3-24-668/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-668

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale

seonduvalt elamisloa või muu dokumendi väljastamata

jätmisega.

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Xi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuse ametnik edastas 06.03.2024 Tartu

Halduskohtule kinnipidamiskeskusesse paigutatud Xi 05.03.2024 avalduse. Avaldusest nähtub, et X

soovib abielluda, kuid tal ei ole selleks dokumente. Ta soovib, et vaadataks läbi talle ajutise

dokumendi, tähtajalise elamisloa või muu dokumendi väljastamine, et ta saaks legaalselt viibida Eesti

Vabariigi territooriumil. Lisaks viitab X soovile loobuda Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.

2. Tartu Halduskohus andis 07.03.2024 määrusega Xi kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tallinna

Halduskohtule. Määrus jõustus 29.03.2024.

3. Tallinna Halduskohus palus 10.04.2024 kohtunõudes PPA-l teatada, kas X on enne 05.03.2024

kaebusega kohtusse pöördumist esitanud PPA-le pöördumisi/taotlusi seonduvalt elamisloa või muu

dokumendi väljastamisega ning kas PPA on nendele vastanud.

PPA selgitas 12.04.2024 vastuses kohtule, et hetkel ei ole pooleli menetlusi otsustamaks Xile tema

taotluse alusel tähtajalise elamisloa andmise või mõne muu dokumendi väljastamise üle. X esitas

PPA-le 05.03.2024 tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel

elamisloa saamiseks. PPA tagastas 13.03.2024 kirjaga nr 15.3-3.1/616-2 avalduse, sest Xil puudub

VMS § 216 lg 1 alusel õigus esitada tähtajalist elamisloa taotlust, kuivõrd talle koostatud

lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. X viibib PPA kinnipidamiskeskuses ning tal puudub Eestis

viibimiseks seaduslik alus. PPA 11.10.2023 otsusega nr 15.3-3.4/1061-1 tunnistati tema tähtajaline

elamisluba kehtetuks, koostati lahkumisettekirjutus, milles kohaldati sissesõidukeeldu 3 aastaks ning

X on selle otsuse kohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-23-2308).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et Xi kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p

1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

5. Vaidlust ei ole, et PPA 11.10.2023 otsusega nr 15.3-3.4/1061-1 tunnistati Xi tähtajaline elamisluba

kehtetuks ning talle koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu 3

aastaks. X vaidlustas nimetatud otsuse haldusasjas nr 3-23-2308. Eelviidatud kohtumenetluse kestel,

s.o 05.03.2024 esitas X PPA-le uue taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks ning samaaegselt esitas

ta ka kohtule käesolevas asjas kaebuse. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja soovib, et kohus

kohustaks PPA-d otsustama talle elamisloa (või muu dokumendi) väljastamise üle, et kaebaja saaks

Eestis legaalselt viibida.

6. Kohustamiskaebus on lubatav üksnes juhul, kui haldusorgan on jätnud täitmata talle seadusest või

muust õigusaktist tuleneva kohustuse nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning

kohustuse täitmata jätmine rikub kaebaja õigusi. Praegusel juhul pöördus kaebaja elamisloa

väljastamisega (Eestis viibimisõiguse andmisega) seoses kohtu poole enne seda, kui PPA tema

05.03.2024 esitatud elamisloa taotlusele vastas, esitades kohtule kaebuse samal päeval. Seega oli

tegemist ilmselgelt ennatliku kaebusega ning selline kohustamisnõue ei olnud lubatav.

PPA andis 12.04.2024 vastuses kohtule teada, et on 13.03.2024 kirjaga nr 15.3-3.1/616-2 Xi

05.03.2024 avalduse tagastanud põhjusel, et kaebajal puudub VMS § 216 lg-st 1 tulenevalt õigus

esitada PPA-le tähtajalist elamisloa taotlust. Teisisõnu on PPA praeguseks keeldunud kaebaja taotluse

sisulisest menetlemisest. Kui haldusorganile tuleneb seadusest kohustus konkreetse taotluse

lahendamiseks ja ta seda ei tee, saab taotleja kohtus nõuda haldusorgani kohustamist taotluse

sisuliseks läbivaatamiseks. Praegusel juhul ei ole kaebajal siiski õigust nõuda PPA kohustamist tema

elamisloa taotluse sisuliseks menetlemiseks (s.o elamisloa andmise või mitteandmise üle

otsustamiseks). Nimelt võib VMS § 216 lg 1 p 2 kohaselt PPA-st tähtajalist elamisluba taotleda

ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada

tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus

kuulub sundtäitmisele. Eelviidatud sättest tuleneb selgelt, et kui isikule on tehtud kehtiv sundtäidetav

lahkumisettekirjutus, ei ole PPA-lt tähtajalise elamisloa taotlemine lubatud. Kuna ka kaebajale on

tehtud kehtiv sundtäidetav lahkumisettekirjutus, puudub tal õigus esitada PPA-le tähtajalise elamisloa

taotlust ning PPA-l pole sellest tulenevalt ka kohustust kaebaja elamisloa taotlust sisuliselt läbi

vaadata ja analüüsida, kas tähtajalise elamisloa andmise sisulised kriteeriumid on täidetud. Kuivõrd

PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse esitamine ei olnud VMS § 216 lg 1 alusel lubatav, ei saa kaebaja

nõuda, et kohus kohustaks PPA-d tema 05.03.2024 taotlust sisuliselt läbi vaatamata ja selle alusel

elamisloa andmist otsustama. Kohus ei saa kohustada PPA-d sooritama toimingut või andma

haldusakti, mille tegemiseks seadus teda ei kohusta.

Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda enda vabastamist Venemaa Föderatsiooni

kodakondsusest. Eesti riik ei saa sekkuda kaebaja kodakondsussuhtesse teise riigiga, kuna igal riigil

on suveräänne õigus määrata kindlaks enda kodanikkond ning kodakondsuse andmise ja sellest

vabastamise tingimused.

7. Kohus tagastab seega Xi kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)