2-23-8377/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8377

Kohtuasi

X (pankrotis) hagi NAS Telemetrics OÜ (pankrotis) ja

osaühingu

EQ

Computer

vastu

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2023/840

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27. detsembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik

Kostja I NAS Telemetrics OÜ (pankrotis, registrikood

16237879), seaduslik esindaja pankrotihaldur Kristo Teder

Kostja II OÜ EQ Computer (registrikood 10129781),

seaduslik esindaja EK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 27. detsembri 2023. a määrus osas, millega maakohus

jaotas menetluskulud, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse ja mõistis NAS Telemetrics OÜ (pankrotis) menetluskulud Xlt (pankrotis)

koos viivisega välja (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–4). Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Pärnu Maakohtu 27. detsembri 2023. a määrus on jõustunud osas, millega hagi jäeti

läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

5.1. Jätta X (pankrotis) hagi NAS Telemetrics OÜ (pankrotis) ja osaühingu EQ

Computer vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata.

5.2. Jätta maakohtus kantud menetluskulud ja määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud poolte endi kanda.

2-23-8377

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (pankrotis) (hageja) esitas 8. juunil 2023 Pärnu Maakohtule hagi NAS Telemetrics OÜ

(pankrotis) (kostja I) ja osaühingu EQ Computer (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2023/840 (täiteasi), milles täideti Pärnu Maakohtu 15. mai

2023. a hagi tagamise määrust tsiviilasjas nr 2-23-7005.

2. Hageja esitas 29. juunil 2023 taotluse jätta hagi läbi vaatamata, kuna võtab hagi tagasi.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja I kanda ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja viimase

menetluskulud koos seadusjärgses määras viivisega. Hageja täiendas taotlust 14. juulil 2023.

2.1. Taotluse põhjenduste kohaselt tühistas Tallinna Ringkonnakohus 28. juuni 2023. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-23-7005 Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a määruse hagi tagamist

puudutavas osas, mille peale tegi kohtutäitur täiteasjas täitemenetluse lõpetamise otsuse. Seega

saavutas hageja eesmärgi, milleks ta oli kohtusse pöördunud.

2.2. Menetluskulude kostja I kanda jätmine on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 168 lg 5 järgi. Hagi võetakse tagasi asjaolu tõttu, mille eest vastutab ja/või millest

tulenevat riski kannab kostja. Maakohtu 15. mai 2023. a hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-

23-7005 tehti kostja I taotlusel. Täiteasja algatamise põhjuseks oli kostja I taotlus, mis esitati

eesmärgiga täita maakohtu määrust enne selle peale esitatud määruskaebuse lahendamist.

Siinses asjas esitatud hagi oli põhjendatud, kuna maakohtu 15. mai 2023. a määrus tsiviilasjas

nr 2-23-7005 rikkus hageja õigusi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oli tema ainus

seaduses sätestatud ja Riigikohtu praktikas tunnustatud õiguskaitsevahend määruse

sundtäitmise vaidlustamiseks. Maakohtu 15. mai 2023. a määrus tühistati ringkonnakohtu 28.

juuni 2023. a määrusega hagi tagamist puudutavas osas kostjast I tulenevatel põhjustel: taotlus

oli põhistamata, meetme kohaldamisega rahuldati sisuliselt põhinõue ja taotlus oli vastuolus

hagi tagamise instituudi olemusega.

3. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja

viimase menetluskulud koos seadusjärgses määras viivisega. Alternatiivselt palus kostja I jätta

menetluskulud poolte endi kanda või mõista kostjalt I hageja kasuks välja viimase

menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja I hinnangul ei ole hagi tagamise reeglitega kooskõlas võimalus vaidlustada hagi

tagamise määruse alusel toimuvat täitemenetlust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga.

Kohus ei saa hakata hindama vaidlusaluse hagi tagamise määruse põhjendatust, eriti kui

tsiviilasjas nr 2-23-7005 oli vaidlusalune täitedokument juba samadel asjaoludel ja

põhjendustel vaidlustatud. Hageja on siinse menetluse ja sellest tingitud kulud endale ise

põhjustanud, kuna hagiavalduse ja korduvate hagi tagamise taotluste esitamiseks puudus

vajadus. Hageja oleks sama tulemuse saavutanud ilma siinse vaidluseta. Lisaks ei saa hagi

2-23-8377

tagasivõtmise ja täitemenetluse lõpetamise aluseks pidada kostja I tegevust. Kostja I ei palunud

täitedokumenti tühistada.

4. Pärnu Maakohus kuulutas 8. detsembril 2023 kl 10.00 välja hageja pankroti tsiviilasjas nr 2-

23-6662.

5. Harju Maakohus kuulutas 19. detsembril 2023 kl 14.00 välja kostja I pankroti tsiviilasjas nr

2-23-16181.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 27. detsembri 2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja

mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1691 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi läbi

vaatamata, kuna hageja on hagi 29. juunil 2023 tagasi võtnud.

6.2. Kohus viitas TsMS § 168 lg-tele 4 ja 5. Siinses asjas sõltub menetluskulude jaotus sellest,

kes pooltest kohtuvaidluse põhjustas. Menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 4

alusel hageja kanda, kuna kostja I ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajal 8. juunil 2023 oli vaidlusalune täitedokument juba

tsiviilasjas nr 2-23-7005 19. mai 2023. a määruskaebusega vaidlustatud. Asjaolu, et Tallinna

Ringkonnakohus 28. juuni 2023. a määrusega Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a hagi tagamise

määruse tühistas ja kohtutäitur 29. juunil 2023 täitemenetluse lõpetas, ei tähenda, et kostja I

peab siinses asjas kandma hageja menetluskulud. Hageja hagiga taotletav eesmärk ei saabunud

kostja I tegevuse tulemusel ning kostjat I ei saa pidada kohtuvaidluse põhjustajaks.

6.3. Maakohus pidas põhjendatuks mõista hagejalt välja kostja I esindaja kulu 8 t 54 min eest

tunnihinnaga 190 eurot, kokku 1691 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4

kohustas kohus hagejat tasuma välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist. Kuna kostja II ei olnud menetluses kasutanud lepingulist esindajat

ega esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ja nimekirja, luges kohus, et kostjal II

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2,

3 ja 4 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kostja I kanda ja

määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 4805 eurot.

7.1. Määruskaebuse kohaselt kuulutati 8. detsembril 2023 välja hageja pankrot. Pärast hageja

pankroti väljakuulutamist on temalt menetluskulude ja viivise väljamõistmine õigusvastane.

Olukorras, kus tsiviilasjas enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist

kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus

menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista, vaid

kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks

ettenähtud reeglite järgi (Riigikohtu 27. jaanuari 2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-176-13).

Seega sai maakohus lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kuid hagejalt

2-23-8377

menetluskulude väljamõistmise taotlus ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotlus

tulnuks jätta rahuldamata.

7.2. Menetluskulude hageja kanda jätmine on vastuolus TsMS § 168 lg-ga 5. Riigikohus on

selgitanud, et selle sätte alusel menetluskulude kostja kanda jätmine on põhjendatud olukorras,

kus hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult ning loobub hagist või

võtab selle tagasi põhjusel, et on saavutanud eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördub.

Ehkki senises praktikas on kohtusse pöördumise põhjendatus ja eesmärgi saavutamine loetud

üldjuhul tõendatuks asjaoluga, et kostja on nõude rahuldanud või seda tunnustanud, on sellega

kooskõlas menetluskulude kostja kanda jätmine ka olukorras, kus hageja on pöördunud oma

õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, ent seejärel hagist loobunud või selle tagasi võtnud

seoses asjaoluga, mille eest vastutab ja/või millest tulenevat riski kannab kostja. Siinsel juhul

on tegemist sellise olukorraga.

7.3. Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-23-7005 tegemise

ja ka täiteasja algatamise ainus põhjus oli kostja I taotlus. Kostja I eesmärk oli täita hagi

tagamise määrus enne, kui ringkonnakohus on lahendanud selle peale esitatud määruskaebuse.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oli selle esitamise hetkel põhjendatud, kuna Pärnu

Maakohtu 15. mai 2023. a määrus rikkus hageja õigusi ning sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamine oli hageja ainus seaduses sätestatud (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 222 lg 1) ja Riigikohtu praktikas tunnustatud õiguskaitsevahend selle määruse

sundtäitmise vaidlustamiseks. Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a hagi

tagamise määruse kostjast I tulenevatel põhjustel, mistõttu selle eest vastutab ja sellest tulenevat

riski kannab kostja I. Kostja I peaks vastutama kulude eest, mida hageja on sunnitud kandma

selleks, et end selle hagi tagamise määruse vastu kaitsta.

7.4. Maakohus on jätnud vastamata hageja argumentidele, mille kohaselt tuleks TsMS § 168 lg

5 kohaldamisala TsMS § 8 lg-t 2 arvestades laiendada, jättes menetluskulud kostja kanda ka

olukordades, kus hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult, ent seejärel

hagist loobunud või selle tagasi võtnud seoses asjaoluga, mille eest vastutab ja/või millest

tulenevat riski kannab kostja. Tegemist on olukorraga, mida TsMS § 168 lg 5 selgelt ei reguleeri

ja mille lahendamisel tuleks lähtuda TsMS üldisest mõttest. Siinsel juhul pöördus hageja

kohtusse õigustatult, sooviga vabaneda tema suhtes ja teda menetlusse kaasamata tehtud

õigusvastasest kohtulahendist. Hageja kasutas õiget õiguskaitsevahendit ja kõnealune

kohtulahend oligi õigusvastane, nagu Tallinna Ringkonnakohus 28. juuni 2023. a määrusega

tuvastas.

7.5. Juhul, kui kohus peaks leidma, et TsMS § 168 lg-d 4 ja 5 ei võimalda siinsel juhul jätta

menetluskulusid kostja I kanda, palub hageja kohtul hinnata nende kooskõla põhiseaduse (PS)

§-ga 25. Viidatud normi kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt tekitatud materiaalse

kahju hüvitamisele. Materiaalseks kahjuks selle sätte tähenduses võib olla ka kulu, mida isik

on sunnitud kandma teise isiku õigusvastase tegevuse tõttu, näiteks õigusabikulud seoses

vajadusega kaitsta end õigusvastase kohtulahendi täitmise vastu. PS §-ga 25 ei ole kooskõlas

olukord, kus tema suhtes õigusvastase kohtulahendi sundtäitmise keelamiseks õiget

õiguskaitsevahendit kasutanud isik peab kandma sellise õigusvastase kohtulahendi olemasolu

põhjustanud isiku menetluskulud pelgalt seetõttu, et lahend tühistatakse teises menetluses.

Teiste menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

8. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2-23-8377

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi

tühistada menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja hagejalt kostja I kasuks

menetluskulude ja nendelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul

on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kõik menetluskulud

hageja kanda, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt

välja kostja I menetluskulud koos viivisega (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–4).

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega hagi jäeti läbi vaatamata (resolutsiooni p

1). Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause

koosmõjus § 463 lg-ga 2 kohaselt jõustunud.

12. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS §

168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lõike 5 kohaselt kannab sellisel juhul

kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja

tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida ta üritas hagiga saavutada, siis saab (ka nt

tuvastusnõude puhul) lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud (Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13 ja seal

viidatud 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13).

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a hagi tagamise

määruse tsiviilasjas nr 2-23-7005 tühistamist Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2023. a

määrusega ja kohtutäituri poolt 29. juunil 2023 täitemenetluse lõpetamist ei saa pidada hageja

nõude rahuldamiseks kostja I poolt TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Kostja I ei teinud mingit

sellist tegu, mis oleks viinud hageja eesmärgi saavutamiseni või aidanud sellele kaasa. Seega

tuleks menetluskulud TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevate reeglite põhjal jätta hageja kanda.

14. Siiski jättis maakohus põhjendamatult hindamata TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluste

esinemise. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-

tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-

t 4 (vt nt 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9). TsMS § 162 lg-st 4

tuleneb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik.

15. Ringkonnakohtu hinnangul oleks siinsel juhul kostjate menetluskulude hageja kanda

jätmine TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 järgi äärmiselt ebaõiglane, mistõttu poolte maakohtus kantud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Kolleegium põhjendab seda

järgnevaga.

2-23-8377

15.1. Siinsel juhul ei saa asjaolust, et hageja võttis hagi tagasi, järeldada, et hageja oleks

pöördunud kohtusse alusetult. Hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et ta saavutas eesmärgi,

milleks ta oli kohtusse pöördunud, s.o täitemenetluse täiteasjas lõpetamise. Olukorras, kus

ringkonnakohus oli täitedokumendiks oleva kohtumääruse tühistanud ja kohtutäitur oli seetõttu

täitemenetluse lõpetanud, ei olnud hagejal vaja siinset menetlust jätkata.

15.2. Asja materjalide põhjal ei ole alust väita, et hageja oleks pöördunud kohtusse

põhjendamatult. Vaidlustatud täitemenetluses täidetava Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a

määrusega oli hagi tagamise korras kohustatud siinse menetluse kostjat II andma kuni

tsiviilasjas nr 2-23-7005 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni kostja I juhatuse

liikmetele juurdepääs kostjale I määratud kostja II serveritele õigusega serverile ja selle sisule

juurde pääseda, serveri sisu vaadata, kuvada ja kasutada, kuid ilma õiguseta serveri sisu

kopeerida, redigeerida ja muuta. Samuti oli kostjal II keelatud kostjale I määratud kostja II

serveritest tehtud varukoopiate kustutamine, muutmine, hävitamine, rikkumine jm selline

tegevus, mis teeb varukoopiate hilisema kasutamise võimatuks. Hageja esitas siinses asjas hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas TMS § 222 lg 1 järgi põhjusel, et tal on

sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus – vaidlusaluse virtuaalserveri

kasutamiseks ja valdamiseks kostjaga II sõlmitud leping ning selle lepingu alusel

virtuaalserverite otsene (õiguspärane) valdus. Hageja leidis, et kohtumäärus, mis annab kostjale

I, kes ei ole vaidlusaluste virtuaalserverite valdaja, ilma hagejat menetlusse kaasamata

juurdepääsu hageja valduses olevatele serveritele õigusega serverite sisu vaadata, ning sellise

kohtumääruse sundtäitmine, rikub jämedalt hageja valdust. Kuna kostjal II kui kohtumääruse

alusel kohustatud isikul puudub hageja valduses olevatele serveritele juurdepääs, peaks ta hagi

tagamise määruse täitmiseks selle juurdepääsu mingil õigusvastasel viisil saama, nt hageja

virtuaalserverisse sisse häkkides. TMS § 222 lg 1 järgi kolmas isik, kellel on sundtäitmise

eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, võib esitada hagi mh sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Seega oli siinses asjas esitatud hagi õiguslikult võimalik ning hageja kasutas

talle seadusega ette nähtud õigust vaidlustada täitemenetlus, mis hageja hinnangul rikkus tema

õigusi, sh õigust kontrollida seda, kes pääsevad ligi vaidlusalustes serverites olevatele

andmetele. Pole alust järeldada, et hagi oleks olnud selgelt põhjendamatu ja jäänud kindlasti

rahuldamata. Seejuures ei välistanud hageja õigust TMS § 222 lg 1 järgse hagi esitamiseks

kostja I viidatud asjaolu, et täitedokumendiks olev kohtumäärus oli tsiviilasjas nr 2-23-7005

vaidlustatud.

15.3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli kostja II esitanud Pärnu Maakohtu 15. mai 2023. a

määrusele tsiviilasjas nr 2-23-7005 määruskaebuse 19. mail 2023. Täitmisteate kohaselt oli

täitemenetlust täiteasjas algatatud kostja I 23. mai 2023. a täitmisavalduse alusel. Arvestades et

kostja I oli algatanud 15. mai 2023. a määruse täitmiseks täitemenetluse enne selle määruse

jõustumist, kannab ka kostja I kõnealuse täitemenetlusega seotud vaidluste menetluskulude

riski olukorras, kus määrus kõrgema kohtuastme poolt tühistati.

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 168 lg-test 2, 4 ja 5 tulenevad menetluskulude jaotamise

reeglid olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata selle tagasivõtmise tõttu, ei ole vastuolus PS

§-ga 25, arvestades ka võimalust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud aluste

esinemise korral poolte endi kanda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et

kuna siinses asjas esitatud hagi jäeti läbi vaatamata, ei ole kohus selle põhjendatuse kohta

sisulist otsust teinud. Seetõttu ei ole alust väita, et hagi oleks kindlasti rahuldatud, ega järeldada,

et hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja kandis menetluskulude näol kahju just kostja I

tegevuse tõttu.

2-23-8377

17. Kuna maakohtu määrus tühistatakse menetluskulude jaotuse osas, tuleb see tühistada ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja kostja I menetluskulude koos viivisega

hagejalt väljamõistmise osas.

18. Kuna ringkonnakohtus jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, mitte

kostja I kanda, rahuldatakse hageja määruskaebus osaliselt. Määruskaebemenetluse kulud tuleb

määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 ja analoogia korras TsMS § 163

lg 1 järgi poolte endi kanda.

19. Arvestades et nii maakohtus kantud menetluskulud kui ka määruskaebemenetluse kulud

jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Seetõttu

ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hageja määruskaebuse väidetele, mis

puudutavad menetluskulude hagejalt väljamõistmist.

20. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

21. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja

TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)