3-23-1932/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1932

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 29. mai 2023. a otsuse ja 2.

augusti 2023. a vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale 15. aprillil 2024 esitatud tõend.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. mail 2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada

14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsiooni-

tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa määras 29. mai 2023. a otsusega nr TVH/23/021511 Xle osalise

töövõime viieks aastaks alates 19. juunist 2023 kuni 18. juunini 2028.

3-23-1932

2(9)

1.1. Kaebajal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Selle põhjuseks on

põletikulised polüartropaatiad, artroosid, dorsopaatiad, pehmete kudede muud haigusseisundid

ja lihasluukonna arenguhäired. Kaebajal on selja- ja liigesevalu, lihasjõu alanemise, liigeste

liikuvuse piiratuse, füüsilise vastupidavuse vähenemise, jalgade erineva pikkuse, kõnnakuhäire

ja kiire väsimise tõttu raskendatud lühikeste ja pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel

ning treppidest üles ja alla liikumine, ohutu ringiliikumine, istumis- ja seismisasendi

säilitamine, keha põhiasendi muutmine ning raskuste tõstmine ja kandmine. Taotleja lonkab

vasakut jalga. Kõnnitempo on aeglane. Haiguse ägenemise korral kasutab kaebaja liikumiseks

abivahendeid (tugikarku või jalutuskeppi, lisaks kasutab kaebaja põlveortoosi). Kaebaja võtab

regulaarselt valuvaigisteid.

1.2. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse vald-

kondades ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

2. Kaebaja esitas töötukassa 29. mai 2023. a otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis

2. augusti 2023. a vaideotsusega nr VO/23/1852 rahuldamata.

2.1. Kaebaja kutsuti 12. mail 2023 visiidipõhisele hindamisele. Kaebajal ei tuvastatud töö-

võimet välistavat seisundit. Ühegi võtmetegevuse sooritamise piirangut ei hinnatud arv-

väärtusega neli (täielik piirang). Kaebajal on töötamine osaliselt takistatud.

2.2. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja

terviseandmeid, samuti lisandunud andmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid. Ekspertarst jäi

seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. TTO ekspertarsti arvamusega nõustus töötukassa

ekspertarst.

2.3. Kaebajal on raske, aga mitte täielik piirang eri tasapindadel liikumisel. Kaebaja suudab

liikuda iseseisvalt ilma teise inimese abita. Kaebajal on pidevad valud põlves ja puusas. Trepist

liikumine on kaebajal valu tõttu raskendatud. Ta väsib kiiresti ja võtab regulaarselt valu-

vaigisteid.

2.4. Ohutul ringiliikumisel on kaebajal mõõdukas piirang. Kaebaja liigub iseseisvalt, vajaduse

korral kasutab abivahendeid. Visiidipõhisele hindamisele tuli ta ilma karguta. Kaebajal ei esine

teadvushäireid ega püsivaid nägemis- või kuulmispiiranguid, mida samuti selle võtmetegevuse

hindamisel arvestatakse.

2.5. Kaebaja märkis taotluses, et käelised tegevused on tal oluliselt raskendatud podagra-

hoogude ajal. Seda juhtub üks või kaks korda kvartalis. TIS-is pole aga andmeid selle kohta, et

kaebajal oleks käelise tegevuse piirangud. Podagra ravim on kaebajale viimati välja kirjutatud

12. novembril 2021. Kolmest välja kirjutatud retseptist on välja ostetud ainult üks. Seega pole

ravi olnud regulaarne.

2.6. Kaebaja kirjeldas taotluses piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas.

Kaebaja selgitas, et kuna tal on üks neer eemaldatud, on tal aeg-ajalt raskusi põie kontrolliga.

Ravimite tarbimise tõttu vaevab kaebajat tema sõnul pidev kõhulahtisus. TIS-i andmed ei

kinnita aga, et kaebajal oleks urineerimishäired või soole kontrollimise probleemid.

2.7. Kaebaja kirjeldas taotluses piiranguid seoses ravimite kõrvaltoimetega. Kaebaja märkis, et

kui tal on tugevamad valuhood, on ta sunnitud võtma kangeid valuvaigisteid. Need muudavad

ta loiuks ja uniseks. Kaebaja sõnul ei tohiks ta sellises olukorras püsti tõusta, sest ei kontrolli

oma jalgu. Lisaks tekitavad ravimid kõhulahtisust. Neid kaebaja kirjeldatud probleeme on

arvestatud liikumise valdkonda hinnates.

3-23-1932

3(9)

2.8. Kaebaja terviseandmetesse lisandunud epikriisid tehtud otsust ei muuda. Epikriisides

kirjeldatud parema põlve valulikkus pärast põlvedel töötamist ning vasaku hüppeliigese turse

ja valulikkus pärast põlve väänamist Kaitseväe õppustel põhjustasid kaebajal ajutisi tegusemis-

piiranguid, mis on praeguseks möödunud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse piiranguid,

mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui kuus kuud.

2.9. Kaebaja peaks suutma teha vähemalt osalise koormusega tööd, mis ei nõua palju liikumist.

Eelmisel töövõime hindamisel, kui kaebaja töövõime hinnati puuduvaks, on piirangute olulisust

üle hinnatud. Ka toona oli tegemist ainult ühes valdkonnas (liikumine) tuvastatud raske

piiranguga, mis ei tingi töövõime täielikku puudumist. Vastustaja märkis, et kaebaja töötas

toona ja ka vaideotsuse tegemise ajal täiskoormusega veoautojuhina.

3. X esitas 31. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa 29.

mai 2023. a otsuse ja 2. augusti 2023. a vaideotsuse tühistada.

3.1. Kaebajal on olnud raske puue alates 2015. a jaanuarist.

3.2. Füsioterapeut ei saa anda eksperdihinnangut kaebaja tervislikule seisukorrale. Confido

kodulehel avaldatud info järgi tegeleb füsioterapeut liigutuste funktsiooni taastamisega,

kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid teraapia võimalusi. Terapeut aitab patsiendil

kujundada sobivaid liikumisharrastusi. Terapeut on ekslikult märkinud, et kaebaja püüab end

füüsiliselt vormis hoida, tehes koduseid töid ja põllutöid naabritele. Kaebaja selgitas terapeudile

saadetud kirjas, et see ei ole võimalik.

3.3. Kaebajal on raske tegutsemispiirang, mille põhjusteks on põletikulised artropaatiad,

artroosid, dorsopaatiad, pehmete kudede muud haigusseisundid, lihasluukonna arenguhäired

jm. Kaebajal on ainult üks neer. Kaks selgroolüli on puruks ja mõlemad puusad opereeritud.

Põlveoperatsiooni järel on kaebajal üks jalg teisest mitu sentimeetrit pikem. Lisaks on kaebajal

podagra ja kaasasündinud haigused. Sellise olukorra kohta ei ole füsioterapeut kõige õigem

inimene hinnangut andma.

4. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Lisaks varem juba

kajastatud seisukohtadele märkis vastustaja järgmist.

4.1. Kohtuasja raames vaatas töötukassa ekspertarst dr A. Tellmann kaebaja terviseandmed ja

kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ja koostas 3. oktoobril 2023 seisukoha.

Dr Tellmann jäi vaidemenetluses võetud seisukoha juurde.

4.2. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa

on kaheksa. TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuna tal on töötamine tema

terviseseisundit ning sellest tulenevaid piiranguid arvestades osaliselt takistatud. Kaebaja iga-

päevategevused ei ole täielikult takistatud. Kaebajal on raske piirang liikumise valdkonnas.

Teistes valdkondades, sh käelise tegevuse valdkonnas, piiranguid pole. Tegemist on välja-

kujunenud ja muutumatu seisundiga, millest paranemine ei ole tõenäoline. Sellest lähtuvalt on

töövõime hinnatud osaliseks kestusega viis aastat. Kaebajale võib sobida väikese koormusega

vähest ringiliikumist eeldav töö, mida ta saab teha endale sobivas tempos. Sobivad ka

suhtlemisega seotud tööd.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas 15. aprillil 2024 kohtule tõendi, mille järgi tal diagnoositi 8. aprillil 2024

infarkt (digitoimiku leht (dtl) 148). Kohus tagastab selle tõendi, kuna see pole praeguse kaebuse

lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2). Kohus hindab vastustaja otsuste õiguspärasust nende

tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega on oluline see, milline oli kaebaja

3-23-1932

4(9)

tervis 29. mail ja 2. augustil 2023. a seisuga. Kui kaebaja terviseseisund infarkti tõttu asja-

kohasest ravist, sh taastusravist hoolimata püsivalt halveneb, saab ta taotleda töötukassalt oma

töövõime uut hindamist.

I Töövõime hindamise põhimõtted

6. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töö-

võime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri

7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb

ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.

7. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi

inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7).

Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse

vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel

juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS

§ 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik

kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga

juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud.

Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

8. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

9. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtusi on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel

juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

tehtav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).

Kui inimene ise pole piirangu raskusastet määranud ning on märkinud, et piirang on muutlik,

peab ekspertarst määrama piirangu raskusastme taotleja kirjelduse ja TIS-i meditsiiniliste

andmete alusel

10. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega

üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel

erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust,

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

3-23-1932

5(9)

kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust

ning piirangute mõju igapäevategevustele.

11. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada

juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline

viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.

II kaebaja terviseseisund

Liikumise valdkond

12. Vastustaja korraldas kaebaja liikumise valdkonna piirangute ulatuse selgitamiseks visiidi-

põhise hindamise TTO AS Arstikeskus Confido juures (vt dtl 103). Selleks palus vastustaja

TTO-l hinnata kaebaja võimet läbida pikki vahemaid, trepist liikuda, mõlemal jalal ja ühel jalal

seista ning istuda ja istest püsti tõusta. Vastustaja palus hinnata ka tasakaaluhäirete esinemist

seismisel ja istumisel). 8. mail 2023 vaatas AS Arstikeskus Confido füsioterapeut kaebaja üle

ja tegi tema liikumisvõime hindamiseks erinevaid teste. Füsioterapeudi visiidi tulemusi kasutas

TTO ekspertarst oma hinnangu andmisel.

13. TVTS § 7 lg 3 järgi on töötukassal õigus suunata inimene tervishoiuteenuse osutaja vastu-

võtule, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik tema töövõimet hinnata. AS Arsti-

keskus Confido on tervishoiuteenuse osutaja. Seaduse nõuetega on kooskõlas see, et kaebaja

liikumisvõime vaatas üle ning vajalikud testid tegi füsioterapeut ning füsioterapeudi visiidi

tulemuste põhjal koostas hinnangu TTO ekspertarst. Oluline on see, et füsioterapeudi ülevaatus

annaks hindajale selle info, mille jaoks inimene visiidile saadeti. Kuna praegu saadeti kaebaja

visiidile tema liikumise valdkonna piirangute ulatuse selgitamiseks, siis oli selline asjakorraldus

põhjendatud. Füsioterapeut ei pidanud selgitama, millised haigused kaebajal liikumispiiranguid

põhjustavad. Ka ei tehtud terapeudile ülesandeks uurida kaebaja piiranguid nende võtme-

tegevuste sooritamisel, milles füsioterapeudil pädevust eeldatavasti pole. Teiste valdkondade

piirangute hindamiseks pidas vastustaja põhjendatult piisavaks olemasolevaid kaebaja tervise-

andmeid.

14. Võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“

14.1. Kaebaja enesehinnangu järgi (vt 24. aprilli 2023. a taotlus, dtl 65–75) on tema võime

liikuda eri tasapindadel muutlik. Kaebaja selgitas, et väldib treppidest käimist ja pikemate vahe-

maade jalgsi läbimist. Aeg-ajalt vajab kaebaja ringiliikumiseks karke või jalutuskeppi. Ringi-

liikumisel esineb tugevat valu, paremal juhul paar korda nädalas, halvemal juhul sagemini.

Trepist liikumisel ja takistuste ületamisel esineb sageli valu ja kukkumisi.

14.2. TTO ekspertarst hindas piirangu 26. mai 2023. a hinnangus (digitoimiku lehed (dtl)

104–116) raskeks (arvväärtusega kolm). Hinnangu aluseks olid kaebajale pandud diagnoosid:

traumajärgsed gonartroosid, podagra, nimmevalu, düsplaasiast tulenenud kahepoolne koks-

artroos, puusa kaasasündinud deformsused ja jäsemevalu. Ekspertarst selgitas, et kaebajale on

tehtud vasaku reieluu, parema reieluu ja parema põlve korrigeeriv osteotoomia kondromalaatsia

tõttu. Kaebaja lonkab ja kasutab haiguse ägenemise korral abivahendeid. Kaebajal on pidevad

valud põlves ja puusas. Trepist liikumine on kaebajal valu tõttu raskendatud. Ta väsib kiiresti.

Kaebaja võtab regulaarselt valuvaigisteid. Vajadus tarvitada valuvaigisteid on 2023. a-l

oluliselt suurenenud.

14.3. TTO ekspertarst viitas füsioterapeudi kokkuvõttele 8. mai 2023. a visiidist. Selle järgi

on kaebajal mõõdukad kuni rasked tegutsemispiirangud, mis puudutavad eelkõige alajäsemeid.

Piirangute tõttu on kaebaja füüsiline aktiivsus ning jalgade koormamine piiratud ja vastu-

pidavus langenud. Füsioterapeut märkis, et kaebaja püüab võimalikult palju kodustes

3-23-1932

6(9)

tingimustes iseseisvalt füüsilist tööd teha. Võimaluse korral aitab kaebaja koduste ja põllu-

töödega naabrit, et säilitada füüsilist aktiivsust.

14.4. Vaidemenetluse raames koostas TTO ekspertarst 25. juulil 2023 uue hinnangu (dtl 117–

133). Ekspertarst täiendas oma hinnangut kaebaja raviarstide poolt TIS-i kantud andmetega,

samuti esitas ekspertarst varasemast põhjalikuma ülevaate füsioterapeudi visiidil tehtud

testidest ja nende tulemustest. Ekspertarsti hinnang piirangu raskusastmele jäi samaks.

14.5. Vaidemenetluses vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti hinnangu üle ja

nõustus sellega (2. augusti 2023. a arvamus, dtl 134–137). Töötukassa ekspertarst leidis, et

piirangut pole põhjust hinnata täielikuks, sest kaebaja suudab liikuda iseseisvalt ilma teise

inimese abita. Töötukassa ekspertarst andis oma seisukoha ka kohtumenetluses (3. oktoobril

2023, dtl 139–142), jäädes oma varasema seisukoha juurde.

14.6. Kaebaja leiab, et füsioterapeut mõistis teda valesti, kui kirjutas, et kaebaja aitab füüsilise

aktiivsuse säilitamiseks naabrit põllutöödel. Kaebaja kirjutas selle kohta 12. juunil 2023

TTO- le e-kirja (vt dtl 11). Kaebaja sõnul ei ole ta sedasi öelnud ja see poleks tema puhul ka

füüsiliselt võimalik. Kaebaja rääkis füsioterapeudile sellest, et tema sõbra isal on põllu-

majandusettevõte. 1–2 korda kuus, kui on vaja liigutada suuri masinaid ühest paigast teise, saab

kaebaja sellega aidata, kuna tal on olemas vajaliku kategooria sõidukite juhtimisõigus.

14.7. Kohus leiab, et töötukassa seisukoht, mille kohaselt kaebajal on selles võtmetegevuses

raske piirang, vastab töövõime hindamise metoodikale. Arvestades nii kaebaja enda kirjeldust

kui ka tema terviseandmeid kogumis, ei ole alust järeldada täieliku piirangu esinemist.

Liikumine on kaebaja jaoks olulisel määral raskendatud, kuid mitte võimatu. Võimalik aru-

saamatus füsioterapeudi ja kaebaja vahel ei ole praegusel juhul oluline. Kuigi füsioterapeudi

kokkuvõttes sisalduv lause võib jätta kaebaja füüsilisest võimekusest eksliku pildi, ei tuginenud

ekspertarstid hinnangu andmisel sellele asjaolule ulatuses, mis annaks aluse kahelda nende

lõppjärelduses. Olulisemad on muud nii kaebaja taotluses, TIS-is kui ka füsioterapeudi kokku-

võttes kajastatud asjaolud.

15. Võtmetegevus „Ohutu ringiliikumine“

15.1. Kaebaja märkis taotluses, et tema võime nii väljas kui ka siseruumides ohutult ringi

liikuda on muutlik. Puusadesse, selga või jalgadesse võib tekkida valu. Seetõttu tuleb ette

kukkumisi. Kodus on eemaldatud liikumist segavad takistused, sh vaibad.

15.2. TTO ekspertarst hindas piirangu 26. mail 2023 mõõdukaks. Ekspertarst märkis, et

piirangu aluseks on kaebajal diagnoositud puusa kaasasündinud deformsused, jäsemevalu,

düsplaasiast tulenenud kahepoolne koks-artroos ja traumajärgsed gonartroosid. Kaebaja lonkab

käies, tal on pidevad valud põlves ja puusas. Aeg-ajalt kasutab kaebaja liikumisel tugikarku või

abivahendeid. TTO ekspertarst viitas füsioterapeudi kokkuvõttele kaebaja visiidist.

15.3. Vaidemenetluse raames koostatud hinnangus täiendas TTO ekspertarst oma hinnangut

põhjalikuma ülevaatega füsioterapeudi tehtud testidest ja terapeudi järeldustest. Töötukassa

ekspertarst lisas vaidemenetluses antud arvamuses, et kaebajal ei esine teadvushäireid või

püsivaid nägemis- või kuulmispiiranguid, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse

hindamisel. Piirang on hinnatud põhjendatult mõõdukaks. Ka kohtumenetluse raames antud

hinnangus leidis töötukassa ekspertarst, et piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks,

sest kaebajal ei esine teadvushäireid ega nägemis- ja kuulmislangust.

15.4. Kohus leiab, et töötukassa hinnang on lõppastmes põhjendatud ja vastab töövõime

metoodikale. Ohutut ringiliikumist piiravad kaebajal samad tervisehädad, mis põhjustavad tal

piiranguid eri tasapindadel liikumisel. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal ei ole nägemis- ja kuulmis-

langust või teadvushäireid, ei välista iseenesest mõõdukast raskema piirangu tuvastamist. Raske

või täielik piirang võib tuleneda ka üksnes inimesel diagnoositud luu- ja lihaskonna haigustest

3-23-1932

7(9)

(vt töövõime hindamise metoodika, lk 32). Praegu pole seda siiski alust tuvastada. Kaebajal on

sise- ja välisruumides ringiliikumine ilmselgelt raskem, aeganõudvam ja seetõttu ohtlikum, kui

tervel inimesel, kuid mitte võimatu ega peaaegu võimatu. Piirang on seetõttu põhjendatult

hinnatud mõõdukaks.

16. Võtmetegevus „Seismine ja istumine“

16.1. Kaebaja märkis taotluses, et tema võimekus istudes või seistes ühel kohal püsida ja keha-

asendeid muuta on muutlik. Kaebaja ei saa ilma valu tundmata pikalt istuda ega seista. Keha-

asendeid vahetades tekkib sageli valu.

16.2. TTO ekspertarst hindas piirangu 26. mail 2023 raskeks. Ekspertarst tõi esile kaebajale

pandud diagnoosid: düsplaasiast tulenenud kahepoolne koks-artroos, puusa kaasasündinud

deformsused, jäsemevalu ja traumajärgsed gonartroosid. Kaebajal on pidevad valud põlves ja

puusas. Ta võtab regulaarselt valuvaigisteid. Ekspertarst viitas ka füsioterapeudi kokkuvõttele

kaebaja visiidist. Mh kirjutas terapeut, et kaebaja juhib veoautot. Ta teeb aeg-ajalt peatusi, et

heita 15–20 minutiks tagaistmele pikali.

16.3. Vaidemenetluse raames tehtud eksperdihinnangus täiendas ekspertarst oma hinnangut

põhjalikuma ülevaatega füsioterapeudi tehtud testidest ja terapeudi järeldustest. Füsioterapeut

märkis, et siirdumine on kaebaja jaoks problemaatiline. Madalatele pindadele istumine ja neilt

tõusmine on raskendatud. Kaebaja peab end kätega tugevasti aitama. Kodustes tingimustes ja

oma autos on tal pinnad kohandatud kõrgustega.

16.4. Töötukassa ekspertarst nõustus vaidemenetluses TTO ekspertarsti hinnanguga. Kohtu-

menetluses selgitas töötukassa ekspertarst, et kaebaja piirangut selle võtmetegevuse

sooritamisel ei saa hinnata täielikuks, kuna kaebaja suudab lühemat aega seista ja istuda. Ka

suudab kaebaja käte abiga kehaasendeid vahetada. Töövõime hindamise metoodika järgi on

lubatud arvestada seda, et inimesel on võimalik kehaasendit regulaarselt muuta ja kasutada

asendi vahetamisel käte abi.

16.5. Kohus nõustub, et piirangut pole alust hinnata täielikuks. Istumine, seismine ja keha-

asendite vahetamine ei ole kaebaja jaoks võimatu. Töövõime hindamise aja seisuga töötas

kaebaja veoautojuhina. Juba see kinnitab, et püsivam istumine võis küll olla kaebaja jaoks tema

terviseprobleemidest tulenevalt raske, kuid mitte võimatu.

Käelise tegevuse valdkond

17. Kaebaja on oma taotluses märkinud piirangute esinemise üksnes rubriigis „käelise

tegevusega seotud muud piirangud“. Kaebaja selgitas, et käelised tegevused on raskendatud,

kui tal tekkib podagrahoog käteliigestes. Seda juhtub ühel-kahel korral kvartalis.

18. TTO ekspertarst leidis, et piirangut pole alust tuvastada, kuna kaebaja kirjeldatud probleem

ei leidnud tema terviseandmete põhjal kinnitust. Vaidemenetluses koostatud arvamuses oli TTO

ekspertarsti seisukoht sama. Töötukassa ekspertarst lisas, et podagra ravim on kaebajale viimati

välja kirjutatud 12. novembril 2021. Kolmest väljakirjutatud retseptist on kaebaja välja ostnud

vaid ühe. Seega pole ravi olnud regulaarne. Kohtumenetluses koostatud seisukohas jäi töötu-

kassa ekspertarst samale arvamusele. Ekspertarst märkis, et vastavalt töövõime hindamise

metoodikale hinnatakse kõiki tegutsemispiiranguid koos arsti määratud raviga.

19. Kohus nõustub, et käelise tegevuse valdkonnas pole alust kaebajal piirangut tuvastada.

Esiteks ei kinnita kaebaja kirjeldatud probleeme tema terviseandmed. Kui kaebaja pole oma

terviseprobleemiga arsti poole pöördunud, ei saa seda töövõime hindamisel arvestada. Teiseks

pole kaebaja podagraravi olnud regulaarne. Inimese töövõimet hinnatakse, lähtudes

3-23-1932

8(9)

hüpoteetilisest olukorrast, kus ta on järginud arstide antud ravisooritusi ning teinud ise kõik

võimaliku oma terviseseisundi parandamiseks. Üksnes juhul, kui piirangud sellest hoolimata

püsivad, võib olla alust tuvastada inimese töövõime vähenemine.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond

20. Võtmetegevus „Tualettruumi toimingud“

20.1. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et tema põie- või soolekontroll on

muutlik. Kuna kaebajal on üks neer eemaldatud, on tal aeg-ajalt raskusi põie kontrollimisega.

Ravimite tarbimise tõttu on kaebajal pidev kõhulahtisus.

20.2. TTO ekspertarst leidis piirangut pole alust tuvastada. Kaebaja digiloo andmed ei kinnita

urineerimishäireid ega soolekontrolli probleeme. Vaidemenetluses täiendas TTO ekspertarst

oma hinnangut viidetega kaebaja digiloo andmetele. Nende järgi on kaebajal kaasasündinud

kusejoa väärareng. 15 aastat tagasi oli kaebajal trauma (kukkumine), mille järel eemaldati tal

parema neeru kahjustatud osa ning laiendati kusejuha. Pärast operatsiooni tehtud uuringu järgi

on kaebajal uropassaaž paremast neerust takistusteta.

20.3. Töötukassa ekspertarst leidis sarnaselt TTO ekspertarstile, et kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud tema terviseandmete põhjal kinnitust. Sama kinnitas ekspertarst kohtu-

menetluses antud arvamuses. Arst selgitas, et kaebajal on uropassaaž, st uriini väljutamine

paremast neerust, takistuseta. Neerupuudulikkust tal ei ole.

20.4. Kohus nõustub töötukassa hinnanguga. Piirangut ei saa tuvastada üksnes kaebaja enda

kirjelduse alusel. Kui kaebajal esineb olulisi põiekontrolli probleeme, mis tema hinnangul

mõjutavad tema töövõimet, tuleb tal esmalt selle probleemiga oma raviarsti poole pöörduda.

Arst saab seejärel soovitada asjakohast ravi. Üksnes juhul, kui probleem püsib ravist hoolimata,

võib olla alust tuvastada piirang töövõime hindamise raames. Kaebaja märgitud ravimite

kõrvaltoimetest tingitud võimalikke probleeme (kõhulahtisus) tuleb hinnata valdkonna

„Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed“ all.

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete valdkond

21. Kaebaja märkis taotluses, et kanged valuvaigistid teevad ta uimaseks ja loiuks. Sellises

seisundis on tal ohtlik püsti tõusta, kuna ta ei kontrolli oma jalgu. Lisaks põhjustavad ravimid

tal kõhulahtisust.

22. TTO ekspertarst märkis, et kaebaja terviseandmed kinnitavad tema kirjeldatud piiranguid.

Neid piiranguid on arvestatud liikumise valdkonna raames. Vaidemenetluses ekspertarstid

täiendusi ei lisanud. Kohtumenetluses koostatud arvamuses märkis töötukassa ekspertarst, et

ravimite kõrvaltoimena esineva kõhulahtisuse kohta TIS-is infot ei ole.

23. Kohus nõustub, et kaebaja kirjeldatud valuvaigistite võtmisest tingitud probleeme keha-

asendite vahetamisel ja ringiliikumisel, sh uimasust, on arvestatud liikumise valdkonnas. Töö-

võime hindamise taotluse ankeedi järgi tuleb inimesel ravimitega seotud probleemide

kirjeldamisel selgitada ka seda, kuidas need tema tegutsemisvõimet takistavad (töövõime

hindamise metoodika, lk-d 52 ja 53). Kaebaja ei ole väitnud, et uimasus takistaks tal muude

tegevuste sooritamist kui kehaasendite vahetamine ja liikumine.

Kõhulahtisuse puhul on töötukassa ekspertarst kohtumenetluses õigesti leidnud, et see probleem

ei kajastu kaebaja terviseandmetes. Kaebajal on võimalik probleemiga oma raviarsti poole

pöörduda ning leida asjakohane ravi.

3-23-1932

9(9)

Kokkuvõte

24. Eeltoodu põhjal leidis töötukassa õigesti, et kaebaja võtmetegevuste piirangute arvväärtuste

summa on kaheksa. Töövõime hindamise metoodika järgi võib sellisel juhul hinnata inimese

töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Töötukassa on hinnanud kaebaja töövõime osaliseks.

Kuna tal on metoodika järgi tuvastatud piirangud üksnes liikumise valdkonnas, peaks ta suutma

teha vähest liikumist nõudvat tööd vähemalt osalise koormusega. Töötukassa ekspertarst tõi

kohtumenetluses esile, et kaebaja on oma piirangutega hästi kohanenud. Ta on töötanud veo-

autojuhina ja osalenud kaitseväe õppustel.

25. Kaebaja lisas kaebusele 14. augustil 2023 koostatud avalduse, milles ta palus oma tööandjal

lõpetada tööleping alates 31. augustist 2023 (dtl 9). Kaebaja pole kaebuses selgitanud, mis

põhjustel ta töölepingu lõpetas ning kuidas see tõend tema kaebuse läbivaatamisel oluline on.

Ka pole selge, kas kaebaja tegelikult töösuhte ja veoautojuhina töötamise lõpetas. Töötukassa

ekspertarst viitas kaebaja perearsti 31. augusti 2023. a epikriisile, milles on märgitud, et kaebaja

soovib minna järgmisest päevast tööle (vt dtl 99).

26. Kaebuse lahendamiseks pole see, kas kaebaja lõpetas alates 31 augustist 2023 veoauto-

juhina töötamise või mitte, siiski oluline. Isegi kui kaebaja ei ole enam võimeline töötama

autojuhina, leidis vastustaja õigesti, et kaebajale võib sobida muu väikese koormusega ja vähest

ringiliikumist eeldav töö. Kaebajale sobivad näiteks käelised tegevused ja suhtlemisega seotud

tööd. Kaebaja töövõimet saab toetada füsioteraapiaga, vajaduse korral ümberõppega ja abiga

sobiva töö leidmisel.

27. Määrav pole see, et kaebaja töövõime on varem hinnatud puuduvaks. See ei anna kaebajale

alust nõuda, et töötukassa jõuaks uuel hindamisel samale järeldusele. Töötukassa ekspertarst

märkis põhjendatult, et praegusel töövõime hindamisel tehti kaebajale visiidipõhine ekspertiis,

mis võimaldab tema liikumispiiranguid täpsemalt hinnata.

28. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.

29. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks kohus otsuse teeb (HKMS § 108 lg 1).

Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Poolte menetluskulud jäävad

seega nende endi kanda.

30. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, tuleb kaebaja nimi asendada otsuse

avaldamise korral tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/