3-22-1834/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1834

Haldusasi

X ja Y kaebus Maa-ameti 26.05.2022 korralduse ja

01.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X ja Y, esindaja vandeadvokaat Deniss

Matvejev

Vastustaja – Maa-amet, esindaja KB

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2023

otsus haldusasjas nr 3-22-1834 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.05.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-1834

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y on Ida-Viru maakond, Narva linn, Tüve tn 7 asuva kinnistu (katastritunnus

51107:016:0217, sihtotstarve elamumaa 100%) omanikud. Kaebajad esitasid 20.12.2018

hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-18-17686, et kindlaks määrata kaebajate kinnisasja ja

naaberkinnisasja (Ida-Viru maakond, Narva linn, Tüve tn 5 kinnistu, katastritunnus

51107:016:0135, sihtotstarve elamumaa 100%) vaheline piir.

2. Tüve tn 5 omanik pöördus maamõõtja poole tellimusega tema katastriüksuse

ülemõõdistamiseks. Osaühing Klines (OÜ Klines) maamõõtja AA esitas 12.03.2020 Maa-

ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Tüve tn 5 katastriüksusel

ülemõõdistamise teostamiseks. Maa-amet väljastas 13.03.2020 OÜ-le Klines Tüve tn 5

katastriüksusel

mõõdistustööde

läbiviimiseks

katastrimõõdistamise

tingimused

nr

LY2003121374, lisades mh märkuse „Kuna Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 omanike vahel on

piirivaidlus, tuleb looduses läbi viia piiride kindlakstegemise toiming“.

3. Maakatastris registreeritud andmete kohaselt on Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 katastriüksused

moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel selliselt, et on koostatud katastriüksuse plaanid,

kuid

katastriüksuste

piiride

kättenäitamise

ja

piirimärkide

alalhoiu

kohustuse

teatavakstegemise kohta piiriprotokolli koostatud ei ole. Tüve tn 5 katastriüksuse plaanil on

näidatud, et moodustatava maaüksuse piir on piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel

piirilõigul sirgjooneline ega läbi piirijoone vahetus läheduses paiknevaid ehitisi. Tüve tn 7

katastriüksuse plaanil on näidatud, et moodustatava maaüksuse piir on piiripunktide nr

2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega läbi piirijoone vahetus läheduses

paiknevat kõrvalhoonet ega kasvuhoonet.

4. Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes, kui selgus, et situatsioon katastriüksuse plaanil

ja looduses on vastuolus ega sobi tegeliku väljakujunenud maakasutusega. Maamõõtja võttis

piiripunktide nr 4, 5, 6 ja 7 asukoha määramisel aluseks olemasoleva situatsiooni,

maakasutuse ja maakorralduse osaliste selgitused. Piiriprotokolli nr LY2011135867 kantud

informatsiooni kohaselt võtsid 24.05.2020 piiri tähistamisest maastikul osa nii Tüve tn 5 kui

ka Tüve tn 7 kinnisasjade omanikud. Maamõõtja paigaldas piiripunktidesse nr 4, 5 ja 6

metalltorud selliselt, et piiripunktide nr 4‒5 vaheline piirilõik kulgeb 0,20 m kaugusel Tüve tn

5 kinnisasja koosseisu kuuluva sauna seinast. Piiripunktide nr 5‒6 vaheline piirilõik kulgeb

Tüve tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluva kõrvalhoone ja Tüve tn 7 kinnisasja koosseisu kuuluva

kõrvalhoone vahelt. Maamõõtja on piiriprotokollis selgitanud, et piiripunkti nr 7 asukoha

määramisel ja piiritähise paigaldamisel andsid Tüve tn 7 kinnisasja omanikud teada, et piir

peaks kulgema kõrvalasuvast männist Tüve tn 5 kinnistu poole. Tüve tn 5 kinnisasja omaniku

selgitusel istutasid nimetatud männi tema vanemad ning piir on kulgenud teiselt poolt mändi.

Piiritähis piiripunkti nr 7 paigaldati selliselt, et mänd jääb piiripunktide nr 6‒7 vahelisele

piirijoonele. Piiriprotokolli kantud informatsiooni kohaselt nõustusid Tüve tn 5 ja Tüve tn 7

kinnisasjade omanikud 24.05.2020 paigaldatud piirimärkide nr 4, 5, 6 ja 7 asukohtadega, aga

hiljem teavitasid Tüve tn 7 kinnisasja omanikud maamõõtjat, et nad ikkagi ei nõustu piiri

kulgemisega selles asukohas.

3-22-1834

3(9)

5. Piiride kindlakstegemiseks viis maamõõtja 18.10.2020 maastikul läbi piiride

kindlakstegemise maakorraldusliku toimingu, millest olid osa võtma kutsutud Tüve tn 5 ning

Tüve tn 7 kinnisasjade omanikud. Toimingust võttis osa Tüve tn 7 kinnisasja omanik Y.

6. Maamõõtja määras piiride kindlakstegemise tulemusel Tüve tn 5 ja Tüve tn 7

katastriüksuste vaheliseks piiriks piiripunktidesse nr 4, 5, 6 ja 7 tema poolt varem paigaldatud

metalltorud ning piiripunktide nr 4‒5‒6‒7 vahel sirgjoonelise piiri kulgemise. Tüve tn 5

kinnisasja omanik nõustus piiri kindlakstegemise tulemusega ning allkirjastas piiriprotokolli

nr LY2011135867. Tüve tn 7 kinnisasja omanikud (kaebajad) ei nõustunud piiri

kindlakstegemise tulemusega ning esitasid 18.10.2020 vastuväited piiride kindlakstegemisele.

7. Maa-amet väljastas 18.11.2020 Tüve tn 5 katastriüksusel mõõdistustööde läbiviimiseks

maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused nr LY2011135867. Maamõõtja esitas

08.12.2020

katastriüksuse

moodustamise

materjalid

Maa-ametile

registreerimiseks

(maakatastri menetlus nr 20120825139).

8. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond tegi 13.01.2021 maamõõtja

esitatud andmete kontrollimiseks välimõõdistuse, mille käigus kontrolliti Tüve tn 5

katastriüksuse moodustamise aluseks olevaid mõõdistusandmeid. Kontrollmõõdistamise ja

kameraalse andmete analüüsi tulemusel selgus mh, et piirimärgid piiripunktides nr 4, 5, 6 ja 7

on koordineeritud riikliku põhivõrgu suhtes nõutava täpsusega. Maakatastris registreeritud

Tüve tn 5 katastriüksuse plaanil ja piirneva Tüve tn 7 katastriüksuse plaanil on näidatud, et

piir piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti

ning sealjuures ei tohi kinnisasjade vaheline piirijoon läbida ehitisi. Arvestades looduses

olevat situatsiooni ja ehitiste asukohti, ei saa aga Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 kinnisasjade vaheline

piir kulgeda piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti,

kuna sellisel juhul lõikaks piir kuni 0,9 meetri ulatuses Tüve tn 5 kinnisasja koosseisu

kuuluvat ehitist. Situatsiooni kontrollimiseks mõõdistati Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 kinnisasjadel

paiknevaid ehitisi, et võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugust Tüve tn 5 ja

Tüve tn 7 katastriüksuste vahelisest piirist. Tuvastati, et maakatastris registreeritud Tüve tn 7

katastriüksuse plaani graafilises osas on situatsioon mõningase moonutusega, kuna

koordinaatide ristide vahe ei ole täpselt 10 cm, vaid on ida-lääne suunas alla 9,9 cm.

Nimetatud plaani graafilises osas näidatud piiripunktide nr 2RJ535‒1RJ535 vaheliseks

joonepikkuseks on 81,56 m, kuid piiripunktide ja piiriandmete tabelis on sama piirilõigu

joonepikkus 75,03 m. Tüve tn 7 katastriüksuse plaanil esitatud koordinaatide järgi arvutades

on nimetatud piirilõigu pikkuseks 75,03 m. Maakatastris registreeritud Tüve tn 5

katastriüksuse plaanil on näidatud piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vaheliseks

joonepikkuseks 75,03 m. Seega on külgnevate Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 katastriüksuste plaanid

omavahel kooskõlas.

9. Situatsiooni kontrollimiseks mõõdistati mõlemal kinnisasjal paiknevaid ehitisi, et

võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugusi Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 kinnisasjade

vahelisest piirijoonest. Mõõdistustööde tulemusel selgus, et:

- Piiripunkti nr 4 paigaldamisel on arvestatud, et piiripunktide nr 4‒5 vaheline piirilõik ei

lõikaks Tüve tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluvat sauna. Lisaks arvestati, et sauna

räästas asuks Tüve tn 5 katastriüksusel. Tüve tn 5 katastriüksuse plaanilt on näha, et

sauna sein ja piir ei ole omavahel kokku näidatud, nende vahel on ligikaudu 0,2 m

vahe. Seega on maamõõtja piiri määramisel arvestanud Tüve tn 5 algsel katastriüksuse

plaanil kujutatud situatsiooniga;

- Piiripunkt nr 5 on paigaldatud Tüve tn 5 katastriüksusel asuva ehitise nurka. Tüve tn 5

esialgsel katastriüksuse plaanil on Tüve tn 5 piirilõigu nr 4‒5 keskkohas kujutatud

3-22-1834

4(9)

kaks kasvuhoonet. Plaanilt mõõtes on piiripunkti nr 4 poolse kasvuhoone ja

katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 1,7 m. Kontrollmõõdistamise andmete

kohaselt asub kasvuhoone katastriüksuse piirist 1,9 m kaugusel. Plaanilt mõõtes on

piiripunkti nr 5 poolse kasvuhoone ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu

2,0 m. Kontrollmõõdistamise andmete kohaselt asub kasvuhoone katastriüksuse piirist

2,1 m kaugusel;

- Tüve tn 5 katastriüksuse plaanil on näidatud salvkaevu asukoht. Plaanilt mõõtes on

salvkaevu

ja

katastriüksuse

piiri

vaheline

kaugus

ligikaudu

4,2

m.

Kontrollmõõdistamise andmetel asub salvkaev katastriüksuse piirist 4,2 m kaugusel;

- Piiripunkti nr 5 juures mõõdistati lisaks Tüve tn 7 katastriüksusel asuv kasvuhoone.

Tüve tn 7 katastriüksuse plaanilt mõõtes on kasvuhoone ja katastriüksuse piiri vaheline

kaugus ligikaudu 0,3 m. Kontrollmõõdistamise andmetel paikneb Tüve tn 7

katastriüksusel asuv kasvuhoone katastriüksuse piirist 0,4 m kaugusel;

- Piiritähis piiripunktis nr 6 asub Tüve tn 7 katastriüksusel paikneva ehitise nurgast 0,31

m põhja suunas. Maamõõtja on piiritähiste nr 5 ja 6 paigaldamisel arvestanud, et sellel

piirilõigul ei lõikaks piirijoon Tüve tn 5 ega Tüve tn 7 kinnisasjadel asuvate ehitiste

seinu. Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 ehitiste seinte vahe on ligikaudu 0,2 m, sealjuures

mõlema hoone katuse räästad ulatuvad üle ehitise seina ning on omavahel kattuvuses;

- Tüve tn 7 katastriüksuse plaanilt nähtub, et Tüve tn 5 katastriüksuse piiripunkti nr 6

juures asuva ehitise ja katastriüksuse piiri vahel peaks olema vahe. Tüve tn 7

katastriüksuse plaanilt mõõtes on ehitise ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus

ligikaudu 0,25 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub Tüve tn 7 katastriüksusel

oleva ehitise sein katastriüksuse piirist 0,19 m kaugusel;

- Maamõõtja on piiripunktide nr 6‒7 vahelise piiri asukoha määramisel arvestanud Tüve

tn 7 katastriüksusel asuva ehitise (garaaž) seina kaugusega ja piiripunkti nr 7 läheduses

asuva männiga. Tüve tn 7 katastriüksuse plaanilt mõõtes on garaaži ja katastriüksuse

piiri vaheline kaugus ligikaudu 1,1 m. Kontrollmõõdistamise andmetel asub garaaž

katastriüksuse piirist 1,2 m kaugusel;

- Tüve tn 7 katastriüksuse plaanil on näidatud salvkaevu asukoht. Plaanilt mõõtes on

salvkaevu

ja

katastriüksuse

piiri

vaheline

kaugus

ligikaudu

6,8

m.

Kontrollmõõdistamise andmetel asub salvkaev katastriüksuse piirist 7,6 m kaugusel;

- Tüve tn 5 elamu fassaadi on uuendatud. Tüve tn 5 katastriüksuse plaanilt mõõtes on

elamu ja katastriüksuse piiri vaheline kaugus ligikaudu 3,0 m. Kontrollmõõdistamise

andmetel asub elamu katastriüksuse piirist 3,15 m kaugusel.

10. Maa-amet andis 09.02.2021 kirjaga Tüve tn 7 kinnisasja omanikele Xle ja Yle võimaluse

vastuväidete esitamiseks. X ja Y jäid 18.10.2020 esitatud vastuväidete juurde.

11. Maa-amet otsustas 26.05.2022 korraldusega nr 1169 „Otsus Tüve tn 5 ja Tüve tn 7

katastriüksuste ühiste piiripunktide asukoha määramise kohta“ viidatud piiripunktide asukoha

vastavalt maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg-le 5, võttes piiride kindlakstegemisel aluseks

maamõõtja esitatud piiride kindlakstegemise dokumendid ja katastrimõõdistamise andmed.

12. X ja Y esitasid 23.06.2022 vaide, mille Maa-amet jättis 01.08.2022 korraldusega nr 1-

17/22/1625 rahuldamata.

3-22-1834

5(9)

13. X ja Y esitasid 30.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 26.05.2022

korralduse ja 01.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks.

Haldusaktid on õigusvastased, sest vastustaja ei ole arvesse võtnud asjaõigusseaduse (AÕS) §-

s 129 sätestatut. Piiride selline kindlaksmääramine Maa-ameti poolt rikub kaebajate

omandiõigust. Vastustaja arvates ei saa piiri kindlaks teha, kuna katastriüksused olid

moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ja nende piirid ja pindalad ei ole täpsed. Samas

on plaani- ja kaardimaterjal varustatud piiripunktide koordinaatidega, mida on võimalik

kasutada piiride kindlakstegemisel. Kui piiride kindlakstegemisel ei saa arvestada Tüve tn 7

kinnistu suurust täismahus (1014 m2), tuleb võtta aluseks AÕS § 129 lg-s 2 sätestatu ja jagada

vaidlusalune maaosa pooleks ‒ kummalegi kinnistule (Tüve 7 ja Tüve 5) lisada 50%

vaidlusalusest maast.

Kinnistu Tüve 5 omanikud andsid volituse maakorraldustööde tegemiseks OÜ-le Klines.

Maamõõtjale

väljastati

16.03.2020

personaalne

maakorraldustööde

tegevuslitsents.

Katastripidaja väljastas 18.11.2020 Tüve tn 5 katastriüksusel mõõdistustööde läbiviimiseks

maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused nr LY2011135867. Kuna volitus oli antud OÜ-

le Klines ja selle juriidilise isikuga oli sõlmitud leping maakorraldustööde tegemiseks, puudus

alus väljastada uued katastrimõõdistamise tingimused maamõõtjale. Seetõttu puudus

maamõõtjal õigus katastrimõõdistamise tegemiseks Tüve 5 kinnistul ning kinnistute Tüve 5 ja

Tüve 7 vahelise piiri looduses kindlakstegemiseks.

Maakorraldustööde tegemises ja tulemuste vormistamises ei osalenud Okka tänav L1 ja Tüve

tänava katastriüksuste omanikud või nende esindajad, kelle arvamus ja seletused oleksid

võiksid mõjutada ülemõõdistamise tulemust.

14. Maa-amet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Maa-amet on korralduses ja vaideotsuses põhjendanud, miks on piirid kindlaks tehtud sellisel

viisil, nagu need nähtuvad Maa-ameti haldusaktist. Samuti on Maa-amet selgitanud mõlema

katastriüksuse moodustamise viise ning asjaolu, et vaidlusalune maa ei ole kunagi kuulunud

Tüve tn 7 kinnisasja koosseisu ja seetõttu kaebajate omandit võõrandatud ei ole.

Maa-amet ei nõustu kaebajate käsitlusega, et piiri kindlaksmääramisel oleks tulnud kohaldada

AÕS § 129 lg 2 teises alternatiivis toodud põhimõtet, et kui valduse ulatust ei saa kindlaks

teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa (s.o antud juhul oleks

pidanud vaidlusalusest maast pool arvama kaebajatele kuuluva kinnisasja ja pool Tüve tn 5

kinnisasja koosseisu). Eksitav on ka kaebajate käsitlus, justkui peaks AÕS § 129 lg-st 3

lähtuvalt piiri määrama eelkõige kinnisasja suurust arvestades.

MaaKS § 10 lg 5 kohaselt määratakse mh kinnisasjade vahelised piirid looduses

maakorraldustoimingute läbiviimisega, mille tulemusel vormistatakse katastritoimik. AÕS §

128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega

seaduses sätestatud korras. MaaKS § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha

kindlaks maakorralduse läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Vastavalt MaaKS § 15 lg-le 3 tuleb maamõõtjal piiri asukoha kindlakstegemisel lähtuda

esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvatest

andmetest ning piirimärkidest. Alles juhul, kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik

piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3

kohaselt. Kuna maamõõtjal olid vajalikud andmed olemas, oli võimalus määrata piir kindlaks

olemasolevatele dokumentidele ja andmetele tuginedes.

3-22-1834

6(9)

Piiride kindlakstegemine on lihtne maakorraldustoiming, mistõttu on toimingu suhtes

seadusega otsesõnu välistatud AÕS-s sätestatud omandiõiguse üle andmise regulatsiooni

kohaldamine.

Maakorraldustoimingu

käigus

ei

toimu

kinnisasjaõiguse

käsutamist

asjaõigusseaduse tähenduses (MaaKS § 2 lg 5).

Kaebajate käsitlus neile kuuluva kinnisasja pindala vähenemisest on ekslik, sest piiride

kindlakstegemise puhul kinnisasjade pindalad ei suurene ega vähene, vaid täpsustuvad. Kuna

eelnevalt ei ole kinnisasjade ruumiline ulatus teada, ei ole võimalik hinnata, kas ühe kinnisasja

koosseisust anti teise kinnisaja koosseisu maad üle või mitte. Piiriandmete ebaselguse või

piirivaidluse puhul ei ole välistatud ka katastriüksuste piiride määramine vastavalt

kokkuleppele. Kokkuleppe mittesaavutamise korral teeb maamõõtja kindlaks piiride asukoha

maastikul ning katastripidaja teeb maamõõtja toimiku alusel haldusotsuse. Praeguses asjas

vastustaja nii toimiski.

Tüve tn 5 ja 7 katastriüksused esmamoodustati ja registreeriti maakatastris plaani- või

kaardimaterjali alusel, mis on ebatäpne moodustamisviis. Kaardimaterjali alusel moodustatud

katastriüksustele on kantud märge „pindala on ebatäpne“. Plaani- või kaardimaterjali alusel

katastriüksuse moodustamisel moodustatakse katastriüksus, s.t määratakse maaüksuse piirid ja

pindala kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel ning looduses piiride ega situatsiooni

mõõdistamist ei toimu. Katastriüksuse moodustamise ajal väljastas katastripidaja

katastriüksuse kohta õiendi, millele on kantud märkus: „Pindala on ligilähedane“. Nimetatud

õiend oli maa ostu-müügilepingu osa ning kaebajad on olnud teadlikud, et katastriüksuse

pindala on ebatäpne.

Maareformi eesmärk ei olnud jätta osa ehitisest naaberkatastriüksuse maa-alale, vaid anda

ehitise omanikule õigus saada ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa omanikuks.

Antud juhul toimus see maa ostueesõigusega erastamise teel. Kõik katastriüksuste piiril

olevad hooned olid olemas juba maa erastamise ajal ning on kantud katastriüksuste plaanidele.

Kuigi alguses oli volitus maakorraldustööde tegemiseks antud OÜ-le Klines, ei mõjutanud see

maakorraldaja tegevuse õiguspärasust. Alates 01.07.2018 on maakorraldustööde tegemise ja

katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja

katastripidajal (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 161 lg 1). Selleks, et juriidilisest isikust

litsentsiomanikud saaksid lõpetada pooleliolevad tööd ja seni juriidilise isiku litsentsi all

töötanud maamõõtjad saaksid taotleda füüsilise isiku litsentsid, nähti ette üleminekuperiood.

Enne 2018. a 1. juulit välja antud tegevuslitsentsid kehtisid kuni 13.11.2020, mille jooksul tuli

pooleliolevad tööd lõpetada ja katastripidajale esitada. OÜ Klines maakorraldustööde

tegevuslitsents kaotas kehtivuse 13.11.2020 ning uue katastrimõõdistamise tingimuste taotluse

esitas 13.11.2020 maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav maamõõtja AA.

Külgnevate Tüve tänava ja Okka tänav L1 katastriüksuste puhul ei olnud piiride

kindlakstegemise maakorraldustoimingu läbiviimise hetkel maareformi toiminguid lõpule

viidud. Seega ei olnud Tüve tänava ja Okka tänav L1 kinnisasju veel olemas, mistõttu ei olnud

olemas ka nimetatud kinnisasjade omanikke, keda piiride kindlakstegemise toimingusse

kaasata.

15. Tallinna

Halduskohus

jättis

07.02.2023

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Tüve tn 5 ja 7 katastriüksused esmamoodustati ja registreeriti maakatastris plaani- või

kaardimaterjali alusel. Sellisel juhul looduses piiride ega situatsiooni mõõdistamist ei toimu.

3-22-1834

7(9)

Maamõõtja teostas Tüve tn 5 kinnistul ülemõõdistamise, mille käigus viis läbi looduses piiride

kindlakstegemise toimingu. Piiride kindlakstegemise vajadus ilmnes, kui selgus, et situatsioon

katastriüksuse plaanil ja looduses on vastuolus ega sobi tegeliku väljakujunenud

maakasutusega. Nimelt on Tüve tn 5 katastriüksuse plaanil näidatud, et moodustatava

maaüksuse piir on piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega

läbi piirijoone vahetus läheduses paiknevaid ehitisi. Arvestades aga looduses olevat

situatsiooni ja ehitiste asukohti, ei saa Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 kinnisasjade vaheline piir

piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahel kulgeda sirgjooneliselt piiripunktist piiripunkti, kuna

sellisel juhul lõikaks piir kuni 0,9 m ulatuses Tüve tn 5 kinnisasja koosseisu kuuluvat ehitist.

Maamõõtja koostas piiriprotokolli 18.10.2020, kuid kaebajad ei allkirjastanud seda.

Maamõõtja paigaldas 24.05.2020 piirimärgid ja sellest võtsid osa Tüve tn 5 ja Tüve tn 7

kinnistute omanikud. Maamõõtja tegevust kontrollis Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –

kontrolli

osakond

13.01.2021

teostatud

välimõõdistuse

alusel.

Tegeliku

olukorra

väljaselgitamiseks mõõdistati Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 kinnisasjadel paiknevaid ehitisi, et

võrrelda katastriüksuse plaanilt mõõdetud ehitiste kaugust Tüve tn 5 ja Tüve tn 7

katastriüksuste vahelisest piirist. Selle tulemusel tuvastati, et maamõõtja ei olnud piirilõigu

4‒5‒6‒7 määramisel eksinud. Maamõõtja on piiritähiste nr 5 ja 6 paigaldamisel arvestanud, et

sellel piirilõigul ei lõikaks piirijoon Tüve tn 5 ega Tüve tn 7 kinnisasjadel asuvate ehitiste

seinasid. Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 ehitiste seinte vahe on ligikaudu 0,2 m, sealjuures mõlema

hoone katuse räästad ulatuvad üle ehitise seina ning on omavahel kattuvuses.

Seega on maamõõtja teostanud piiride kindlakstegemise toimingu, mille õigsust on vastustaja

kontrollinud. Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija, kui

selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb (MaaKS § 15 lg 1). Vajadus

kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlakstegemiseks lähtus Tüve tn 5 ja Tüve tn 7

kinnistute omanike vahelisest vaidlusest piiri asukoha üle. Maakorralduse läbiviija teeb piiri

asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate

andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri

asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt

(MaaKS § 15 lg 3). Nagu nähtub piiriprotokollist, oli maakorralduse läbiviijal võimalik piiri

asukoht kindlaks teha piirimärkide alusel. Seega puudus vajadus AÕS § 129 lg-te 2 ja 3

rakendamiseks. Järelikult on vastustaja põhjendatult leidnud, et MaaKS § 15 lg 3 on erinorm

AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 suhtes.

Kaebajatel oli ja on võimalik jõuda kokkuleppele Tüve tn 5 omanikuga piiri asukoha suhtes.

Kuna aga haldusmenetluse ajal sellist kokkulepet ei saavutatud, pidi vastustaja kinnisasjade

piiri asukoha määrama kindlaks haldusaktiga. Piiride kindlaksmääramise tulemusel

täpsustusid Tüve tn 5 ja Tüve tn 7 kinnistute pindalad. Kaebajatel ei saanud olla õiguspärast

ootust, et nende kinnistu pindala, mis tehti kindlaks ilma looduses mõõtmisi tegemata, ei või

muutuda. Vastustaja poolt kinnistute piiride kindlaksmääramisega ei rikutud kaebajate

omandiõigust.

Kaebajate etteheited maamõõtja tegevuse õiguspärasusele on põhjendamatud. Puudub vaidlus,

et maamõõtjal oli maakorraldustööde tegemise ajal olemas vajalik litsents (MaaKatS 161 lg 1).

Samuti on vastustaja selgitanud, miks külgnevate Tüve tänava ja Okka tänav L1

katastriüksuste omanikke ei saanud maakorraldustoimingusse kaasata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1834

8(9)

16. X ja Y paluvad 08.03.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

07.02.2023 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus.

Halduskohus ei ole uurinud tõendeid. Suuremas osas on kohus üksnes korranud kaebajate

kaebuse ja vastustaja vastuse põhjendusi ilma mingeid järeldusi tegemata. Kohtuotsusest

nähtub vaid üks põhjendus p-s 30, kuid selle punkti osas on kohus kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust. MaaKS § 15 lg-st 3 tuleneb selgelt, et AÕS § 129 lg-tes 2 ja 3 sätestatu

kohaldamata jätmiseks peab olema täidetud konkreetne tingimus ‒ maakorralduse läbiviijal

pidi piiri asukoha kindlaksmääramisel olema võimalus kasutada kinnistusraamatus,

maakatastris, arhiivis või asjakohases registris kajastatud andmeid ning piirimärke. Normist

tuleneb, et piirimärgid peavad olema paigaldatud või nähtavad kinnistult või osalejad oskavad

nimetada, kus piirimärgid olid varem. Kui piiri asukoha kohta puuduvad kinnistusraamatus,

maakatastris, arhiivis või asjakohases registris andmed ning puuduvad piirimärgid,

kohaldatakse AÕS § 129 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Halduskohus leidis, et piiriprotokollist

nähtuvalt oli maakorralduse läbiviijal võimalik piiri asukoht kindlaks teha piirimärkide alusel.

Samas kohtuotsuse tekstist ja piiriprotokollist tuleneb selgelt, et piirimärgid olid

maakorralduse läbiviija poolt paigaldatud. Seega piirimärgid looduses puudusi ning kaebajate

ja Tüvi tn 5 kinnistu omaniku vahel oli vaidlus piiri asukoha üle ning maamõõtja paigaldas

piirimärgid oma äranägemisel. Kuna piirimärgid looduses puudusid ja nende asukohad ei

olnud nähtavad, pidi maakorralduse läbiviija kohaldama AÕS § 129 lõikeid 2 ja 3.

17. Maa-amet palub 17.04.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus on õigesti tõlgendanud tõendeid, sh piiriprotokolli, ning kohaldanud

põhjendatult ja õiguspäraselt MaaKS §-i 15, mitte AÕS §-i 129. Vastustaja nõustub

halduskohtu otsuse p-s 30 toodud järeldustega. Piiri kindlakstegemise menetluses

kohaldatakse esmalt ja eelkõige MaaKS §-i 15 kui erinormi. Alles juhul, kui seda normi

kohaldada ei ole võimalik, kohaldub AÕS § 129 lg-s 2 sisalduv erandlik regulatsioon. Antud

juhul ei olnud võimalik kohaldada AÕS § 129 lõikeid 2 ja 3 ning kohaldus MaaKS § 15 lg 3,

millest maamõõtja õiguspäraselt ka lähtus. Piiride kindlakstegemist ei takista asjaolu, et mõni

kinnisasja omanikest ei nõustu kindlaks tehtud piiri asukohaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega neid kõiki

kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

19. Halduskohtu lõppjäreldus on õige. AÕS § 129 lg 2 teise lause kohaldamiseks puudus

alus, sest maakorralduse läbiviijal oli võimalik Tüve tn 5 ja 7 kinnistute vaheline piir kindlaks

määrata MaaKS § 15 lg 3 alusel. Tüve tn 5 ja 7 katastriandmete (dtl 40 jj) kohaselt oli

maaüksuste piir piiripunktide nr 2RJ535 ja 1RJ535 vahelisel piirilõigul sirgjooneline ega

läbinud piirijoone vahetus läheduses paiknevaid ehitisi. Vaidlus puudub selles, et kõik ehitised

olid olemas juba esialgsel maa katastrisse kandmisel. Looduses polnud aga võimalik piiri

selliselt maha märkida, sest nii oleks piir 0,9 m ulatuses lõiganud Tüve tn 5 kinnisasja

koosseisu kuuluvat ehitist. Kõige paremini näitlikustabki situatsiooni kaebajate endi koostatud

joonis (dtl 46). Kuna maad ei erastatud ega kantud maakatastrisse ega kinnistusraamatusse

sellisel eeldusel, et Tüve tn 5 ja 7 vaheline piir oleks jooksnud läbi Tüve tn 5 kinnisasja

koosseisu kuuluva ehitise, tuli piiri korrigeerida ning seda oli võimalik teha olemasolevate

katastriandmete alusel. Ehkki piirimärke polnud varem maha kantud, olid katastriandmetes

olemas piiripunktid, mida aluseks võttes oli võimalik võrrelda olukorda looduses ja

3-22-1834

9(9)

katastriandmetes. Lisaks nähtub piiriprotokollist (dtl 33 jj), et piirimärkide kindlakstegemisel

ja maastikul kättenäitamisel võeti arvesse ka tegelikku maakasutust. Seega on tegeliku valduse

ulatusega (AÕS § 129 lg 2 esimene lause) arvestatud. Seejuures on plaani- ja kaardimaterjali

alusel toimunud katastrikande ebatäpsus võrreldes nüüd kindlaks määratud piiriga väga väike.

Kuna esialgselt kindlaksmääratud katastriandmed ei olnud täpsed, ei ole kaebajate omand ka

vähenenud.

20. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)