2-23-16763/50 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-16763

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

16. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16763

Tsiviilasi

E. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik E. K. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxx xx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; telefon

740 7611, 5650 3342; e-post sirje@stael.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja E. K. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 15.00 ja algatada E. K.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Sirje Taela töötasu suuruseks 297 eurot, millele lisandub käibemaks

65,34 eurot, kokku 362,34 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 297 eurot, millele lisandub käibemaks

65,34 eurot, kokku 362,34 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397,

arvelduskonto nr EE672200221013997303).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post sirje@stael.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 8. mail 2024 kell 11.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

6. Kohustada E. K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 16. aprillil 2025.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud E. K. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. E. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 27.11.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-16763).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on üks ülalpeetav – poeg U. - J. K. , sünd xxxxxxxxxx,

kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ega ela koos võlgnikuga. Võlgnik on invaliid ja saab pensioni

579 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on samuti 579 eurot, kuid sellega ei tule toime ning

ta palub abi sõpradelt. Võlgnikule kuulub xxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), mille osale on Narva

kohtutäitur Andrei Kreki poolt seatud keelumärge (täiteasi nr xxx/xxxx/xxxx). Firma arestimine

piirab võlgniku tegutsemist ja võlgnevuste tasumist. Võlgnik on firmasse panustanud kõik oma

säästud ja soovib, et firma talle edaspidi alles jääks. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub.

Võlgniku selgituste kohaselt makseraskuste põhjuste kohta haigestus ta Covidisse, olles kaheksa kuud

haige. Võlgnik pole haigusest tänaseni taastunud – esineb hingeldamist, jõuetust lihastes, väsimust,

unetust ja närvilisust, lisandunud on depressioon. Tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud võlgnik

võimeline igapäevast tööd jätkama, mistõttu jäid maksed pankadele tasumata. Võlgnik palus

täitemenetlused peatada, et ta saaks tööle minna – kohtutäiturid koos inkassofirmadega seda ei

võimalda, teavitades tööandjat võlgnevustest. Võlgnik on avalduses muu hulgas taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Võlgnik kinnitas 21.12.2023 kohtuistungil, et ei tule võlgadega toime, seejuures puudub tal ülevaade

võlgnevuse suurusest. Võlgnikule on määratud osaline töövõimekaotus seoses peavigastusega, mille

ta sai juba kooliajal. xxxxxxxxx-s äritegevust ei toimu. Võlgnik ei ole käesoleval ajal tööd saanud,

kuigi on kandideerinud. Varasemalt on võlgnik viis aastat ka xxxx töötanud.

2. Kohus võttis 13.02.2024 määrusega E. K. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Sirje Taela, keda kohustas hiljemalt 14.03.2024 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 14.03.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldandmed

4.1. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik perekonnaseisult vallaline. Võlgnikul on üks

ülalpeetav – poeg U. - J. K. , kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta,

kuid loodab leida hooajalist tööd, sest omab B-kategooria juhtimisõigust, millega saab töötada ka

raskeveotehnikaga (T-kategooria mootorsõidukitega).

Vara

4.2. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on kokku 604 eurot,

millest 34 eurot on puudega tööealise inimese toetus ja ca 570 eurot töövõimetoetus, millest Narva

kohtutäitur Andrei Krek on teostanud kinnipidamisi ca 50 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku

pankrotivaraks arvamisel kohalduvad täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132 sätestatud

piirangud. Võlgniku sissetulek laekub tema Swedbank AS-i kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Võlgnik on sissemakset tegemata asutanud äriühingu – xxxxxxx x (registrikood xxxxxxxx), mille

osakapital on 2500 eurot. Võlgnik on nii osaühingu juhatuse liige kui ainuosanik. Esitatud on

2022. aasta majandusaasta aruanne, kus varade ja kohustuste väärtuseks on 0 eurot ning

kasumiaruande read on täitmata. Selgituseks on märgitud, et „firma puhkab, tööd pole“. Võlgniku

selgituse kohaselt kasutab osaühingut enda majandustegevuses tema poeg. Võlgnikule on selgitatud,

et poeg peab asutama enda äriühingu.

Kohustused

4.3. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 25 503,97 euro ulatuses.

Täitemenetlustes lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud. Võlgniku jooksvad kulud

kokku on 590 eurot: eluasemekulud (korter) 200 eurot, ravimid 40 eurot ja muu (sh söök, side jms)

350 eurot.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul

kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses

kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata

ülejõukäivate kohustuste võtmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisiku

hinnangul on võlgnik ilmselgelt üle laenanud. Seejuures on hämmastav võlgnikule laenude andmine,

sest Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku sissetulek aastas ca 4000 eurot.

Kui aluseks on võetud Eesti Töötukassast saadav toetus, ei ole ilmselgelt järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt

25 503,97 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks. Arvestades, et

võlgniku sissetulek koosneb valdavas osas mittearestitavast sissetulekust (erandkorras võib olla

arestitav võlgniku töövõimetoetus), on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku

arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud E. K. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). TMS § 51 lg 1 alusel

lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel E. K. pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-

s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi käesolevalt puuduvad võlgnikul nii varad kui rahalised

vahendid, sh ka pankrotimenetluse kulude katteks, on kohtu hinnangul võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamine antud juhul eesmärgipärane ning annab võlgnikule võimaluse

vabaneda pankrotimenetluse kaudu aastate jooksul kuhjunud kohustustest. Kohustustest vabastamise

menetluse edukaks läbimiseks tuleb võlgnikul valmis olla vabatahtlikult panustada võlausaldajate

nõuete rahuldamisse.

FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada

uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 16.04.2025.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 4 tundi

30 minutit, so 9 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 297 eurot, millele lisandub

käibemaks 65,34 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures

tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg (9 pooltundi) on põhjendatud ning Sirje Taelale tuleb vastavalt taotletule tasuks

usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 297 eurot, millele lisandub käibemaks 65,34 eurot,

kokku 362,34 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu

hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Prolex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik