiskulude katteks.

Kohus leiab, et kostja väited laenumaksete hüvitamise kohta ei ole millegagi tõendatud.

Maksete selgitused „abiraha“ ei anna võimalust asuda seisukohale, et tegemist oleks

olnud just laenumaksete hüvitamisega. Samuti ei ole võimalik nimetatud makseid

seostada muude seltsingu eesmärki soodustavate panustena. Seega ei võta kohus kostja

poolt toodud makseid panustena arvesse. Samuti jätab kohus tähelepanuta muud maksed

ja tõendid, mis ei puuduta seltsingusuhte perioodi.

Kostja on esile toonud hulganisti toiminguid, mida ta on seltsingu huvides teinud. Kohus

2-23-6291

märgib, et eluliselt ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostja on eramu valmimisse ja

majandamisse andnud märkimisväärse panuse (vt dtl 639, p 8). Siiski leiab kohus, et

kostja panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes ei saa arvestada kostja isiklikku tööd, mis seisnes

elamu ehitustegevuse ja parendamise ja renoveerimise organiseerimises ja läbiviimises,

vaid seda tuleb lugeda VÕS § 603 lg 3 mõttes mittehüvitatavaks teenuseks. VÕS § 603

lg 3 alusel ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamiseks.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb teenuse all eelkõige silmas pidada seltsinglase poolt

seltsingu juhtimis- ja organiseerimistööd jms tegevust (vt RKTKo 3-2-1-36-07, 16).

Kostja ei ole oma tööd rahaliselt hinnanud, mis on aga panuse arvesse võtmise eelduseks.

Samuti ei ole võimalik arvesse võtta kostja lähikondsete panust, liiati ei ole viidatud

isikute puhul tegemist seltsinglastega.

63. Hageja on omaks võtnud, et kostja on 08.05.2014 laenumaksete katteks hagejale tasunud

500 eurot (dtl 115). Eeltoodut kinnitab ka makse selgitus. Samalt konto väljavõttelt

nähtub ka 06.06.2014 makse summas 500 eurot selgitusega „kom.rahad“. Selgitus viitab,

et tegemist on kommunaalmaksete katteks makse tegemisega.

Riigikohtu arvates saab rahaliselt hinnatavaks panuseks lugeda ka olulisi kulutusi korteri

säilitamiseks ja majandamiseks. Majandamiskulusid saab panuseks lugeda siiski üksnes

juhul, kui nende tegija on teinud ühtlasi olulisi kulutusi eluaseme omandamiseks,

säilitamiseks või parendamiseks. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine

ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16 p 23).

Kohus leiab, et nimetatud maksed saab lugeda kostja tõendatud ja eesmärgipäraseks

panuseks seltsingusse. Siiski tegemist ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

panustega, mis saaksid olla käsitatavad oluliste ja majanduslikult võrreldavate panustena.

Samuti ei ole vaidlus, et kostja ei ole tõendatult muid rahaliselt hinnatavaid panuseid

eluaseme omandamiseks, säilitamiseks või parendamiseks teinud, mistõttu ka 500 euro

ulatuses majanduskulude kandmine ei ole märkimisväärne panus.

64. Kostja leiab, et ühiselt võetud laen tuleb lugeda poolte võrdseks panuseks seltsingusse.

Kostja on selgitanud, et tegemist oli ühise perekonna kuluga, mille tasumine hageja

arvelduskontolt ei tähenda seda, et kostja ei ole laenu teenindamisse panustanud, kuna

selline oli poolte kokkulepe, et laenumaksed lähevad hageja arvelduskontolt, kuid pere

ühisest eelarvest.

Kohus märgib, et kostja käsitlus on väär. Asjaolust, et pooled elasid koos, ei tulene, et

hageja makstud laenumakseid saaks käsitleda ühise raha arvelt makstud summana.

Abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid, st kummalegi poolele

kuulunud rahalised vahendid on nende endi omad, mitte ühisvara. Põhjendatud ei ole

pidada kostja panuseks laenu kogukulu või poolt sellest, kuna sellises summas ei ole

kostja laenu ja intressi tasunud. Panusena saab käsitada üksnes makstud summasid.

Panuste kindlaksmääramisel ei kohaldu käesoleval juhul VÕS § 581 lg 2, mille kohaselt

eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Tegemist on eeldusega. Käesolevas asjas

on tuvastatud, et poolte panuste erinevus on oluline.

65. Kõigele eeltoodule tuginedes leiab kohus, et pooltevahelistele varalistele suhetele ei

kohaldu käesoleval juhul analoogia korras seltsingu regulatsioon. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks seltsingu hüvanguks teinud majanduslikult olulisi ja hageja

panustega võrreldavaid panuseid.

2-23-6291

66. Kostja ei ole esile toonud, et poolte vahel esineks mõni muu lepinguline suhe, mille

alusel ta võiks valduse üleandmisest keelduda. Hinnates tuvastatud asjaolusid, leiab

kohus, et neil asjaoludel ei ole võimalik tuvastada poolte vahel ka mis tahes muud

lepingulist suhet. Kohus leiab, et sellisel juhul puudub vajadus erinevate lepinguliste

aluste täiendavaks analüüsimiseks, kuna poolte esitatud asjaoludel ei ole ükski

lepinguline suhe tuvastatav.

67. Riigikohus on selgitanud, et hageja rahalist nõuet tuleb (kui seltsingut ei ole) esmalt

kontrollida muul lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles

viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (vt nt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-

129-16, p-d 12.2, 19.2).

Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ja põhjendusi, mis võimaldaks tema vastuväidet

lahendada mõnel lepinguvälisel alusel (nt käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine).

VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu)

kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu

tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused,

kui:

1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks;

2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele;

3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest

tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul

põhjusel avalikes huvides oluline.

VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe

tegutseda teise isiku kasuks. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et

soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel

võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest

vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis

kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama sätte 3.

lõike kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud

käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist,

ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi.

VÕS § 1018 ja § 1023 ei saa kohaldada siis, kui soodustatu (hageja) on andnud

asjaajajale (kostjale) õiguse teha asjaomane tegu (vt ka VÕS IV, komm, lk 632, p 3.4).

Need sätted ei kohaldu ka siis, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui

asjaoludest on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust

nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Samade sätete kohaldamist ei välista iseenesest

see, kui asjaajaja – antud juhul kostja – tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides.

Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest

lähtuvalt asjaajaja kulutuste hüvitamise nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja

kasutades on ära tarbinud. Juhul aga, kui kostja tegutses kulutuste tegemisel küll hageja

kasuks tegutsemise tahtlusega, olemata selleks kas seadusest või tehingust tulenevalt

kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis

võib kostjal olla hüvitisnõue VÕS § 1024 lg 4 järgi VÕS § 1042 alusel, st alusetu

rikastumise sätte alusel (vt nt RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p-d 26-29 koos edasiste

viidetega).

2-23-6291

Kostja tegi vaidlusaluseid makseid hagejale. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et

poolte omavahelist suhe on seltsing ning maksed on tehtud laenukulude katteks. Hageja

leidis kostja tasutud summade kohta, et tegemist oli majapidamiskulude katteks tehtavate

maksetega. Kohtu ette ei ole toodud, et ajal, mil kostja need summad tasus, oleks ta

väljendanud, et soovib neid makseid kunagi tagasi saada. Kohus leiab seega, et kostja ei

ajanud maksete tegemisel võõrast asja. Kuna kostjal ei olnud tahet tegutseda hageja

kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid tagasi nõuda (st

nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu käsundita asjaajamise sätted

kohaldamisele (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 32; vt ka nt RKTKo

15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 17; RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-1-15, p 14; RKTKo

04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 12).

Liiati ei ole võimalik jätta tähelepanuta asjaolu, et kostja oli kaaslaenusaaja. Kui eeldada

väite õigsust, mille kohaselt olid maksed tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi kostjal

laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha (lähtuvalt eeldusest, et

laenumaksed võeti maha hageja arveldusarvelt).

68. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud, sh

kui asjaajaja ei tea, et ta teeb toimingu teise isiku kasuks ning tal puudub tahe võõra asja

ajamiseks (VÕS § 1018 lg 2), siis on teise isiku kasuks tehtud toimingu tulemusena

kulutusi kandnud isikul võimalik kulutuste hüvitamist nõuda üksnes alusetu rikastumise

sätete alusel ning vastavad alusetu rikastumise nõuded tulenevad VÕS §-st 1042 (VÕS §

1041 kohaldamine ei tule kõne alla, kui isik ajab võõrast kohustust täites oma asja, st

arvab, et täidab oma kohustust) (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud

väljaanne, 4.jao sissejuhatus, lk 712).

VÕS § 1042 lg 1 järgi teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib

nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti,

on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule

kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse

kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma

eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.

Kohus leiab, et alusetu rikastumise sätted kohaldamisele ei kuulu. Kui eeldada väite

õigsust, mille kohaselt olid maksed tehtud laenumaksete hüvitamiseks, oligi kostjal

laenulepingu kohaselt kohustus vastavaid makseid hagejale teha (lähtuvalt eeldusest, et

laenumaksed võeti maha hageja arveldusarvelt).

69. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudus õigus VÕS § 110 kohaselt oma

kohustuse täitmisest keelduda. Kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja vallata. Seega

leiab kohus, et hagi tuleb hagi tuleb rahuldada.

70. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotamine

71. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

2-23-6291

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

72. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

73. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama

juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte

vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik