2-19-4838/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-4838

Tsiviilasi

Internaalogistika UÜ hagi X OÜ vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks

X OÜ vastuhagi Internaalogistika UÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

21 676 eurot 54 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: X OÜ (kostja), rk XXXXXXXXX; esindaja

vandeadvokaat Jaak Silm

Vastustaja: Internaalogistika UÜ (hageja), rk 14901712;

esindaja vandeadvokaat Tanel Kask

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. veebruari 2023 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X OÜ kanda. Mõista X OÜ-lt välja

menetluskuluna 1487 eurot 50 senti (ilma km-ta). Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Otsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada X OÜ ja tema seadusliku esindaja nimi

tähemärkidega ning jätta avalikustamata nende isikukoodid, sünniajad, registrikoodid

ja aadressid.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Internaalogistika UÜ (hageja; esialgse hageja Nuvalo Employ OÜ õigusjärglane) esitas hagi

X OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõlg 6358 eurot 20 senti,

kahjuhüvitis 1153 eurot 40 senti, viivis 350 eurot 67 senti ja viivis põhivõlalt alates

29. märtsist 2019 määraga 0,06% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Pooled sõlmisid 28. juunil 2018 tööjõu allrendilepingu (leping), mille alusel rentis hageja

kostjale tööjõudu. Lepingu lisa nr 1 (lepingu lisa) alusel asusid renditöötajatena kostja juurde

tööle hööveldajana A.A, pakendajatena K. Priakhina ja T. Brajko ning tõstukijuhina M.

Karpenko (Karpenko). T. Brajko ja Karpenko lõpetasid 2018. oktoobris kostja juures töötamise

ja Karpenko asemel asus tõstukijuhina tööle renditöötaja V. Rybalka (Rybalka). Lepingu lisas

lepiti kokku töötajate tööülesanded ja hagejale rentimise eest makstav teenustasu. Hageja ütles

28. novembril 2018 lepingu selle p 5.4 alusel alates 12. detsembrist 2018 korraliselt üles.

Hageja esitas kostjale 2018. a novembri kohta arve nr 189-2018 5346 euro ja detsembri kohta

arve nr MA1007 1596 euro tasumiseks. Hageja vähendas kostja vastuväidete alusel Karpenko

töötundide arvu ja Rybalka tasu suurust. Hageja nõue kahe arve alusel on kokku 6358 eurot 20

senti.

Lepingu p 3.4 alusel on hagejal õigus nõuda arve mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,06%

tähtaegselt tasumata summalt päevas. Viivis arvest nr 189-2018 (maksetähtaeg 17. detsember

2018) tulenevalt põhivõlalt on hagiavalduse esitamise seisuga 293 eurot 24 senti (4839 eurolt

101 päeva eest) ja arvest nr MA1007 (maksetähtaeg 24. jaanuar 2019) tulenevalt põhivõlalt

57 eurot 43 senti (1519,20 eurolt 63 päeva eest).

Hageja lepinguline esindaja osutas kohtueelse õigusabina teenust kokku 12 tundi, sh

materjalidega tutvumine, nõudekirja, e-kirjale ja kahjunõudele vastuse koostamine ning

läbirääkimiste pidamine, hinnaga 110 eurot tund (kokku 1320 eurot). Hageja vähendas

hagiavalduse täienduses kahjunõude 1153 euro 40 sendini.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas 3. septembril 2019 vastuhagi. Kostja palus vastuhagis

mõista hagejalt välja kahjuhüvitis 20 523 eurot 15 senti ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Lepingu p 2.5 näeb ette rendileandja kohustuse tagada, et rendile antav töötaja omab vastavaid

teadmisi, väljaõpet ja oskusi töötamaks rendilevõtja soovitud ametikohal ja/või tööülesannete

täitmisel. Rendileandja kinnitab igakordse lepingu lisa allkirjastamisega, et on kontrollinud

eelnimetatud asjaolusid ja võtab nende asjaolude tõesuse eest rendilevõtja ees vastutuse. Hageja

lähtus töötajate töökogemuses ja kvalifikatsioonis veendumiseks üksnes CV-dest.

Karpenko CV-st nähtuvalt puudus tal varasem töökogemus ja oskused töötamiseks

tõstukijuhina. CV kinnitab, et kostja rikkus lepingu p-i 2.5.

Karpenko asus kostja juures tõstukijuhina tööle 2. augustil 2018. Sama päeva e-kirjas teatas

kostja hageja kontaktisikule K. Orule, et Karpenko ei oska tõstukiga töötada ning nõudis nii

Karpenko kui H. väljavahetamist. Seega järgis kostja lepingu p-st 5.5 tulenevat 4 tööpäeva

pikkust mittesobivusest teavitamise tähtaega. 27. septembril 2019 saatis T. J.

Kiltsmannile e-kirja, milles palus leida höövlioperaatori ja tõstukijuht-pakkija ametikohale

uued inimesed.

Lepingu lisast nähtuvalt oli tõstukijuhi ülesandeks lisaks tõstukiga sõitmisele vajadusel muude

tööülesannete täitmine. Karpenko 2018. a septembri töölehe andmetest nähtub, millised

koormad ja millal Karpenko peale või maha laadis, samuti et ta on pakkides olnud laudu

lühemaks lõiganud, saega töötanud ja tõstukit remontinud.

Töölehe kohaselt tegeles Karpenko suurema osa tööajast tõstukit kasutades pakkimisega. Seega

oli ta teadlik, kuidas ja millist puitmaterjali tuleb pakkida. ITS Estonia OÜ-le (ITS) tarnitud

kaubal tuvastatud minetused ei saanud seetõttu olla tingitud teadmatusest, vaid tegemist oli

vähemalt hooletusega. Kostja esindajal ei olnud võimalik konkreetse saadetise kvaliteeti

kontrollida, sest ta viibis teiste tööülesannete tõttu töökohalt eemal.

Kahjunõudest nr 190211002E ilmnes, et pakenditel esines koore- ja putukakahjustust ning

hallitust, osaliselt puudus pakenditel märgistus „HT". Kaubapartii komplekteeris Karpenko.

Puuduste tõttu ei lubanud Tai fütosanitaarinspektsioon kaupa sadamast edasi ja tarnel tekkis

viivitus, lisaks täiendavad hoiukulud ca 200 eurot päevas ja Tai ametivõimude kontrolliga

kaasnenud kulud ning tasutud rahatrahv, kokku kahju 14 456 eurot.

Karpenko lahkus omavoliliselt töölt. Kostja teavitas hagejat Karpenko tööle mitteilmumisest

12. oktoobri 2018 õhtul. Karpenko tööülesannete mittetäitmise ja ootamatu lahkumise tõttu

tekkis viivitus 4. septembril 2018 tellitud kaubapartii komplekteerimisel ja tarnimisel ITS-le.

Karpenko pidi partii komplekteerima ja teele lähetama, kuna kostja seaduslik esindaja viibis

väljaspool Eestit. Kaubatarne hilinemine oli tingitud vaid hageja töötajatest, sest 2018. a

septembris ja oktoobris kasutas kostja üksnes hagejalt renditud tööjõudu.

Karpenko rikkus lepingulisi kohustusi vähemalt TLS § 74 lg-s 2 nimetatud hooletusest.

Karpenko oli juhendamise tõttu teadlik, millist puitu millistesse pakkidesse tuleb pakendada ja

kuidas pakendeid tähistada. Karpenko omavoliline töölt lahkumine, mis tõi kaasa tarne

hilinemisest tingitud kahjunõude, on kvalifitseeritav tahtliku rikkumisena.

Karpenko tegevuse ning kostjale põhjustatud varalise kahju vahel esineb põhjuslik seos.

Karpenko poolt vajaliku hoolsuse järgimata jätmine ning teadlik õigusvastane käitumine

tööülesannete täitmisel, mille tulemusena põhjustati kostjale varaline kahju, tõi kaasa hageja

solidaarse vastutuse kostjale kahju hüvitamise eest vastavalt lepingu p-le 4.2. Süülise kahju

tekitamiseks ja sellest tulenevalt hüvitamisnõude tekkimiseks piisab süülise käitumise

kergeimast vormist – hooletusest ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisest.

3. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

Kostja ei tõendanud Karpenko väidetavat töökohustuste rikkumist. Tõendamata on, et kostja

tegi Karpenkole ülesandeks lugeda üle pakitud saematerjal, paigaldada puidupakkidele nn

jalad, tõmmata pakid lintidega kinni, markeerida ja märgistada. Hageja ei teadnud, et kostja

kohustas Karpenkot eelkirjeldatud ülesandeid täitma, samuti on tegemist keskmisest

spetsiifilisemate ülesannetega, mis eeldasid fikseerimist lepingu lisas.

Isegi kui Karpenko täitis selliseid ülesandeid, oli lepingu p-dest 2.7, 2.9 ja 2.10 lähtuvalt kostja

kohustus renditöötajat selliste tööülesannete täitmisel juhendada, varustada töötajat

tööülesannete sooritamiseks vajaliku inventariga, teostada järelevalvet töötaja ja töö kvaliteedi

üle ning teavitama hagejat igast renditöötaja olulisest töökohustuste rikkumisest. Hagejal

puudus kontroll renditöötaja selliste töökohustuste nõuetekohase täitmise üle ning kohustus

teda selliste tööülesannete täitmisel juhendada. Hagejal puudus võimalus ja kohustus kostja

tööobjektil viibida ning renditöötajate üle järelevalvet teostada.

Tõendamata on põhjuslik seos Karpenko väidetavate töökohustuste täitmise ja kahjunõudes

nr 190211002E kirjeldatud asjaolude vahel. Kostja ei tõendanud, et kõnealuse kaubapartii

komplekteeris just Karpenko. Arvestades, et Karpenko lõpetas töötamise kostja juures 2018. a

oktoobri keskel, on ajalist vahet arvestades ebausutav, et kaubapartii on seotud tema

tööülesannete täitmisega. Laost väljamineva kauba kvaliteedinõuetele vastavuse eest vastutab

kostja, mitte töötaja. Lihttööline ei oma piisavaid teadmisi ja oskusi, et tuvastada putuka- ja

seenkahjustusi. Kostja ei tõendanud pakenditel esinenud kahjustusi ja HT templite puudumist.

Tõendamata jäi 11. veebruari 2019 nõudekirja ja fotode seos kostja komplekteeritud

kaubapartiiga. Kostja ei ole tõendanud, et pakenditel väidetavalt esinenud kahjustused olid seal

juba siis, mil need komplekteeriti.

Kostja ei tõendanud kahjunõude nr 190211002E suurust ja olemust. Kostja ei selgitanud, kuidas

ja miks põhjustasid pakendil kahjustuste esinemine ja HD templi osaline puudumine selliseid

tagajärgi ning kuidas on need põhjuslikus seoses väidetud kahjuga.

Kostja viide TLS § 74 lg-le 1 ja Karpenko käitumise käsitamine töölepingu olulise rikkumisena

ei ole pooltevahelises õigussuhtes asjakohane. Hageja tegi antud olukorras mõistlikult võttes

kõik, et Karpenko töölt lahkumine kostjale kahjulikku mõju ei avaldaks. Juba 16. oktoobril

2018 saatis hageja kostjale e-kirjaga tutvumiseks kahe renditöötaja CV-d, kellest Rybalka omas

varasemat töökogemust tõstukijuhina ning kelle kostja valis välja Karpenkot asendama.

Tõendamata on põhjuslik seos Karpenko käitumise ja ITS-le väidetavalt tekkinud kahju vahel

Kostja peab tõendama konkreetse isiku, kes kaubapartii komplekteeris, ega saa umbmääraselt

viidata kõigile hageja renditöötajatele. Kostja juhatuse liikme väidetav töökohast eemal

viibimine ei anna alust panna vastutus Karpenko kanda. Kostja ei tõendanud ühtegi TLS § 74

lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolu ega põhjuslikku seost renditöötajate tegevuse ja väidetavalt

tekkinud kahju vahel.

Karpenko CV-st ei saa järeldada, et tal puudus varasem töökogemus tõstukijuhina. CV-st

nähtuvalt on tal töökogemus frontaallaaduriga, st igasuguse masinaga, mille esiosas oleva

laaduriga teostatakse erinevaid tõste- ja laadimistoiminguid.

MAAKOHTU OTSUS

4. Tartu Maakohus rahuldas 17. veebruari 2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt välja hageja

kasuks põhivõlgnevuse 6358 eurot 20 senti, kahjuhüvitise 1153 eurot 40 senti ja viivise 350

euro 67 senti. Maakohus mõistis kostjalt välja ka viivise tasumata põhivõlalt perioodi

29. märts 2019 – 17. veebruar 2023 eest 5424 eurot 82 senti ning viivise 0,06% päevas

põhivõlalt alates 18.veebruari 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis X OÜ vastuhagi

20 523 euro 14 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.

Maakohus jättis hageja ühinemise ja kustutamisavaldusega ning 22. oktoobri 2020 hagist

osalise loobumise ja vastuhagi eraldamise taotlusega seotud menetluskulud hageja kanda.

Muudest kuni 22. oktoobrini 2020 hagiga seonduvate menetlusdokumentide koostamise ja

istungil osalemise kuludest ning hagilt tasutud riigilõivust jäid 7,5% hageja ja 92,5% kostja

kanda. Muud menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis X OÜ-lt Internaalogistika

UÜ kasuks välja menetluskulud 5866 eurot 70 senti. Maakohus mõistis Internaalogistika UÜ-

lt menetluskuluna X OÜ kasuks välja 486 eurot 84 senti. Maakohus mõistis tasaarvestuse

tulemusena X OÜ-lt välja Internaalogistika UÜ kasuks menetluskulu 5379 eurot 86 senti ning

väljamõistetud menetluskulult seadusjärgse viivise.

Pooled ei vaidle, et sõlmisid 27. juulil 2018 tööjõurendilepingu. Tegemist on teenuse osutamise

lepinguga, mis vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes.

Hageja nõuab arvest nr 189-2018 tulenevat võlga 4839 eurot ja arvest nr MA1007 tulenevat

võlga 1519 eurot 20 senti, st kokku 6358 eurot 20 senti. Hageja nõue on põhjendatud. Kostja ei

nõustunud Karpenko töötundide arvu ja Rybalka tasu suurusega, märkides, et tegemist on

ilmselge võltsinguga. Kohus ei saa anda hinnangut kostja väitele, et dokument on võltsitud.

Võltsitust pidi tõendama kostja.

Lepingu p 3.4 alusel on hagejal õigus nõuda arve mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,06%

tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kuna kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks, on

põhjendatud ka viivis arvest nr 189-2018 tulenevalt põhivõlalt summas 293 eurot 24 senti ja

arvest nr MA1007 tulenevalt põhivõlalt summas 57 eurot 43 senti. Kokku tuleb mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis hagi esitamise seisuga 350 eurot 67 senti. TsMS § 367 alusel tuleb

välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni lahendi tegemiseni summas 5424 eurot 82 senti

ja alates 18. veebruarist 2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Lepinguline esindaja osutas hagejale kohtueelselt õigusabiteenust 12 t hinnaga 110 eurot/t

käibemaksuta, kokku 1320 euro ulatuses. Hageja palub hüvitada 1153,40 eurot, st teenuse

osutamise 10,5 t ulatuses. Kostja leiab, et ajakulu on ülepaisutatud. Maakohtu hinnangul olid

toimingud vajalikud, tegemist on mõistlike kuludega ning hageja kahjuhüvitisenõue 1153 eurot

40 senti tuleb VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 alusel rahuldada.

5. Vastuhagis esitati varalise kahju nõue 14 456 eurot, mis tuleneb kostja väitel sellest, et hageja

renditöötaja Karpenko rikkus töökohustusi ning sellest tulenevalt tarnis kostja ITS-le

ebakvaliteetset kaupa, mis tekitas ITS-ile kahju ja mille osas esitas ITS kostja vastu nõude

(kahjunõue nr 190211002E) ja varalise kahju nõue 6067 eurot 14 senti, mis tuleneb kostja väitel

sellest, et hageja renditöötaja Karpenko omavolilise lahkumise tõttu tekkis viivitus kauba

tarnimisel ITS-ile, mis tekitas kahju ja mille osas esitas ITS nõude kostja vastu (n-ö kahjunõue

nr 190211001E).

Kostja leiab, et hageja ei ole lepingu p-dest 2.5 ja 2.6 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt

täitnud, mis tegi võimalikuks kostjale selliste töötajate rendile andmise, kellel puudusid

vajalikud teadmised, väljaõpe ja oskused kokkulepitud tööülesannete täitmiseks. Renditud

töötaja lepingulisi kohustusi rikkuv käitumine tõi kaasa viivituse kaubapartiide tellijale

lähetamisel ja ebakvaliteetse kauba tarnimise, millest tulenevalt esitas kostjalt kauba tellinud

ITS Estonia OÜ kostja vastu kaks kahjunõuet.

Lepingu p 4.2 I lause järgi vastutab rendileandja töötaja poolt rendilevõtjale süüliselt tekitatud

kahju eest rendilevõtja ees solidaarselt töötajaga samadel alustel, nagu töötaja vastutab

tööandjale tekitatud kahju eest vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölepingu seadusele.

Lepingu p 2.5 järgi kohustub rendileandja tagama, et rendile antav töötaja omab vastavaid

teadmisi, väljaõpet ja oskusi töötamaks rendilevõtja poolt soovitud ametikohal ja/või

tööülesannete täitmisel. rendileandja kinnitab igakordse lepingu lisa allkirjastamisega, et on

kontrollinud eelnimetatud asjaolusid ja võtab nende asjaolude tõesuse eest rendilevõtja ees

vastutuse.

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st

töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu,

arvestades TLS § s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku

tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et kõnealused kaubapartiid komplekteeris Karpenko, mistõttu

puudub vajadus anda hinnang kahju suuruse ja tõendatuse osas. Vastuhagis esitati Karpenkole

kaudsed viited, kuid need on oletuslikud. Seega ei ole võimalik tuvastada, et Karpenko pani

töökohustuste rikkumise toime tahtluse, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Samuti puudub

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Tellimuste õigeaegne korraldamine ja

komplekteerimine oli kostja vastutada. Asjaolu, et kostja vastutav töötaja ei saanud tööd

kontrollida, kuna viibis välismaal, ei tõenda Karpenko kahju tekitavat tegu või tegevusetust.

Seega ei ole kostja tõendanud põhjuslikku seost Karpenko käitumise ja kostjale tekkinud kahju

vahel. Ka tunnistaja A.A.. ütlused, et Karpenkol oli tähtis töö panna templeid valmispakkidele

ja jalgadele, ei tõenda, et konkreetselt just sellise tegevusega või tegemata jätmisega või

mittekohase täitmisega tekitas Karpenko kostjale kahju.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei tõendanud ega põhistanud TLS § 74 lõigetes 1 ja 2

sätestatud vastutuse eeldust. Seetõttu puudub vastuhagis esitatud nõuete rahuldamiseks nii

faktiline, kui õiguslik alus.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega:

• rahuldati Internaalogistika UÜ hagi X OÜ vastu kahjuhüvitise väljamõistmise osas

summas 1153 eurot 40 senti;

• jäeti rahuldamata X OÜ vastuhagi Internaalogistika UÜ vastu 20 523 eurot 14 sendi

väljamõistmiseks;

• jaotati menetluskulud ja kohustati X OÜ-d arvestama viivist Internaalogistika UÜ-le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses vastavalt maakohtu otsuse resolutsiooni punktidele 4−8.

Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega:

• rahuldatakse Internaalogistika UÜ varalise kahju hüvitamise nõue Klifton Puit OÜ

vastu osaliselt, s.o mitte suuremas summas kui 880 eurot;

• kohustatakse X OÜ-d arvestama Internaalogistika UÜ kasuks väljamõistetud põhivõlalt

viivist 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas;

• rahuldatakse X OÜ vastuhagi Internaalogistika UÜ vastu 20 523 euro 14 sendi

väljamõistmiseks.

Kostja palub mõistja vastuhagi rahuldamise korral hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud,

võttes arvesse poolte nõuete rahuldamise ulatust ja vastastikust tasaarvestamist. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt mõista hagejalt välja viivis.

Kohtuotsuses jäeti hindamata valdav osa kostja esitatud tõenditest ning ei esitatud põhjendust,

miks nimetatud tõendeid ja neist nähtuvaid asjaolusid ei arvestata.

Hageja kahjuhüvitise nõue lepingulise esindaja ajakulu osas on ülepaisutatud, mistõttu tuleb

mõista hüvitis välja mitte suuremas summas kui 880 eurot.

Kohtuotsuses puudub vastuhagi osas täielikult kostja esitatud tõendite ja nendel põhinevate

väidete analüüs. Seetõttu ei ole jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine.

Varalise kahju tekkimine kostjal on tõendatud tunnistaja A. K.i ütlustega. Tunnistaja A.A.

ütlustest on võimalik järeldada, et kahjunõudega seotud kaubapartii komplekteeris Karpenko.

Tunnistaja A.A. selgitas, et Karpenko ülesandeks oli lüüa igale kaubasaadetistele pitsatijäljend.

Kui saadetise ettevalmistamisel osalesid teised kostja juures töötanud isikud, ei vähenda ega

välista see hageja vastutust, sest ka teised töötajad olid Nuvalo Employ OÜ-lt renditud.

Kahjunõudega nr 190211001E seotud kaubapartii tuli valmis seada hiljemalt 22. oktoobril

2018. Karpenko töölt puudumise tõttu suudeti seda teha alles 2. novembril 2018. Seega oli

kaubapartii hilinenult lähetamine tingitud Karpenko töölt lahkumisest.

Kaubapartiide komplekteerimine eeldas vältimatult tõstuki kasutamist. Teistel samaaegselt

töötanud renditöötajatel tõstuki kasutamise oskusi ei olnud. Tõstukiga hakkas V. Rybalka

saabumiseni tööle A.A., kuid tal ei olnud võimalik seda teha samas mahus varasemaga, sest ta

pidi täitma höövelpingi operaatori ülesandeid. Kostja teavitas hagejat renditud töötajate

nõuetele mittevastavusest ja tööks vajalike oskuste puudumisest koheselt, püüdes seega teha

kõik endast oleneva, et kahju ennetada.

VÕS § 127 lg-s 4 nimetatud põhjuslik seos renditud töötaja tegevuse ja kostjale põhjustatud

varalise kahju vahel esineb ja on tõendatud. Juhul, kui renditud töötaja oleks tegutsenud puidu

pakkimisel ja märgistamisel nõutava hoolsusega ega oleks etteteatamata omavoliliselt töölt

lahkunud, ei oleks tekkinud vastuhagis kirjeldatud asjaolud, mis tingisid kahju hüvitamise

nõuete esitamise X OÜ vastu. Renditud töötaja õigusvastased teod tõid kaasa hageja solidaarse

vastutuse kostjale kahju hüvitamise eest vastavalt lepingu p-le 4.2.

Kohtumenetluse venimine tõi kaasa selle, et kostjalt välja mõistetud viivis on küündimas

põhivõla suuruseni. Kostja ei pidanud võimalikuks tasuda põhivõlga ja viivist kohtumenetluse

kestel, sest vastuhagi võimalikust rahuldamisest tingitud nõuete tasaarvestuse tõttu poleks

tulnud tal hagejale reaalselt põhivõlga ja viivist tasuda.

Viivist ei saa välja mõista põhivõlast suuremas summas. Riigikohus on selgitanud, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses. Kostja taotleb VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 tuginedes, et kohus

piiraks hageja kasuks väljamõistetava viiviste summa põhivõla suurusega.

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Õige on maakohtu järeldus, et kostja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et kõnealused

kaubapartiid komplekteeris konkreetselt Karpenko.

Kostja väide, et ta andis Karpenkole täiendavad ülesanded saematerjali pakkimisel ja

kontrollimisel, on tõendamata.

Arusaamatu ja tõendamata on põhjuslik seos Karpenko väidetavate töökohustuste

(mittenõuetekohase) täitmise ja kahju tekkimise vahel.

Kostja ei tõendanud kahju suurust. Puudulik tõend on ITS-i 11. veebruari 2019 nõudekiri

nr 190211002E, samuti 10. novembri 2019 e-kiri, kuivõrd seal esitatud asjaolud on

paljasõnalised ega tõenda ITS-ile tegelikult tekkinud kahju või tema poolt väidetud kahjunõude

olemasolu. Piisav ei ole, et ITS on kostja vastu kahjunõude esitanud, mille kostja on hüvitanud.

Kostja väitis, et kaubapartii oleks tulnud valmis seada hiljemalt 4. novembril 2018, kuid

laadimise tegeliku kuupäevana on kirjas 31. oktoober 2018. Samas väitis kostja, et Karpenko

lõpetas töötamise kostja juures sisuliselt juba 4. oktoobril 2018. Vastuoluline on apellatsioonis

esitatud seisukoht nagu oleks Karpenko siiski võinud 8. oktoobril 2018 töötada. Selle võimaluse

on kostja ise kummutanud, leides, et alates 8. oktoobrist 2018 pole Karpenko ise töölehte

täitnud ning seda on võltsitud. Kuna töölehel lasub kostja väitel võltsimise kahtlus, siis ei saa

see olla usaldusväärne tõend. Samuti on kostja väitnud, et Karpenko ei töötanud 2018.a

oktoobrikuus ajavahemikul 1.-14. oktoober 2018. Tunnistaja A.A. ütlustega pole tõendatud, et

Karpenko sel perioodil tööl viibis. Seega ei saa Karpenko olla seotud kõnealuse kaubapartii

komplekteerimisega, sest teda ei olnud juba alates 2018. a oktoobrikuu algusest kostja juures

tööl.

Teise kahjunõude (nr 190211001E) osas on kostja väitnud, et ITS-i 4. septembri 2018

ostutellimuse nr EE35-180904015E alusel oleks kahjunõudega nr 190211001E seotud

kaubapartii tulnud valmis seada hiljemalt 22. oktoobril 2018, kuid tegelikkuses tehti seda alles

2. novembril 2018. Olukorras, kus kostja kinnitas, et Karpenko ei olnud tema juures tööl juba

alates 4. oktoobrist 2018, ei saa Karpenko olla seotud kõnealuse kaubapartiiga. Karpenko töölt

lahkumine 2018.a oktoobri alguses ei saanud põhjustada väidetavat tarnehilinemist, kuna kostja

oleks saanud vastava kaubapartii komplekteerimiseks leida uue töötaja. Kostjale oli vastav

ostutellimus ITS-i poolt esitatud juba 4. septembril 2018 ja seega oli kostjal tellimuse

komplekteerimiseks aega peaaegu 2 kuud.

Õigusabikuludega seotud kahjuhüvitise osas on tegemist mõistlike sissenõudmiskuludega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmiseks. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657

lg 21). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonimenetluse esemeks on hageja nõuded osaliselt.

Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 6358 eurot 20 senti, kahjuhüvitise

1153 eurot 40 senti, viivise 5775 eurot 49 senti ja viivise 0,06% päevas tasumata põhivõlalt

alates 18. veebruarist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis kostja vastuhagi

kahjuhüvitise 20 523 euro 14 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.

Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise suuremas ulatuses kui 880 eurot, viivise põhivõlast suuremas

ulatuses ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles

maakohus rahuldas hageja põhinõude kostja vastu, mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise

880 euro ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni põhivõla 6358 euro 20

sendi ulatuseni. Kohtuotsus seob pooli rahuldatud haginõude osas (TsMS § 457 lg 1).

10. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all hageja nõue 880 eurot ületava kahjuhüvitise ja

põhinõuet ületava viivise tasumiseks ning kostja kahjuhüvitise nõuded.

Esmalt lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hageja 880 eurot ületava kahjuhüvitise

osas (I), teiseks hageja põhinõuet ületava viivise osas (II), seejärel käsitleb vastuhagi nõudeid

(III) ning viimaseks jaotab menetluskulud ringkonnakohtus ning määrab need kindlaks (IV).

I

11. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1154 eurot 40 senti. Lepinguline esindaja

osutas hagejale kohtueelset õigusabiteenust 12 t hinnaga 110 eurot/t käibemaksuta, kokku 1320

euro ulatuses. Hageja palub hüvitada nõue 1153 eurot 40 senti, st õigusteenuse osutamise ~

10,5 t ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise 1153 eurot 40 senti välja.

Kostja leiab, et ajakulu on ülepaisutatud. Kostja arvates ei saa kahjuhüvitist lugeda

põhjendatuks rohkem kui 880 euro ulatuses.

Riigikohus on leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on

vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel

ka hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi

kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi

tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja

kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).

Maakohus leidis, et vaidluse asjaolusid ja mahtu arvestades oli tegemist mõistlike

sissenõudmiskuludega. Maakohus jättis eraldi hindamata, kas õigusabi kasutamine oli

mõistlikult võttes vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul oli professionaalne õigusabi kohtueelse

vaidluse staadiumis käesoleval juhul mõistlikult võttes vajalik. Tegemist ei olnud niivõrd lihtsa

õigusliku probleemiga, mille lahendamist saaks eeldada õigushariduseta seaduslikult esindajalt.

Professionaalse õigusabi kasutamise vajaduse tõi kaasa see, et kostja ei täitnud hageja nõudeid

vabatahtlikult. Hageja tõendas, et talle osutati kohtueelse õigusabina teenust kokku 12 tundi

hinnaga 110 eurot (I kd, tl 47-50). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii õigusabiteenuse

maht kui ka hageja õigusabiteenusele kantud kulud kokku olid mõistliku suurusega.

II

12. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudelt viivise lepingus kokkulepitud määras 0,06%

päevas. Maakohus mõistis põhinõudelt välja viivise kuni kohtulahendi tegemiseni 5775 eurot

49 senti ja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni määraga

0,06% päevas.

Kostja taotleb apellatsioonkaebuses viivise vähendamist seoses kohtumenetluse venimisega.

Menetlus tsiviilasjas nr 2-19-4838 kestis 5 korda keskmisest kauem. Kostja leiab, et viivist ei

saa hageja kasuks välja mõista põhivõlast suuremas summas.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus võlgnik taotleb VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi viivise

vähendamist esimest korda alles apellatsioonkaebuses, saaks ringkonnakohus viivise suurust

vähendama asuda alles siis, kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ja kui võlgnik uue

asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt kaebuses põhjendab (vt RKTKo 13.04.2011, 3-2-

1-11-11, p 13).

Kostja esitas viivise vähendamise taotluse maakohtu menetluse venimise põhjendusel

apellatsioonkaebuses. Tegemist ei ole asjaoluga, mis saab olla VÕS § 162 alusel viivise

vähendamise aluseks. Võlgnikul kaasneb alati kohtumenetlusega risk, et viivis suureneb. Kostja

taotlus piiritleda viivis põhivõla suurusega tuleb jätta rahuldamata.

III

13. Kostja esitas vastuhagis kaks kahjuhüvitamise nõuet, mida ringkonnakohus järgnevalt

käsitleb. Esmalt analüüsib ringkonnakohus kostjale esitatud nõudest nr 190211001E tulenevat

kahjunõuet suurusega 6067 eurot 14 senti, mis tekkis kostja väitel sellest, et hagejalt renditud

renditöötaja Karpenko omavolilise lahkumise tõttu tekkis viivitus kauba tarnimisel ITS-le.

14. Lepingu p 4.2 I lause (I kd, tl 14) kohaselt vastutab rendileandja töötaja poolt rendilevõtjale

süüliselt tekitatud kahju eest rendilevõtja ees solidaarselt töötajaga samadel alustel, nagu töötaja

vastutab tööandjale tekitatud kahju eest vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölepingu

seadusele. Sisuliselt leppisid pooled seega kokku, et hageja peab kostjale hüvitama kahju siis,

kui kahju oleks pidanud samadel asjaoludel kostjale hüvitama kostja juures tavalise töölepingu

alusel tööd teinud töötaja.

TLS § 74 lg 3 sätestab, et kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette

teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju

hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui samas

lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul

arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.

Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostjale renditud töötaja Karpenko lahkus töölt ette teatamata.

Kahju hüvitamine on seega põhjendatud, kui esinevad TLS § 74 lg 3 sätestatud eeldused. TLS

§ 74 lg 3 alusel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised:

• töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata;

• tööandja ütles sel põhjusel töölepingu üles;

• kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul

arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.

Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud eeldustest täidetud vaid esimene. Kostja ei toonud

välja, et hageja ütles Karpenkoga töölepingu üles Karpenko töölt ette teatamata lahkumise tõttu.

Kostja ei toonud välja, et nõue oleks lõppenud tasaarvestusega või hageja oleks esitanud nõude

20 tööpäeva jooksul arvates töötaja töölt lahkumisest. Arvestades, et Karpenko töötas kostja

juures renditöölepingu alusel, tuleb TLS § 74 lg 3 kolmandat lauset analoogia korras tõlgendada

viisil, et kahjunõude võis esitada ka kostja 20 tööpäeva jooksul hagejale. Kostja hagejale 20

tööpäeva jooksul nõuet ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist õigust lõpetava

tähtajaga. Kahjunõudest nr 190211001E tulenev kahjunõue suurusega 6067 eurot 14 senti ei

ole seega põhjendatud ja maakohus jättis nõude õigesti rahuldamata.

15. Kostjale tekkis väidetavalt 14 456 euro suurune varaline kahju põhjusel, et hagejalt renditud

renditöötaja Karpenko rikkus oma töökohustusi ning sellest tulenevalt tarnis kostja oma

kliendiks olevale ITS-ile ebakvaliteetset kaupa, mis tekitas kahju ITS-le ja mille osas esitas ITS

nõude kostja vastu (n-ö kahjunõue nr 190211002E).

Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja ta on rikkumises süüdi;

tööandjale on tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (vt RKTKo

21.06.2017, 3-2-1-56-17, p 25).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole veenvalt tõendanud, et kõnealused

kaubapartiid komplekteeris Karpenko. Väidetavate Karpenko töölepingust tulenevate

kohustuste rikkumise ja kahju vahel puudub seetõttu põhjuslik seos.

Hageja esitas menetluses läbivalt vastuväite, et kuna Karpenko lõpetas kostja juures töötamise

2018. a oktoobri alguses, on ajalist vahet arvestades ebausutav, et kõnealune kaubapartii on

seotud

Karpenko tööülesannete täitmisega.

Kostja

selgitas menetluse käigus

ja

apellatsioonkaebuses, et Karpenko ei olnud tööl 5. oktoobril 2018 ega ka ajavahemikus 9. -11.

oktoober 2018. Kostja ei lükanud seega ümber, et Karpenko lõpetas töötamise kostja juures

2018. a oktoobri alguses.

Maakohus hindas esitatud kahjunõude nr 192011002E tõlget (I kd, tl 78), millest nähtub, et

kauba laadimiskuupäev oli 31. oktoobril 2018. Karpenko viimase tööpäeva ja kauba

laadimiskuupäeva vahele jäi seega üle kolme nädala. Eeltoodut arvestades nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et ajalist vahet arvestades on ebatõenäoline, et kõnealuse

kaubapartii koostas Karpenko.

Kostja väitel puudub maakohtu otsuse põhjendavas osas täielikult kostja esitatud tõendite ja

nendel põhinevate väidete analüüs. Ainukesena on maakohus viidanud A.A. ütlustele.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole ühegi esitatud asjaolu ega tõendiga lükanud ümber

Karpenko töölt lahkumise ja kauba laadimise vahele jäävat suurt ajalist vahet. Kostja ei

selgitanud, kuidas sai Karpenko vaatama enne kauba komplekteerimist töölt lahkumisele

komplekteerida kaubalaadungid ebakvaliteetselt. Kostja tõi asjaoludena välja Karpenko

töökohustuste loetelu, Karpenko lohakuse ja oskuste puudumise, samuti kahju olemuse ja

suuruse. Mistahes väited Karpenko väidetavate töökohustuse rikkumiste kohta ei ole seega

asjakohased, sest ajalise vahe tõttu ei ole väidetavatel rikkumistel kahju tekkimisega

põhjuslikku seost. Eelnimetatud ebakvaliteetsest kaubalaadungist tuleneva kahjunõude

põhjendamiseks kostja välja toodud asjaolud ei omanud seega asja lahendamisel tähtsust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa samaaegselt olla õiged kostja väited, et Karpenko tekitas töölt

9. oktoobril 2018 lahkumisega kahju nii, et 2. novembri 2018 laadimiskuupäevaga kaubapartii

(I kd, tl 84) Karpenko puudumise tõttu hilines ning Karpenko vastutab ka selle eest, et 31.

oktoobri 2018 laadimiskuupäevaga kaubapartii on ebakvaliteetne.

16. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja väidet, et kui kahju tekitanud saadetise

ettevalmistamisel osalesid ka teised kostja juures töötanud töötajad, ei saa nimetatud asjaolu

olla hageja vastutust välistada või vähendada, sest ka teiste töötajate puhul oli tegemist Nuvalo

Employ OÜ-lt renditud töötajatega. Kostjal endal tol ajal töötajaid ei olnud.

Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Pooled leppisid kokku, et rendileandja vastutab töötaja

poolt rendilevõtjale süüliselt tekitatud kahju eest rendilevõtja ees solidaarselt töötajaga samadel

alustel, nagu töötaja vastutab tööandjale tekitatud kahju eest vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale

töölepingu seadusele (lepingu p 4.2. I lause). Tööandja ei saa TLS alusel esitada kahju

hüvitamise nõuet töötajate vastu viisil, et jätab välja toomata konkreetse töötaja kohustuse

rikkumise ja süü ning rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose.

Pooled leppisid kokku üldise kahju hüvitamise põhimõtte, mille kohaselt vastutab lepingupool

lepingu rikkumise tagajärjel teisele lepingupoolele tekkinud kahju eest seaduses sätestatud

alustel (lepingu p 4.1). Seetõttu tuleb kontrollida ka üldiseid kahju hüvitamise nõude eelduseid:

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju

on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kostja hinnangul rikkus hageja lepingu p-i 2.5, mille järgi kohustub rendileandja tagama, et

rendile antav töötaja omab vastavaid teadmisi, väljaõpet ja oskusi töötamaks rendilevõtja poolt

soovitud ametikohal ja/või tööülesannete täitmisel. Rendileandja kinnitab igakordse lepingu

lisa allkirjastamisega, et on kontrollinud eelnimetatud asjaolusid ja võtab nende asjaolude

tõesuse eest rendilevõtja ees vastutuse. Rendileandja kohustub tagama, et töötajal on kõik Eesti

Vabariigis töötamiseks vajalikud registreeringud ja load. Samuti heidab kostja hagejale ette

lepingu p 2.6. rikkumist, mis nägi ette rendileandja kohustuse tagada, et töötaja on enne

rendilevõtja ettevõttesse tööle asumist teadlik rendilevõtjaga kokku lepitud tööülesannetest ja

teistest töötaja töötingimustest ning on kohustunud neid täitma, samuti et töötaja kohustub

rendilevõtja ettevõttes töötamisel järgima Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohustuslikke

sätteid, sh töötervishoiu- ja tööohutuse sätteid.

Ringkonnakohus leiab, et väidetavate rikkumiste ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kostja

ei ole veenvalt sidunud lepingu p-de 2.5 ja 2.6 rikkumisi hagejalt nõutava kahjuhüvitisega.

Kuigi kostja tõi välja, et teavitas hagejat kohaselt, et saadetud renditöötajatel Karpenkol ja H.l

puuduvad töötamiseks nõutavad oskused (II kd, tl 112, 119), toimusid kahju tekitanud

episoodid alles mitu kuud töötajate tööleasumisest hiljem ja ajal, kui üks töötajatest oli juba

töölt lahkunud. Seetõttu ei ole tuvastatav, et kahju tekkis põhjustel, et renditud töötajad ei

omanud teadmisi, väljaõpet ja oskusi või põhjustel, et töötajad ei olnud enne kostja ettevõttesse

tööle asumist teadlikud rendilevõtjaga kokku lepitud tööülesannetest ja teistest töötaja

töötingimustest.

Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

IV

17. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS

§ 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

Hageja esindaja esitas 26. märtsil 2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on menetluskulud 1572 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad

lepingulise esindaja kulust. Hageja esindaja vandeadvokaat Tanel Kask on nimekirjast

nähtuvalt osutanud õigusabi 9 tunni 15 minuti ulatuses tunnitasuga 170 eurot (ilma

käibemaksuta).

18. Kostja taotleb hageja menetluskulude vähendamist vähemalt 480 euro võrra. Kostja

hinnangul on hageja esindajal kulunud vajalikust enam aega menetluskulude nimekirja

koostamisele ja kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele, samuti maakohtu otsusega ja

apellatsioonkaebusega tutvumisele ning lahendi õiguslikuks analüüsimiseks ja kliendiga

suhtlemiseks.

19. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-

115-14, p 11).

Hageja taotluse kohaselt on esindaja teinud järgmised toimingud: tutvus maakohtu lahendiga,

teostas õigusliku analüüsi, suhtles kliendiga (2 tundi); tutvus apellatsioonkaebusega, teostas

õigusliku analüüsi (3 tundi); koostas apellatsioonkaebusele vastuse, teostas õigusliku analüüsi,

suhtles kliendiga (3 tundi 15 minutit); koostas menetluskulude nimekirja ja esitas kohtule,

tutvus kostja menetluskulude nimekirjaga (1 tund).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise ning

vastaspoole menetluskulude nimekirjaga tutvumise põhjendatud ajakulu on kokku 30 minutit.

Ülejäänud hageja esindaja toimingute ajakulu on toimingute sisu ja mahtu arvestades

põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses kantud

hüvitatavate kulude suuruseks (käibemaksuta) 1487 eurot 50 senti (170 eurot x 8 tundi 45

minutit) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Kostja esitas taotluse, et asjas tehtava kohtumenetlust lõpetava ja arvutivõrgus

avalikustamisele kuuluvas otsuses asendataks selles märgitud kostja ja menetlusosalise

seadusliku esindaja nimi initsiaalide või tähemärkidega ega avalikustataks nende isikukoode,

sünniaegu, registrikoode ja aadresse. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 462 lg 2 alusel kostja

taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/