2-23-15424/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

17.aprill 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15424

Tsiviilasi

A. J. hagi K. K. vastu kinkelepingu alusel saadu

tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

A. J.

(isikukood:

xxxx, elukoht

xxxx,

viibimiskoht xxxx)

Hageja määratud korras esindaja: vandeadvokaadi abi

Marika Suurpere, e-post marika@sirjemust.ee

Kostja: K. K. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post:

xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Piirla,

e-post: madis@legalt.eee

Istungi toimumise aeg

27.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A. J. hagist osaline loobumine ja lõpetada ts.asjas 2-23-15424 menetlus

90 000 euro osas.

2. Võtta hageja 16.04.2024 vastuväited kostja menetluskuludele asja materjalide juurde.

3. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Määrata kostja menetluskulude suuruseks 2745 eurot. Kostja õigusabikulu on

vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Mõista A. J.lt K. K. kasuks välja menetluskulud kokku summas 2745 eurot.

7. Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. J.l tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Vabastada A. J. hagiavalduselt riigilõivu summas 2520 eurot riigituludesse tasumise

kohustusest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. A. J. esitas 31.10.2023 Harju Maakohtusse hagiavalduse K. K. vastu kinkelepingu alusel

saadu tagastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 150 000 eurot ja viivise

võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt hakkasid hageja ja kostja koos elama 2009.aastal. Esialgu elati

üürikorteris, hiljem Xxxx hageja vanaemale kuuluvas majas. Hageja vanaema võõrandas maja

Xxxx ning andis hagejale 160 000 eurot, et hageja saaks endale maja osta. Hageja ja kostja

ostsid maja aadressil Xxxx. Hagejal olid kooselu ajal probleem alkoholi tarvitamisega. Kuna

hageja oli alkohoolik, siis Xxxx asuva maja ostuga seotud dokumentatsiooni ja asjaajamisega

tegeles kostja. Kostja kasutas ära hageja pidevat joobeseisundit ning Xxxx maja osteti

kaasomandisse. Notaris käimist mäletab hageja ähmaselt. Sellest, et maja osteti kaasomandisse,

sai hageja teada peale tehingut kostja käest ning kostja selgitas seda turvatunde puudumisega.

Hiljem hakkas kostja hagejat survestama, et hageja vormistaks hageja osa kinnistust ka kostja

nimele. Kostja põhjendas seda sellega, et kuna hagejal on elustiili tõttu oht sattuda võlgadesse

ja kohtutäitur võib asuda neid täitma, siis on oht, et kinnistu pannakse sundmüüki. Kuivõrd

selline oht oli ja hageja usaldas kostjat, siis sõlmisid hageja ja kostja 2021.aastal kinkelepingu

ning kinnistule seati hageja kasuks isiklik kasutusõigus. Siis kui hageja viibis xxxx saatis kostja

hagejale 13.04.2023 kirja, milles teatas, et ei pea edasist kooselu enam võimalikuks ja soovib

Xxxx võõrandada. Hageja võõrandamisega ei nõustunud ja ütles kostjale, et on nõus pidama

läbirääkimisi kinnistu müügi osas pärast vanglast vabanemist. Hagejale teadaolevalt pani kostja

kinnistu müüki 2023.aasta aprillis. 19.05.2023 seisuga oli kinnistu müügis hinnaga 120 000

eurot, 24.06.2023 seisuga 110 000 eurot ning 18.07.2023 seisuga 99 000 eurot. Kuna kinnistu

soetati hinnaga 150 000 eurot, soovis kostja kinnistu müüa seega kiiresti. Hageja esitas

19.07.2023 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse jämeda tänamatuse tõttu. Kostja

käitumine oli hageja suhtes olnud ebaeetiline ja heade kommete vastane. Kinnistu võõrandati

OÜ Eesti Metsnik (juhatuse liige A. L.), kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse omanikuna

16.08.2023. Kostja leidis 17.08.2023 vastuskirjas kinkelepingu taganemise avaldusele, et

kinkelepingust taganemiseks puudub alus. 2023.aasta septembris vestles hageja riigi poolt

määratud esindaja OÜ Eesti Metsnik juhatuse liikme A. L.ega ja teavitas teda kinkelepingust

taganemisest. A. L. kasutas vestluse käigus hageja aadressil mitmeid ebatsensuurseid

väljendeid, nimetades hagejat mõrtsukaks. Hageja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse osas

märkis A. L., et hagejal oleks kasulik hakata vanglas trenni tegema, vihjates sellele, et on valmis

kasutama hageja suhtes füüsilist vägivalda, kui hageja peaks välja ilmuma. Samuti andis A. L.

mõista, et ühe katuse alla hageja A. L.ega elama ei mahu.

Hageja leiab, et kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, sest hageja sai

kinkelepingust taganemise õigusest teada 2023. aprillis, kui selgus, et hageja soovib kinnistu

võõrandada. Kostja jäme tänamatu käitumine hageja suhtes põhjustas hagejale psüühilise

trauma. Umbes samal ajal sai hageja teada, et hageja õde on esitanud hageja suhtes alusetu

kuriteoteate. Hageja hinnangul seisneb jäme tänamatus selles, et Xxxx kinnistu soetati hageja

vanaema kingitud raha eest ja hagejale kõige kallima isiku viimane soov ja tahtmine oli, et tema

lapselaps ehk hageja saaks endale päris oma elamise. Kostja oli sellest teadlik. Hageja on

seisukohal, et võõrandades hageja vanaema rahade eest ostetud kinnistu, rüvetatakse ja

tallutakse jalge alla hageja kõige kallima inimese mälestus. Kinnistu ostmisel kaasomandisse

ja hiljem hageja osa kinkimisel kasutas kostja ära hageja alkoholismi, tehingute ajal oli hageja

alkoholijoobes. Samuti, hageja ei eita, et joobes olles meeldis talle juhtida mootorsõidukit ja

selle eest on teda korduvalt karistatud ning 10.02.2021 tunnistati hageja süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 alusel ja talle mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga

ning hagejat kohustati täitma erinevaid kontrollnõudeid. 28.06.2022 esitas kriminaalhooldaja

kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Samal päeval alustati hageja

suhtes kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja oli esitanud Politsei-ja

Piirivalveametile kuriteoteate. Hagejale mõistetud karistus pöörati täitmisele ning arvesse võeti

ka kostja kuriteoteadet. 27.09.2022 mõisteti hageja süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 120 lg 1

alusel episoodide eest, mis leidsid aset aastatel 2019 kuni 2022. Samuti mõisteti hageja KarS §

120 lg 1 alusel süüdi oma õe ähvardamises, mis süüdistuse järgi leidis aset 2019.aasta juunis.

Kuna hageja arvas, et keegi teda tema alkoholismi tõttu ei usu, oli ta nõus

kokkuleppemenetlusega. Hageja kinnitab, et ei ole kunagi olnud vägivaldne. Hageja leiab, et

nii kostja kui ka hageja õe, keda mõjutas kostja, esitatud teated olid fabritseeritud, et tagada, et

hageja oleks pikemat aega jalust ära. Kostja sellist käitumist käsitleb hageja samuti jämeda

tänamatusena. Jäme tänamatus seisnes ka selles, et kostja võõrandas kinnistu ostjale, kes oli

ilmselgelt kostja tuttav. Kuna kinnistu osteti hageja ja kostja poolt 150 000 euro eest, palub

hageja mõista kostjalt tema kasuks välja 150 000 eurot.

Hagejale oli antud 09.05.2023 määrusega ts.asjas 2-23-5686 õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasud ja kulud. Hageja taotles riigipoolset menetlusabi riigilõivu tasumiseks, mille

kohus rahuldas 28.11.2023 määrusega.

2. Hageja taotles 04.03.2024 menetlusdokumendis kostjalt 120 000 euro väljamõistmist,

millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude

täieliku tasumiseni. Hageja tõi täiendavalt välja, et kuna hageja töötas kooselu ajal keevitajana

ja autoremondi töökojas ja hageja andis kogu töötasu sularahas kostjale, ei vasta tõele kostja

väide, et hageja ei osalenud arvete tasumises. Kui kostja ei tundnud kinnistu ostja juhatuse

liiget, siis jääb arusaamatuks, miks A. L. kui hagejale täiesti võõras inimene oli hageja peale

niivõrd vihane. A. L. oli suurepäraselt kursis hageja taustaga. Hageja jäi oma seisukoha juurde,

et kinnistu müük toimus kiirmüügiga, sest kinnistu oli pikalt müügis ja kohe pärast

kinkelepingust taganemise avalduse saamist leiti ostja. Kostja on avaldanud oma jämedat

tänamatust ka oma kirjas hagejale, milles väljendatu on ähvardava ja manipulatiivse

sõnakasutusega, millist ei saa pidada eetiliseks.

3. 27.03.2024 toimunud istungil vähendas hageja oma nõuet 60 000 euroni. Muus osas kordas

juba eelnevalt menetluses esitatut. Hageja palus kohtul arvesse võtta, et tal on probleem

alkoholiga, hageja on tõendanud, et on alkohoolik ning tehingute ajal oli hageja joobes.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub esialgses 15.01.20224 vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja taotles

kostja menetluskulude katteks tagatise andmist. Harju Maakohus jättis kostja taotluse

01.02.2024 määrusega rahuldamata.

5. Kostja 22.02.2024 vastuses palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätte menetluskulud

hageja kanda. Kostja leiab, et alused kinkelepingust taganemiseks jämeda tänamatuse tõttu

puuduvad. Kostja märkis, et ta ei ole erinevalt hagejast kuritarvitanud alkoholi, on kandnud

hageja alkoholisõltuvuse ja kogu oma (hageja) vara raiskamise tõttu juba kinkelepingu eelselt

majapidamisega ja hageja ülalpidamisega seotud kulud. Lisaks on kostja kannatanud pikalt

hagejast tingituna lähisuhte vägivalla all. Kostja ei nõustunud, et kostja on survestanud hagejat,

fabritseerinud süüdistusi hageja vastu või oleks kinnistu ostjaga tuttav, hageja ei ole esitatud

väiteid tõendanud. Kostja tõi välja, et kuna hageja on jämeda tänamatusena toonud välja kostja

poolt fabritseeritud kuriteo teate esitamist, siis kostja hinnangul hageja taganes kinkelepingust

peale VÕS § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Hageja kuulati kriminaalasjas kohtueelses

menetluses üle 21.06.2022, järelikult pidi hagejale olema teada kostja ja hageja õe poolt

kuriteoteate esitamine ning ühe aastase tähtaja arvestust tuleb arvestada alates 22.06.2022.

Kostja lisas, et hageja poolt kannatanu suhtes toimepandud kuriteo toimepanemist (ja sellest

kuriteoteate esitamist) ei saa pidada kostjapoolseks jämedaks tänamatuseks, sest kostja ei pea

kannatama ega taluma hagejapoolset vägivalda, kartma oma elu ja tervise pärast ainuüksi

seetõttu, et on saanud hagejalt kinke teel poole kinnistust. Samuti ei ole kostja kohustatud

seetõttu

jätkama

kooselu

hagejaga.

Kohtupraktikas

on

leitud,

et

kooselu

purunemine/lõpetamine ei anna kinkijale moraalset õigust nõuda tagasi tehtud kingitusi. Ka

kinnistu müüki ei ole käsitletav jämeda tänamatusena, sest hageja pidi arvestama võimalusega,

et kostja võib kinnistu omanikuna selle võõrandada. Seda enam, et kinnistu võõrandamisega

hageja õigusi ei halvendatud ega piiratud mistahes viisil, sest hageja kasuks on jätkuvalt seatud

isiklik kasutusõigus. Kostja viitas sellele, et kinnistu osteti 22.02.2021 hinnaga 120 000 eurot,

mitte 150 000 eurot. Ühtlasi ei saanud kinnistu omanikuks hageja, vaid kinnistu osteti

kaasomandisse. Kostja sai kinnistu omanikuks 26.10.2021, kui sõlmiti kinnistu mõttelise osa

kinkeleping ja kokkulepe isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Mingeid lisatingimusi ega

erikokkuleppeid kinkelepingus kokku ei lepitud.

6. Kostja leidis 27.03.2024 istungil, et on ebausutav, et ei notar ega ka kinnistu ostmisel kinnistu

müüja ei saanud aru, et hageja on alkoholijoobes. Kostja suhtlusstiil hagejale saadetud kirjas ei

olnud ebaeetiline, manipuleeriv või ähvardav. Hageja ja kostja suhtlus on esitatud hagi lisas 3,

milles nähtub kostja püüdlus hagejaga kinnistu müügis kokku leppida. Kinnistu hind oli

väiksem, sest hageja kasuks on seatud isiklik kasutusõigus. Kui kinnistul on koormised, siis see

mõjutab hinda, mistõttu keskmine statistika ei ole asjakohane. Ei ole väga palju ostjaid, kes

ostaks isikliku kasutusõigusega kinnistut. Hagejal on jätkuvalt õigus sinna elama asuda. Kostjal

ei ole kokkupuuteid ostjaga, need on paljasõnalised väited. Kostja esindaja esitas

menetluskulude taotluse, mille kohaselt kandis kostja õigusabikulusid kokku 2964,60 eurot

(km/ga), ajakulu 13,5 tundi tunnihinnaga 180 eurot tund (km/ta). Kostja palus hagejalt mõista

kostja kasuks välja menetluskulud märgitud ulatuses, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Hageja loobus 27.03.2023 istungil osaliselt hagis esitatud nõudest 90 000 eurot. Kohus

lahendab kõigepealt nimetatud taotluse.

Hageja esitas 27.03.2024 taotluse kostjalt hageja kasuks 60 000 euro välja mõistmiseks. Hageja

kinnitas, et vähendab enda nõuet 60 000 euroni (dtl 271 00:46:08, 00:59:26). TsMS § 428 lg 1

järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kohus, tutvunud hageja esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab,

et avaldus hagist osaliseks loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1

alusel vastu hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse.

8. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks:

- Hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2021 V. I. kinnistu müügilepingu kinnistu aadressil Xxxx

ostmiseks summaga 120 000 eurot (dtl 192-202). 23.02.2021 kanti kinnistusraamatusse

22.02.2021 kinnistamisavalduse alusel kaasomanikena hageja ½ kaasomandist ja kostja ½

kaasomandist (dtl 204).

- Rahalised vahendid Xxxx ostmiseks andis hageja vanaema.

- Kostja sai kinnistu ainuomanikuks 26.10.2021, kui sõlmiti kinnistu mõttelise osa kinkeleping,

st hageja kinkis kostjale ½ suuruse osa, ja kokkulepe isiku kasutusõiguse seadmiseks (dtl 204).

Mingeid lisatingimus ega erikokkuleppeid kinkelepinguga kokku ei lepitud;

- Hagejal oli probleeme alkoholi tarbimisega;

- Kosta kirjutas hagejale 2023.aasta aprillis kinnipidamisasutusse, milles avaldas soovi kinnistu

võõrandamiseks (dtl 120).

- Hageja esitas 19.07.2023 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse (dtl 122-123) kostja

jämeda tänamatuse tõttu, millele kostja vastas 17.08.2023(dtl 124).

- Kostja võõrandas kinnistu asukohaga Xxxx ja 10.08.2023 kinnistasmisavalduse alusel on

kinnistusraamatusse omanikuna 16.08.2023 sisse kantud OÜ Eesti Metsnik (reg.kood

10815878) ning hageja kasuks on jätkuvalt seatud isiklik kasutusõigus (dtl 204).

- Hageja on 27.09.2022 Harju Maakohtu otsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 ja

KarS § 120 lg 1 järgi. Hagejat süüdistati selles, et ta lõi 22.06.2019 kella 14.00-16.00 vahelisel

ajal xxxx eramu hoovis elukaaslasele ühe korra rusikaga näkku, suu piirkonda, tekitades sellega

elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti, et hageja 22.06.2019 kell 14.00-16.00

vahelisel ajal istus xxxx eramu teisel korrusel elutoas kaksi-ratsi diivanil istuvale õele ja pani

noa kõrile, öeldes, et ta tõmbab õel kõri läbi ning kas surus või tõmbas nuga kõril, tekitades

kõrile pindmise haava, millest tuli verd. Samuti ta tungis 06.04.2020 menetluse käigus

tuvastamata ajal ja viisil xxxx eramus kallale elukaaslasele, tekitades tervisekahjustuse, milleks

on kahel näpul hematoom. Samuti ta võttis 01.08.2021 kella 17:00 paiku xxxx eramu elutoas

ühe käega elukaaslasel juustest kinni ja teise käega pani noa kõrile öeldes, et lõikab kõri läbi.

Sellise tegevusega hageja tekitas elukaaslase füüsilist valu ja hirmu. Samuti ta ütles 2022.a,

menetluse käigus tuvastamata ajal, kuid võis olla jaanuari kuus, pärast kella 17:00 xxxx eramu

elutoas elukaaslasele, et kägistab ta ära ning võttis ühe käega kukla piirkonnast ning pigistas ja

teise käe asetas kõrile. Elukaaslasel õnnestus kõril olev käsi ära lükata. Sellise tegevusega

hageja tekitas elukaaslasele füüsilist valu. Samuti ta haaras 28.03.2022 kella 06.50 paiku xxxx

eramu elutoas elukaaslasel käega juustest ja raputas ning lõi ühe korra rusikaga vasaku kõrva

piirkonda. Selliste tegevusega hageja tekitas elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse,

milleks on vasaku kõrva piirkonnas paistetus ja punetus. Hageja istus 22.06.2019 kella 14.00-

16.00 vahelisel ajal xxxx eramu hoovis selili maas pikali oleval õel kaksi-raksi otsas ja hoidis

kööginuga kõril. Õde tundis hirmu ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist (dtl 186-189).

10. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selle

üle, kas hageja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel 2021.aastal sõlmitud

kinkelepingust, mille alusel hageja kinkis kostjale ½ Xxxx kinnistust. Sama lepinguga koormas

kostja kinnistu hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega.

11. Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud

oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka

taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud

tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud

vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust

taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks

õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest

teada saama.

12. Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui

kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise

sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja

tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 p-le 1. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus

lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase

inimese vastu üles jämedat tänamatust.

13. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast

lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on

VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide

täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi

vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu

kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust

taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid

hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria

peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt

nt Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on

varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka

eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist

ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui

ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-

06, p 12).

14. Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud

hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et kostja esitas hageja

suhtes fabritseeritud kuriteoteate ning õhutas seda tegema ka hageja õde, võõrandas kinnistu,

kuigi hageja vanaema oli soovinud, et hageja saaks endale oma maja, võõrandas kinnistu enda

tuttavale, sh kostja kirjas hagejale oli kostjapoolt väljendatu ähvardava ja manipulatiivse

sõnakasutusega, millist ei saa pidada eetiliseks.

15. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe

aasta jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud taganemise õiguse tekkimisest ja kas kostja on

hageja suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.

16. Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul esitas hageja kinkelepingust taganemise avalduse

VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuigi üheks kostjapoolset tänamatuks käitumiseks

oli alusetu kuriteoteate esitamine, millest ta oleks pidanud teada saama juba 21.06.2022, kui ta

kuulati kriminaalasjas kohtueelselt üle, on hageja toonud jämeda tänamatusena välja ka kinnistu

võõrandamisega seotud asjaolud, millest hageja pidi teada saama vähemalt 2023.aprillis (dtl

120). Seega 19.07.2023 kinkelepingust taganemise avalduse esitamise ajaks ei olnud veel VÕS

§ 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg möödunud. Seega kohus asub seisukohale, et kinkelepingust

taganemise avalduse formaalsed eeldused on täidetud.

17. Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus

seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda

jämeda tänamatusena. Kohtu hinnangul on oluline, et kostja oli vaidlusaluse kinnistu

kaasomanik. Kui hageja väitel oli ta 22.02.2021 tehingu tegemise ajal alkoholi joobes, ei ole

hageja nimetatud tehingut vaidlustanud, mistõttu oli kostja Xxxx kinnistu kaasomanikuks ning

sellest tulenevalt oli kostjal õigus igal ajal nõuda kasvõi kaasomandi lõpetamist, mis oleks

samuti võinud lõppeda kinnisasja võõrandamisega (kuigi sellisel juhul oleks hagejal olnud

õigus rahalisele hüvitisele vastavalt enda osa suurusele). Seega ainuüksi asjaolu, et kostja

võõrandas kinnisasja, ei saa pidada seda kohtu hinnangul jämedaks tänamatuseks hageja suhtes.

Kohus lisab, et isegi kui jaatada hageja alkoholismi, siis ei ole eluliselt usutav, et hageja oli

22.02.2021 tehingu tegemise ajal sellises alkoholi joobes, et ta ei mõistnud tehingu sisu, st seda,

et Xxxx kinnistu ostetakse kaasomandisse ning seda ei pannud tähele ka notar, kellel on

vastavalt tõestamisseaduse § 11 lg-st 1 kohustus tuvastada osaleja teo- või otsusevõime. Samuti,

et hageja ei olnud otsustusvõimeline kinkelepingu sõlmimise ajal ning seda ei märganud ka

notar. Seoses hageja alkoholismiga märgib kohus, et kuna hageja on ise seisukohas kostja

vastusele (dtl 238) toonud välja, et poolte kooselu ajal töötas ta keevitajana ja autoremondi

töökojas, siis järelikult ei olnud hageja kogu aeg joobes, sest vastasel juhul ei oleks ta saanud

töötada keevitajana ja autoremondi töökojas. Seega asub kohus seisukohale, et asjas esitatud

pinnalt on alust väita, et hageja ise eiras oma vanaema soovi, et hagejal on oma maja, kui ta

nimetatud tehingud tegi, sest sellega ta võttis riski, et kostjal on õigus võõrandada kinnistu

kostjale kuulunud kaasomandi osas või nõuda kaasomandi lõpetamist, mis samuti oleks võinud

kaasa tuua kinnistu müügi või siis pärast kinkelepingu sõlmimist võõrandada kinnistu terves

ulatuses.

18. Kostja kirja osas hagejale märgib kohus, et kohus ei tuvastanud kirja sisust kostjapoolset

manipulatsiooni või ähvardusi (dtl 120). Kostja kirjast nähtub, et kostja on küll viidanud, et

juriidiliselt ei ole hagejal õigus saada kinnistu võõrandamisest rahalist hüvitist, on ta teinud

hagejale ettepaneku, et kinnistu kokkuleppel võõrandamise korral saaks hageja poole

võõrandamisega saadavast rahast. Ühtlasi on kostja pannud kirjaga kaasa margi ja ümbriku, et

hageja saaks vastata. Seega kohus ei nõustu hagejaga, et kostja kirja sisu oleks kuidagi

ebaeetiline.

19. Hageja on jämeda tänamatusena toonud välja ka kostja esitatud kuriteoteate, mis olevat

fabritseeritud. Antud asjas on tuvastamist leidnud, et hageja on kostjale tekitatud tervise

kahjustamises, samuti valu tekitavas väärkohtlemises süüdi tunnistatud. Seega ei ole tõendamist

leidnud, et kostja ja/või hageja õe kuriteoteade oleks olnud fabritseeritud.

20. Samuti ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja on võõrandanud kinnistu oma tuttavale.

See, et kinnistu võõrandati keskmisest turuhinnast madalamalt, on kohtu hinnangul põhjendatav

sellega, et kinnisasjale on seatud hageja kasuks isiklik kasutusõigus. Nimetatud asjaolu

ilmselgelt mõjutab kinnisasja hinda, sest hagejal on seetõttu õigus kasutada kinnistut elu lõpuni,

mille tõttu ei leidu tõenäoliselt palju ostjaid, kes sellise piiranguga kinnistut osta sooviksid.

Enamjaolt ostetakse kinnisasju enda tarbeks, kuid vaidlusalust kinnistut ei oleks ostja kuni

hageja surmani või isikliku kasutusõiguse kustutamiseni kasutada saanud. Seda, et kinnistu uue

omaniku juhatuse liige A. L. teadis hageja tausta, ei tähenda, et A. L. oleks olnud kostja tuttav,

sest ilmselgelt pidi kostja kinnistu müümisel teavitama ostjat, et isik, kelle kasuks on isiklik

kasutuõigus seatud, viibib kinnipidamisasutuses ning hetkel seetõttu kinnistut kasutada ei saa.

21. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud teod sellise jämeda

tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks. Seda enam, et hageja kasuks on

seatud kehtiv isiklik kasutusõigus ja hagejal on õigus kinnistut elu lõpuni kasutada.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt

taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

23. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust poolte vahel sõlmitud kinkelepingust

taganeda, puudub alus kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel põhinõudena 60 000 euro ja

viivise väljanõudmiseks.

Menetluskulud

24. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg-s 1 ja § 168 lg-s 4

sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse,

et kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning nõudest loobumisel kannaks hageja kostja

menetluskulud loobutud nõude ulatuse osas, jätab kohus kõik kostja menetluskulud hageja

kanda.

25. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja esitas 27.03.2024 menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja kostjale õigusabi 13,5 tunni ulatuses

tunnihinnaga 180 eurot (km/ta).

Vastavalt menetluskulude nimekirjale teostas kostja lepinguline esindaja antud tsiviilasja

raames järgmisi toiminguid

• hagiavalduse aluses olevate materjalide analüüs, menetluspositsioonide läbirääkimine

kostjaga, hagile esialgse vastuse ja taotluse koostamine – ajakulu kokku 4 tundi;

• hagile vastuse koostamine (õiguspositsioonide kujundamine ja kliendiga

läbirääkimine) – ajakulu kokku 5 tundi;

• Hageja 04.03.24 vastusega tutvumine, suhtlus kohtuga – 0,5 tundi;

• 27.03.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine,

kohtuistungil osalemine – ajakulu 4 tundi.

Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele 16.04.2016, kuigi kohus määras 27.03.2024

istungil, et hagejal on õigus esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid kuni 01.04.2024.

Võttes arvesse, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid ja TsMS § 175 lg 1 järgi kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses, võtab kohus hilinenult esitatud vastuväited kostja

menetluskuludele vastu, sest hoolimata esitatud vastuväidetest, peab kohus hindama kostja

menetluskulude põhjendatust.

Kohus käsitleb esmalt kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust ning seejärel analüüsib

lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja

vajalikkust.

25.1

Kostja esindaja tunnitasu oli 180 eurot (km/ta). Kohus märgib, et kostja esindaja on

vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab kostja esindaja tunnitasu suurust 180 eurot käibemaksuta

ja 219,60 eurot käibemaksuga pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja

põhjendatuks.

25.2

Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute

peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus leiab, et kostja lepinguline esindaja poolt antud tsiviilasja raames teostatud toiminguid

on põhjendatud, nõustudes seega hagejaga, 12,5 tunni ulatuses.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kinnitus, et menetlusosaline

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab menetluskulud

kostja kasuks välja käibemaksuga.

Arvestades, et kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud on 27.03.2024 menetluskulude

nimekirja alusel 12,5 ulatuses tunnihinnaga 180, on kostja menetluskulud kokku 2250 eurot

(12,5x180), millele lisandub käibemaks 22%, so kokku 2745 eurot.

TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja

kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

Kuivõrd kostja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus ka kostja kasuks viivise välja.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2745 eurot

ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

26. Kohus andis 28.11.2023 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult

käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi

vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast

hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib

kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et maakohtule esitatud menetlusabi taotluses kirjeldatud hageja majanduslikku

seisundit arvestades, tuleb hageja vabastada 2520 euro suuruse riigilõivu riigituludesse

tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik