4-24-856/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-856

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-856 (231524000744)

Kohtunik

Kersti Heide

Kohtuasi

Igor Spirini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.02.2024. a

üldmenetluse

otsuse

peale

väärteoasjas

nr 231524000744 liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Igor Spirin (isikukood: 38612260282), kodakondsus:

xxx, emakeel: xxx keel, elukoht: xxx, e-post: xxx,

kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1

(LS § 224 lg 1 järgi).

Kaitsja

jurist Danil Lipatov (lepinguline kaitsja)

Progressor Õigusbüroo OÜ

Aadress: Endla 4 Tallinn

E-post: menetlus@progressor.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupp

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond

E-post: ppa@politsei.ee

Esindaja: eriasjade uurija T. R.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg-test 1 ja 3, § 123 lg-st 2, § 132

p-st 2, §-dest 133-134 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Igor Spirini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

20.02.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231524000744.

2. Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.02.2024. a üldmenetluse

4-24-856

2 (10)

otsus väärteoasjas nr 231524000744 osaliselt, s.t Igor Spirinile LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Igor Spirinile LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

4. Liiklusseaduse

§

alusel

tuleb

Igor

Spirinil

loovutada

juhiluba

Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus selgitab, et VTMS § 2043 kohaselt saadetakse kohtuotsus põhi- või lisakaristusena

mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks asjaomasele asutusele süüdlaselt

lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud

dokumendi hoiulevõtmiseks.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Igor Spirinile, tema kaitsjale Danil Lipatovile ning

kohtuvälisele menetleja Politsei- ja Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KAEVATAV OTSUS

20.02.2024

koostas

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P.

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 231524000744 Igor Spirini suhtes. Otsusega karistati Igor

Spirinit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 03.02.2024 kell 02.01 Peterburi tee 65 juures

suunaga Tartu mnt poole Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Peugeot Partner

registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Igor Spirin kirjeldatud käitumisega LS § 69 lg-s 3

sätestatut ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KAEBUS

05.03.2024 esitas menetlusalune isik Igor Spirin kaitsja kaudu nimetatud Politsei- ja

Piirivalveameti otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses leitakse, et juhtimisõiguse

äravõtmine kuueks kuuks on liiga karm ning isiku süü suurusega võrreldes ebaproportsionaalne

karistus. Kaebuses taotletakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi määramist

põhikaristusena ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks

kuuks. Selline karistus mõjutaks kaebajat piisavalt uue rikkumise toimepanemisest hoiduma,

võimaldades samaaegselt säilitada töökoha.

Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja pole karistuse määramisel võtnud arvesse kõiki

olulisi asjaolusid. Nimelt esineb karistust kergendav asjaolu – süü tunnistamine. Täpsemalt

karistusseadustiku (KarS) § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. Samas pole kohtuväline

menetleja otsuse tegemisel sisuliselt selle kergendava asjaoluga arvestanud. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

4-24-856

3 (10)

Kaebuse kohaselt asus kaebaja mootorsõidukit juhtima, kuna oli arvamusel, et sõiduki juhtimise

hetkel ei ületanud tema seisund lubatud alkoholi piirmäära. Kaebaja läks pärast alkoholi

tarvitamist magama ja oli veendunud, et pärast magamist langeb alkoholi määr lubatud

alkoholimäära piirini. Sõidukit asus juhtima pärast ärkamist. Kaebaja mõistab oma teo hukka

ja edaspidi lubab käituda seaduskuulekalt. Kaebaja on kogu menetluse kestel oma süüd

tunnistanud ning kahetsust väljendanud.

Eelmisel korral tunnistas kaebaja samuti oma süüd ja tasus ka suurema osa määratud trahvist.

See karistus mõjutas kaebajat piisavalt. Kaebaja ei tahtnud uut süütegu toime panna ega

käitunud hoolimatult. Kaebaja arvestas võimalike tagajärgedega.

Kaebaja palub põhikaristuse tühistamist, sest tema töö seisnebki sõiduki juhtimises (töötab

tõstemehhanismide mehaaniku ametikohal ning objektid asuvad ka Tallinnast väljaspool) ning

juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal võimalik täita rahalisi kohustusi ega oma vanemaid

toetada. Kaebaja palk on tema vanemate peamine sissetulek. Juhtimisõiguse äravõtmise korral

kaotaks isik töö ning teise töökoha leidmine oleks ülimalt raske, kui mitte võimatu. Kaebaja

märgib, et tema tööandja on nõus säilitama kaebajaga töösuhte, kui kaebaja juhtimisõigus ei

peatu kauemaks kui kolmeks kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole antud väärteo puhul kohustuslik ja seda tuleks kohaldada vaid

äärmisel juhul, mil on alust arvata, et väärteo toimepanijat ei saa teisiti mõjutada. Käesolevas

asjas puudub igasugune alus arvata, et menetlusalust isikut ei saa teisiti kui juhtumisõiguse

äravõtmise määramise kaudu mõjutada.

Kohus edastas 15.03.2024 Igor Spirinile ja tema kaitsjale kohtuvälise menetleja 15.03.2024

esitatud seisukoha ning andis kaebajale võimaluse soovi korral taotluste ning enda seisukoha

esitamiseks või täiendamiseks aega kuni 22.03.2024. Kaebaja kohtule täiendavat seisukohta või

taotlusi ei esitanud.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

15.03.2024 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukohta, milles nõustus väärteoasja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asus seisukohale, et

alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Karistusregistri andmetel on Igor Spirinit 08.11.2023 karistatud LS § 224 lg 1 järgi (otsus

jõustus 08.12.2023, trahv tasuti 06.03.2024).

Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt nähtub, et Igor Spirini väljahingatavas õhus tuvastati

alkoholi 0,61 mg, millest arvestati maha laiendmääramatus ning tulemuseks saadi 0,56 mg.

Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, vaid tuvastatud määr on ligi neli korda suurem, mistõttu oli

isik oma juhile keelatud seisundist kahtlemata teadlik ega saanud seetõttu süütegu toime panna

ettevaatamatusest. Juhi keelatud seisundile ja kõrgendatud ohule viitab ka indikaatorvahendi

protokollis tehtud märge, et Igor Spirini aja-, isiku- ja kohataju olid häiritud. Vähetähtis ei ole

ka asjaolu, et väärtegu pandi toime ööpäevaringselt tiheda liiklusega piirkonnas – Peterburi teel

suunaga Tartu mnt poole.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et Igor Spirin on vaid lühidalt väärteoprotokollile märkinud,

et jõi komandeeringus õlut ja tahtis tüdruku juurde sõita, võtab süü omaks ja tahab load töö

jaoks alles jätta. Antud ütlustest saab teha järelduse, et isikul oli teadmine, et sõiduki juhtimisele

keelatud seisundis võib järgneda ka juhtimisõiguse äravõtmine, samuti sellest tingitud

ebamugavused edasise elu korraldamisel, kuid Igor Spirin ei pidanud vajalikuks esitada oma

kahetsuse avaldamiseks või juhtimisõiguse vajalikkuse selgitamiseks vastulauset või muid

dokumente. Kui kaebuses on esitatud kaalukaid põhjuseid juhtimisõiguse vajalikkuse kohta,

siis väärteoasja materjalidest ja isiku suhtumisest toimepandusse saab järeldada, et alkoholi

4-24-856

4 (10)

tarvitamine ja seejärel sõiduki juhtima asumine kaalus kõik need põhjused üles ning isik tegi

oma valiku. Isiku poolt toime pandavad süüteod on ajas muutunud ohtlikumaks.

Karistus ei saa olla kerge ega mugav. Lisaks peab karistuse valikul lähtuma ka võimalusest, et

karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et antud juhul on tuvastatud nii korduva samalaadse süüteo

toimepanemine, lubatud alkoholi piirmäära oluline ületamine kui ka hoolimatu suhtumine oma

tegudesse. Isik, kellele on juhtimisõiguse omamine igapäevaselt vajalik, peab käituma seda

õigust säilitaval viisil, mitte lootma, et tema rikkumisi ei märgata või seaduses ettenähtud

rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, mis ohustab teiste turvalisust

ning riskib juhtimisõiguse ilmajäämisega, peab ta taluma sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid

oma elukorraldusele.

Igor Spirini poolt kaebusele lisatud töölepingust saab järeldada, et oma tööülesandeid ei täida

ta ainuisikuliselt, vaid koos paarilisega. Seega on tema tööandjal võimalik objektile sõitmine

korraldada selliselt, et sõidukit juhib Igor Spirini paariline, seda enam, kui kaebusest nähtuvalt

leiaks tööandja kolmeks kuuks lahenduse tööülesannete täitmise jätkamiseks. Sealjuures on

töölepingu kohaselt tööülesannete täitmise kohaks Tallinn, mis lihtsustab transpordivõimaluste

leidmist objektidele veelgi.

200 trahviühiku suuruses rahatrahvi määramise osas leiab menetleja, et 800 euro suuruse

rahatrahvi tähtaegne tasumine ei ole usutav, sest eelmise määratud 300 euro suuruse rahatrahvi

tasumise tähtaega isik eiras ning tasus trahvi omaalgatuslikult neljas osas kahekuulise

hilinemisega.

Kohtuväline menetleja on seisukohale, et menetleja poolt ei ole kohtuvälises menetluses rikutud

väärteomenetlusõigust ja Igor Spirinile määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on

põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtualluvus

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasjas

tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime

pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Igor Spirinile etteheidetav tegu toime

pandud Peterburi tee 65 juures Tallinnas Harju maakonnas (KVM tl 1, 12). Vastavalt

justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1

p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas

tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse.

Kirjaliku menetluse kohaldamine

2. VTMS § 120 lg-d 1 ja 3 sätestavad maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus

menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega taotle kaebusele lisatud uue tõendi

uurimiseks kohtuistungi korraldamist.

3. Menetlusalune isik (kaitsja vahendusel) ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas

teatanud kohtule, et nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle

kohtuistungi korraldamist (kohtu tl 20, 23). Sealjuures esitas menetlusalune isik koos

kaebusega küll uued tõendid – töölepingu ja tööandja iseloomustuse, kuid kohus edastas

need tõendid koos kaebusega ka kohtuvälisele menetlejale, kes kirjalikust seisukohast

nähtuvalt on nende tõenditega tutvunud ega ole taotlenud kohtuistungi korraldamist.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus

4-24-856

5 (10)

kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü

4. Igor Spirinile heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist,

mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega on vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit

ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.

5. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 3 pöördel) ega kohtuväline

menetleja tegelikult selle üle, et Igor Spirin juhtis 03.02.2024 kell 02.01 Peterburi tee 65

juures suunaga Tartu mnt poole Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit Peugeot Partner

registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises

menetluses kogutud järgmiste tõenditega.

6. Nimelt nähtub tunnistaja K. K. (KVM tl 3) ütlustest, et 03.02.2024 peatasid nad koos teise

patrullpolitseinikuga Peterburi teel kell 02.01 kahtlase sõidustiiliga sõitnud sõiduki Peugeot

Partner registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto välise läbivaatuse käigus märkas tunnistaja

salongi keskmises konsoolis Saku õllepurki. Sõidukijuhiks osutus Igor Spirin. Teine

patrullpolitseinik allutas juhi joobekontrollile ning tulemuseks väljahingatavas õhus saadi

0,59 mg/l. Juht toimetati jaoskonda, kus tunnistaja viis tema suhtes läbi mõõtmise

tõendusliku alkomeetriga, mille lõplik näit oli 0,56 mg/l. Igoriga vesteldes tunnistas

viimane, et jõi koos sõbraga õlut 02.02.2024 kella 16.30 paiku. Sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse (KVM tl 10) kohaselt kõrvaldati Igor Spirin Peterburi tee 65 Tallinn

aadressil sõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 03.02.2024 kell

02.01 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus

on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega tunnistaja ütluste ning

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et Igor Spirin juhtis 03.02.2024

kell 02.01 Peterburi tee 65 juures suunaga Tartu mnt poole Tallinnas Harju maakonnas

mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX.

7. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (KVM tl 4) nähtuvalt mõõdeti 03.02.2024

ajavahemikus

02.15-02.20

Igor

Spirini

väljahingatavas

õhus

alkoholisisaldust

mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0035. Mõõteseade tuvastas, et Igor

Spirini ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg

(tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,61 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l).

Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas K. K., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse

(KVM tl 8-9). Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0035)

mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 10.08.2023 ning

taatluse lõppkuupäev oli tunnistuse kohaselt 29.02.2024 (KVM tl 6-7). Seega on mõõtmist

läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul alust

kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.

8. Seega käesoleva otsuse punktides 6 ja 7 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et

Igor Spirinil oli 03.02.2024 kella 02.01 ajal Peterburi tee 65 juures suunaga Tartu mnt poole

mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX juhtides ühes liitris

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,56 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2

sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

9. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Igor Spirin toime pannud

kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta

peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

4-24-856

6 (10)

10. Vahetult pärast politsei poolt peatamist on Igor Spirin väärteoprotokollis ütlusi andes

märkinud, et ta tuli komandeeringust, kus jõi õlut, ning tahtis sõita tüdruku juurde (KVM

tl 1, tõlge KVM tl 18). Politseiametnikule oli Igor Spirin tunnistaja sõnul avaldanud, et jõi

02.02.2024 kella 16.30 paiku koos sõbraga õlut (KVM tl 3 pöördel). Sealjuures märkas

sõidukit kinni pidanud politseiametnik auto keskmises konsoolis õllepurki (KVM tl 3

pöördel). Kohtule esitatud kaebuses on Igor Spirin selgitanud täiendavalt, et ta tarvitas

alkoholi, seejärel magas ning pärast ärkamist asus kohe sõidukit juhtima, kuigi oli

veendunud, et magamisega oli alkoholi määr langenud lubatud piirini (vt kaebuse p 2 –

kohtu tl 3 pöördel). Siinkohal märgib kohus, et Igor Spirini juhitud sõiduk peeti kinni

03.02.2024 kella 2 paiku öösel. Seega tuleneb eeltoodust, et Igor Spirin tarvitas 02.02.2024

kella 16.30 paiku teadmata koguses õlut, seejärel magas maksimaalselt 8-9 tundi, pärast

mida tuvastati tal ikkagi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks vähemalt

0,56 mg. Võrdluseks toob kohus siinkohal välja, et alkoinfo.ee kohaselt kulub 80 kg

kaaluval meesterahval ühe 4,5%-lise ja 0,5-liitrise pudeli õlle järel kainenemiseks 4 tundi

(vt

täpsemalt:

https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-ja-joobeastmed/).

Sealjuures ei ole võimalik kainenemise protsessi kiirendada, ainus moodus kainenemiseks

on aeg. Seega ilmselgelt pidi Igor Spirin olema tarbinud vähemalt 3 või enam pudelit õlut

ning enne sõiduki juhtima asumist ei olnud alkoholi tarbimisest möödunud piisavat aega.

11. Arvestades, et Igor Spirinil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,56 mg/l,

siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellise määra puhul polnud tegemist n-ö

alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt LS § 224 lg 1). Igor Spirini alkoholisisaldus ületas

mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki juhtimine keelatud, mistõttu ei saanud Igor

Spirinil jääda märkamatuks enda tervislik seisund. Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate

tunnuste kirjeldamise protokollist, et Igor Spirini silmad punetasid ning tal esines aja-, isiku-

ja kohataju häireid (KVM tl 2 pöördel). Tunnistaja sõnul peatati Igor Spirini juhitud sõiduk

kahtlase sõidustiili tõttu (KVM tl 3pöördel). Seega ka väliselt esines tunnuseid, mis viitasid

sellele, et Igor Spirini terviseseisund ei olnud mootorsõiduki juhtimiseks sobilik. Sealjuures

ei nähtu väärteoasja materjalidest, et Igor Spirin oleks end ise vahetult enne sõiduki juhtima

asumist kontrollinud alkomeetriga. Kuigi teda oli alles 08.11.2023. a Politsei- ja

Piirivalveameti otsusega karistatud 22.10.2023 samuti mootorsõiduki juhtimise eest lubatud

alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tol korral oli joobe määr käesolevaga võrreldes

väiksem, kuivõrd Igor Spirinit karistati LS § 224 lg 1 järgi. Seega veendumata enda

kainuses, olukorras, kus esinesid selged viited sellele, et ta ei ole tegelikult veel kaineks

saanud, otsustas Igor Spirin asuda ikkagi sõidukit juhtima, et sõita tüdruku juurde.

12. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Igor Spirin pidas ka ise võimalikuks, et ta

pole veel kaineks saanud ning tema organismis võib olla veel lubatud piirmäära ületavas

koguses alkoholi, kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega pidas

ta võimalikuks, et tema organismis on lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning

möönis, et sellest hoolimata sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi

piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodud põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

13. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi

on Igor Spirin süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul

pole alust kahelda tema süüdivuses.

14. Seega on Igor Spirin pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd

ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb

Igor Spirinile mõista väärteo toimepanemise eest karistus.

Karistus

4-24-856

7 (10)

15. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-300

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise

toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel

karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema

samalaadse rikkumise korral aga 3-12 kuuks.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust

kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega (KVM tl 12). Siinkohal märgib kohus,

et karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1 ja 2 mõttes on kas süü

ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus. Tegelikkuses kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise ajal ei esinenud neist mitte kumbagi. Seega kaebaja etteheide

kohtuvälisele menetlejale, et menetleja pole karistust kergendava asjaoluga sisuliselt või

piisavas määras arvestanud, on alusetu. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja

poleks pidanud tuvastama mitte ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Nimelt lihtsalt süü

tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Seda

põhjusel, et KarS § 57 lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü

ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne

kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab

rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning

tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü

ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime

pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul

süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest Igor Spirin peeti vahetult pärast

väärteo toimepanemist politsei poolt kinni. Seega oli politseile väärteo toimepanemine ja

rikkuja isik teada hiljemalt pärast indikaatorvahendi kasutamist. Samuti tuleb silmas pidada,

et lihtsalt süü ülestunnistamine ei tähenda veel toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist.

Kohtuvälises menetluses ei olnud väärteoasja materjalides mitte ühtegi tõendit, mis viitaks

toimepandu kahetsemisele Igor Spirini poolt.

18. Siiski on Igor Spirin kohtule kaitsja vahendusel esitatud kaebuses märkinud, et ei soovi oma

kahetsusväärset tegu õigustada, mõistab oma teo selgelt hukka ning edaspidi lubab hoiduda

süütegude toimepanemisest (vt p 2 – kohtu tl 3 pöördel). Kohtu hinnangul pole praegu

põhjust kahelda Igor Spirini kahetsuse siiruses, mistõttu arvestab kohus karistust

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega.

Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud

juhul ei esine.

19. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka

muid Igor Spirini süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks

asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna

ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese

või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Igor Spirin pani antud väärteo toime kaudse

tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist asjaoluga, mis

viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on

alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav, kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Igor Spirinil tuvastati

alkoholisisalduseks 0,56 mg/l, viitab see keskmisele süü suurusele. Lisaks arvestab kohus

siinkohal ka politseiametniku rinnakaamera salvestiselt (fail lõpuga 02_01_34 – KVM

4-24-856

8 (10)

tl 20) nähtuvaga, mille kohaselt oli liiklus antud rikkumise toimepanemise ajal (öösel kella

2 ajal) ja kohas küll hõre, kuid samas oli tegemist lumiste tee- ja ilmastikuoludega, mis

nõuavad mootorsõidukijuhilt tavapärasemast enam keskendumis- ja reageerimisvõimet,

mis alkoholi tarbinud isikul on aga kehvem, mistõttu ka potentsiaalne oht kaasliiklejatele

mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt oli suurem. Seega arvestades

teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis, alkoholisisalduse määra, teo toimepanemise

kohta ja aega ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, on Igor Spirini süü keskmise

suurusega.

20. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Igor Spirinit mõjutada edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Nimelt on Igor Spirinil

üks kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest (KVM tl 15). Politsei- ja

Piirivalveamet on Igor Spirinit karistanud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest 75 trahviühiku ehk 300 euro suuruse rahatrahviga. Antud tegu oli toime

pandud 22.10.2023 ehk napilt 3,5 kuud enne käesolevas väärteoasjas arutatavat tegu.

Sealjuures on sel korral alkoholijoobe määr olnud suurem ning toonud kaasa teo

kvalifitseerimise LS § 224 lg 2 järgi, mis on raskem, võrreldes LS § 224 lg-ga 1. Ühtlasi

arvestab kohus siinkohal kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esile tooduga, mille

kohaselt ei tasunud Igor Spirin eelmise otsusega määratud rahatrahvi ettenähtud aja jooksul,

vaid tegi seda omaalgatuslikult neljas osas kahekuulise hilinemisega (kohtu tl 24). Nimelt

tasus ta rahatrahvi 06.03.2024 (KVM tl 15) ehk päev pärast antud väärteoasjas kohtule

kaebuse esitamist. Kuivõrd Igor Spirin on 3,5 kuu jooksul juba kahel korral juhtinud

mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja praegusel juhul on alkoholi

piirmäära ületatud veelgi enam võrreldes eelmisega, saab järeldada, et tema teod on

muutunud ajas raskemaks. Samuti kinnitab uue samalaadse raskema rikkumise

toimepanemine, et eelmise rikkumise eest määratud rahatrahv pole suutnud Igor Spirinit

mõjutada uue samalaadse rikkumise toimepanemisest hoiduma. Sealjuures pole Igor Spirin

eelmisest rikkumisest teinud edaspidiseks enda jaoks isegi mitte seda järeldust, et ta vajaks

alkoholi tarvitamise korral ja seejärel sõiduki juhtimise vajaduse esinemisel enda seisundi

kontrollimiseks (kuna ta seda ise adekvaatselt hinnata ei oska) alkomeetrit. Arvestades

lisaks ka seda, et Igor Spirin ei tasunud õigel ajal rahatrahvi, leiab kohus, et rahatrahv kui

kergem karistusliik ei ole antud juhul põhjendatud. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga, et Igor Spirinit on vaja karistada põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega.

21. LS § 224 lg 2 kohaselt saab põhikaristusena isikult võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära

kuni 12 kuuks. Tulenevalt KarS § 67 lg-st 3 on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise

alammäär üks kuu. Seega Igor Spirinile mõistetav karistus (s.o mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine) peaks jääma vahemikku 1-12 kuud. Praegusel juhul on

kohtuväline menetleja teinud otsuse, millega on määranud võtta juhtimisõigus ära

keskmises määras ehk 6 kuuks. Kuigi kohus leidis, et Igor Spirini süü on keskmise

suurusega, siis arvestab kohus eripreventsiooni osas siiski sellega, et menetlusalune isik on

temale määratud eelmise rahatrahvi käesolevaks tasunud. Samuti pole teda varem sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega üldse karistatud. Seega kuivõrd kohus mõistab Igor Spirinile

raskema karistusliigina mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, ei pea kohus vajalikuks,

et see peaks olema kohe sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et Igor Spirinit tuleb

antud juhul LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtu hinnangul on

selliseks perioodiks juhtimisõiguse äravõtmine piisav, et isik edaspidi hoiduks süütegude

toimepanemisest. Samas hoiatab kohus Igor Spirinit, et juhul, kui antud karistusest

hoolimata jätkab ta sarnaste süütegude toimepanemist, siis järgmisel korral tuleb

liiklusrikkumise korral võtta temalt karistusena ära juhtimisõigus juba oluliselt pikemaks

perioodiks. Ühtlasi soovitab kohus tungivalt Igor Spirinil soetada endale alkomeeter.

4-24-856

9 (10)

22. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole

põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas

muutunud liiga rohkelt toimepandavaks ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi

ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul

näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku

toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt

süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal

märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele

süütegude toimepanemisest hoiduma vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi

teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm sanktsioon.

23. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust

ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest

ei nähtu, et Igor Spirinil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik

karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

24. Seoses kaebuses märgituga, mille kohaselt vajab Igor Spirin juhtimisõigust tööülesannete

täitmiseks, märgib kohus järgmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Igor Spirini

poolt kohtule edastatud töölepingust ja tööandja iseloomustusest ei tulene, et kaebajal oleks

tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu või et tema tööülesanded üldse

oleksid seotud sõiduki juhtimise vajadusega. Tööandja iseloomustuse kohaselt asuvad

objektid Tallinna erinevates osades ja mõned isegi teistes linnades (kohtu tl 8). Samas

nähtub tööandja iseloomustusest, et ilmselgelt pole Igor Spirin ainus töötaja. Seega on

võimalik Igor Spirinil tööobjektidele sõita mõne teise töölisega ning Tallinnast väljas

asuvaid objekte ei pea üldse tema teenindama. Ühtlasi on võimalik sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise perioodil kasutada Igor Spirinil puhkust, mistõttu osa juhtimisõiguse äravõtmise

perioodist ei olekski tal vajalik tööülesandeid üldse täita (juhul, kui need tingimata nõuavad

juhtimisõiguse olemasolu). Seega on menetlusalusel isikul võimalik korraldada enda

tööülesannete täitmine tööandjaga sel perioodil selliselt, et ta ei peaks ise mootorsõidukit

juhtima. Kuid isegi kui kaebajal on tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse

olemasolu, ei saa see asjaolu takistada temale seadusele vastava karistuse mõistmist. Nagu

öeldud, on seaduse kohaselt ainus erand, mil juhtimisõigust isikult ära võtta ei saa, see, kui

ta vajab juhtimisõigust enda liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kaebaja väidab, et tema

tööülesannete täitmiseks on juhtimisõiguse olemasolu vajalik, tuleb tal seega liikluses olla

eriti hoolas ja eeskujulik ning vältida liiklusrikkumiste toimepanemist, mis võiksid kaasa

tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Siinkohal märgib kohus, et väärteoasja materjalidest

nähtuvalt pani Igor Spirin antud väärteo toime just tööandja sõidukit kasutades (kohtu tl 8;

KVM tl 3 pöördel, 17).

25. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Igor Spirinil loovutada (s.t viia

ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa

loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Igor Spirin tähtaegselt juhiluba

Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle

sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude

arvust kas väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu KarS § 4231 järgi.

26. Igor Spirini kaebuses karistusega seonduvaga selgitab kohus veel järgnevat. Nimelt taotles

Igor Spirin, et kohus karistaks teda põhikaristusena kuni 200 trahviühiku suuruse

rahatrahviga ning lisakaristusena kohaldaks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni

3 kuuks (kohtu tl 5). VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue

otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et

kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista

4-24-856

10 (10)

karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Olukorras,

kus kohtuväline menetleja on isikule kohaldanud vaid põhikaristust, oleks kohtu poolt nii

põhi- kui ka lisakaristuse kohaldamine isiku olukorra raskendamine ja seda isegi olukorras,

kus kohus küll juhtimisõiguse äravõtmise perioodi lühendaks, aga lisaks sellele

põhikaristusena rahatrahvi tasumise kohustuse. Seetõttu rahuldab kohus Igor Spirini kaitsja

vahendusel esitatud kaebuse osaliselt.

Menetluskulud

27. Kaebuses taotletakse menetluskulude vastustaja kanda jätmist (kohtu tl 5). Siinkohal

selgitab kohus esmalt, et väärteomenetluses ei ole kasutusel mõistet „vastustaja“. Tegemist

on halduskohtumenetluses kasutatava terminiga, millel väärteomenetlusega pole vähimatki

puutumust. Käesoleval juhul tõlgendab kohus kaebuses märgitud „vastustaja“ terminit

selliselt, et selle all peab kaebaja kaitsja silmas kohtuvälist menetlejat ehk Politsei- ja

Piirivalveametit. Ühtlasi selgitab kohus, et väärteomenetluses saab menetluskulud jätta:

1) riigi või kohaliku omavalitsuse kanda (olenevalt sellest, kas kohtuväline menetleja on

riigiasutus või kohalik omavalitsus/kohaliku omavalitsuse asutus) või 2) menetlusaluse

isiku enda kanda/mõista välja menetlusaluselt isikult. Seega kohtuvälise menetleja kanda ei

saa menetluskulusid jätta. Ühtlasi pole käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid,

mille kandja üle peaks kohus otsustama. Nimelt pole ka kaebaja esitanud kohtule enda

lepingulise kaitsjaga seotud kulusid. Sellest hoolimata märgib kohus, et kuivõrd VTMS

§ 23 kohaselt hüvitatakse valitud kaitsjale makstud tasu menetlusalusele isikule vaid juhul,

kui tema suhtes lõpetatakse menetlus (VTMS § 29 lg 1 p-de 1-3 või 5-6 mõnel alusel), kuid

antud juhul jätab kohus Igor Spirini süüdimõistmise muutmata (millises osas ka kaebaja

kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlustanud), siis isegi kui menetlusalusel isikul on

tekkinud valitud kaitsjale makstud tasu tõttu menetluskulud, jäävad need tema enda kanda.

Kokkuvõtteks

28. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Igor Spirini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi

20.02.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231524000744 tuleb rahuldada

osaliselt. Nimelt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada Igor Spirinile LS § 224 lg 2

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas ning

tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Igor Spirinile antud väärteo

toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks

kuuks.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)