3-24-218/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-218

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2023

korralduse nr 1118 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: X. X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X. X (kaebaja) esitas 24.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

06.12.2023 korralduse nr 1118 „Munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamine (Xxxxxxx

Xxxxxxx xx x-x)“ tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks pikendada kaebaja ja Tallinna

linna vahel sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingut 5 aasta võrra.

2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 07.03.2024 kohtunõudele edastas Tallinna linn 14.03.2024

asjaga seotud dokumendid. Esitatud dokumenditest nähtub järgnev:

2.1. Kaebaja on alates 18.01.2011 kasutanud koos abikaasa ning abikaasa pojaga

aadressil Xxxxxxx Xxxxxxx xx x-x asuvat neljatoalist, 79,6 ruutmeetri suurust korterit.

2.2. Varasemate üürilepingute asemel sõlmiti Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2019

korralduse nr 59-k alusel 21.01.2019 uus munitsipaaleluruumi üürileping (leping nr 7-

33./19.10). Lepingut pikendati esmalt Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 korralduse nr

1119 alusel kuni 17.01.2024 ning seejärel Tallinna Linnavalitsuse 06.12.2023

korralduse nr 1118 (s.o vaidlustatud korralduse) alusel kuni kahetoalise eluruumi

eraldamiseni, kuid maksimaalselt kuueks kuuks, s.o 17. juulini 2024.

1(3)

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses

läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev

kohustus.

4. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks jätkata X. Xxxxxxx xx x-x asuva

munitsipaalkorteri üürimist vähemalt järgneval viiel aastal.

5. Kohtule esitatud dokumentidest järeldub, et Tallinna linn ei pidanud kaebaja ja tema pere

kasutuses oleva korteri üürilepingu pikendamist kauemaks kui kuueks kuuks põhjendatuks.

Tallinna linn leidis, et asjaoludest tulenevalt on põhjendatud vahetada kaebaja kasutuses olev

4-toaline munitsipaalkorter 2-toalise munitsipaalkorteri vastu.

6. Olukorras, kus üürileandja ei soovi tähtajalist üürilepingut enam pikendada, on kohtu

hinnangul tagajärjed (sõltumata väiksema korteri eraldamisest) üürniku jaoks võrreldavad

tähtajatu üürilepingu ülesütlemisega.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et munitsipaaleluruumi ülesütlemisest

võrsunud vaidlus on sõltumata sellest, et üürileandjaks on kohalik omavalitsus,

eraõiguslik. Nii on kohtud selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub

mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse,

seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse

tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2163, p 9). Riigikohus on

korduvalt sedastanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad

tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik

(Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 9; 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-

15-01, p-d 13-16).

Samuti on Riigikohus selgitanud, et vaatamata sellele, et munitsipaaleluruumi

üürilepingu pikendamata jätmine on vormistatud linnavalitsuse korraldusega, on

tegemist tsiviilõigussuhetest tekkinud vaidlusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

28.09.2004 otsus asjas nr 3-3-1-42-04, p 20).

7. Eelnevast järeldub, et kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks

pooleks on Tallinna linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille

suhtes ei ole välistatud VÕS-i üürilepingut reguleerivate normide kohaldamine (VÕS § 272 lg

4 p 4) (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2163, p 9 ning

Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 13.).

Ka elu- või äriruumi üürimise kohta käivate sätete välistatuse korral laienevad

sellistele üürilepingutele kinnisasja üürimise kohta käivad sätted1.

Seega on kaebaja ja Tallinna linna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele

kohaldatakse VÕS-i sätteid. Sellest tulenevalt ei teki ka lepingu muutmisel, lepingu

pikendamata jätmisel ega ülesütlemisel avalik-õiguslikku suhet.

8. Eeltoodut ning kaebuse eesmärki arvestades leiab kohus, et käesoleva vaidluse

lahendamine on maakohtu pädevuses (vt TsMS § 1 lg 1 ning § 11 lg 1).

Kuivõrd kaebus ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb see HKMS § 121 lg 1 p-i 1 alusel

tagastada.

1 Paul Varul jt (koost) „Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne“. Tallinn 2007. VÕS §-i 272

kommentaar 3.6., lk 152.

2(3)

Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda Harju Maakohtusse.

9. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

10. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud 20 eurot riigilõivu. Kuivõrd kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel, tuleb tasutud riigilõiv kooskõlas HKMS § 104 lg 5

p-ga 2 kaebajale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

3(3)