2-24-2557/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2557

Kohtuasi

Vilmsi Estates OÜ hagi Tallinn, J. Vilmsi tn 31

korteriühistu

vastu

täiteasjas

nr

027/2024/398

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2024 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Vilmsi Estates OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Vilmsi Estates OÜ (registrikood 16200155),

lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu (registrikood

80365253), lepinguline esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Vilmsi Estates OÜ määruskaebusele lisatud tõendite (hooldusleping ja

arved), Vilmsi Estates OÜ 13.03.2024 esitatud tõendi (täitmisavaldus) ja Tallinn,

J. Vilmsi tn 31 korteriühistu 02.04.2024 tõendite (kaebuse läbivaatamise protokoll

ja kohtutäituri 01.04.2024 otsus) vastuvõtmisest.

2. Jätta Harju Maakohtu 15.02.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas

läbivaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Vilmsi Estates OÜ kanda.

5. Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu taotlus menetluskulude hüvitamiseks

rahuldada. Määrata Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu menetluskulude

suuruseks 285 eurot.

6. Välja mõista Vilmsi Estates OÜ-lt Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu kasuks 285

eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-24-2557

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse, v.a resolutsiooni p 1, peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vilmsi Estates OÜ (hageja, täitemenetluses võlgnik) esitas 14.02.2024 Harju Maakohtule

hagi Tallinn, J. Vilmsi tn 31 korteriühistu (kostja, täitemenetluses sissenõudja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2024/398. Hagiavalduses sisaldus

taotlus hagi tagamiseks, milles hageja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 027/2024/398

kuni käesolevas hagimenetluses kohtulahendi jõustumiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Risto Sepp 26.01.2024 hageja suhtes täiteasja

nr 027/2024/398 ja tegi ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 30 päeva jooksul.

Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-108126. Hagejal

tuleb täitemenetluses tasuda koos täitekuludega 4762,02 eurot. Sissenõudja ei ole nõus võla

tasumiseks maksegraafikut sõlmima.

1.2. Algatatud täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks tasaarvestusolukorra esinemise tõttu,

kuna hageja on esitanud kostja vastu 08.01.2024 hagita menetluse avalduse kaasomandi

majandamise kulude hüvitamiseks perioodi 15.05.2021–31.12.2023 eest summas 12 555,28

eurot, mis on 24.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-976 menetlusse võetud. Tsiviilasjas

nr 2-22-108126 jõustunud lahend ja tsiviilasjas nr 2-24-976 tehtav lahend on tasaarvestatavad.

1.3. Täitemenetlus nr 027/2024/398 tuleb peatada, kuna asjaolud, mis käesolevas menetluses ja

tsiviilasjas nr 2-24-976 välja selgitamisele kuuluvad, võivad viia tulemuseni, et täitemenetlus

tuleb lõpetada.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 15.02.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel.

3. Hageja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi esitada hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Samas on TMS § 221 lg 2 kohaselt lg-s 1 nimetatud vastuväited

kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist.

4. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi

kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise

vaidlustamine täitemenetluses piiratud. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil

jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on

2-24-2557

TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi,

mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKm 15.06.2022,

2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika). Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab

hagiavaldusest ja ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist (RKTKm 03.02.2017, 3‑2‑1‑83‑16, p 23).

5. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord

võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Määrav ei ole mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid

tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli

võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi

esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva

kohtulahendi jõustumist (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 10).

6. Praegusel juhul on täitedokument kohtulahend, mis tehti tsiviilasjas nr 2-22-108126, milles

menetleti kostja nõuet hagejalt majandamiskulude väljamõistmiseks. Hagiavaldusest ja hagi

tagamise taotlusest ei nähtu, et tasaarvestuse alus oleks tekkinud pärast viidatud kohtumenetlust

või et hagejal ei oleks olnud võimalik oma vastunõuet maksma panna selle tsiviilasja

menetluses. Hageja ei ole kaotanud oma võimalikku nõudeõigust kostja (korteriühistu) vastu,

kuid ei saa TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt nõuda TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist varem tekkinud vastunõudele tuginedes.

7. Hageja võib TMS § 221 lg 1 järgi esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks mh põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Tasaarvestus toimub

avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198 esimene lause). Hagiavalduses tugineb hageja

sellele, et tsiviilasjas nr 2-22-108126 tehtud lahend ning tsiviilasjas nr 2-24-976 tehtav lahend

on tasaarvestatavad. Hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole hageja seega nõudeid mitte

tasaarvestanud, vaid esitanud oma vastunõude lahendamiseks eraldiseisvas tsiviilasjas (nr

2-24-976), mille tulemusena võib hagejal tulevikus tekkida kostja vastu täitedokument.

8. Seega on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue õiguslikult perspektiivitu, sest

hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi TMS

§ 221 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada.

9. Kuna kohus asus seisukohale, et esitatud hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas, jäi

rahuldamata ka taotlus hagi tagamiseks.

Määruskaebus

10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite

korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist.

12. Kohtupraktika järgi on võimalik TMS § 221 lg 2 laiendatud tõlgendamine. TMS § 221 lg 2

peab välistama olukorra, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga soovitakse

tuvastada asjaolusid, millised olid/pidid olema/võisid olla menetluse objektiks kohtuasjas, mis

lahendati täitedokumendiks oleva jõustunud kohtulahendiga. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud

2-24-2557

kohtulahendiga. Tasaarvestamise puhul on tasaarvestaval poolel kujundusõigus ehk õigus

otsustada, millal ta oma nõude tasaarvestamiseks avalduse esitab.

13. Pooltevaheliste vastastikuste nõuete puhul on oluline tähtsus nõuete aegumisel. Poolte

nõuded on tekkinud üheaegselt mais 2021, kuid ainult kostja nõue on lahendatud jõustunud

kohtumäärusega. Hageja nõude kostja vastu, mida lahendatakse tsiviilasjas nr 2-24-976,

aegumise tähtaeg on alles mais 2024. Tsiviilasjas nr 2-24-976 vaidlevad pooled selle üle, miks

ei ole kostja kandnud kinnistul oleva üksikelamu hooldus- ja halduskulusid ning tsiviilasjas nr

2-22-108126 vaidlesid pooled selle üle, miks peab hageja kandma Vilmsi 31/1 korterelamu

kulusid. Hagejal puudus kohustus tsiviilasjas nr 2-22-108126 esitada vastuavaldus, sest hageja

nõude aegumise tähtaeg oli kaugel ning hageja lootis jõuda kompromissile.

14. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada ka muul põhjusel, kui TMS § 221

lg-s 1 on sätestatud.

15. Hageja esitas kohtule nõude kostja vastu võla saamiseks perioodi 15.05.2021–31.12.2023

eest, kuid nõue kasvab igakuiselt, sest kostja hooldab ja haldab vaid kinnistul asuvat

korterelamut ega hoolda ja halda hageja Vilmsi 31/2 üksikelamut. Selliselt ei ole hageja nõue

kostja vastu kohtulahendiga tunnustatud. TMS § 221 lg-tes 1 ja 2 toodud alustel saab asuda

seisukohale, et kuni ei ole tsiviilasjas nr 2-24-976 jõustunud lahendit, on õiguslikult

põhjendatud võtta käesolev hagi menetlusse.

16. Osa nõudeid, mis on esitatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-24-976, on tekkinud pärast

tsiviilasjas nr 2-22-108126 tehtud kohtulahendit. Kohtul tuleb käesolevas menetluses tuvastada,

millises ulatuses on hageja nõuded tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-22-108126 tehtud lahendit.

Seega on välistatud kohtulahendiga lahendatud vaidluse uuesti avamine. Käesolev vaidlus tuleb

lahendada sisuliselt, sest see eeldab tõendite hindamist.

17. Kuna osa nõudest on tekkinud igal juhul pärast jõustunud kohtulahendit ning hageja ei

saanud seda varasemas kohtumenetluses, milles tehtud lahendit sundtäidetakse, kostjalt nõuda,

siis ei saanud maakohus jätta käesolevas menetluses hagi menetlusse võtmata. Olukorras, kus

maakohus ei pidanud piisavaks esitatud tõendeid, võinuks kohus määrata hagejale täiendava

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja tõendite esitamiseks kostja võla ja tasaarvestamise soovi

kohta. Samuti lahendas maakohus hagi tagamise taotluse valesti.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus märkis määruskaebuse edastamisel,

et esineb alus jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab hagi tagamise

taotluse rahuldamata jätmist, kuid leidis, et menetluslikult oli otstarbekas võtta määruskaebus

tervikuna menetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus hagi tagamise taotluse

rahuldamata jätmist puudutavas osas tuleb jätta läbivaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.

2-24-2557

20. Maakohus selgitas 15.02.2024 määruses õigesti, et hagi tagamise taotluse rahuldamata

jätmise peale ei saa määruskaebust esitada. Seega tuleb määruskaebus vastavas osas jätta TsMS

§ 390 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

21. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS 371 lg 2 p 2 ja põhjendatult jätnud hagi menetlusse

võtmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

22. Hageja esitas TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 027/2024/398 põhjusel, et hageja hinnangul esineb tasaarvestusolukord. Hageja tõi

hagiavalduses esile, et soovib tema suhtes täidetavat nõuet tasaarvestada tsiviilasja nr 2-24-976

esemeks oleva nõudega. Maakohus lähtus hagi menetlusse võtmise otsustamisel üksnes

hagiavalduses esile toodust ega hinnanud tõendeid, nagu hageja ekslikult määruskaebuses leiab.

Kui täidetakse kohtulahendit, peab hagiavaldusest ning hagi tagamise taotlusest nähtuma, et

tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (RKTKm 03.02.2017,

3-2-1-83-16, p 23). Hageja tõi hagiavalduses esile, et hageja ja kostja vastastikused nõuded

tekkisid üheaegselt mais 2021 ja tema väidetava nõude üle käib kohtumenetlus tsiviilasjas nr

2-24-976 , kuid hageja ei ole esile toonud, et ta oleks teinud kostjale tasaarvestusavalduse (VÕS

§ 198). Eeltoodut arvestades on maakohus keeldunud põhjendatult hagiavaldust TsMS § 371 lg

2 p 2 järgi menetlusse võtmast.

23. Maakohus on õigesti selgitanud, et hageja ei ole oma nõudeõigust kostja vastu kaotanud, ja

juhul, kui hageja nõue kostja vastu leiab tsiviilasjas nr 2-24-976 tuvastamist, saab hageja

täitedokumendi, mida on võimalik vajadusel sundtäita.

24. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid,

millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab hageja esitatud tõendid vastu võtmata. Maakohtu

järeldusega hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta nõustudes puudub määruskaebuse

lahendamisel vajadus hoolduslepingu ja arvete analüüsimiseks. Hageja esitatud täitmisavaldus

ei ole samuti asjakohane tõend, sest see ei ole asjasse puutuv käesoleva hagi puhul. Kuna

dokumendid, mille vastuvõtmisest keelduti, esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei

kuulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

27. Kostja 23.02.2024 ja 08.04.2024 menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on

kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna kokku

285 eurot (käibemaksuta). Kostja lepinguline esindaja on kostja esindamisel kulutanud 2,5

tundi. Menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal hagiavaldusega,

maakohtu 15.02.2024 määrusega ja määruskaebusega tutvumiseks 1 tund, määruskaebusele

vastuse koostamiseks 0,5 tundi, hageja 13.03.2024 taotluse ja tõendiga tutvumisele ja analüüsile

2-24-2557

ning kliendiga nõupidamisele 0,5 tundi, taotluse osas seisukoha koostamisele 0,3 tundi ning

menetluskulude nimekirja koostamisele 0,2 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasumäär oli kuni

määruskaebusele vastuse koostamiseni 110 eurot (käibemaksuta) ja sealt edasi 120 eurot

(käibemaksuta).

28. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

29. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse määruskaebusele, milleks ta pidi

tutvuma asja materjalidega, s.o hagiavalduse, maakohtu määruse ja määruskaebusega.

Tegemist oli vajalike menetlustoimingutega. Põhjendatud menetlustoimingud olid ka hageja

13.03.2024 taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine ning menetluskulude nimekirja

koostamine. Kostja menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu saab pidada põhjendatuks.

Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 110 eurot ja 120 eurot (käibemaksuta)

mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud

käibemaksuta. Seega kuulub hüvitamisele 285 eurot (käibemaksuta).

30. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab

ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

31. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)