2-23-14856/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14856

Kohtuasi

EH hagi Gatsby OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/544

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

EHe määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja EH

Kostja Gatsby OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kadi Saluste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.01.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-14856

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EH (hageja) esitas 19.10.2023 Harju Maakohtule Gatsby OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/544 lubamatuks.

2. Maakohus tegi 15.11.2023 määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Maakohtu 15.11.2023 määrus on jõustunud.

3. Kostja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt 01.11.2023 esitatud

menetluskulude nimekirjale, mille kohaselt on kostjal kohtumenetlusega seoses tekkinud

õigusabikulud 936 eurot (käibemaksuta summa). Kostjat esindas menetluses lepinguline

esindaja, kelle tunnitasu oli 180 eurot (käibemaksuta summa). Lepingulise esindaja toimingud

olid järgmised: hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse analüüs, suhtlemine kliendiga, hageja

ja kostja vaheliste muude kohtumenetluste analüüs, kostja seisukoha koostamine,

menetluskulude nimekirja koostamine ja menetlusdokumentide kohtule esitamine. Lepingulisel

esindajal kulus nimetatud toimingutele kokku 5,2 tundi.

4. Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et

hüvitatavaid menetluskulusid tuleb vähendada.

5. Hageja esitas maakohtule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt hageja soovib kostja

menetluskulude hagejalt väljamõistmise korral kostja nõude tasaarvestada oma vastunõudega.

Hageja vastunõue seisneb selles, et hageja kinnisasi on õigusvastaselt võõrandatud ja kostja on

võõrandatud kinnisasja arvelt alusetult rikastunud. Kostja ei olnud hageja arvates täiteasjas

nr 022/2015/544 õigustatud sissenõudjaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus tegi 10.01.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud

936 eurot (resolutsiooni p 2) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 3).

6.1. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest 936 eurot (käibemaksuta

summa). Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot

(käibemaksuta summa) ei ületa oluliselt vandeadvokaadist esindaja teenuse keskmist hinda.

Lepingulise esindaja toimingutele kulunud 5,2 tundi oli maakohtu hinnangul vajalik ja

põhjendatud.

6.2. Hageja

tasaarvestuse

vastuväide

ei

kuulu

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramise menetluses läbivaatamisele. Kuna maakohus keeldus hagiavalduse

menetlusse võtmisest, ei ole võimalik läbi vaadata ka tasaarvestusavaldust, mis eeldaks tõendite

hindamist ja analüüsi. Hagejal on õigus esitada tasaarvestusavaldus kostja vastu siinse

kohtumenetluse väliselt.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ning jätta kostja

menetluskulud hagejalt välja mõistmata, või tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni

punktid 2 ja 3 ning tasaarvestada kostja menetluskulud hageja vastunõudega.

7.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kostja menetluskulud menetluskulude

nimekirjas toodud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Maakohus küsis kostjalt seisukohta vaid

hagi tagamise avalduse kohta, kostja aga esitas omal algatusel ka esialgse vastuse

hagiavaldusele. Kostja seisukohad olid ebavajalikud, kuna maakohus ei lähtunud hagi

2-23-14856

menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemisel kostja seisukohtadest. Samuti ei olnud

kostja seisukohtade maht ja sisu selline, mis õigustaks nende koostamisele kulunud ajakulu.

Kostja menetluskulude nimekiri ei ole ka piisavalt detailne, kuna sellest ei nähtu, kui palju aega

igale konkreetsele toimingule kulus.

7.2. Kostja esitas maakohtu menetluses väiteid, mis ei omanud asja lahendamisel tähtsust

(nt kostja väide riigilõivu tasumata jätmise kohta ja väited muude hageja algatatud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise menetluste kohta), tekitades sellega ebavajalikke menetluskulusid.

Hageja ei nõustu kostja esitatud seisukohtade ja taotlustega ka sisuliselt, pidades neid

ebaõigeteks.

7.3. Maakohus jättis alusetult arvestamata hageja tasaarvestuse vastuväite. Hagejal on õigus

kostja menetluskulude nõue tasaarvestada hagejale kuuluva alusetust rikastumisest tuleneva

nõudega kostja vastu. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja kinnisasi on õigusvastaselt

võõrandatud ja kostja on võõrandatud kinnisasja arvelt alusetult saanud 21 225 eurot ning

viivise.

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja vaidlustatud määrus

muutmata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

11. Ringkonnakohus märgib esmalt, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja

kulude suuruse määramise) peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi

nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012,

3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik). Siinsel juhul ei ole maakohus kostja esindaja toimingute ja

neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnates diskretsioonipiire ületanud.

12. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud kostja esindaja

toiminguid ja töö mahtu ning hinnanud toimingute vajalikkust kohtumenetluses, samuti

toimingutele kulunud aja põhjendatust. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt vastab

5,2 tundi kostja esindaja tehtud menetlustoimingutele, tsiviilasja materjalidele ja esitatud

menetlusdokumentide mahule. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu on ka ringkonnakohtu

arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga,

mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kostja menetluskulude

nimekiri oli lepingulise esindaja toimingute arvu ja ulatust arvestades piisavalt detailne, et

võimaldada kohtul hinnata toimingutele kulunud aja põhjendatust.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kostja tekitas ebavajalikke

menetluskulusid, kui esitas hagi tagamise avalduse vastuses oma esialgse positsiooni

hagiavalduse suhtes. Kostja vastuses esitatud seisukohad seondusid hagi perspektiivikuse ja

lubatavusega, mis seondub muu hulgas hagi tagamise põhjendatusega. Kostja vastuväiteid ei

saa pidada ebavajalikeks üksnes sel põhjusel, et maakohus ei asunud asja lahendades kostjaga

samadele seisukohtadele. Asjaolu, et hageja arvates olid kostja lepingulise esindaja toimingud

2-23-14856

ebavajalikud, kostja seisukohad sisuliselt ebaõiged või et hageja hinnangul oleks kostja

lepingulise esindaja toimingutele pidanud kuluma vähem aega, kui maakohus pidas

põhjendatuks, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja

õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011,

3-2-1-88-11, p 12 teine lõik).

14. Määruskaebuse väitel jättis maakohus vaidlustatud määruse tegemisel alusetult arvestamata

hageja tasaarvestuse vastuväite. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et maakohus ei saanud

hageja vastuväidet menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses lahendada.

Maakohus jättis 15.11.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata ja määras kindlaks

menetluskulude jaotuse. Vaidlustatud määruse esemeks oli kostja menetluskulude rahalise

suuruse kindaksmääramine, mitte poolte nõuete ja vastuväidete sisuline lahendamine.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluse iseloomu tõttu ei ole kohtul

selles menetluses enam võimalik võtta seisukohta poolte lahendamata nõuete ja vastuväidete

kohta, mistõttu tasaarvestuse tegemine selles menetluse etapis oleks võimalik vaid tuvastatud

vastunõudega. Hagejal on vastunõude olemasolu korral võimalik esitada kostjale

tasaarvestusavaldus menetluse väliselt ja esitada vajadusel menetluskulusid kindlaksmäärava

määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

15. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)