2-23-8177/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-8177

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8177

Tsiviilasi

vvector group OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik vvector group OÜ (pankrotis, registrikood 14378328;

asukoht Ploomi 18, Sindi linn, Tori vald, 86704 Pärnu

maakond; e-post vvectorgroup@gmail.com), juhatuse liige

alates 30.01.2023 V. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning alates

27.11.2017 kuni 30.01.2023 V. J. (isikukood xxxxxxxxxx);

pankrotihaldur Andrus Õnnik (isikukood 36209014213;

Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing, Lai 10, 80010 Pärnu;

telefon 443 1313, 501 1556; e-post pinker@hot.ee);

vastuväite esitanud võlausaldaja:

VirinPro OÜ (registrikood 14800551; asukoht Odra 16, 10144

Tallinn; e-post VirinPro19@gmail.com), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk, e-post vassili.koste@gmail.com;

vastuväite saanud võlausaldajad:

- I Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood

70000349;

asukoht

Lõõtsa 8a,

15176

Tallinn,

e-post

kohtumenetlus@emta.ee), esindaja Ester Kuivas, e-post

ester.kuivas@emta.ee;

- II A. H. (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk, e-post vassili.koste@gmail.com;

- III CarCops OÜ (registrikood 12266051; asukoht Odra 4-2,

10144 Tallinn; e-post xxxx@carcops.ee), esindaja E. E. , e-post

xxxxx@kaitsja.ee;

- IV V. J. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht Mai 8-51, 80025

Pärnu; e-post max147max147@gmail.com);

- V A. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht Sõpruse pst 188-

181, 13424 Tallinn; e-post sxxxxxxxxxxx@mail.ru)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. H. 20. veebruari 2024 taotlus kohustada vvector group OÜ-d

(pankrotis) esitama kohtule A. H. 25. juuni 2023 töölepingu ülesütlemisavalduse originaal.

Tsiviilasi nr 2-23-8177

2. Kinnitada võlausaldajate nimekiri vvector group OÜ (pankrotis; registrikood 14378328)

pankrotimenetluses järgnevalt:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood

Nõude suurus

Jaotis

VirinPro OÜ1 (registrikood 14800551)

20 200,66 €

19,55%

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu2 (registrikood

70000349)

52 340,16 €

50,66%

A. H. (isikukood xxxxxxxxxx)

6989,49 €

6,77%

CarCops OÜ (registrikood 12266051)

1286,42 €

1,25%

V. J. (isikukood xxxxxxxxxx)

13 210,00 €

12,79%

A. S. (isikukood xxxxxxxxxx)

9285,27 €

8,99%

Kokku:

103 312,00 €

100%

1 VirinPro OÜ nõudest 12 000 eurot on loetud kaitsmiseta tunnustatuks

2 Eesti Vabariigi nõudest 45 103,16 eurot on loetud kaitsmiseta tunnustatuks

Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega

Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide

3. Jätta vvector group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata A. H. nõue

9065,06 eurot (bruto).

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

saata määrus haldurile, vastuväite saanud ja vastuväite esitanud võlausaldajatele ning võlgnikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud

võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates võlausaldajate nimekirja

kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade loetakse

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud

1. Tartu Maakohus rahuldas 16.10.2023 määrusega VirinPro OÜ avalduse ja kuulutas välja vvector

group OÜ (pankrotis) pankroti (võlgnik). Kohus nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku

(haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 17.10.2023.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.11.2023. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse

(PankrS) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 18.12.2023.

2. Haldur teatas esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest

ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2024. Võlausaldajate nimekirjaga

tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes 07.02.2024.

3. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid nõudeid esitanud võlausaldajate nõuetele. Võlausaldaja

VirinPro OÜ esitas vastuväited CarCops OÜ, V. J. , A. S. ja Eesti Vabariigi nõuetele ning haldur

esitas vastuväited V. J. , A. S. ja A. H. nõuetele.

4. Lähtudes PankrS § 1001 lg-st 5 määras haldur, et vastuväite saanud võlausaldaja võib hiljemalt

26.02.2024 esitada haldurile vastuväite kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Seisukohale tuli

lisada tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks.

Tsiviilasi nr 2-23-8177

Vastuväite saanud võlausaldajad, va CarCops OÜ, esitasid haldurile vastuväidete kohta kirjalikud

seisukohad ja tõendid.

5. Haldur esitas 11.03.2024 kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajate

nimekirjale on lisatud vastuväite saanud võlausaldajate nõudeavaldused koos tõenditega,

vastuväite esitanud võlausaldaja ja halduri esitatud vastuväited ning vastuväite saanud

võlausaldajate seisukohad ja tõendid.

Kohtu põhjendused

6. PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja

kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt,

määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja

30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral

võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003 lg 2

järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui

võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja

nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja

kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3 esimesele lausele loetakse

nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle

vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur

vastuväitest loobub.

7. Kohus lahendab esitatud vastuväited.

8. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (MTA) esitas 03.11.2023 võlgniku

pankrotimenetluses nõudeavalduse 52 340,16 eurot.

8.1. Nõudeavalduse kohaselt tuleneb MTA nõue 45 103,16 eurot jõustunud haldusaktidest, mille

MTA palub lugeda kaitsmiseta tunnustatuks 2. rahuldamisjärgu nõudena, ning 7237 eurot

jõustumata haldusaktist, mille MTA palub lugeda tunnustatuks 2. rahuldamisjärgu nõudena.

Nõudeavaldusele on lisatud saldopäring võlgniku maksuvõla kohta 16.10.2023 seisuga ja

03.11.2023 intressinõue nr 13-3/143317.

8.2. VirinPro OÜ esitas 07.02.2024 vastuväite MTA nõude ½ osale.

Esitatud vastuväite kohaselt on MTA nõue võlgniku poolt kunstlikult tekitatud. Kuna

võlgniku majandustegevus oli osaühingu osa võõrandamise ja juhatuse vahetamise ajaks

27.01.2023 lõppenud, on kõik pärast 27.01.2023 esitatud käibemaksu deklaratsioonid

(KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (TSD) fiktiivsed, kahjustades

võlausaldajate huve. Eeltoodud põhjustel vaidleb VirinPro OÜ pärast 27.01.2023 esitatud

deklaratsioonide alusel tekkinud MTA nõudele vastu.

8.3. MTA esitas 19.02.2024 haldurile VirinPro OÜ vastuväite kohta omapoolse kirjaliku

seisukoha ja tõendid.

Seisukohast nähtuvalt MTA ei nõustu esitatud vastuväidetega. MTA märgib, et maksuhaldur

lähtub

maksukohustuse

täitmise

kontrollimisel

ja

maksu

määramisel

eelkõige

maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest. Deklaratsiooni esitaja on kohustatud

esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Kõik

pärast 27.01.2023 esitatud maksudeklaratsioonid on esitatud elektrooniliselt juhatuse liikme

V. N. poolt. Samuti on kõik isikud, kellele on pärast 27.01.2023 deklareeritud töötasu

makseid, registreeritud töötamise registris (TÖR). Seega puudub alus kahelda võlgniku poolt

esitatud maksudeklaratsioonides märgitud andmete õigsuses. Isegi kui võlgnik on esitanud

maksudeklaratsioonides valeandmeid, on ta kehtiva kohtupraktika kohaselt kohustatud

deklareeritud maksukohustused tasuma. Nimelt ei ole käibemaksu tasumise kohustuse

tekkimisel oluline, kas tehing, mille alusel käive tekkis, reaalselt toimus. Maksukohustuslane

peab tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks ka käibemaksusumma, mille ta on

väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Arvel

Tsiviilasi nr 2-23-8177

valesti märgitud käibemaks loob nn uue maksukohustuse ja see kohustus lõpeb alles arve

parandamisega, mitte vea tuvastamisega (Riigikohtu 05.10.2020 kohtuotsus nr 3-17-1646,

p 10 ja 05.04.2019 kohtumäärus nr 3-17-2005, p 12). Kuna tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja

vältimatult kaasnev kõrvalkohustus, on kehtiva maksunõude korral kehtiv ja sissenõutav ka

intressinõue.

MTA palub jätta VirinPro OÜ vastuväite arvestamata ning tunnustada MTA nõuet

nõudeavalduses märgitud ulatuses ja rahuldamisjärgus.

Seisukohale on lisatud 20.10.2022 korraldus nr 13-11/55519, 28.10.2022 korraldus nr 13-

11/57541, 28.10.2023 intressinõue nr 13-3/128036, 05.01.2023 korraldus nr 13-11/1058,

13.01.2023 korraldus nr 13-11/1537, 20.03.2023 korraldus nr 13-11/11579, 21.03.2023

korraldus nr 13-11/12508, 04.05.2023 korraldus nr 13-11/27577, 12.07.2023 korraldus

nr 13-11/37312, 03.11.2023 intressinõue nr 13-3/143317 ning väljavõtted 2023. aastal

esitatud KMD-de ja TSD-de loeteludest.

8.4. Halduri 11.03.2024 seisukoha kohaselt on MTA nõue kogusummas 52 304,16 eurot

põhjendatud ning 45 103,16 euro ulatuses kuulub see tunnustamisele kaitsmiseta ning

7237 euro ulatuses tavakorras.

8.5. Kohtu hinnangul ei ole Virin Pro OÜ vastuväide MTA nõudele põhjendatud.

MTA nõude aluseks on kümme avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõuet, millest

üheksa kogusummas 45 103,16 eurot on jõustunud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist

16.10.2023. MTA korralduste ja intressinõuete näol on tegemist täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p-s 12 nimetatud haldusaktidega. PankrS § 1003 lg 4 p 5 järgi loetakse

kaitsmiseta tunnustatuks avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmise nõue, mis tuleneb TMS

§ 2 lg-s 1 nimetatud haldusaktist, mille vaidlustamise tähtaeg on enne pankroti

väljakuulutamist möödunud, samuti kui selline nõue tuleneb Eestis täidetavaks tunnistatud

või tunnustamiseta täitmisele kuuluvast välisriigi ametlikust dokumendist. Seega tuleb MTA

nõue 45 103,16 euro ulatuses lugeda kaitsmiseta tunnustatuks 2. rahuldamisjärgu nõudena

isegi juhul, kui võlgnik on pärast 27.01.2023 esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid,

sest kehtiva kohtupraktika kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud deklareeritud

maksukohustused tasuma. MTA on siinjuures põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendites

konstateeritule, et käibemaksu tasumise kohustuse tekkimisel ei ole oluline, kas tehing, mille

alusel käive tekkis, reaalselt toimus ning et käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks tuleb

käibemaksukohustuslasel tasuda ka käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või

muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates, sest valesti märgitud

käibemaks loob nn uue maksukohustuse ja see kohustus lõpeb alles arve parandamisega,

mitte vea tuvastamisega. MTA seisukohale lisatud väljavõtted 2023. aastal esitatud

maksudeklaratsioonide

loeteludest

tõendavad,

et

pärast

27.01.2023

on

kõik

maksudeklaratsioonid esitanud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige V. N. . Kohtul ei

ole põhjust kahelda ka MTA poolt väidetus, et kõik isikud, kellele deklareeriti pärast

27.01.2023 töötasu makseid, olid registreeritud TÖR-s.

MTA on maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lg 3 alusel 03.11.2023 esitanud võlgnikule

intressinõude nr 13-3/143317 põhjusel, et võlgnik maksukohustuslasena ei ole arvestanud ja

tasunud tähtpäevaks tasumata ja/või alusetult tagastatud ja/või tasaarvestatud maksusummalt

intressi nagu näevad ette MKS § 115 lg-d 1 ja 2. Intressinõudele lisatud intressi

arvutuskäigust nähtuvalt on MTA tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi arvestanud

kuni 16.10.2023 (PankrS § 35 lg 1 p 6). Kuivõrd võlgnik on rikkunud maksukorralduse

seadusest tulenevat intressi arvestamise ja tasumise kohustust, on MTA intressinõue

7237 eurot põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus MTA nõude summas 52 340,16 eurot (45 103,16 + 7237)

tunnustatuks 2. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi, kusjuures nõudest

45 103,16 eurot loetakse kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 p 5 alusel.

Tsiviilasi nr 2-23-8177

9. A. H. (AH, töötaja) esitas 03.11.2023 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 19 536 eurot.

9.1. Nõudeavalduse kohaselt töötas AH 01.05.2019 sõlmitud töölepingu alusel võlgniku juures

elektriku ametikohal brutotöötasuga 1221 eurot kuus kuni juulini 2023. Võlgnik teatas juuli

lõpus, et ajutiselt ei ole tal tööd anda ja lubas AH-i tööle kutsuda uue ehitusobjekti saamisel,

kuid pärast seda AH-le tööd ei antudki. Oktoobris 2023 selgus, et TÖR-s on 30.06.2023

tehtud kanne töölepingu lõpetamise kohta töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel,

so töölepingu korraline ülesütlemine töötaja soovil, aga AH ei ole esitanud avaldust

töölepingu ülesütlemiseks. Seega on AH-i tööleping kehtiv ning TÖR-i kanne alusetu ja

ekslik. Lisaks oli TÖR-s 05.07.2023 kuni 21.07.2023 registreeritud võlaõiguslik leping

tööandjaga. Kuivõrd võlgnik on töölepingut oluliselt rikkunud – töö mitteandmine ja töötasu

maksmata jätmine – ütleb AH töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel erakorraliselt üles. Leping

loetakse lõppenuks 06.11.2023. AH-l on saamata töötasu 11 kuu eest, so detsember 2022

kuni oktoober 2023, summas 13 431 eurot (bruto) (11 kuud × 1221 eurot). TLS § 100 lg 4

alusel nõuab AH võlgnikult hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 3663 eurot

(bruto) (3 kuud × 1221 eurot). Kuna AH ei ole kahe viimase aasta jooksul puhkusel käinud

ega puhkusetasu saanud, nõuab AH võlgnikult saamata puhkusehüvitist summas 2442 eurot

(bruto) (2 × 1221 eurot).

AH palub võlgniku pankrotimenetluses tunnustada tema nõuet summas 19 536 eurot

(13 431 + 3663 + 2442).

Nõudeavaldusele on lisatud 01.05.2019 tööleping nr 43-1, AS LHV Pank pangakonto

väljavõte perioodil 01.11.2022 kuni 10.10.2023 ja väljavõte TÖR-st.

9.2. Haldur esitas 05.02.2024 vastuväite AH-i nõudele täies ulatuses.

Vastuväite kohaselt on AH 25.06.2023 avalduses palunud lõpetada tähtajalise töölepingu

alates 30.06.2023. Seega on alusetu töölepingu erakorralise ülesütlemise alusel kolme kuu

keskmise töötasu hüvitise nõue 3663 eurot. Nõudeavalduses märgib AH, et viimati tehti talle

töölepingu alusel väljamakse 28.12.2022. Samas on haldurile esitatud dokumendid (kassa

väljamineku orderid) selle kohta, et AH-le on tehtud väljamaksed ka 30.08.2023 ja

12.09.2023 vastavalt 1000 eurot ja 1920 eurot. Nõudeavalduses on tehtud kõik arvestused

lähtudes brutotasust 1221 eurot, kuid võlgniku poolt MTA-s deklareeritud summadest

nähtub, et tegelik töötasu on olnud iga kuu erinev ja seega ei ole esitatud arvutused õiged,

mistõttu puudub alus saamata jäänud töötasu nõude tunnustamiseks. Halduri arvates ei ole

eluliselt usutav, et AH-l oli alates detsembrist 2022 töötasu saamata ja ta töötas ilma töötasuta

veel pool aastat, enne kui esitas töölepingu lõpetamise avalduse ning pärast töölepingu

lõppemist töötas veel juulis 2023. Võlgniku esindaja on haldurile suusõnaliselt väitnud, et

AH-le on tasutud kõik töölepingust tulenevad tasud. Puhkusehüvitise saamiseks peab olema

täpselt teada, mis perioodi eest on töötajal puhkusetasu saamata, millest tuleneb hüvitamisele

kuuluvate puhkusepäevade arv ja seejärel tegelikust keskmisest töötasust lähtuv hüvitise

summa. Vajalike andmete puudumise tõttu ei ole alust puhkusehüvitise nõude

tunnustamiseks.

9.3. Töötaja AH esitas 20.02.2024 haldurile vastuväite kohta oma kirjaliku seisukoha.

Seisukohast nähtuvalt on töötaja töösuhtes vähem kaitstud pool ning tööandja peab tõendama

töötasu maksmist, puhkuse kasutamist ja puhkusetasu maksmist ning kokkulepitud töötasu

vähenemist. Kui ta seda ei tee, kuulub nii töötasu kui puhkusehüvitise nõue rahuldamisele

lähtudes kokkulepitud tasust 1221 eurot (bruto) vaatamata asjaolule, et võlgnik ise

deklareeris AH-i töötasu töölepinguga kehtestatust väiksemas summas. Võlgniku endise

juhatuse liikme paljasõnaline väide, et AH-le olevat töötasu välja makstud, ei ole tõend.

Samuti peab tööandja tõendama TÖR-s töölepingu lõpetamise kande aluseks oleva

töötajapoolse avalduse esitamist. Kui tööandja seda ei tõenda, ei ole tööleping 30.06.2023

lõppenud ja töötasu kuulub tasumisele kuni oktoobrini 2023. AH ei ole 25.06.2023 avaldust

allkirjastanud ega tööandjale esitanud. Haldur ei ole seda avaldust AH-le tutvumiseks

edastanud. AH vaidlustab väidetava 25.06.2023 ülesütlemisavalduse ehtsuse ja palub

Tsiviilasi nr 2-23-8177

kohustada võlgnikku esitama kohtule avalduse originaal. Kui võlgnik ei tõenda avalduse

ehtsust, siis keelduda kohtul avalduse tõendina vastuvõtmisest ja mitte arvestada avaldust

tõendina. 03.11.2023 nõudeavalduses sisaldus töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 1

alusel. Tööandja ei ole seda ülesütlemist vaidlustanud. Seega tuleb tööleping lugeda

lõppenuks 06.11.2023 ning võlgnik peab TLS § 100 lg 4 alusel tasuma töölepingu

ülesütlemisel hüvitist AH-le kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so 3663 eurot (bruto). Kui

kohus asub mingil põhjusel seisukohale, et tööleping ei ole AH-i 03.11.2023 avalduse alusel

lõppenud, lõppes tööleping TLS § 89 lg 2 p 2 alusel 16.10.2023 tööandja pankroti

väljakuulutamisel. Sellisel juhul tuleb AH-le maksta TLS § 100 lg 1 alusel töölepingu

lõpetamise hüvitis töötaja ühe kuu töötasu ulatuses, so 1221 eurot (bruto). Sellest

ülesütlemisest tuli ette teatada vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 2). Kuivõrd AH-le ei ole

ülesütlemisest ette teatatud, tekkis tal TLS § 100 lg 5 alusel õigus hüvitisele veel ühe töötasu

ulatuses, so 1221 eurot (bruto). AH tunnistab, et on tööandjalt kassa väljamineku orderi

nr 300623 alusel saanud sularahas kahes osas kokku 1920 eurot, mis on brutos 3331,13 eurot.

AH tasaarvestab saamata jäänud töötasunõude 13 431 eurot nimetatud väljamaksega

3331,13 eurot, mille tulemusel jääb AH-i töötasu nõudeks 10 099,87 eurot (bruto). AH-i

puhkusehüvitis 55,99 päeva eest (keskmise töötasu arvestamise periood 01.05.2023 kuni

31.10.2023) moodustab 2291,67 eurot (bruto) (päevatasu 40,93 eurot × 55,99 päeva).

AH palub võlgniku pankrotimenetluses tunnustada töölepingust tulenevaid nõudeid kokku

16 054,54 eurot (bruto), millest 10 099,87 eurot (bruto) on saamata jäänud töötasu,

2291,67 eurot (bruto) puhkusehüvitis ja 3663 eurot (bruto) töölepingu ülesütlemise hüvitis.

9.4. Halduri 11.03.2024 seisukoha kohaselt on AH-i nõue 16 054,54 eurot (bruto) põhjendamatu

ja tuleb jätta tunnustamata. AH eitab, et on 25.06.2023 allkirjastanud avalduse töölepingu

omal soovil lõpetamiseks 30.06.2023, samuti töölepingu lõppemisel ettenähtud summade

saamist. AH-i ja võlgniku endise juhatuse liikme V. J. väited AH-i töölepingu lõppemise ja

saamata jäänud tasude osas erinevad kardinaalselt, sest juhatuse liikme väitel esitas AH

võlgnikule avalduse töölepingu omal soovil lõpetamiseks ning on saanud kätte kõik

töölepingu lõpetamisel saadaolevad summad. Halduri valduses on koopia 25.06.2023

avaldusest, millel esmapilgul tundub allkiri olevat sarnane allkirjadega võlgniku poolt

tunnistatud kassa väljamineku orderitel, mille originaalid on halduri valduses. Halduril

puudub võimalus tuvastada, et AH-i poolt 25.06.2023 esitatud avaldus oleks võltsing,

mistõttu lähtub haldur sellest, et avaldus on tõene ning tööleping on lõppenud 30.06.2023.

Kuna AH unustas algses nõudeavalduses märkida, et on osaliselt saanud töötasu sularahas,

tekitab see põhjendatud kahtlusi ka muudes tema poolt esitatud väidete tõepärasuses.

9.5. Kohtu hinnangul on AH-i nõue põhjendatud osaliselt.

Vaidlust ei ole selles, et AH töötas võlgniku juures 01.05.2019 sõlmitud tähtajalise

töölepingu nr 43-1 alusel elektrikuna alates 02.05.2019 brutotöötasuga 1221 eurot kuus

(lepingu punktid 1.1, 1.2, 2.1 ja 5.1). Antud juhul on vaidlus selle üle, kas töösuhe AH-ga

viidatud töölepingu järgi lõppes 30.06.2023 TLS § 85 lg 1 alusel, 16.10.2023 TLS § 89 lg 2

p 2 alusel või 06.11.2023 TLS § 91 lg 1 alusel.

Haldur on koos lõpliku võlausaldajate nimekirjaga esitanud kohtule AH-i poolt võlgnikule

esitatud 25.06.2023 avalduse koopia, milles AH palub lõpetada temaga 30.06.2023

tähtajalise töölepingu nr 43-1 omal soovil. AH eitab nii nõudeavalduses kui seisukohas

halduri vastuväidetele 25.06.2023 avalduse allkirjastamist ja tööandjale esitamist, märkides,

et sai töölepingu lõpetamisest 30.06.2023 teada oktoobris 2023 TÖR-sse sisse logides. TÖR-

i andmetest nähtuvalt on 01.07.2023 tehtud kanne töölepingu lõppemise kohta 30.06.2023

TLS § 85 lg 1 alusel. Kui tööandja on teinud TÖR-sse kande, saadetakse kohtule teadaolevalt

MTA poolt töötaja e-posti aadressile automaatselt teavitus. Seega ei ole õige AH-i väide, et

ta sai töölepingu lõppemisest teada oktoobris 2023. Samuti ei ole õige AH-i väide, et ta oli

pärast juulit 2023 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 16.10.2023 valmis töö

tegemiseks, sest TÖR-i andmete kohaselt on AH juba 15.08.2023 asunud ehituselektrikuna

Tsiviilasi nr 2-23-8177

tööle uue tööandja (xxxxx xx) juurde. Kohtule ei ole teada, et AH oleks töösuhte lõppemise

teadasaamisest arvates TLS § 105 lg 1 järgi töösuhte lõppemise 30 kalendripäeva jooksul

kohtus (hagimenetluses) või töövaidluskomisjonis vaidlustanud (kuna ta pole avaldanud

soovi töölepingut omal soovil lõpetada), mistõttu tuleb TLS § 105 lg 2 kohaselt lugeda

tööleping kehtivalt lõppenuks 30.06.2023 TLS § 85 lg 1 alusel, so omal soovil (kuigi TLS

§ 85 lg 2 järgi ei või töötaja tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda). Eeltoodust

tulenevalt ei ole põhjendatud AH-i taotlus kohustada võlgnikku nõuete tunnustamise

menetluses esitama kohtule 25.06.2023 avalduse originaal. Kohus jätab AH-i 20.02.2024

taotluse seetõttu rahuldamata.

AH-l on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu nõue brutosummas 10 099,87 eurot

(11 kuud × 1221 eurot - 3331,13 eurot). TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja

töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest

töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, so antud juhul 1221 eurot (bruto) üks kord kuus iga

kuu 20. kuupäeval kas pangaülekandega töötaja isiklikule pangakontole või sularahas

vastavalt töötaja soovile (lepingu punktid 5.1 ja 5.3). Siinjuures on õige AH-i poolt

20.02.2024 seisukohas märgitu, et olukorras, kus töötasu vähendamise kokkulepet ei ole

sõlmitud, tuleb töötasu nõude suuruse arvutamisel lähtuda lepingujärgsest brutotasust

1221 eurot kuus vaatamata asjaolule, et võlgnik on deklareerinud AH-i töötasu töölepinguga

kehtestatust väiksemas summas. Kuna kohus on tuvastanud, et AH-i nõude aluseks olev

töölepingujärgne suhe lõppes 30.06.2023 ja AH on kinnitanud kassa väljamineku orderi

nr 300623 alusel töötasu saamist sularahas kokku 1920 eurot, mis AH-i väitel on brutos

3331,13 eurot (haldur ei ole 11.03.2024 seisukohas neid summasid eraldi vaidlustanud), saab

AH-i saamata jäänud töötasu nõude bruto suuruseks olla 5215,87 eurot (7 kuud × 1221 eurot

- 3331,13 eurot).

AH on lisaks töötasunõudele esitanud ka puhkusehüvitise nõude 55,99 päeva eest

2291,67 eurot (bruto), arvutatuna töötajale makstavast muutumatu suurusega töötasust (TLS

§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). TLS § 28 lg 2 p 3 ja § 68 lg 1 järgi on tööandja kohustatud andma

töötatud aja eest ettenähtud puhkust (lepingu punkt 4.1 ja TLS § 55 alusel 28 kalendripäeva

aastas) ja maksma puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel

kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuivõrd

kohus on leidnud, et tööleping lõppes 30.06.2023, on AH-i puhkus 01.01.2022 kuni

31.12.2022 töötatud aja eest 28 kalendripäeva ning 01.01.2023 kuni 30.06.2023 töötatud aja

eest 13,88 kalendripäeva (181 × 28 ÷ 365 = 13,88), kokku 41,88 kalendripäeva. AH-i

keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 on

42,37 eurot (bruto) (1221 eurot × 6 kuud ÷ 173 päeva = 42,35 eurot). Seega saab AH-i

saamata jäänud puhkusetasu nõude bruto suuruseks olla 1773,62 eurot (41,88 × 42,35).

Töötaja AS LHV Pank pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tööandja perioodil 01.11.2022

kuni 10.10.2023 teinud töötajale kaks töötasu väljamakset: 30.11.2022 väljamakse oktoobri

2022 eest 1102,48 eurot ja 28.12.2022 väljamakse novembri 2022 eest 1102,78 eurot. Seega

on pangakonto väljavõttega tõendatud tööandjapoolsete kohustuste rikkumine, so töötasu ja

puhkusetasu maksmise rikkumine. Kohtule ei ole teada ka töö- ja puhkusetasu täiendav

maksmine sularahas (teisi kassa väljamineku ordereid peale orderi nr 300623 ei ole esitatud).

Tulenevalt asjaolust, et kohus luges 01.05.2019 töölepingu nr 43-1 kehtivalt lõppenuks

30.06.2023 TLS § 85 lg 1 alusel, on põhjendamatu AH-i töölepingu ülesütlemise hüvitise

nõue TLS § 100 lg 4 alusel 3663 eurot (bruto).

Kokkuvõtteks tunnustab kohus A. H. nõuet osaliselt 6989,49 eurot (5215,87 + 1773,62)

(bruto) 2. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi ning jätab A. H. nõude

osaliselt 9065,05 eurot (16 054,54 - 6989,49) (bruto) tunnustamata.

10. CarCops OÜ esitas 21.11.2023 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 1286,42 eurot.

10.1.

Nõudeavalduse kohaselt sõlmis CarCops OÜ võlgnikuga 12.05.2020 teenuse

osutamise ja seadme rendilepingu nr 2402. Viidatud lepingu järgi pakkus CarCops OÜ

Tsiviilasi nr 2-23-8177

võlgnikule masinapargi GPS jälgimise teenust. Võlgnik on jätnud teenuse eest temale

väljastatud arvete alusel tasumata 1274,40 eurot (põhinõue), millele lisandub viivis

12,02 eurot.

Nõudeavaldusele on lisatud 12.05.2020 leping nr 2402, CarCops OÜ üldtingimused ning

arved nr 88249, 89541, 90778, 92093 ja 91606 (nõudeavalduses ekslikult märgitud 90166).

10.2.

VirinPro OÜ esitas 07.02.2024 osalise vastuväite CarCops OÜ nõudele summas

1072,80 eurot.

Vastuväide on esitatud autovalve GSM/GPS seadme väljaostu arvele nr 91606. Vastuväitest

nähtuvalt on rendilepingu järgne autovalve GSM/GPS seadme väljaostuhind 149 eurot,

mistõttu ei ole CarCops OÜ nõue 1072,80 eurot põhjendatud. Lisaks ei ole CarCops OÜ

seadme võlgnikule üleandmist tõendanud. Teadaolevalt ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud

ja seetõttu jääb üldse arusaamatuks, millistele sõidukitele olid autovalveseadmed

paigaldatud. Üldtingimuste punkt 7.4, mille kohaselt loetakse seadmed omastatuks ja sel

juhul esitatakse väljaostuarve, on vastuolus hea usu põhimõttega ja tühine. Tegemist on

sisuliselt kahjunõudega, mille maksma panemiseks tuleb tõendada kahju tekitamist ja kahju

suurust (sh seadmete tegelikku väärtust).

10.3.

CarCops OÜ VirinPro OÜ vastuväitele omapoolset kirjalikku seisukohta halduri

määratud tähtajaks ei esitanud.

10.4.

Halduri 11.03.2024 seisukoha kohaselt on VirinPro OÜ vastuväide alusetu ja

CarCops OÜ nõue kuulub täies ulatuses tunnustamisele. Haldur märgib, et vastuväite

esitajale on teada ajutise halduri aruandes märgitu, et võlgniku nimele oli aruande koostamise

ajal registreeritud üks sõiduk ja et viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud kaheksa

sõidukit.

10.5.

Kohus leiab, et VirinPro OÜ vastuväide CarCops OÜ nõudele 1072,80 eurot ei ole

põhjendatud.

Vaidlust ei ole selles, et CarCops OÜ ja võlgnik on 12.05.2020 sõlminud teenuse osutamise

ja seadme rendilepingu nr 2402 võlgniku masinapargi jälgimiseks CarCops OÜ-lt

renditavate GPS seadmetega koos jälgimislahendusega veebist. Haldur on 11.03.2024

seisukohas põhjendatult juhtinud VirinPro OÜ kui vastuväite esitaja tähelepanu ajutise

halduri aruandes märgitule, et võlgniku nimele oli aruande koostamise ajal 18.09.2023

registreeritud üks sõiduk ja et viimase viie aasta jooksul on võlgnik võõrandanud kaheksa

sõidukit. CarCops OÜ nõudeavaldusele lisatud arvetest nr 88249, 89541, 90778 ja 92093

nähtub, et võlgnik on jäänud CarCops OÜ-le võlgu kuue GPS seadme rentimise eest alates

juunist 2023 kuni septembrini 2023 igakuiselt 50,40 eurot (6 tk × 7 eurot + käibemaks

8,40 eurot). Renditasu nõudeid (4 kuud × 50,40 eurot = 201,60 eurot) ei ole VirinPro OÜ

vaidlustanud. Kohtu hinnangul on seetõttu asjakohatu VirinPro OÜ poolt väidetu, et

CarCops OÜ ei ole seadmete võlgnikule üleandmist tõendanud.

VirinPro OÜ on esitanud vastuväite üksnes 05.10.2023 seadmete väljaostu arvest nr 91606

tulenevale nõudele. Arvest nähtuvalt tuleb võlgnikul CarCops OÜ-le hüvitada kuue GPS

seadme maksumus 894 eurot (6 tk × 149 eurot), millele lisandub käibemaks 178,80 eurot,

kokku 1072,80 eurot. Arvet esitades on CarCops OÜ tuginenud üldtingimuste punktile 7.4,

mille kohaselt kui klient viivitab lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega kolm (3)

kuud või rohkem, on CarCopsil alust arvata, et klient on CarCopsi vara omastanud ja

teadlikult jätnud arved tasumata. Sellisel juhul on CarCopsil õigus väljastada seadmete

väljaostu arve, kui klient ei ole seadmeid tagastanud kaks kuud peale võlgnevuse tekkimist.

Peale seadmete väljaostu arve väljastamist ei kuulu seadmed tagastamisele, vaid tuleb kliendi

poolt hüvitada hinnakirjas väljatoodud hinnaga, mis on ka lepingujärgselt kokku lepitud.

Kohtu hinnangul on antud juhul seadmete väljaostu arve võlgnikule esitamine põhjendatud,

sest võlgnik on viivitanud lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kolm

kuud ja kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks seadmed omanikule tagastanud kaks kuud peale

võlgnevuse tekkimist. Kohus ei nõustu VirinPro OÜ-ga selles, et CarCops OÜ üldtingimuste

Tsiviilasi nr 2-23-8177

punkt 7.4 on vastuolus hea usu põhimõttega võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik rentnikuna on

saanud tasuta enda kasutusse kuus 149 eurot tükk maksvat seadet, ei ole lepingu rikkumisel

ning seadmete omanikule tagastamata jätmisel CarCops OÜ poolt seadmete maksumuse

hüvitamise nõude esitamine pahauskne käitumine ega käsitatav õiguste kuritarvitamisena.

Eeltoodud põhjendustel loeb kohus CarCops OÜ nõude tunnustatuks täies ulatuses

1286,42 eurot (201,60 + 1072,80 + 12,02) 2. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1

p 2 järgi.

11. V. J. (VJ, töötaja) esitas 15.12.2023 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 14 360 eurot.

11.1.

Nõudeavalduse kohaselt töötas VJ vvector group OÜ-s (pankrotis) töölepingu alusel

alates 01.03.2018 kuni 30.06.2023. Töösuhe lõppes 30.06.2023 TLS § 89 lg 1 alusel

koondamise tõttu. VJ-l on jäänud saamata töötasu alates detsembrist 2022 kuni juunini 2023

kogusummas 8050 eurot (bruto) (7 kuud × 1150 eurot), puhkusehüvitis 55 päeva eest

perioodil 01.01.2021 kuni 30.06.2023 töötatud aja eest 2860 eurot (bruto), koondamishüvitis

TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu eest 1150 eurot (bruto) ja hüvitis töölepingu lõpetamisest

vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel kahe kuu eest 2300 eurot (bruto).

11.2.

VJ nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite VirinPro OÜ ning haldur.

VirinPro OÜ 07.02.2024 vastuväite kohaselt ei ole nõudeavaldusest aru saada, kellena VJ

töötas, mis kuulus tema töökohustuste hulka, kuidas erinesid need kohustused tema kui

juhatuse liikme kohustustest. VJ ei ole töökohustuste täitmist tõendanud. TÖR-s kanne tema

töötamise kohta puudub. VJ poolt iseendaga sõlmitud leping on näilik ja seetõttu tühine. VJ

tekitas võlgnikule kahju, rikkudes nii seadust kui lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu

puudub võlgnikul temale tasu maksmise kohustus. Nõue on vastuolus hea usu põhimõttega,

alusetu ja tõendamata.

Halduri 05.02.2024 vastuväite järgi on Eesti Töötukassa temale esitanud 16.01.2024 otsuse

nr 224000595, mille kohaselt on VJ-le töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 142 lg 1 p 1

alusel määratud hüvitis summas 1115,86 eurot. Seega on VJ töölepingu lõpetamise hüvitise

taotlus summas 1150 eurot (bruto) alusetu, kuna see on juba kompenseeritud. Kuivõrd

ülejäänud nõude summas 13 210 eurot (bruto) tõendamiseks ei ole nõudeavaldusele lisatud

ühtegi nõuet tõendavat dokumenti (töölepingut, selle lõpetamise kokkulepet, TÖR väljavõtet,

konto väljavõtet alates detsembrist 2022 kuni nõude esitamiseni, millest nähtuks võlgniku

poolt tehtud väljamaksed jms), ei ole võimalik nõude olemasolu tuvastada.

11.3.

VJ esitas 24.02.2024 haldurile vastuväidete kohta oma kirjaliku seisukoha koos

tõenditega.

Seisukoha kohaselt on VJ nõude suuruseks 13 210 eurot (bruto), millest 8050 eurot (bruto)

on saamata jäänud töötasu, 2860 eurot (bruto) puhkusehüvitis ja 2300 eurot (bruto) TLS

§ 100 lg 5 järgne hüvitis, kuna võlgnik töösuhte lõpetamisest ei teatanud ja VJ sai sellest

teada MTA-lt. 17.07.2023 võttis VJ ennast töötuna arvele ja Eesti Töötukassa kompenseeris

talle töölepingu lõpetamise hüvitise ühe kuu eest, milline asjaolu ei olnud aga nõudeavalduse

esitamise ajal veel teada. Eeltoodust tulenevalt loobub VJ töölepingu lõpetamise hüvitise

nõudest.

Seisukohale on lisatud 01.03.2018 tööleping nr 17 koos ametijuhendiga, 09.07.2018

töölepingu nr 17 lisa nr 4 töölepingu tingimuste muutmise kohta, 16.12.2019 töölepingu

nr 17 lisa nr 4.1 töölepingu tingimuste muutmise kohta, 15.12.2020 töölepingu nr 17 lisa

nr 4.2 töölepingu tingimuste muutmise kohta, Swedbank AS ja AS LHV Pank pangakontode

väljavõtted ning väljavõte TÖR-st.

11.4.

Haldur leiab 11.03.2024 seisukohas, et pärast selgituste ja täiendavate dokumentide

esitamist VJ poolt on VirinPro OÜ ja halduri vastuväited põhjendamatud ning VJ nõue

kuulub tunnustamisele summas 13 210 eurot (bruto).

11.5.

Kohtu hinnangul on VJ nõue 13 210 eurot (bruto) põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-23-8177

Haldurile esitatud 01.03.2018 töölepingust nr 17 nähtub, et VJ töötas võlgniku juures alates

01.03.2018 tähtajatu töölepingu alusel äriteeninduse juhina brutotöötasuga 600 eurot kuus

(lepingu punktid 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1). Töölepingu lisadega nr 4, 4.1 ja 4.2 töölepingu

tingimuste muutmise kohta on muudetud töötajaga kokkulepitud brutotöötasu ning alates

01.01.2021 on VJ brutotöötasuks 1150 eurot (lisa nr 4.2 punkt 1.2).

Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib äriühingu juhatuse või nõukogu liige samas äriühingus

töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse või nõukogu liikme

kohustuste täitmist. Töölepingu lisaks olevast ametijuhendist nähtuvalt on äriteeninduse juhi

töö põhieesmärgiks kontorisisene side, sõnumite edastamine, andmete esitamine ja tehtud töö

kontrollimine (ametijuhendi punkt 5) ning tööülesanneteks graafikute ja hinnapakkumiste

koostamine, arvete esitamine, töötajate LTR vormistamine ja koosolekute läbiviimine

(ametijuhendi punkt 6). Äriteeninduse juhi töö põhieesmärki ja tööülesandeid hinnates on

kohus seisukohal, et äriteeninduse juhi töö ei ole osaühingu juhtorgani juhtimis- ja

esindusülesannetesse kuuluv tegevus. Kuna juhatuse liikmel ei ole keelatud samaaegselt

juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes ja kohtu hinnangul antud

juhul VJ poolt tehtud töö ei kujutanud endast võlgniku juhatuse liikme kohustuste täitmist,

ei ole põhjendatud VirinPro OÜ väide, et VJ poolt iseendaga sõlmitud tööleping on näilik ja

seetõttu tühine.

TÖR-i väljavõttest nähtuvalt lõppes töösuhe 30.06.2023 TLS § 89 lg 1 alusel, so töötaja

koondamisega. Viidatud sätte järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui

töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu

lõppemisel 30.06.2023 muutusid kõik VJ töösuhtest tulenevad nõuded TLS § 84 lg 1 järgi

sissenõutavaks.

VJ-l on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu nõue brutosummas 8050 eurot seitsme kuu

eest (7 kuud × 1150 eurot) alates 01.12.2022 kuni 30.06.2023. TLS § 1 lg 1 teise lause

kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja

kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, so antud juhul

1150 eurot (bruto) üks kord kuus iga kuu 20. kuupäeval pangaülekandega töötaja

pangakontole või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangakontole (lepingu punktid 3.1

ja 3.3 ning lisa nr 4.2 punkt 1.2).

Lisaks töötasunõudele on VJ-l võlgniku vastu ka puhkusehüvitise nõue 01.01.2021 kuni

30.06.2023 töötatud aja, so 55 päeva, eest 2860 eurot (bruto), arvutatuna töötajale makstavast

muutumatu suurusega töötasust (TLS § 70 lg 1 ja § 29 lg 8). TLS § 28 lg 2 p 3 järgi on

tööandja kohustatud andma ettenähtud puhkust (lepingu punkt 4.1 alusel 28 kalendripäeva

aastas) ja maksma puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel

kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Töötaja Swedbank AS ja AS LHV Pank pangakontode väljavõtete kohaselt on VJ-le viimati

töötasu makstud 2022. aasta novembrikuu eest (ülekanne tehtud 28.12.2022 summas

1005,78 eurot). Seega on tööandja rikkunud oma kohustust, so töö- ja puhkusetasu maksmise

kohustust, kuna esitatud kontode väljavõtetest ei nähtu, et töötaja oleks taotletud perioodide

eest töö- ja puhkusetasu saanud.

VJ nõudeavalduses on esitatud veel TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemise

etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest hüvitise nõue 2300 eurot (bruto). TLS § 100 lg 5

kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud

või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist

tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.

Seega antud juhul vähemalt 60 kalendripäeva, kui arvestada töötaja töösuhte kestust tööandja

juures (TLS § 97 lg 2 p 3). Kuna töösuhe lõppes 30.06.2023 koondamisega TLS § 89 lg 1

alusel ja tõendatud ei ole, et tööandja oleks töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järginud

etteteatamistähtaega, on VJ-l õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.

Tsiviilasi nr 2-23-8177

Eeltoodud põhjendustel loeb kohus V. J. nõude tunnustatuks täies ulatuses 13 210 eurot

(bruto) (8050 + 2860 + 2300) 2. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi.

Kohus märgib, et väidetava kahju tekitamine võlgnikule ei ole aluseks jätta töötaja

töölepingust tulenevad tasu- ja hüvitisnõuded võlgniku kui tööandja vastu muude eelduste

täitmisel võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Seejuures ei ole VirinPro OÜ ka

selgitanud, kuidas on töötaja tegevuse tagajärjel osaühingule kahju tekkinud. Samuti ei ole

VirinPro OÜ sisustanud oma väidet, et nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kohtupraktika kohaselt võib juhatuse liige muu hulgas olla sama juriidilise isikuga töösuhtes

tingituna tema kui töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi.

12. A. S. (AS, töötaja) esitas 15.12.2023 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 437 eurot

(bruto).

12.1.

Nõudeavaldusest nähtuvalt töötas AS võlgniku juures töölepingu alusel alates

01.09.2020 kuni 16.10.2023, mil töösuhe lõppes TLS § 89 lg 2 p 2 alusel seoses tööandja

pankroti väljakuulutamisega. AS-l on jäänud saamata töötasu perioodi aprill 2023 kuni

16.10.2023 eest kogusummas 6111 eurot (bruto), puhkusehüvitis 24 päeva eest 1512 eurot

(bruto), koondamishüvitis TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu eest 1407 eurot (bruto) ja hüvitis

töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel kahe kuu eest

2814 eurot (bruto).

12.2.

AS-i nõudele esitasid täies ulatuses vastuväite VirinPro OÜ ning haldur.

VirinPro OÜ 07.02.2024 vastuväite kohaselt on nõude alus tõendamata.

Halduri 05.02.2024 vastuväite järgi on AS-i nõue tõendamata. Kuna nõudeavaldusele ei ole

lisatud ühtegi nõuet tõendavat dokumenti (töölepingut, selle lõpetamise kokkulepet, TÖR

väljavõtet, konto väljavõtet alates detsembrist 2022 kuni nõude esitamiseni, millest nähtuks

võlgniku poolt tehtud väljamaksed jms), ei ole võimalik nõude olemasolu tuvastada. Haldur

märgib täiendavalt, et eelduslikult on hüvitiste arvutamisel võetud aluseks töölepingus

märgitud brutopalk, kuigi aluseks peaks võtma tegeliku keskmise palga. Võlgniku

maksudeklaratsioonidest nähtub, et AS-le deklareeritud töötasu on olnud kuude lõikes erinev,

mistõttu on AS-i nõue esitatud valedel alustel.

12.3.

AS esitas 25.02.2024 haldurile vastuväidete kohta oma kirjaliku seisukoha koos

tõenditega.

Seisukohast nähtuvalt on AS-i nõude suuruseks 9285,27 eurot (bruto), millest 6111 eurot

(bruto) on saamata jäänud töötasu, 1058,09 eurot (bruto) puhkusehüvitis, 1058,09 eurot

(bruto) TLS § 100 lg 1 järgne hüvitis ja 2116,18 eurot (bruto) TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis.

AS märgib, et nõue erineb esialgsest nõudest põhjusel, et hüvitised on nüüd arvestatud

viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Võlgnik tööandjana ei teatanud AS-le töösuhte

lõpetamisest. AS sai sellekohase teate MTA-lt.

Seisukohale on lisatud 31.08.2020 tööleping nr 76 koos elektriku ametijuhendiga,

25.09.2020 töölepingu lisa nr 4 töölepingu tähtaja muutmise kohta, koopiad elamisloast

töötamiseks, Swedbank AS pangakonto väljavõte perioodil 01.12.2022 kuni 31.12.2023,

Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2020 kinnitus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti 08.09.2020 teatis ja väljavõte TÖR-st.

12.4.

Haldur leiab 11.03.2024 seisukohas, et pärast selgituste ja täiendavate dokumentide

esitamist AS-i poolt on VirinPro OÜ ja halduri vastuväited põhjendamatud ning AS-i nõue

kuulub tunnustamisele summas 9285,27 eurot (bruto).

12.5.

Kohus on seisukohal, et AS-i nõue 9285,27 eurot (bruto) on põhjendatud ja kuulub

tunnustamisele täies ulatuses.

AS-i 25.02.2024 seisukohale lisatud tõendid kinnitavad tema nõudeavalduses märgitut, et AS

töötas võlgniku juures 31.08.2020 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel elektrikuna alates

01.09.2020 brutotöötasuga 1407 eurot kuus (lepingu punktid 1.1, 2.1 ja 3.1). 25.09.2020

töölepingu lisaga nr 4 on muudetud töölepingu tähtaega kuni 08.09.2025 (lisa nr 4 punkt 1.2).

Tsiviilasi nr 2-23-8177

TÖR-i väljavõttest nähtuvalt lõppes töösuhe 16.10.2023 TLS § 89 lg 2 p 2 alusel. Viidatud

sätte järgi on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja pankroti

väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise

tõttu. Töölepingu lõppemisel 16.10.2023 muutusid kõik AS-i töösuhtest tulenevad nõuded

TLS § 84 lg 1 järgi sissenõutavaks.

AS-l on võlgniku vastu saamata jäänud töötasu nõue brutosummas 6111 eurot (aprilli 2023

eest 504 eurot, juuni 2023 eest 756 eurot, juuli 2023 eest 1407 eurot, augusti 2023 eest

1407 eurot, septembri 2023 eest 1407 eurot ja oktoobri 2023 eest 630 eurot). TLS § 1 lg 1

teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on

tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, so antud juhul

1407 eurot (bruto) üks kord kuus iga kuu 25.-30. kuupäeval pangaülekandega töötaja

pangakontole või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangakontole (lepingu punktid 3.1

ja 3.3).

Lisaks töötasunõudele on AS-l võlgniku vastu ka puhkusehüvitise nõue 01.01.2023 kuni

16.10.2023 töötatud aja, so 24 päeva, eest 1058,09 eurot (bruto), arvutatuna viimase kuue

kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust (TLS § 70 lg 1 ja § 29 lg 8). TLS § 28 lg 2 p 3

järgi on tööandja kohustatud andma ettenähtud puhkust (lepingu punkt 4.1 alusel

28 kalendripäeva aastas) ja maksma puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu

lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Töötaja Swedbank AS pangakonto väljavõtte kohaselt on tööandja perioodil 01.12.2022 kuni

31.12.2023 teinud töötajale kaks väljamakset: 28.12.2022 töötasu väljamakse novembri 2022

eest 1077,64 eurot ja 14.05.2023 töötasu väljamakse märtsi 2023 eest 1069,38 eurot. Seega

on töötaja tõendanud tööandjapoolsete kohustuste rikkumist, so töötasu ja puhkusetasu

maksmise rikkumist, kuivõrd esitatud konto väljavõttest nähtuvalt ei ole töötaja taotletud

perioodide eest töö- ega puhkusetasu saanud.

AS-i nõudeavalduses on esitatud veel TLS § 100 lg 1 alusel koondamishüvitise nõue

1058,09 eurot (bruto) ning TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemise etteteatamise

tähtaja mittejärgimise eest hüvitise nõue 2116,18 eurot (bruto). TLS § 100 lg 1 sätestab, et

töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu

keskmise töötasu ulatuses. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab

ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud,

on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra

töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Seega antud juhul vähemalt 30 kalendripäeva,

kui arvestada töötaja töösuhte kestust tööandja juures (TLS § 97 lg 2 p 2). Kuivõrd töösuhe

lõppes 16.10.2023 koondamisega TLS § 89 lg 2 p 2 alusel ja tööleping on erakorraliselt üles

öeldud etteteatamistähtaega järgimata, on AS-l õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg-te 1 ja 5

alusel. Kuigi AS on nõudeavalduses märkinud, et TLS § 100 lg 5 järgne hüvitise suurus on

2116,18 eurot (bruto), so hüvitis kahe kuu eest, on ta kogunõude suuruse arvutamisel

lähtunud ühest kuust (saamata jäänud töötasu 6111 eurot + puhkusehüvitis 1058,09 eurot +

koondamishüvitis 1058,09 eurot + hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja

eest 1058,09 eurot = 9285,27 eurot) tulenevalt TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatust.

Eeltoodud põhjendustel loeb kohus A. S. nõude tunnustatuks täies ulatuses 9285,27 eurot

(bruto) 2. rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi.

13. Kohus leiab, et halduri esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada. Võlausaldajate

nõuded kokku 103 312 eurot on tunnustatud kui 2. rahuldamisjärgu nõuded ehk muud

tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2). Võlausaldajate nimekiri

sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, va jaotised (PankrS § 1002

lg 3 p 4), ning selle vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid

ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Haldur on võimaldanud

võlausaldajatele nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise pankrotiseadusega sätestatud

tähtaja jooksul ning on kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate

Tsiviilasi nr 2-23-8177

pandiõiguste olemasolu. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud. Tegemist ei ole

solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate

nõuetega (PankrS § 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003

lg 5 p 7).

Lähtudes vastuväidete lahendamisel tuvastatust kinnitab kohus võlausaldajate nimekirja, määrab

võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisustega hagita menetluses on antud juhul

põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik