2-24-4124/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-4124

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4124

Tsiviilasi

G. O. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik G. O. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta G. O. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja G. O. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.30 ja algatada G. O.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. aprillil 2024 kell 11.20 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

5. Kohustada G. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. aprillil 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud G. O. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. G. O. (avaldaja/võlgnik) esitas 13.03.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-4124).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja ülalpeetavaid tal ei ole. Varasemalt töötas võlgnik

tootmistöölisena xx-x xxxxxxxxx, kuid töösuhe lõppes 2023. aastal võlgniku soovil tervislikel

põhjustel. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta ja sissetulekut ei oma. Võlgniku igakuised väljaminekud

on kokku 660 eurot: eluasemekulud 200-250 eurot (võlgnik elab ema majas), kulutused toidule

170 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, transpordikulud 60 eurot, sidekulud 50 eurot

ning kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Üks kord aastas lisandub kulu

küttepuudele 500 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgnikul on arvelduskonto

Swedbank AS-s (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgniku kohustuste suurus on 32 845,90 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt makseraskuste tekkimise põhjuste kohta elas võlgnik enne

üürikorteris, kus oli vaja remonti teha. Kuna palk oli väike, võttis võlgnik remondiks laenu.

Töötades sai ta laenu tagasi maksta, aga hiljem tekkisid makseraskused tulenevalt tervislikest

põhjustest.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et G. O. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (32 845,90 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Võlgnik avaldas 25.03.2024 kohtuistungil, et tal ei ole kaks kuud sissetulekut olnud. Teda on

aidanud tema tütar. Võlgnik käis vallas, aga toetuste maksmiseks soovitakse arvestada ka tütre

sissetulekuga. Töötukassast sai võlgnik raha jaanuarikuuni. Võlgnikul on töö leidmine

raskendatud, kuna tal on põlv haige, samuti valutab selg. Samas suureneb võlgnevus viivistega.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole käesoleval ajal võlgniku suhtes pooleli olevaid

kohtumenetlusi. Registrisse kantavat kinnis- ja vallasvara võlgnikule ei kuulu. Ta ei ole seotud

ühegi äriühinguga. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes menetluses kuus täiteasja

nõuetega 28 501,98 eurot:

1. xxx/xxxx/xxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Tartu Maakohtu 04.01.2021 otsusest tsiviilasjas x-

xx-xxx tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 8489,47 eurot;

2. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 06.04.2021 määrusest tsiviilasjas

x-xx-xxxxx tulenev Nord Collect OÜ nõue 2657,28 eurot;

3. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 27.10.2020 määrusest tsiviilasjas

x-xx-xxxx tulenev Bondora AS nõue 6323,97 eurot;

4. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 27.10.2020 määrusest tsiviilasjas

x-xx-xxxx tulenev Bondora AS nõue 3053,29 eurot;

5. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Ane Böckler, Tartu Maakohtu 28.04.2022 otsusest tsiviilasjas x-xx-

xxxxx tulenev TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 4704,63 eurot;

6. xxx/xxxx/xxxx, kohtutäitur Ane Böckler, Tartu Maakohtu 27.04.2022 otsusest tsiviilasjas x-xx-

xxxxxx tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 3273,34 eurot

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline

laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud

kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13

kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

selles taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15

lg 9). Kohus selgitas 25.03.2024 kohtuistungil võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse olemust. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab G. O. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia

Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku

ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et

füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab

kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.04.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik