4-24-762/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-762

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-762 (231724000262)

Kohtunik

Kersti Heide

Kohtuasi

Laura Mitmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 05.02.2024. a

üldmenetluse

otsuse

peale

väärteoasjas

nr 231724000262 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Laura Mitman (isikukood: 60108251419), XXX

kodanik, emakeel: XXX keel, elukoht: XXX, e-post:

XXX, töökoht: XXX, XXX, kriminaal- ja väärteokorras

karistamata

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupp

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond

E-post: ppa@politsei.ee

Esindaja: eriasjade uurija T. R.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg-test 1 ja 3, § 123 lg-st 2, § 132

p-st 2, §-dest 133-134 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Laura Mitmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

05.02.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231724000262.

2. Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 05.02.2024. a üldmenetluse

otsus väärteoasjas nr 231724000262 osaliselt, s.t Laura Mitmanile LS § 201 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra

ja selle kandmise viisi osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Laura Mitmanile LS § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks 75 (seitsmekümne

4-24-762

2 (9)

viie) trahviühiku ehk 300 (kolmesaja) euro suurune rahatrahv.

4. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv summas 300 eurot tuleb tasuda

ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest,

tasudes igakuiselt 25 (kakskümmend viis) eurot.

5. Tagastada kohe menetlusalusele isikule Laura Mitmanile tema poolt 23.02.2024

Rahandusministeeriumi

Swedbank

AS-is

asuvale

arvelduskontole

nr EE062200221059223099

ekslikult

tasutud

riigilõiv

summas

20 (kakskümmend) eurot Laura Mitmani arvelduskontole nr EEXXX Swedbank

AS-is.

Tulenevalt VTMS § 107 lg-st 3 sisalduvad rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed kohtuotsuse

lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus saadab makseinfo lehe koos

kohtuotsusega isikule kas tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile.

Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Laura Mitmanile, kohtuvälisele menetlejale

Politsei- ja Piirivalveametile ning Maksu- ja Tolliametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KAEVATAV OTSUS

05.02.2024

koostas

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 231724000262 Laura Mitmani suhtes. Otsusega karistati Laura Mitmani LS

§ 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro

suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 09.01.2024 kell 23.42 Oblika tee 6 juures Vääna-

Jõesuu külas Harku vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Mazda 6 registreerimis-

märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Laura Mitman kirjeldatud käitumisega LS § 90 lg 1

p-s 1 sätestatut ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KAEBUS

26.02.2024 esitas menetlusalune isik Laura Mitman nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti

otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse määratud karistuse vähendamist

vähemalt poole võrra, kuna kaebajal varasemad õigusrikkumised puuduvad, ta tunnistab oma

eksimust ning on hetkel arvel Eesti Töötukassas, mistõttu ei oma ta püsivat sissetulekut.

Kaebaja märgib, et rahatrahvi täies mahus tasumisel jäävad elementaarsed põhivajadused

katteta ka siis, kui rahatrahv täies mahus ajatada. Kaebaja ei soovi vaidlustada

väärteoprotokollis nimetatud asjaolusid ning tunnistab enda süüd liiklusseaduse rikkumises.

04.03.2024 kõrvaldas Laura Mitman kaebuses esinevad puudused, andes kohtule teada, et ta on

nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ega soovi

4-24-762

3 (9)

kaitsja osavõttu menetlusest.

28.03.2024 esitas Laura Mitman vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Kaebaja selgitas,

et kuna tal puuduvad varasemad kogemused politsei poolt kinni pidamisega, siis ei osanud ta

arvestada sellega, et kahetsuse väljenduse oleks pidanud märkima juba väärteoprotokollile

ütluste lahtrisse. Kinnipidamise hetkel valdas teda justnimelt peamiselt kahetsus oma teo pärast,

kuid sellel hetkel oli vaja keskenduda politsei korraldustele ja ta kirjutas protokollile seda, mida

politsei soovitas. Ehmatusest ja emotsionaalsest seisundist tingituna ei osanud sel hetkel taibata,

et oleks pidanud protokollile kirjutama kui piinliku ja kahetsusväärse olukorra ta enda

käitumisega tekitas. Kaebaja märgib, et tema kahetsus ei ole tekkinud alles kaebuse esitamisel,

vaid kahetsus on teda vallanud terve selle aja jooksul. Kahjuks pole võimalik minevikku muuta

ja seda rumalat otsust autorooli istuda ära kustutada. Kaebaja tundis siis ja tunneb ka praegu

kahetsust.

Rahatrahvi tasumise osas selgitas kaebaja, et ta on pärit 7-liikmelisest perekonnast ning

viimased 3 aastat on ta õppinud xxx päevases õppes E-R kella 8-st kuni 16-ni. Kooli poolt sai

ta ka eritoetust. Elab vanemate juures ja aitab igakuiselt enda töötutoetusest tasuda elamisega

seotud kulusid ning panustab ka toidurahaga. Ajavahemikus 12-16.02.2024 töötas ta tõepoolest

OÜ-s X ning selle aja eest teenis ta 253,05 eurot. Kaebaja märgib, et omandatud erialal (xxx)

on töö leidmine keeruline tingituna sellest, et ta on noor naisterahvas ning ei oma veel suuri

kogemusi.

Kaebaja kahetseb siiralt, tunnistab oma süüd ja palub osaliselt tühistada politsei otsus.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

19.03.2024 saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles

kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi

edastas kohtuväline menetleja kohtule lisatõendid – teatis Laura Mitmani keskmise

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, Laura Mitmani töötamise registri andmete väljatrükk

ja Laura Mitmani Haigekassa kindlustusandmete õiend.

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asus seisukohale, et võib

leiduda alus otsuse osaliseks tühistamiseks väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2

alusel.

Teo toimepanemise osas vaidlus puudub. Kohtuvälises menetluses ei ole Laura Mitman sisulisi

ütlusi andnud, on vahetult kätte saanud ning allkirjastanud juhtimiselt kõrvaldamise otsuse.

Kaebuses on ta süü omaks võtnud ning taotleb seetõttu ka karistuse kergendamist.

Karistusliigi valikul võttis kohtuväline menetleja arvesse, et Laura Mitmanil puuduvad kehtivad

karistused, kuid ei ole seda arvestanud korduvalt ka süü suurust vähendava asjaoluna. Süü

suuruse hindamisel arvestati, et mootorsõiduki juhtimine 09.01.2024 kell 23.42 Harju

maakonnas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas Oblika tee 6 juures oli tahtlikult toime pandud.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Kuna Laura Mitman loobus

sisuliste ütluste andmisest, ei saanud kohtuväline menetleja ka arvestada kaebuse kirjutamise

hetkeks tekkinud kahetsusega.

Märkimist väärib asjaolu, et Laura Mitmani kahetsus on tekkinud alles kaebuse esitamisel, kuid

mitte varasemalt, vahetult pärast teo toimepanemist, näiteks vastulause esitamise tähtaja

jooksul. Tegemist on küll noore inimesega, kuid vastulause esitamise õigusest pidi

menetlusalune isik siiski teadlik olema, sest see on eraldi välja toodud väärteoprotokolli pöördel

esimeses lauses.

Kohtuvälisele menetlejale jäävad arusaamatuks Laura Mitmani väited võimetusest rahatrahvi

tasuda ka juhul, kui see oleks täies ulatuses ehk 12 kuu peale ajatatud. Laura Mitmani

päevasissetuleku andmete põhjal oli isiku kogu aastane deklareeritud sissetulek 2023. aastal

4-24-762

4 (9)

pärast tulumaksu maha arvestamist 60 eurot, mis lubab oletada, et kaebuse esitajal kas on või

oli lisaks veel sissetulekuallikaid, millistelt ei ole makstud makse või on kaebuses asutud enda

olukorda näitama tegelikkusest keerulisemana.

Rahatrahvi ajatamine on lubatav ainult mõjuvatel põhjustel. Raske majanduslik olukord võib

olla küll selliseks põhjuseks, kuid selle väite kinnitamiseks peaks olema esitatud

vastavasisulised tõendid. Sealjuures ei kuulu majanduslik olukord karistuse mõistmise aluste

hulka. Lisaks töötutoetuse saamisele on kaebuse esitaja töötamise registri andmetel 12.02.2024-

16.02.2024 olnud võlaõigusliku lepingu alusel tööl ehitusmaalrina ettevõttes OÜ X, teenides

sealt veel täiendavat tulu.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik,

arvestab

eri-

ja

üldpreventsiooni

eesmärkide

saavutamisega

ning

on

kooskõlas

karistusseadustiku (KarS) § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega. Kaebuses

toodud põhjendustel, mis puudutavad rasket majanduslikku seisu, puudub alus kohtuvälise

menetleja otsuse osaliseks tühistamiseks karistusmäära osas. Ei ole esitatud veenvaid tõendeid

kaebuses toodud väidete kinnitamiseks ning esitatud väited söögi/joogi ja peavarju kulude

kohta ei ole tõendamist leidnud ning nende olemasolu on vastuolus tõenditega kaebuse esitaja

sissetuleku suurustega. Kahetsuse osas ei ole kohtuvälisel menetlejal võimalik jõuda

tõsikindlale veendumusele, et kaebuses väljendatud kahetsus tähendaks, et Laura Mitman on

oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuväline menetleja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta

kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtualluvus

1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud

kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli

ja -otsuse kohaselt on Laura Mitmanile etteheidetav tegu toime pandud Oblika tee 6 juures

Vääna-Jõesuu külas Harku vallas Harju maakonnas (KVM tl 1, 6). Vastavalt justiitsministri

27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju

Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse

peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse.

Kirjaliku menetluse kohaldamine

2. VTMS § 120 lg-1 ja 3 sätestavad maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus

menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega taotle kaebusele lisatud uue tõendi

uurimiseks kohtuistungi korraldamist.

3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on

nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist.

Sealjuures esitas menetlusalune isik koos kaebusega uue tõendi – Eesti Töötukassa

13.09.2023. a otsuse nr TA23-0139665, mille kohus edastas kohtuvälisele menetlejale.

Samas ka kohtuväline menetleja esitas uued tõendid – teatise Laura Mitmani

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, Laura Mitmani töötamise registri andmete

väljatrüki ja Laura Mitmani Haigekassa kindlustusandmete õiendi. Kohus edastas

kohtuvälise menetleja esitatud tõendid (koos kirjaliku seisukohaga) ka Laura Mitmanile.

Nii kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast kui ka Laura Mitmani vastusest politsei

seisukohale nähtub, et pooled on nende tõenditega tutvunud ega taotle kohtuistungi

korraldamist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et praegusel juhul on võimalik

4-24-762

5 (9)

lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü

4. Laura Mitmanile heidetakse ette LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist,

mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega on vajalik tuvastada, kas isik juhtis mootorsõidukit ning

kas tal sel ajal oli juhtimisõigus või mitte.

5. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 3) ega kohtuväline menetleja

tegelikult selle üle, et Laura Mitman juhtis 09.01.2024 kell 23.42 Oblika teel Vääna-Jõesuu

külas Harku vallas Harju maakonnas mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX,

omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises

menetluses kogutud järgmiste tõenditega.

6. Tunnistaja I.S. ütlustest (KVM tl 4 pöördel) nähtuvalt teostas ta koos teise

patrullpolitseinikuga 09.01.2024 liiklusjärelevalvet kui märkasid kell 23.42 Harju

Maakonnas Vääna-Jõesuu külas Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja

Oblika tee tänavate vahel suunaga Oblika tee poole liikumas mootorsõidukit Mazda 6

registreerimismärgiga XXX. Sõidukit otsustati kontrollida, sest sellel puudus kehtiv

liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Tunnistaja andis sõidukile Oblika tee 5 juures

peatumismärguande siniste-punaste vilkuritega. Mootorsõiduki ja selle juhi kontrollimisel

selgus, et juhiks oli Laura Mitman, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 3) nähtuvalt kõrvaldati Laura Mitman Oblika

tee 5 juures Vääna-Jõesuu külas Harku vallas Harju maakonnas sõiduki Mazda 6

registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 09.01.2024 kell 23.42 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, sest

tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri

väljavõttest (KVM tl 8) nähtuvalt ei oma Laura Mitman juhtimisõigust. Seega tunnistaja

ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning transpordiameti väljavõttega on

tõendatud, et Laura Mitman juhtis 09.01.2024 kell 23.42 Oblika tee 5 juures Vääna-Jõesuu

külas Harku vallas Harju maakonnas mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX,

omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu on täidetud LS § 201 lg-s 1

sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

7. Sealjuures peab kohus väheoluliseks erinevuseks seda, et tõendite kohaselt peatati Laura

Mitman sõiduki juhtimiselt Oblika tee 5 juures, kuid väärteoprotokolli kohaselt heidetakse

talle ette mootorsõiduki juhtimist Oblika tee 6 juures. Nimelt on kaardirakendustest (Google

Maps, Delfi kaart, Maa-ameti kaardirakendus) võimalik aru saada, et Oblika tee 6 kinnistul

puudub hoone ja see kinnistu piirnebki ühelt poolt Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt

ja teiselt poolt Oblika teega. Seega Oblika tee 5 aadressil asuva kinnistu vastas üle Oblika

tee sisuliselt asubki Oblika tee 6 kinnistu. Arvestades ka, et teo toimepanemise üle, sh teo

toimepanemise koha osas, puudub vaidlus ning mootorsõiduk oli enne peatamist liikumises,

ei esine sisulist vastuolu väärteoprotokollis ette heidetud teo toimepanemise koha ning

tõenditest nähtuva vahel.

8. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on Laura Mitman toime pannud

kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Nimelt on

üldteada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks tuleb läbida koolitus ning teha

riiklikud eksamid ehk tegemist on õigusega, mida saab omandada, kuid mis ei ole

automaatselt olemas igal isikul. Seega kuivõrd Laura Mitmanil mootorsõiduki

4-24-762

6 (9)

juhtimisõigust ka 04.03.2024 seisuga ei ole (KVM tl 8), siis teadis menetlusalune isik, et tal

09.01.2024 juhtimisõigus puudus. Kuid sellest hoolimata otsustas ta 09.01.2024

mootorsõidukit juhtima asuda. Mootorsõiduki juhtimine on teadlik ning eesmärgistatud

tegevus. Nendel põhjustel leiab kohus, et Laura Mitman pani mootorsõiduki juhtimise ilma

juhtimisõiguseta toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et juhib sõidukit ilma

juhtimisõiguseta, mistõttu paneb ta toime liiklusrikkumise. Seega on täidetud ka LS § 201

lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

9. Kuivõrd Laura Mitman ei ole politseile ega ka kohtule esitatud kaebuses selgitanud, miks

ta otsustas mootorsõidukit 09.01.2024 juhtima asuda, siis ei saa kohus eeldada mõne

õigusvastasust välistava asjaolu, sh hädaseisundi (Kars § 29) või kohustuste kollisiooni

(KarS § 30), esinemist. Seega lähtub kohus eeldusest, et õigusvastasust välistavaid

asjaolusid antud juhul ei esine. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka süüd välistavaid

asjaolusid. Ühtlasi on Laura Mitman süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal

täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.

10. Seega on Laura Mitman pannud toime temale LS § 201 lg 1 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel,

tuleb Laura Mitmanile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

Karistus

11. LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-200

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1) või kuni 30 päeva pikkuse arestiga.

Siinkohal selgitab kohus, et VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus

teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See

tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust

ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga.

Arest on vaieldamatult raskem karistus võrreldes rahatrahviga. Seega antud juhul tuleb kõne

alla Laura Mitmani karistamine vaid rahatrahviga. Keskmine rahatrahvi määr kõnealuse

rikkumise eest on 100 trahviühikut ehk 400 eurot (kuivõrd üks trahviühik vastab 4 eurole –

KarS § 47 lg 1 teine lause), millises määras kohtuväline menetleja on Laura Mitmani

karistanud.

12. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

13. Karistust määrates on kohtuväline menetleja leidnud, et Laura Mitmani puhul ei esine

karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM

tl 6). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal see tõepoolest nii oli, sest väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks kahetsust väljendanud. Laura Mitman on

aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta tunnistab oma eksimust (kohtu tl 3).

Kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale vastates on Laura Mitman selgitanud (kohtu

tl 31), et juba politsei poolt kinni pidamise hetkel valdas teda peamise emotsioonina

justnimelt kahetsus oma teo pärast. Kuivõrd tal pole varem politseiga ega

süüteomenetlusega kokkupuuteid olnud, siis ei teadnud ta, et peaks ka kohtuvälises

menetluses ütlusi andes väljendama kui piinliku ja kahetsusväärse olukorra ta enda

käitumisega tekitas. Kaebaja lisas, et kahetsustunne on teda vallanud kogu aja, kuid kahjuks

pole võimalik minevikku muuta ja seda rumalat otsust autorooli istuda, olematuks teha.

Kaebaja kinnitas, et ta tundis ning tunneb jätkuvalt kahetsust juhtunu osas. Kohtu hinnangul

on eluliselt usutavad Laura Mitmani selgitused, miks ta kahetsust ei väljendanud juba

kohtuvälises menetluses. Arvestades, et Laura Mitman on varasemalt täiesti karistamata isik

(KVM tl 10), on mõistetav, et elus esimest korda politsei poolt kinni peetud olles, samal

ajal teades, et ta on valesti käitunud ja rumalusega hakkama saanud ning tunnistades enda

4-24-762

7 (9)

süüd, oli ta sedavõrd ehmunud ja ähmi täis, et ei tulnud selle peale, et peaks kahetsust ka

ütlusi andes kirjalikult väljendama. Seetõttu leiab kohus, et praegu pole põhjust kahelda

Laura Mitmani kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna

KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

14. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka

muid Laura Mitmani süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks

asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna

ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese

või kaudse tahtlusega). Kuigi Laura Mitman pani antud väärteo toime kavatsetult, mis on

toimepanemise vormidest raskeim, suurendab see asjaolu kohtu hinnangul tema süüd vaid

mõnevõrra. Nimelt üldjuhul ongi võimalik mootorsõidukit juhtida ilma juhtimisõiguseta LS

§ 201 lg 1 mõttes just kavatsetult – juhul, kui isikul pole kunagi juhtimisõigust olnudki,

millest ta peab olema teadlik, aga sellest hoolimata sõidukit ikkagi juhib. LS § 201 lg 1 järgi

saab kvalifitseerida veel ka olukorrad, kus isikul on omandatud juhtimisõigus välismaal, ta

elab püsivalt Eestis, kuid ettenähtud tähtaja jooksul ei läbi vajalikku protseduuri saamaks

Eesti juhiload, kaotades selliselt Eesti Vabariigis õiguse pärast seda tähtaega

mootorsõidukit juhtida (vt LS § 99 lg-d 41, 42, 6, 61 ja 8 ning Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 05.11.2020. a otsust nr 4-20-758/27). Vaid viimati nimetatud juhtudel

võib kõne alla tulla mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta ettevaatamatusest (s.t

isik ei olnud teadlik sellest, et tal pole Eestis juhtimisõigust). Sellised olukorra on aga pigem

harvad. Kõik need olukorrad, kus isikult on juhtimisõigus ära võetud, peatatud, kehtetuks

tunnistatud või juhtimiselt kõrvaldatud, tuleb aga kvalifitseerida juba LS § 201 lg 2 järgi.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus seega, et mootorsõiduki juhtimine kavatsetult suurendab

Laura Mitmani süüd vaid mõnevõrra. Lisaks arvestab kohus siinkohal ka asjaoluga, et

mootorsõiduki juhtimine toimus hilisel kellaajal (23.42) ning eelduslikult väikse

liiklustihedusega teelõigul (Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt ja Oblika tee tänavate

vahel ning seejärel Oblika teel Vääna-Jõesuu külas – vt KVM tl 4 pöördel, 3), mistõttu

menetlusalune isik oma tegevusega ei ohustanud paljusid teisi kaasliiklejaid.

15. Käesoleva otsuse punktides 13 ja 14 esile toodud asjaolusid kogumis arvestades leiab

kohus, et Laura Mitmani süü jääb mõnevõrra alla keskmise.

16. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Laura Mitmani mõjutada edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus, et karistusregistri väljavõttest (KVM

tl 10) nähtuvalt pole Laura Mitmani varasemalt karistatud ei kriminaal- ega ka

väärteokorras. Seetõttu pole põhjendatud tema süüle vastava karistuse suurendamine, vaid

just veel mõnevõrra vähendamine.

17. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole

põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas

muutunud liiga rohkelt toimepandavaks või on teiste rikkumistega võrreldes ohtlikum ning

karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest

hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust

teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse

ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele

eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal märgib kohus, et uuringute kohaselt on

mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele süütegude toimepanemisest hoiduma

vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi teisele määratud/mõistetud range karistus

või lihtsalt karm sanktsioon. Seega üldpreventsiooni tõttu pole põhjust Laura Mitmani süü

suurusele ja eripreventiivsetele vajadustele vastavat karistuse määra korrigeerida.

18. Kokkuvõttes arvestades, et Laura Mitmani süü on alla keskmise ja teda pole varasemalt

karistatud, leiab kohus, et Laura Mitmani tuleb antud juhul LS § 201 lg 1 järgi

4-24-762

8 (9)

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada põhikaristusena rahatrahviga, mis

jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus mõistab Laura Mitmanile karistuseks

75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahvi.

19. Täiendavalt märgib kohus siinkohal, et kuivõrd karistuse mõistmise aluseks on isiku süü

ning üld- ja eripreventsioon, siis isiku majanduslik olukord pole asjaolu, mida karistuse

määra juures tuleks arvesse võtta. Küll aga võib majanduslik olukord anda põhjuse määrata

karistuse kandmine ositi. Nimelt näeb KarS § 66 lg 2 ette, et kohus või väärtegu menetlev

kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. KarS

§ 66 lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

20. Laura Mitman on kohtule esitanud Eesti Töötukassa 13.09.2023. a otsuse nr TA23-

0139665, millest nähtuvalt on Laura Mitman alates 13.09.2023 töötuna arvel (kohtu tl 7-8).

Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule esitatud Haigekassa kindlustusandmete õiendist

nähtuvalt on Laura Mitman kindlustatud töötu seisundi tõttu kuni 07.09.2024 (kohtu tl 25).

Kohtuvälise menetleja esitatud töötamise registrist nähtuvalt töötas Laura Mitman

ehitusmaalrina 12-16.02.2024 (kohtu tl 23 pöördel). Laura Mitmani sõnul sai ta selle

perioodi eest tasuna ca 250 eurot (kohtu tl 31 pöördel). Arvestades Laura Mitmani selgitusi,

et viimased 3 aastat õppis ta täiskohaga päevasel ajal maalriks (saades sel ajal ka eritoetust)

ning pole pärast seda leidnud püsivat erialast tööd (kohtu tl 31-31 pöördel), on ka mõistetav,

miks ta teenis Maksu- ja Tolliameti andmetel 2023. aastal kokku tulu vaid 60 eurot (kohtu

tl 21). Laura Mitmani sõnul elab ta koos vanematega ning aitab töötutoetusest tasuda ka

enda elamisega seotud kulutusi (kohtu tl 31). Eeltoodud asjaolusid arvestades on praegusel

juhul põhjendatud anda Laura Mitmanile võimalus tasuda temale määratud rahatrahv ositi

maksimaalse võimaliku perioodi ehk ühe aasta jooksul. See tähendab, et alates kohtuotsuse

jõustumisest tuleb Laura Mitmanil tasuda temale mõistetud 300 euro suuruse rahatrahv

12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 25 eurot.

Kokkuvõtteks

21. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Laura Mitmani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi

05.02.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231724000262 tuleb rahuldada

osaliselt. Nimelt taotles Laura Mitman rahatrahvi vähendamist poole võrra, kuid kohus

sedavõrd suures ulatuses väiksemat trahvi talle ei mõistnud. Kohus tühistab kohtuvälise

menetleja otsuse Laura Mitmanile LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra ja selle kandmise viisi osas. Tühistatud

osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Laura Mitmanile antud väärteo toimepanemise

eest põhikaristuseks 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahvi. KarS § 66 lg-te 2 ja 3

alusel võimaldab kohus Laura Mitmanil tasuda see rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 25 eurot.

22. Siinkohal märgib kohus, et LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt ei väljastata esmast juhiluba isikule,

kellel on kehtiv karistus mh LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. Karistusregistri seaduse § 24

lg 1 p 1 näeb ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui

väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Eeltoodu

tähendab, et Laura Mitman saab juhtimisõigust taotleda endale alles siis, kui möödunud on

üks aasta rahatrahvi tasumisest. Seega mida kiiremini tasutakse rahatrahv, seda varem on

võimalik taotleda ka mootorsõiduki juhtimisõigust.

23. Ühtlasi märgib kohus, et väärteomenetluses maakohtule kaebust esitades ei ole riigilõivu

tasumise kohustust seaduses ette nähtud. Seetõttu määrab kohus, et menetlusaluse isiku

Laura Mitmani poolt 23.02.2024 Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuvale

arvelduskontole nr EE062200221059223099 ekslikult tasutud riigilõiv summas 20 eurot

tuleb kohe tagastada Laura Mitmani arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.

4-24-762

9 (9)

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)