2-22-14973/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14973

Kohtuasi

Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks

lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Z (isikukood XXXXXXXXXXX)

C, Q ja Z riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta kõik määruskaebemenetluses esitatud ja kogutud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Jätta Harju Maakohtu 17. jaanuari 2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud Cle, Qle ja Zle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jäävad Eesti Vabariigi kanda.

2-22-14973

2 (21)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (avaldaja, laste isa) esitas 6. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse ja

2. novembril 2022 avalduse täpsustuse, milles palus lõpetada täielikult tema ja X (laste ema)

(edaspidi koos vanemad) ühise hooldusõiguse C (vanem tütar), Q (poeg) ja Z (noorem tütar)

(edaspidi koos lapsed) suhtes ja anda avaldajale üle laste ainuhooldusõigus.

1.1. Avalduse kohaselt on lapsed avaldaja ja laste ema ühised lapsed. Vanemad elavad eraldi.

Lapsed elavad koos avaldajaga. Laste ema ei hooli laste heaolust ja on jätnud lapsed korduvalt

hooletusse. Laste emal on alkoholiprobleem, mis on viimaste aastate jooksul süvenenud. Sel

põhjusel ei saa laste ema hakkama ka laste eest hoolitsemisega. Alkoholijoobes emaga elamine

ei ole lastele turvaline ja laste huvides. Laste ema tarbib päevas umbes pudeli viina ning

avaldajal on kahtlus, et lisaks alkoholile võib laste ema tarvitada ka narkootikume, sest on aeg-

ajalt täiesti ebaadekvaatne. Laste ema sõnavara ja käitumine ei ole laste kasvatamisel sobilik.

Laste ema ei anna endale aru, kuidas ta käitub laste juuresolekul, ta kasutab ebatsensuurset

sõnavara ja ähvardab, on ka avaldajat noaga rünnanud. Laste kuuldes ähvardab ta avaldajat ja

ennast ära tappa. Laste ema töötas aastaid õhtuti ja nädalavahetustel restoranis ettekandjana.

Pärast tööd ta pidutses ja saabus koju varahommikul või alles siis, kui lapsed kooli või lasteaeda

läksid. Ta ei ole kuigi palju kodu korras hoidnud ega lastele süüa teinud. Laste ema käitub

agressiivselt ja seda ka võõraste inimeste suhtes. Avaldaja on olnud vajadusel lapsega haiglas

ning taganud lapsele rehabilitatsiooniteenuse osutamise. Lapsed on viibinud mh turvakodus

seoses laste ema alkoholijoobest tuleneva võimetusega lapsi hoida. Kuna pere ühises korteris

oli antisanitaarne olukord, lubati lastel koju minna pärast seda, kui kodu oli koristatud.

1.2. Avaldaja kolis laste ema juurest ära 2021. a septembri lõpus. Vanemate kooselu ei toiminud

ning tülid ja kaklused mõjusid lastele ja avaldajale väga halvasti. Lastekaitse soovitusel püüdsid

vanemad laste eest hoolitseda põhimõttel kaks nädalat ema ja kaks nädalat avaldaja juures, kuid

see plaan ei toiminud, sest laste ema käis õhtuti restoranis tööl ja oli hommikuti liiga väsinud,

et lapsi lasteaeda viia. Vahel ei jõudnud ta mitu päeva järjest koju. Seega hoidis ja tegeles

lastega laste ema kodus enamasti avaldaja.

1.3. Laste ema vallandati töölt alkoholiprobleemi tõttu 2022. a juuni lõpus. Pärast seda muutus

nii laste ema kui ka laste olukord halvemaks. 2022. a augusti lõpus oli laste ema sunnitud välja

kolima üüritud elamispinnalt aadressil VVV. Uut elamispinda laste ema ei otsinud, vaid üritas

kolida avaldaja korterisse aadressil PPP. Laste ema võttis toona 8-aastase vanima tütre käest

avaldaja kodu võtmed, sisenes avaldaja nõusolekuta avaldaja korterisse ja viibis seal.

Avaldajale helistati 3. augustil 2022 veidi enne keskööd politseist palvega tulla lastele järgi

Vanalinna baari "Levist Väljas", sest taksojuht kutsus seal laste emale politsei. Kuna laste ema

2-22-14973

3 (21)

oli alkoholijoobes ja agressiivne, oli politsei sunnitud ta politseiautosse panema ja kainenema

viima. Laste ema vastuhakk politseile ja karjumine laste nähes mõjus lastele traumeerivalt.

Vanem tütar oli nähtust hüsteerias. Avaldaja rahustas lapsed maha ja viis koju.

1.4. Laste ema tarvitas alkoholi ka 18. augustil 2022 avaldaja kodus viibides ajal, mil avaldaja

oli tööl. Laste ema tegi süüa, kuid jäi magama ja kõrvetas toidu koos panniga. Õnnetuse hoidis

ära laste reageerimine. Kuna lapsi oli ohtlik laste ema hoolde jätta, vahetas avaldaja korteri

luku, takistades sellega laste ema sisenemist.

1.5. Laste ema teatas 24. augustil 2022 lastekaitse vanemspetsialist MGle, et tal ei ole lastega

kuskil elada, ei ole raha, et lastele süüa osta, ja lapsed lähevad turvakodusse. Avaldaja hoolde

laste ema lapsi ei andnud, hoolimata avaldaja ja lastekaitse selgitustest ning nõudmistest.

1.6. 26. augustil 2022 käis avaldaja koos kahe lastekaitsetöötajaga laste ema elukohas

Vabaduse puiesteel, et lapsed enda juurde võtta, kuid laste ema ajas kõik minema ja lapsi

avaldajale ei andnud.

1.7. 27. augustil 2022 kolis laste ema koos lastega üürikorterist välja, jättes kõik enda ja laste

asjad pakkimata Vabaduse puiestee maja hoovi hunnikusse lageda taeva alla. Avaldaja ei

saanud laste emalt teavet laste viibimiskoha kohta.

1.8. 27. augusti 2022 hilisõhtul helistas laste ema vanema tütre telefonilt avaldaja emale ja

teatas, et üritas tulla avaldaja korterisse aadressile PPP, aga läks bussi nr 31 asemel bussi nr 51

peale, on eksinud ning ei tea üldse, kus ta on, ning mobiili aku saab varsti tühjaks. Laste ema

sõimas avaldaja ema ja teatas, et läheb ja peksab avaldaja korteri aknad sisse. Avaldaja ema

hinnangul ei olnud laste ema kaine. Avaldaja ema helistas politseisse ja teavitas olukorrast ka

avaldajat. Mõne aja pärast jõudis laste ema avaldaja korteri akende alla ja ukse taha kive

loopima ning ebatsensuurselt valjusti sõimama. Sellest teavitas avaldaja ema taas politseid ja

informeeris neid laste ema asukohast ja ebasündsast käitumisest väikeste laste juuresolekul.

1.9. 28. augusti 2022 õhtupoolikul kella 17.30 paiku saabus laste ema taas lastega avaldaja kodu

akende alla ja ukse taha (naaber lasi ta heauskselt vahekoridori) sõimama ja kive loopima. Kuna

politseil oli palju väljakutseid, sai laste ema laste nähes pikalt laamendada.

1.10. 29. augusti 2022 hommikul viis laste ema väiksemad lapsed poolpaljalt lasteaeda, noorem

tütar oli suvekleidiga teki sisse mähitud. Toimunu peale helistasid lasteaia töötajad

lastekaitsesse. Lastekaitse soovitusel helistas avaldaja lasteaeda ja palus oma emal lapsed

lasteaiast varem ära võtta. Poeg rääkis avaldaja emale ja avaldaja vennale, et avaldaja ei taha

lapsi enda juurde, on nad maha jätnud, nende elust ära jooksnud. Laste ema on lastele avaldaja

kohta valetanud. Avaldaja ei ole mitte kunagi lastega manipuleerinud, neid psühholoogiliselt

terroriseerinud ega nende elu ohtu seadnud.

1.11. Ööl vastu 2. septembrit 2022 viibis laste ema koos lastega ema ja lapse turvakodus, olles

alkoholijoobes ja käitudes väljakutsuvalt. Avaldaja viis lastekaitsega kooskõlastatult lapsed

2. septembril 2022 Nõmmel asuvasse turvakodusse.

1.12. 13. septembril 2022 küsis laste ema luba kogupäevakooli õpetajalt vanem tütar koolist ära

võtta, kuid luba talle ei antud. Laste ema rääkis uuesti vanema tütrega ja kui õpetaja korraks

lahkus, põgenes vanem tütar laste ema käsul koolist. Laste ema ega vanem tütar telefoni vastu

ei võtnud ja väitsid hiljem, et viibisid kinos. Laste ema viis vanema tütre siiski kella 20-ks

turvakodusse tagasi. Laste ema käitumine ei ole usaldusväärne ning samasugust käitumist

õpetab ta kahetsusväärselt ka vanemale tütrele. Vanem tütar vajab psühholoogilist abi, sest tal

esinevad hüsteeriahood. Laste ema ei lubanud vanemat tütart psühhoterapeudi juurde viia.

2-22-14973

4 (21)

Ohvriabi on soovitanud kõigil lastel ja ka avaldajal saada psühholoogilist abi, kuivõrd laste ema

kiusab kogu peret.

1.13. 21. septembril 2022 kell 20 helistati avaldajale Nõmme turvakodust, et laste ema pole

tütreid vastavalt kokkuleppele turvakodusse toonud. Laste ema ja vanem tütar telefonidele ei

vastanud. Turvakodust helistati avaldajale uuesti kell 21.15 ja öeldi, et politsei tõi tütred

turvakodusse ning viis laste ema kainestusmajja.

1.14. 5. oktoobril 2022 üritas laste ema tungida laste juuresolekul avaldaja korterisse PPP,

vigastas avaldajat ning lõhkus telliskiviga avaldaja kodu mitu fassaadikivi ja aknaklaasid,

pannes sellega ohtu vanema tütre elu, kuna tema voodi asub lastetoa akna all.

1.15. Lapsed elavad alates 27. septembrist 2022, s.o pärast turvakodus viibimist avaldaja juures.

Avaldaja kasvatab lasi ja hoolitseb nende heaolu eest. Avaldaja ostis vanemale tütrele kõik

koolitarbed. Avaldaja õpib vanema tütrega ja saadab ta kooli, viib väiksemad lapsed lasteaeda

ja toob koju. Vanem tütar õpib XXX koolis III B klassis, nooremad lapsed käivad KKK

lasteaias. Peagi seisab ka väiksematel lastel ees koolitee ja sellega kaasnev koolivalik. Lastega

on arstide juures käinud ja käib avaldaja või tema ema. Laste ema on vaid lubanud, kuid on

arsti juurde minemata jätnud. Laste ema on keelanud minna vanema tütrega psühhiaatri juurde

ja jättis noorema tütrega 29. märtsil 2022 käimata kõrvaarsti juures. Avaldaja käib pojaga

regulaarselt logopeedi juures Adeli Rehabilitatsioonikeskuses. Laste ema arvelduskontole

laekuvad hetkel laste eest makstavad peretoetused, mis lähevad tegelikkuses laste ema võlgade

katteks ja ei jõua lasteni. Hetkel on laste elukoht registreeritud aadressil RRR, Tallinn. Avaldaja

soovib laste elukoha ümber registreerida enda elukohta, kuid laste emalt pole võimalik saada

nõusolekut laste elukoha vahetuseks. Kuna laste ema ei osale ka lastele ülalpidamise andmises,

siis pole õigustatud laste emale jätta ka laste varahooldust. Avaldaja on seisukohal, et lapsed

peaksid jääma elama tema juurde. Laste huvides on määrata kindlaks vanem, kellele kuulub

laste kasvatamisel tekkivate küsimuste lahendamise ja otsuste tegemise õigus. Ühise

hooldusõiguse korral võib vajaliku nõusoleku saamine osutuda ülemäära keerukaks. Avaldaja

soovib saada võimalust teha edaspidi lapsi puudutavaid otsuseid üksi. Avaldajal pole olnud

võimalik laste emaga ühist keelt leida mitte üheski lapsi puudutavas küsimuses. Probleeme pole

saanud lahendada ka Lasnamäe linnaosa lastekaitse abiga.

2. Tallinna linn toetas 17. novembri 2022. a seisukohas avalduse rahuldamist. Pere on Tallinna

Kesklinna Valitsuse lastekaitse vaateväljas olnud alates 2019. a septembrist. 2020. a oktoobrist

tegelesid Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitse spetsialistid perega eesmärgiga toetada

vanemaid laste kasvatamisel ja sõltuvusprobleemidega tegelemisel. Pere suunati 2021. a maist

Tallinna Perekeskuse toetavale pereteenusele, mille raames on vanemaid nõustatud laste

kasvatamisel. Peretöötajad on avaldajale jätkuvalt abiks, et tagada laste heaolu ning stabiilne ja

turvaline elukorraldus. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talitusel oli esmane

kokkupuude perega 28. augustil 2022, mil politseist tuli info perevägivalla kohta. Teatise

kohaselt püüdis purjus ja ebaadekvaatse käitumisega laste ema sisse murda aadressile PPP,

Tallinn, väites, et tal pole kuskil elada. Korter kuulub avaldajale. Avaldaja asus koos lastega

emast eraldi elama, kuna vanemate kooselu mõjus lastele traumeerivalt seoses alkoholi

liigtarvitamisest tingitud peretülide ja ema agressiivse käitumisega. Tüli järgselt võttis laste

ema lapsed endaga kaasa. 1. septembril 2022 ööbis laste ema koos lastega Nõmme-Kase ema

ja lapse turvakodus, olles ise koduta ja alkoholijoobes. Hommikul ärgates teadis laste ema laste

vanuseid, kuid sünniaastaid mitte ja nõudis turvakodu töötajatelt toateenindajat, kes lapsi äratab

ja kooli viib. Laste heaolu ja turvatunde tagamiseks suunas Lasnamäe Linnaosa Valitsus

avaldaja kirjalikul nõusolekul lapsed Tallinna Laste Turvakeskuse Männi turvakodu teenusele,

kus nad viibisid 2. septembrist 2022 kuni 27. septembrini 2022. Sel ajal tegeles avaldaja enda

alkoholi sõltuvusprobleemiga ning psühholoogilise tasakaalu saavutamisega. Avaldaja pöördus

2-22-14973

5 (21)

Õnneklubi MTÜ-sse teraapia saamiseks ja alkoholi vastu kodeerimiseks, mis teostati talle

15. septembril 2022. Avaldaja sõnul ta alkoholi enam ei tarvita.

6. septembril 2022 sotsiaalhoolekande osakonnas läbiviidud vestlusest laste emaga selgus, et

laste ema ei näe oma alkoholi liigtarvitamises probleemi. Pigem väitis ema, kuidas kõik

spetsialistid rikuvad tema õigusi ja piiravad lastega suhtlemist. Enda alkoholismi vastase ravi

kohta väitis ema, et ta ei näe vajadust ravile minekuks, kuna laste heaolu sellest ei sõltu. Pigem

oli ema huvitatud sellest, kuidas avaldajaga kooselu jätkata, mis kindlustaks talle mugava elu.

Edasistes telefonipöördumistes on laste ema olnud suhtlemisel agressiivse kõnepruugiga,

verbaalselt ründav, lastekaitse spetsialiste ja turvakodu töötajaid negatiivselt sildistav, esitanud

erinevaid käsklusi ja nõudmisi. Eeltoodu viitab sellele, et laste ema käitumine on ettearvamatu

ja ebastabiilne. Samuti andsid Männi turvakodu töötajad teada laste ema ebaadekvaatsest

käitumisest mitmel korral ajal, mil lapsed seal viibisid.

21. septembril 2022 toimus juhtum, kus laste ema läks tütardele kooli ja lasteaeda järgi ning

teavitas turvakodu töötajaid, et ta ei jõua kokkulepitud kellaajaks lapsi turvakodusse tagasi tuua.

Hiljem selgus, et laste ema viibis koos lastega ebakaines olekus ühistranspordis ja käitus

agressiivselt, mistõttu kutsuti kohale politsei, kes ema kaheteistkümneks tunniks kainenema

viis ja lapsed turvakodusse tagasi toimetas.

5. oktoobril 2022 käitus laste ema taaskord alkoholijoobes agressiivselt aadressil PPP, Tallinn,

nõudis lapsi endale, loopis kiviga vastu korteri akent, seda lõhkudes, ja põhjustas avaldajale

füüsilisi kannatusi, mille järgselt toimetas politsei laste ema kinnipidamiskeskusesse. Kohe

akna all seisab laste nari.

20. septembri 2022. a ja 5. oktoobri 2022. a kodukülastustest selgus, et PPP, Tallinn

kahetoaline korter on korras ja puhas ning avaldaja on loonud laste arenguks ja kasvamiseks

kõik tingimused. Sisuliselt on laste tervise, hariduse ja muude igapäevaelu ning kasvatuse

küsimustega tegelemine olnud seni avaldaja kohustus. Laste ema pole andnud avaldajale

nõusolekut laste registreerimiseks nende tegeliku elukoha aadressile, mis viitab sellele, et

emaga on raske saavutada lapsi puudutavates küsimustes kokkuleppeid. Ema jätab laste

vajadused tahaplaanile ja tunneb huvi pigem selle vastu, kuidas kogu peret traumeerida, mis

tõsiselt kahjustab laste psühholoogilist seisundit.

Perevägivalla pealt nägemine või kuulmine kahjustab lapsi vahetult ja seda tuleb pidada laste

väärkohtlemiseks. Laste ema on jätnud lapsi korduvalt hädaohtlikesse olukordadesse, kui ta on

käitunud ebaadekvaatselt ja agressiivselt, mida võimendab alkoholi liigtarvitamine. Ema

riskikäitumine hirmutab lapsi ning seab ohtu nende turvalisuse ja heaolu. Laste ema on oma

agressiivse käitumise ja elustiili tõttu põhjustanud olukordi, mis on mõjunud lastele

traumeerivalt, kahjustanud nende vaimset ja hingelist heaolu ning seadnud laste elu ja tervise

ohtu. Laste ema on oma hooldusõigust kuritarvitanud. Ema vajab oma sõltuvusprobleemist ning

sellega kaasnevast riskikäitumisest tulenevalt ise pikaajalisemat abi psühholoogilise tasakaalu

saavutamiseks, et ühiskonnaellu taas sotsialiseeruda. Praeguseks on avaldaja seadnud laste

vajadused esiplaanile, loonud neile stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna, pakkunud

kindlustunnet ja olnud toeks lastele emaga seotud traumeerivate sündmustega toimetulemisel.

Seetõttu on vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse

andmine laste suhtes õigustatud ning nende huvides.

3. Lastele määratud esindaja toetas 27. novembri 2022. a seisukohas avalduse rahuldamist.

Esindaja kuulas lapsed ära. Laste selgituste kohaselt ei ela nad emaga koos, kuna seal oli suur

segadus. Vanem tütar selgitas, et ema tarvitas väga tihti alkoholi. Tema mälu kohaselt tarvitas

ema kanget alkoholi. Nad selgitasid, et mõistavad, et peavad elama koos isaga. Emaga on nad

2-22-14973

6 (21)

suhelnud. Hiljuti oli juhtum, kus ema ei läinud õigel ajal pojale lasteaeda järele ja ei viinud

vaatamata kokkuleppele teda logopeedi juurde.

Laste ema ei suuda alkoholisõltuvusest tulenevalt kestvalt teostada hooldusõigust laste suhtes.

Laste emale võiks laste hooldusõigus jääda üksnes juhul, kui ta suudaks kohut veenda, et ta

enam alkoholi ei tarbi ja saab toetavaid teenuseid. Laste esmavajadus on turvalise ja arengut

võimaldava elukeskkonna loomine, mida ema ei ole suutnud teha. Laste ema ei ole hetkel

vaimselt valmis lapsi kasvatama ja tagama neile turvalisi elutingimusi.

Kuigi avaldaja selgitas lastele määratud esindajale, et ka temal on varem olnud probleeme

alkoholi tarvitamisega, on ta otsinud abi ja on seisukohal, et suudab seda ise kontrolli all hoida.

4. Laste ema ei nõustunud 28. novembri 2022. a seisukohas avaldusega. Ema möönis, et

mõlemal vanemal on olnud alkoholismiprobleeme, mida ka lapsed on pidanud taluma. Kuigi

avaldaja esitas tõendi alkoholismivastase ravi kohta, ei tähenda see automaatselt, et tema

edusammud on paremad kui laste emal. Laste ema on pöördunud abi saamiseks Ohvriabi poole,

kes on määranud vastuvõtuaja 1. detsembriks 2022. Ema on käinud ka psühhiaatriakliiniku

valvetoas abi saamiseks, kust ta suunati Kainem Eesti programmi. Laste ema palus, et kohus

võimaldaks tal läbida programmi alkoholismist vabanemiseks. Ema soovib ka ise sellest

sõltuvusest vabaneda. Ema tunnistab abivajadust. Laste ema ei nõustu, et ta takistab avaldajal

laste osas igapäevaste otsuste vastuvõtmist, seda pole avalduses välja toodud ega tõendatud.

Laste ema pakkus kompromissi korras, et lapsed võivad olla avaldaja juures seni, kuni ema

osaleb nõustamis- ja raviprogrammides. Kompromissiga saab reguleerida ka laste ema ja laste

suhtlemist. Laste emal on tugev emotsionaalne side lastega. Ema on tegelenud laste

kasvatamisega nii, nagu tema sõltuvus on seda võimaldanud. Lapsed väärivad parimat ja ema

on nõus selles osas pingutama sama palju kui avaldaja. Ema tunnustab avaldaja saavutusi ja on

nõus perelepitusega. Ema käib vägivallavastases nõustamises. Ema palus vastavad tõendid

koguda. Laste emale kuulub Tallinnas kolm korterit aadressil KKK: korterid X, X ja X. Ema

soovib korteri nr X korrastada, et seal koos lastega elada. Enne vajab ema aga ravi ja teraapiaid.

Laste ema ei nõustu Tallinna linna seisukohaga, et ta ei ole nõus alkoholiprobleemiga tegelema

või ei tunnista seda, kuigi raskel sõltuvushetkel ei pruukinud ema seda mõista. Ema teeb

tööampse Töötukassa kaudu. Ema on kulutanud laste raha laste peale. Ema on ostnud ja üle

andnud lastele toitu. Ema viib lastele enda valmistatud toitu, ostab mänguasju ja riideid. Ema

on käinud lastega söögikohtades söömas ja võimaluste piires maksab lastega seotud arveid, s.o

lasteaed ja eelkool.

5. Maakohus korraldas ärakuulamise 13. detsembril 2022. Laste ema 13. detsembri 2022. a

ärakuulamisele ei ilmunud ega olnud ka telefoni teel kättesaadav.

6. Kohus tegi laste emale 13. detsembril 2022 e-kirja teel ettepaneku tema täiendavaks

ärakuulamiseks 14. detsembril 2022.

7. Kohus kuulas vanema tütre ära 6. jaanuaril 2023 Tallinna kohtumajas. Laps oli rõõmsa ja

julge olemisega. Ta selgitas, et on 9-aastane. Käib kolmandas klassis XXX Koolis. Seal on ta

käinud alates esimesest klassist. Kooli saab kodust Lasnamäelt lihtsasti bussiga. Meeldivaim

tegevus koolis on sõpradega mängimine, aga meeldib ka inglise keel. Kui kodustes töödes on

abi vaja, siis isa aitab. Küsimuse peale, mida kumbki vanem hästi teeb, leidis laps, et isa oskab

hästi asju parandada. Näiteks neil tuli täna uus kraanikauss, isa oskab selle ise paigaldada. Ema

oskab jälle hästi teenindada, aga laps ei oska selgitada, milles see täpsemalt seisneb. Koos isaga

käib laps kinos või mängivad mänge, näiteks Unot. Koos emaga käivad ka kinos või teevad

koos midagi lõbusat. Kui lapsel on mure, siis pöördub ta pigem isa poole. Isa on talle ka kõige

lähedasem inimene. Ema joob hästi palju alkoholi. Mõnikord on olnud ka nii, et ei joo. Lapse

2-22-14973

7 (21)

arvates on see juba kaua kestnud. Ta ei suuda meenutada aega, kus alkoholi tarvitamist poleks

olnud. Laps on nõus, et kui ema olukord ei parane, teeb isa last puudutavad otsused ise.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas isa avalduse, lõpetas vanemate ühise isiku- ja varahooldusõiguse laste

suhtes ning andis laste isiku- ja varahooldusõiguse üle isale. Kohus märkis, et isast saab

kohtumääruse alusel alaealiste laste ainuke seaduslik esindaja. Kohus jättis menetluskulud

kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda.

8.1. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-le 1, § 116 lg-le 1, § 124 lg-le 1, § 137

lg-le 1, § 120 lg 2 p-le 1 ning § 127 lg 1 esimesele lausele.

8.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapsed avaldaja ja laste ema ühised lapsed.

Avalduses esitatud väidete kohaselt on ema pannud lapsed ohtlikku olukorda seoses alkoholi

liigtarvitamisega, sellest tingitud peretülide ja agressiivse käitumisega. Laste ema ei tegele laste

tervise, hariduse ja muude igapäevaelu puudutavate kasvatusküsimustega. Laste ema on

käitunud laste juuresolekul avaldaja suhtes ähvardavalt, teda noaga löönud ja sõimanud

ebatsensuursete väljenditega. Taolist käitumist saab lugeda ka laste suhtes toime pandud

vaimseks vägivallaks. Laste ema on jätnud täitmata kohustuse tagada, et laste elukoha andmed

rahvastikuregistris vastaks tegelikkusele ning on takistanud ka avaldajal samasuguse kohustuse

täitmist. Olukorras, kus ühe vanema ebaadekvaatse käitumise ja sõltuvusprobleemi tõttu ei ole

võimalik arutada ühiselt lapsi puudutavaid küsimusi ja jõuda kokkulepetele, ei ole võimalik ka

ühise hooldusõiguse teostamine. Praeguseks hetkeks on juba tekkinud ühise hooldusõiguse

teostamise võimatuse tõttu laste huvide vastane olukord – laste elukoha registreering ei vasta

tegelikkusele. Ühelt poolt ei ole ühiste otsuste tegemine võimalik põhjusel, et vanemate

läbisaamine ja ema seisund ei võimalda asju ühiselt arutada. Teisalt ei ole põhjendatud, kui

laste suhtes teeb otsuseid vanem, kes üha vähem osaleb laste elus ning seetõttu teab üha vähem,

mis on laste endi jaoks oluline ning kuidas käituda selliselt, et laste huvid oleks tagatud.

8.3. Kohus järeldas kogutud teabe pinnalt, et laste ema ei ole suuteline laste hooldusõigust

kohaselt teostama ja sellest tulenevaid kohustusi täitma. Ema tegevuse tõttu on lapsed sattunud

korduvalt olukorda, kus viibivad võõras kohas koos ebakaines olekus emaga ning nende

turvalisuse tagamiseks on olnud vajalik viia lapsed turvakodusse. Vaatamata ema väidetele,

mille kohaselt ta tegeleb aktiivselt enda sõltuvusprobleemiga, ei ilme sellekohased asjaolud

esitatud teabest. Kuigi ema kinnitas 28. novembril 2022, et tegeleb aktiivselt

sõltuvusprobleemiga, on tema käitumine pärast seda kuupäeva viidanud jätkuvale alkoholi

tarvitamisele. Muu hulgas on ta teinud ilmselt alusetuid kõnesid lasteabi telefonile ning

suhelnud ebaviisakal ja süüdistaval toonil lapse kooli personaliga. Kõnekas on ka see, et laste

ema ei vaevunud ilmuma kohtusse ärakuulamisele, sh talle järgmiseks päevaks eraldi määratud

ärakuulamisele.

8.4. Kohus märkis, et tõenäoliselt esineksid eeldused ka ühe vanema hooldusõiguse piiramiseks

või peatamiseks, kuid praegusel juhul oli võimalik kohaldada vanema ja laste suhtes vähem

piiravat abinõud, s.o vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Käesoleval juhul puudusid PKS

§ 137 lg-s 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud.

8.5. Maakohus oli veendunud, et PKS § 137 lg 3 eeldused olid oluliselt suuremal määral

täidetud avaldaja suhtes ja väga vähesel määral täidetud laste ema suhtes. Laste ema ei ole

hetkel vaimselt valmis lapsi kasvatama ja tagama neile turvalisi elutingimusi. Teada ei ole ema

elu- ja töökoht. Laste ema ei ole juba mõnda aega olnud suuteline laste eest adekvaatselt ja

vastutustundlikult hoolitsema. Laste ema vajab oma sõltuvusprobleemist ning sellega

2-22-14973

8 (21)

kaasnevast riskikäitumisest tulenevalt ise pikaajalisemat abi psühholoogilise tasakaalu

saavutamiseks, et ühiskonnaellu taas sotsialiseeruda.

8.6. Kohtul puudub alus järeldada, et avaldaja ei ole isana oma kohustusi täitnud või et

ainuhooldusõiguse temale andmine võiks olla vastuolus laste huvidega. Avaldaja on

hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud ja on otsustused teinud laste huvides.

Avaldajal on nii vaimne kui ka majanduslik valmisolek lapsi kasvatada. Samuti on lastel

avaldajaga hingeline side. Kohus otsustas lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse ning anda

alaealiste laste hooldusõiguse avaldajale.

8.7. Avaldajast saab kohtumääruse alusel alaealiste laste ainus seaduslik esindaja. Avaldajale

kuulub laste isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema

viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti kuulub

avaldajale laste varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara lapse

huvidele vastavalt, muu hulgas last esindada.

8.8. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel säilib laste emal oma laste ülalpidamiskohustus.

8.9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus laste

esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks. Ema palub menetluskulud jätta avaldaja kanda.

9.1. Laste ema väidab, et teatas kohtule telefonitsi, et seoses tema ema ootamatu tervise

halvenemisega ei saa ta kohtusse ärakuulamisele tulla ja ütles, et ei saa seda taotlust iseseisvalt

e-toimikus teha. Ema eeldas, et tema suuline taotlus ja informatsioon olid piisavad uue

ärakuulamise aja määramiseks. Ema IT-oskuste puudumine ei saa olla diskrimineerimise alus.

9.2. Tõendamata on asjaolud, et laste emal on alkoholiprobleem, mis on viimaste aastate

jooksul süvenenud ning et ema tarbib päevas umbes pudeli viina ja on aeg-ajalt täiesti

ebaadekvaatne. Ema tõi koju alati süüa, tegi ise süüa, käis poes, kuna peamine peretoitja oli

ema.

9.3. Maakohus tegi lahendi üksnes teiste menetlusosaliste sõnade alusel, samuti vanade

episoodide, sh osaliselt tõendamata asjaolude alusel ning jättis tähelepanuta ema vastuses

toodud asjaolud, mistõttu lahend on ebaõige. Tallinna linnal on olnud kokkupuude

sündmustega, mida ema kahetseb. See oli periood, kus ka avaldajal olid sõltuvusprobleemid.

Kohus ei arvestanud laste ema positiivsete elumuutustega. Ema on tegelenud enda probleemide

lahendamisega, mh töö otsimisega ning elamistingimuste parandamisega, et tagada lastele

turvaline ja arengut võimaldav elukeskkond. Vanematel on olnud keeruline eluperiood, mis on

nüüdseks möödunud. Laste emal on 7. veebruaril 2023 proovipäev töökohas. Ema on suutnud

hoida sõltuvusprobleeme kontrolli all. Ema on valmis koostööks ühise hooldusõiguse

säilitamiseks ning mitte tarvitama alkoholi. Ema kinnitab, et on vaimselt valmis lapsi

kasvatama ja tagama neile turvalised elutingimused. Ema on pöördunud Ohvriabi poole, samuti

on käinud psühhiaatriakliinikus. Ema tunnistab abivajadust.

9.4. Ema ei mäleta, et oleks keelanud isal lastega arsti poole pöörduda. Lastega on arstide juures

käinud ka ema. Lapsega olid haiglas mõlemad vanemad.

2-22-14973

9 (21)

9.5. Vanemad on alati rääkinud, et lapsed registreeritakse KKK tänava kinnistule, kuna need

korterid jäävad tulevikus neile.

9.6. Laste ema seisukohast pole vanematel olnud vaidlusi ka laste ülalpidamise küsimuses,

kuna ema on olnud kooselu ajal peamiseks peretoitjaks. Ema on valmis koostööks ja toetama

lapsi võimaluste piires.

9.7. Emale on ebaselge, miks kohus ei rakendanud põhiõigusi vähem riivavaid abinõusid.

Lapsed võivad olla avaldaja juures seni, kuni ema osaleb nõustamis- ja raviprogrammides,

selleks ei ole vaja kohtulahendit. Lisaks oleks võimalik koheselt reguleerida ema ja laste

suhtlemist. Maakohtu määrus süvendab probleeme veelgi.

9.8. Ema tunnistab, et lapsed väärivad parimat ja ta on nõus selles osas pingutama. Ema

tunnustab avaldaja saavutusi. Ema on nõus perelepitusega. Ema käib vägivallavastases

nõustamises. Ema palub vastavad tõendid koguda. Emal on uus elukoht, kus lapsed on

korduvalt käinud ja kus lastele väga meeldib. Emale kuulub Tallinnas kolm korterit (KKK

korterid X, X ja X). Ema soovib korteri nr X korrastada, et tulevikus seal koos lastega elada.

Enne vajab ema ravi ja teraapiaid. Ema ei nõustu Tallinna linna seisukohaga, et ta ei ole nõus

alkoholiprobleemiga tegelema või ei tunnista seda. Ema teeb Töötukassa kaudu tööampse.

Laste raha on kulutatud laste peale. Ema on ostnud ja andnud lastele süüa, viib lastele enda

valmistatud toitu, ostab mänguasju, riideid, käib lastega söögikohtades söömas ja maksab

võimaluste piires lastega seotud arveid, s.o lasteaed, eelkool.

9.9. Ema on pöördunud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse osakonna poole ja palunud

suhtluskorra osas abi. Kohus ei selgitanud emale, kuidas suhtluskorda peaks reguleerima.

9.10. Avaldaja ja avaldaja ema on lapsi mõjutanud. Lapsed hoolivad emast. Emal on lastega

tugev emotsionaalne side. Ka avaldajal on olnud sõltuvusprobleemid. Seega on asjakohatu

süüdistada ainult ühte osapoolt.

10. Lastele määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning selle muutmiseks pole alust. Laste ema tugineb määruskaebuses sellele, et teda ei kuulatud

menetluses ära. Maakohus pakkus laste emale ärakuulamiseks korduvalt erinevaid aegu. Laste

ema oli menetlusest teadlik, kuid ei soovinud enne lõpplahendi tegemist ka kirjalikult oma

seisukohta väljendada. Laste ema edastas kohtule korduvalt e-maile, seega ei saanud tema

sisulise seisukoha edastamine takerduda ebapiisavate tehniliste teadmiste taha. Samas oli laste

emal võimalik oma sisulised seisukohad esitada määruskaebuses. Laste ema on võimalik ka

määruskaebemenetluses ära kuulata.

Ema väidetest jääb selgusetuks, miks tehtud lahend ei vasta laste parimatele huvidele. Laste

ema on alkoholisõltlane, mis takistab tal hooldusõiguste teostamist. Selle on laste 28. novembri

2022. a seisukohas sisuliselt omaks võtnud. Laste ema pidevat alkoholi tarvitamist on nii

esindajale kui ka kohtule kinnitanud vanem tütar. On üldteada, et alkoholisõltuvust on keeruline

kontrolli all hoida. Pelgalt tööotsingud ei anna alust teistsuguse lahendi tegemiseks. Ühise

hooldusõiguse võiks säilitada üksnes juhul, kui ema suudaks kohut tõsikindlalt veenda, et ta

enam alkoholi ei tarbi ja on asunud vastavale toetavatele teenusele, nt esitaks tõendid enese

kodeerimise ja pikaajalise toetava teenuse alustamise kohta. Praegu on laste esmavajaduseks

turvalise ja arengut võimaldava elukeskkonna loomine. Ema ei ole seda teha suutnud.

Laste emal on vajadusel võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja suhtlemiskorra kindlaksmääramine on erinevad

nõuded ning viimast nõuet ei ole siinses asjas esitatud, ei ole alust heita maakohtule ette

menetlusnormide rikkumist.

2-22-14973

10 (21)

11. Tallinna linn vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Laste ema on

oma ebastabiilse käitumise ja elustiili tõttu põhjustanud olukordi, mis on mõjunud lastele

traumeerivalt, kahjustanud nende vaimset ja hingelist heaolu ning seadnud ohtu laste elu ja

tervise. Sellega on ema enda hooldusõigust kuritarvitanud. Laste ema vajab oma

sõltuvusprobleemist ja sellega kaasnevast riskikäitumisest tulenevalt ise pikaajalisemat abi

psühholoogilise tasakaalu saavutamiseks, et taas ühiskonnaellu sotsialiseeruda. Vanemate ühise

hooldusõiguse täielik lõpetamine ja isale ainuhooldusõiguse andmine on laste parimates

huvides.

12. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Avaldaja hinnangul on laste ema suhtlus lastega muutunud pärast vaidlustatud kohtumääruse

tegemist veel ahistavamaks ja agressiivsemaks. Laste ema on käitunud laste vajadusi

mittearvestavalt. Ema kasutab lapsi justkui relvana avaldaja vastu. Ema kutsub avaldajat laste

kuuldes onu Veikoks, kuigi avaldaja on laste isa. Laste ema ahistab avaldajat ja lapsi

telefoniterroriga ning teeb sageli valekaebusi politseile. Avaldaja kaalub lähenemiskeelu

taotlemist laste ema suhtes.

Kuna laste emal ei ole suvest saadik kindlat töökohta, lasi ta määruskaebuse koostada

HugoLegal esindajal, kasutades selleks vanema tütre 2 tundi tasuta õigusabi. Selline käitumine

on vastuolus avaldaja moraalsete väärtustega.

Laste ema on psüühiliselt ebakindel, ärritub kergesti ja hakkab karjuma. Lapsed kaebavad, et

ema karjub nende peale. Laste ema peaks kõigepealt tõestama, et on käitumist parandanud,

alkoholi tarvitamisest loobunud, oskab viha valitseda ja on psüühiliselt tasakaalukas. Laste ema

kõnepruuk ei ole laste jaoks sobiv. Ta räägib väga ropult. Kui vanem tütar vihastab, siis ta

kasutab emalt kuuldud sõnavara.

Avaldaja maksab poja ja noorema tütre lasteaia ning muude kulude eest. Laste ema lubas

maksta poja eelkooli eest. Ema maksis jaanuari eest, kuid detsembri ja veebruari eest on

tasumata. Laste ema keeldub avaldaja korterist oma asjade võtmisest, kuna tal ei olevat oma

ühetoalises kööktoas ruumi. Avaldaja hinnangul on see järjekordne kiusamine. Kui juba

asjadele pole ruumi, on arusaamatu, kuidas kolm last peaks saama seal elada.

13. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

14. Asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik määras 14. veebruari 2024. a kohtunõudega

menetlusosalistele tähtaja kohtu täpsustavatele küsimustele vastamiseks.

15. Laste ema tõi 19. veebruari 2024. a seisukohas esile, et ta elab lastega igapäevaselt avaldaja

juures aadressil PPP. Kooselu ajal on kõiki jooksvaid kulusid kandnud laste ema. Laste ema

suhtleb lastega iga päev. Avaldaja ei korista, mistõttu laste ema tegeleb koristamisega ja laste

hügieeniga. Laste emal on lastega emotsionaalselt tugevad ja väga head suhted. Lapsed

armastavad ema ja ema lapsi. Pärast maakohtu määruse tegemist on vanemad teinud üldisemaid

ühiseid otsuseid, nt ühel pinnal elamine ja laste eest hoolitsemine. Laste emal ei ole õnnestunud

leida püsivat tööd, ta teeb vaid tööampse. Laste ema rahalised vahendid pärinevad kinnisvara

müügist. Laste ema on tegelenud alkoholist võõrutamisega, mh käinud nõustamisel, viibinud

psühhiaatriahaiglas ja teinud organismi puhastamise protseduure. Ema toimetulek on parem,

kui lapsed on koos temaga. Laste ema hindab oma ravi edukust positiivselt – muutus on küll

aeglane, kuid ema toimetulek on kindlasti parem kui enne määruse tegemist. Laste ema on

tunduvalt rohkem kaine. Perearst on tegelenud ema ravi planeerimisega. Hetkel ei ole emale

2-22-14973

11 (21)

määratud depressiooni ravi, vaid ainult vitamiinid. Laste parimates huvides on vanemate ühine

hooldusõigus.

16. Avaldaja avaldas 29. veebruari 2024. a seisukohas, et laste elukorralduses ei ole olnud

pärast maakohtu määruse tegemist muutusi. Lapsed elavad endiselt avaldajaga aadressil PPP.

Avaldaja tegeleb ainuisikuliselt kõigi vanemate laste koolikohustust puudutavate teemadega,

mh õppetöös abistamine, õppealajuhataja, õpetajate ja koolipersonaliga suhtlemine,

koosolekutel käimine, iganädalase kogupäevakooli registreerimine, pojaga Rajaleidja nõustaja

juures käimine. Laste ema on korduvalt öelnud, et lastega õppimine talle ei sobi ja tema ei hakka

sellega kunagi tegelema. Lisaks tasub avaldaja vanemate laste kogupäevakooli toitlustuse eest,

kõikide koolis toimuvate ürituste, vanema tütre korvpallitreeningute, poja jalgpallitreeningute

ning noorema tütre tantsutreeningute, väljasõitude ja muude koolis vajaminevate vahendite

eest. Avaldaja tegeleb ka laste tervisega seotud küsimustega. Laste ema on öelnud, et talle ei

sobi ennelõunased arstide vastuvõttude kellaajad, ning mitu korda on juhtunud, et ta ei ole

lapsega ka hilisematel kellaaegadel arsti vastuvõttudele jõudnud. Eelmise aasta detsembri lõpus

sai laste ema poja käest võtmed ja tuli avaldaja äraolekul avaldaja ja laste korterisse

põhjendusega, et laps tahtis seda. Pärast seda korda on laste ema veel mitmel korral olnud koos

lastega avaldaja korteris. Avaldajale ei sobi laste ema viibimine avaldaja korteris. Kindlasti ei

ela laste ema aadressil PPP. Avaldaja ei kavatse enam kunagi laste emaga koos elada, kuid laste

heaolu silmas pidades tuleb avaldajal laste emaga suhelda. Laste ema elas enda ema (laste

vanaema) juures aadressil SSS, kuni ta läks oma emaga tülli, mistõttu lapsed pole rohkem

vanaema juures käinud. Mõned korrad on laste ema ööbinud mõne lapsega hotellis.

Suhtluskorda ei ole olnud võimalik kokku leppida. Laste ema ja laste kohtumised ei ole

toimunud kindla korra järgi ja on olnud ebaregulaarsed, nii kuidas laste emale on olnud

sobivam. Tavaliselt on laste ema kohtunud lastega mõnel nädalavahetusel. Kooli ja lasteaia

päevadel elavad lapsed avaldajaga. Avaldaja soovib, et suhtluskord oleks kokku lepitud. Lapsed

ootavad emaga kohtumist ning on kurvad ja nördinud, kui ema kokkulepitud ajal kohale ei ilmu.

Kui nad emaga ükskord jälle kokku saavad, ostab ta tavaliselt lastele kingitusi ja ohtralt

maiustusi, sest lapsed soovivad seda. Avaldaja teeb tavaliselt lapsi puudutavaid otsuseid ise,

sest laste emaga ei ole võimalik midagi kokku leppida. Näiteks ei luba laste ema avaldajal lapsi

rahvastikuregistris registreerida aadressile PPP, kus lapsed tegelikult elavad. Vanemate koostöö

on olnud raskendatud ka laste tervislikku toitumist puudutavates küsimustes. Lastele ei ole vaja

osta suurtes kogustes maiustusi põhjendusega, et lapsed tahavad. Laste emaga on võimatu

kasvatuse küsimustes kokku leppida, nt kindlas päevarežiimis. Laste emale on võimatu

selgitada, et vanem tütar vajab psühhoterapeudi ja psühhiaatri abi, ema probleemi ei näe.

Avaldaja sai vanimale tütrele Ohvriabi kaudu aja Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus

Sensusesse. Samuti ei ole võimalik kokku leppida lastelaagreid ja õpilasreise, sest mitte miski

pole ema meelest piisavalt hea ja teda eriti ei huvitagi. Laste ema takistab laste reise Iirimaale,

kus elavad laste vanaema ja vanaisa.

17. Asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik kuulas 11. märtsil 2024 ära laste isa, vanema tütre

ja poja. Ärakuulamine toimus isa ja laste praeguses kodus aadressiga PPP, Tallinn.

17.1. Vanem tütar avaldas, et ta on 10-aastane ja käib XXX kooli 4. klassis. Koolis läheb tal

hästi, hinded on valdavalt neljad ja viied, eesti keel ja matemaatika olid viimati kolmed. Need

ained on keerulisemad, isa aitab lapsel neid õppida. Teisipäeviti ja neljapäeviti käib laps

korvpalli trennis, esmaspäeviti ja kolmapäeviti laulmas. Laps ise tahtis neid huviringe, isa

korraldas lapse korvpallitrenni panemise. Hommikuti läheb laps kooli bussiga, kas koos

noorema vennaga või isaga. Koolist tuleb ta sageli koos noorema vennaga. PPP tänaval on laps

elanud umbes aasta. Enne seda elas ta Pääskülas koos mõlema vanemaga. PPP tänaval elavad

vaid lapsed ja isa. Seda, kus lapse ema elab, laps täpselt ei tea, võib-olla oma ema juures või

kusagil mujal, emal oma korterit ei ole. PPP tänaval ööbib ta mõned korrad kuus, mõned päevad

2-22-14973

12 (21)

järjest. Ta tuleb selleks, et lapsi näha ja koristada. Ema magab siis elutoas koos väikse õega,

sest väiksele õele meeldib emaga koos magada. Ema tuli jõuludeks PPP tänavale ööbima ja

pärast seda hakkas käima. Laps avaldas, et saab emaga hästi läbi. Ta räägib emaga sellest,

kuidas tema päev läks, räägib ka muredest. Muredest räägibki laps vist rohkem emale kui isale.

Laps avaldas, et ema on ka PPP tänaval olles purjus olnud, umbes pooled korrad. Siis on ema

jutt segane ja ta mõnikord pahandab. Ka isa on vahel purjus, käitub siis samuti veidralt. Last

see häirib ja ta ka ütleb seda vanematele. Lapse arstide juures käimisega tegeleb isa. Laps peab

arsti juures sageli käima, kuna tal on breketid. Lapsele meeldib, et mõlemad vanemad on tema

elus. Küsimuse peale, kes võiks teha last puudutavaid otsuseid, arvas laps, et isa otsustaks

paremini ja küsiks ka lapse arvamust.

17.2. Poeg avaldas, et ta käib XXX kooli 1. klassis. Vanemad olid arutanud, kuhu kooli laps

panna. Lapsel on head hinded, eriti meeldib talle matemaatika. Vajadusel küsib ta isalt

kodutöödega abi. Kooli läheb ja sealt tuleb laps koos vanema õega. Laps käib ka poistekooris

(2–3 korda nädalas) ja kolmapäeviti jalgpallis. Huviringid toimuvad koolis, vahel käiakse

poistekooriga kontserte kuulamas. Laps tahtis ise koori minna, ütles seda isale ja isa korraldas

ära. PPP tänaval elab laps koos oma noorema ja vanema õega, kõigil on oma voodi ja laud ning

vahendid õppimiseks. Lapse sõnul elab ema samuti siin, magab diivanil koos isaga. Mõnikord

on ema purjus. Laps rääkis, et viis aastat tagasi oli ema purjus kaua-kaua aega. Laps kirjeldas

suurt vaidlust ema ja isa vahel, emal oli nuga, väiksemad lapsed peitsid end teki all. Nüüd on

ema ja isa jälle sõbrad. Laps avaldas, et lastel on mäng, et kes saab ema kõrval magada. Lapsele

meeldib ema kõrval magada, sest ta armastab ema väga. Laps räägib emaga palju; ema küsib,

kuidas lapse päev läks, ja vajadusel lohutab last. Kui lapsel on mure, räägib ta kas emaga või

isaga. Kui on vaja arsti juurde minna, siis sellega tegeleb isa. PPP tänaval olles on ema natuke

olnud purjus. Ta ostab iga päev alkoholi, mingile mehele või naisele. Ema joob salaja, ta ei

taha, et lapsed hakkaksid tulevikus jooma. Vahel läheb ema ka kurjaks. Kui ema PPP tänaval

ei elanud, siis igatses laps ema järgi. Emaga koos teevad nad lõbusaid asju. Laps eelistab, et

vanemad elaksid koos ja teeksid last puudutavaid otsuseid koos.

17.3. Avaldaja avaldas, et PPP tänava korter on tema enda korter. Seal elab ta lastega alates

augustist 2022. Varem elati Pääskülas. Nüüd on ka laste rahvastikuregistrijärgne elukoht PPP.

Varem oli see RRR tänaval, sest ema polnud nõus lapsi PPP tänavale ümber kirjutama.

Lastekaitsetöötaja abiga sai see tehtud. Isa avaldas, et jõulude ajal tuli ema PPP tänava

korterisse, viibis seal 3–4 päeva. Hakkas salaja alkoholi jooma, mille peale isa viskas ta korterist

välja. Hiljem on 2–3 korda veel olnud, ükskord pikemalt u nädal aega. Lapsed on lasknud teda

sisse. Emal endal elukohta pole, tema kolm KKK asuvat korterit sundmüüdi. Ta on elanud

omaenda ema juures, aga neil oli u nädal enne reisile minekut (reisile mindi 20. veebruaril) tüli.

2023. a kevadel käisid lapsed veel vahel ka ema juures. Enne seda oli ema u 1,5 aastat pildilt

väljas. Alates 2023. a sügisest on hakanud otsima lastega kontakti, ostma neile kommi ja asju.

Tööl ema ei käi, viimati lasti ta joomise pärast lahti Telegraafist. Ta on teinud tööampse. Varem

sai ema sissetulekut üürist, nüüd elab ta korterite müügist saadud rahast. Kooliküsimusi on isa

saanud arutada vanema tütrega, trennide küsimust on isa arutanud lastega. Isa on püüdnud ka

emaga lapsi puudutavaid asju arutada, aga see pole võimalik, sest ema ei võta vedu, teda ei

huvita. Varem ei ostnud ema lastele midagi, nüüd ostab riideid, aga pigem ebavajalikke – nt

ostis ta vanemate tütrele neli käekotti, mitte saapaid, mida lapsel vaja oleks. Telefoni ostis ka.

Ema ja laste suhtlemine toimub nii, et ema helistab, lapsed ise emale eriti ei helista. Ema

helistab tavaliselt õhtuti või hommikul, kui on kiire aeg kooli minemiseks. Ema on käinud

lastega Trampolinos (batuudikeskus) või kinos, isa on viinud lapsi kohtumistele. Isa enne

veendub, et ema on adekvaatses seisus, ja tagab, et kohtumised toimuksid avalikus kohas. Ema

joomisharjumus ei ole viimase aastaga vähenenud. Ravil ta ei käi, kõik jätab pooleli. Isa ei tea

täpselt, kui palju ema praegu joob, aga hinnanguliselt umbes pooltel päevadel. Ta joob viina.

Ema psühholoogiline seisund halvenes pärast koroonat, ta muutus palju. Isa tarbib alkoholi

2-22-14973

13 (21)

suhteliselt vähe, saab sõpradega kokku Manchester United’i mängude vaatamiseks ja joob 1–2

õlut. Vahel harva joob ka kodus, aga vaid õlut. Aastaid tagasi oli isa ravil sõltuvusprobleemiga,

u kaks aastat tagasi. Ta hoidub alkoholist laste nimel, see motiveerib. Ema teeb endiselt

valekaebusi politseile, kui isa teda korterisse sisse ei lase või kui ema lapsi kätte ei saa. Ka isale

on ema endiselt kõnesid teinud, ähvardanud pöörduda isa töökoha personalijuhi poole, nõudnud

ukse taga sisse laskmist. Vanemate erimeelsuste kohta lapsi puudutavates küsimustes rääkis isa,

et tema arvates tuleks vanema tütrega minna Sensusesse (psühhiaatria ja psühhoteraapia

keskus) psühholoogi juurde. Erimeelsusi on tekkinud seoses laste laagritega, nt ei olnud ema

rahul vanema tütre tantsulaagriga. Iirimaal vanaema juures on isa viimasel ajal ise käinud.

18. Ringkonnakohus tegi 22. märtsil 2024 päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), paludes

esitada teavet, kas alates 17. jaanuarist 2023 on tehtud politseile aadressilt PPP, Tallinn ja/või

avaldaja poolt või laste ema poolt teineteisega või lastega seotud väljakutseid.

19. PPA esitas vastuse ringkonnakohtu 22. märtsi 2024. a kohtunõudele 27. märtsil 2024.

20. Asjas eesistujaks olev ringkonnakohtunik kuulas 1. aprillil 2024 ära laste ema.

Ärakuulamine toimus Tallinna Ringkonnakohtu hoones.

Ema avaldas ärakuulamisel, et lapsed elavad isa juures. Ema ise aadressil PPP ei ela, vaid elab

alates augustist oma ema juures Tallinnas SSS. Seal on lastele piisavalt voodikohti, on kaks

tuba, milles on suur voodi ja suur lahtikäiv diivanvoodi. Ema viimane püsiv töökoht oli XXX,

mis lõppes 11. juunil 2022. Pärast seda on ema teinud tööampse catering valdkonnas. Ema otsib

tööd, on saatnud CV-sid ja käinud vestlustel. Ema arvab, et tööle minek on seni jäänud tema

enda taha, kuna ta pole olnud selleks valmis. Lahkuminek laste isast võttis ema vaimselt läbi,

ta langes depressiooni. Jõulude ajal elas ema umbes kaks päeva PPP tänava korteris. Pärast seda

elas ta umbes kuu aega seal. Nad pidasid lastega PPP tänaval ema sünnipäeva u 8.–9. veebruari

kandis (ema näitas selle kohta videosid ja pilte). Isa lubas emal seal olla, ehkki torises. Isa ööbis

vahepeal mujal. Ema käib lastega vahel hotellis või viibib nendega oma ema juures. Lastele

meeldib spaades käia. Isa lubab emal seda lastega teha. Mõnikord on see iga nädal, aga üldiselt

„kuidas kunagi“. Ema sõnul saab ta lastega väga hästi läbi. Vanemad lapsed tahavad väga

emaga koos olla. Noorema lapsega laste isa manipuleerib, tahab teda endale hoida. Ema reis

noorema lapsega oli väga tore. Ema panustab laste ülalpidamisse, makstes nende telefoniarveid,

ostes neile riideid ning kreeme, šampoone, lõhnaõlisid. Ka laste telefonid on ema ostetud. Ema

käib lastega ka väljas söömas. Ema investeerib lastesse suuri summasid. Laste kulude kandmise

osas pole võimalik isaga kokkuleppeid teha, kuna isa ütleb, et ta ei taha emalt materiaalselt

midagi. Ema sõnul on laste isa teinud lapsi puudutavaid otsuseid ise. Isa on korduvalt viinud

lapsi Eestist ära, olles nendega Iirimaal. Isa teeb otsuseid ja asju ema selja taga ning ema saab

tavaliselt tagantjärgi teada. Ema tahaks asju koos isaga arutada, kaaluda plusse ja miinuseid.

Vanemad ei leia ühist keelt. Ema tahab sageli noorema lapse lasteaiast ära võtta, aga isa kiusu

pärast ei luba. Lapsega reisile minekuks andis isa nõusoleku viimasel hetkel, kaks nädalat ei

andnud emale lapse passi, ehkki ema oli reisile mineku soovist rääkinud kaks kuud ette.

Stabiilset suhtluskorda ema ja laste vahel ei ole. Isa vahepeal tahtis, et lapsed oleksid kõik

nädalavahetused emaga, aga ema ei teadnud siis, millal ta n-ö „töös“ on. Ema ei saa isaga juba

pikemat aega midagi kokku lepitud. Oma alkoholiprobleemi ema ei eitanud. Ema väitel on ta

käinud korduvalt nõustamisel Lasnamäel, mingis majas, kus on ka suur saun. See on olnud

psühholoogiline nõustamine sagedusega umbes kord kahe kuu jooksul ning lisaks

telefonikonsultatsioonid. Juttu on peamiselt olnud laste ema, alkoholi ja laste isa suhetest.

Küsimusele, kas see on toonud ka positiivset muutust, vastas ema, et natuke hingerahu.

Kummalegi PERH-i vastuvõtule, millest ema oli kohut kevadel 2023 teavitanud, ta ei jõudnud.

Viljandi haiglas toimuva nõustamise kohta, millest ema oli kohut kevadel 2023 teavitanud,

selgitas ema, et Viljandis ei oldud nõus teda haiglasse sisse võtma, vaid pakuti konsultatsiooni

2-22-14973

14 (21)

võimalust, aga selleks polnud emal mõtet Viljandis käia. Töötukassa kaudu sai ema varem

Lasnamäe psühholoogide juurde ja plaanib taotleda Töötukassalt sinna lisakordi juurde. Sügisel

oli ema sattunud tilgutite alla, tahtis ka alkoholivastast ampulli panna, aga pole jõudnud. Ema

tarbitava alkoholi kogused on vähenenud. Küsimusele, kuidas ema oma alkoholiprobleemiga

tegeleb, vastas ema, et tarbib vähem alkoholi. Ema väitel on alkoholiprobleem ka laste isal.

Ema kirjeldas intsidenti, kus vanem tütar helistas talle ja ütles, et „issi on purjus“. Ema sõitis

kohale ja kutsus politsei, kuna laste isa oli purjus. Politsei selgitas isale, et tal on mõistlik end

välja magada. Ema sõitis lastega oma ema juurde, kusjuures isa maksis takso eest. Järgmisel

päeval viis ema lapsed tagasi. Küsimuse peale, miks ta lapsed tagasi viis, vastas ema, et ilmselt

kooli pärast. See juhtum olevat toimunud käesoleval aastal, olles sel aastal ainus kord. Hiljuti

leidsid lapsed isa kodust kanepit. Samuti on lapsed leidnud isa juures riiete kastist pudeli kange

alkoholiga. Lapsed on emale helistades öelnud, et isa on joonud. Isa on ka purjus peaga koju

tulnud, kui ema on seal olnud. Ema tahab, et pere elaks koos, oleks rahu ja vaikus ning ema

saaks tegeleda lastega. Isa kiusab ema, norib ja solvab teda, on blokeerinud ära laste telefonid,

mille ema on lastele ostnud. Isa blokeerib tihti ka enda telefoni ära, väites, et ei taha emaga

suhelda. Vanemate suhtlus on „absurdne, totter“. Laste isa ei suuda emaga suhelda, laste ema

omakorda ei taha isaga tülitseda. Isa sõnad teevad emale haiget. Ema soovib, et nad saaksid

isaga mõistikult läbi ja et lapsed oleksid õnnelikud. Lapsed on õnnelikud siis, kui nad on emaga.

Nad tahavad ise väga palju emaga koos olla. Lapsed ei taha olla koos Iirimaa vanaemaga, kes

neid aeg-ajalt hoiab, kui ta on Eestis. Ema jääb oma taotluse juurde, jätta isa avaldus

rahuldamata ja säilitada laste suhtes ühine hooldusõigus. Vanemad on juba sellises vanuses, et

peaks suutma suhelda. Isa poolt on tegemist ema tagakiusamisega, ehkki mõlemad vanemad on

teinud valesid otsuseid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657

lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

22. Kolleegium otsustab kõigepealt määruskaebemenetluses esitatud ja kogutud uute tõendite

asja materjalide juurde võtmise.

22.1. Laste ema on esitanud määruskaebemenetluses viis uut tõendit: IS (CCC) 6. veebruari

2023. a e-kiri seoses tööle kandideerimisega (tl 85); SA Viljandi Haigla 2. mai 2023. a tõend

nr 12/1/1124 (tl-d 104–105); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 25. mai 2023. a teatis koos kahe

kutsega arsti vastuvõtule ja ravimijuhendiga (tl-d 110–111); TEZ tour arve nr 22709280 (tl

120); avaldaja 19. veebruari 2024. a nõusolek emale noorema tütrega reisile minemiseks (tl

121). Avaldaja on esitanud uute tõenditena maksekorraldused 18. veebruaril 2024 MON

REPOS RESTORAN-ile tehtud makse kohta (tl 125) ja 19. veebruaril 2024 sularaha

väljavõtmise kohta (tl 126) ning koos 5. aprilli 2024. a seisukohaga kaks fotot (I.L.U. tšekk

kosmeetika ostmise kohta ja foto nooremast tütrest pärast emaga reisil käimist).

Ringkonnakohus kogus omal algatusel tõendi PPA-lt vanemate tehtud väljakutsete kohta, mis

esitati kohtule 27. märtsil 2024 (tl-d 129–132).

22.2. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt on määruskaebemenetluses uute asjaolude ja tõendite

esitamine lubatud. Kõigil määruskaebemenetluses vanemate esitatud või kohtu kogutud

tõenditel on ka asja lahendamisel tähtsust, mistõttu täidetud on TsMS § 238 lg-s 1 sätestatud

tingimus tõendite vastuvõtmiseks. Eelnevast lähtuvalt võtab ringkonnakohus kõik

määruskaebemenetluses esitatud ja kogutud tõendid asja materjalide juurde.

2-22-14973

15 (21)

23. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus

hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab

õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest

(varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on

hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata

ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldusõigus hõlmab õigust ja

kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127 lg 1 esimene lause). PKS

§ 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest

ei tulene teisiti.

PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei

soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus

kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust, kui vähemalt

14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse

huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi. Ka PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõigis lapsi puudutavates asjades

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huve.

24. Siinses asjas ei ole vaidlust selles, et vanem tütar, poeg ja noorem tütar on avaldaja ja laste

ema ühised lapsed, vanemad elavad eraldi ning lapsed elavad alates 2022. a sügisest koos isaga

aadressil PPP. Vanemad vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas maakohus lõpetas

põhjendatult vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ja määras ainuhooldusõiguse

avaldajale või tuleks säilitada vanemate ühine hooldusõigus.

25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinsel juhul oli põhjendatud rahuldada avaldaja

avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste suhtes nii isiku- kui ka

varahooldusõiguse osas ning ainuhooldusõiguse avaldajale määramiseks. Kolleegium nõustub

maakohtu sellekohaste põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), kuid täiendab

neid ja vastab määruskaebuse väidetele.

26. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et vanemad ei ole suutelised ühist hooldusõigust

teostama, sh lapsi puudutavaid küsimusi arutama ja ühiselt otsustama. Selle põhjuseks on nii

vanemate omavaheline halb läbisaamine ja tõsised suhtlusprobleemid (kumbki arvab, et teine

norib ja kiusab teda), mida võimendab ema sõltuvusprobleem ja alkoholi tarvitamisest tingitud

sageli ebaadekvaatne käitumine (vt selle kohta praeguse määruse p 27). Seoses vanemate

suutmatusega lapsi puudutavaid küsimusi ühiselt otsustada, täiendab kolleegium maakohtu

määruse põhjendusi järgnevaga.

26.1. Avaldaja esile toodust nähtub, et vanematel on suured raskused omavahel suhtlemisega.

Avaldaja väitel ei ole tal võimalik laste emaga ühist keelt saavutada mitte üheski lapsi

puudutavas küsimuses, kusjuures probleeme pole suudetud lahendada ka Lasnamäe linnaosa

lastekaitse abiga (tl 19 pöördel). Avaldaja väitel laste ema sõimab ja ähvardab teda ning on talle

ka noaga kallale läinud (tl 1). Laste emaga on võimatu laste kasvatuse küsimustes kokkuleppeid

teha; leppida kokku lastelaagreid ja õpilasreise; emale on võimatu selgitada, et vanem tütar

vajab psühhoterapeudi või psühhiaatri abi, ning ema on lapsega ravile minemise keelanud (vt

ka tl 19 pöördel); samuti takistab ema laste reise Iirimaale vanavanemate juurde, keeldudes

2-22-14973

16 (21)

selleks nõusolekut andmast (vt ka tl 67) (vt avaldaja 29. veebruari 2024. a seisukoht).

Ärakuulamisel avaldas laste isa ringkonnakohtule, et ta on püüdnud emaga lapsi puudutavaid

asju arutada, kuid see pole võimalik, kuna ema ei võta vedu, teda ei huvita. Avaldaja väitel

ostab ema viimasel ajal lastele palju ebatervislikku toitu (kommi) ja ebavajalikke riideid (nt

mitu käekotti), selle asemel, et osta asju, mida lastel tegelikult vaja oleks (nt saapaid). Ka laste

ema kinnitas ärakuulamisel ringkonnakohtule, et ta ei saa avaldajaga juba pikemat aega midagi

kokku lepitud ja vanemad ei leia ühist keelt, sh pole vanemad suutnud kokku leppida laste

kulude kandmises ning ema ja laste suhtlemise korraldamises. Ema väitel ei suuda vanemad

omavahel suhelda ja nende suhtlust saab kirjeldada sõnadega „absurdne“ ja „totter“. Seejuures

leiab laste ema, et just avaldaja kiusab, norib ja solvab ema.

26.2. Seda, et vanemad ei jõua lapsi puudutavates küsimustes kokkuleppele, kinnitab mh see,

et laste ema ei andnud avaldajale nõusolekut laste registreeritud elukoha (varem RRR, Tallinn)

vahetamiseks nende tegeliku elukoha vastu (PPP, Tallinn). Asja materjalidest nähtuvalt oli

sissekirjutuse muutmine oluline mh selleks, et lapsed saaksid kasu Tallinna linna poolt pakutud

lasteaia kohatasu vabastamisest, mille jaoks isa ja laste rahvastikuregistri järgsed aadressid ei

tohtinud olla erinevad (tl 67). Ärakuulamisel avaldas laste isa ringkonnakohtule, et see

probleem on nüüd lastekaitsetöötaja abiga lahendatud ja laste rahvastikuregistrijärgne elukoht

on muudetud aadressiks PPP. Seega ei suutnud vanemad lahendada seda küsimust kokkuleppel,

vaid isal oli vaja kolmanda isiku abi.

26.3. Eelnevast nähtuvalt on mõlemad vanemad välja toonud, et nad ei suuda omavahel

suhelda, mh lapsi puudutavates küsimustes. Laste suhtes ühise hooldusõiguse teostamine

eeldab aga lapsi puudutavates küsimustes suhtlemist, tehtavate otsuste läbi arutamist ja koostöö

tegemist. Olukorras, kus vanemad selleks võimelised ei ole, ei suuda nad laste hooldusõigust

ühiselt teostada. Vanemate suhtlusprobleemid ja erimeelsused, mis on tingitud omavahelistest

konfliktidest, võivad kahjustada laste huve, sest selle tulemusel võivad lapsi puudutavad

olulised otsused jääda (õigel ajal) tegemata. Arvestades, et vanemate suhtlusprobleemid on

kestnud juba vähemalt 2022. aastast ja neid on oluliselt võimendanud laste ema

alkoholiprobleem, ei ole praegu alust arvata, et need probleemid lähiajal laheneksid.

27. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tingituna oma sõltuvusprobleemist ja sellega

kaasnevatest probleemidest (sh vaimse tervise häired, püsiva töö puudumine), ei ole ema

suuteline laste hooldusõigust nõuetekohaselt teostama ja sellest tulenevaid kohustusi täitma.

Ringkonnakohus täiendab ka selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

27.1. Asja materjalidest nähtuvalt on laste emal alkoholiprobleem. Kohtule esitatud avalduses

märkis avaldaja, et laste ema joob tavaliselt umbes pudeli viina päevas. Laste esindaja 27.

novembri 2022. a seisukohast nähtuvalt avaldas vanem tütar, et ema tarvitas alkoholi väga tihti

ja lapse mälu järgi jõi ema kanget alkoholi. 6. jaanuaril 2023 avaldas vanem tütar ka maakohtu

kohtunikule, et ema joob hästi palju alkoholi ning laps ei mäletanud aega, kus alkoholi

tarvitamist ei oleks olnud (tl 70). Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 17. novembri 2022. a

seisukohast nähtuvalt ei näinud ema temaga sotsiaalhoolekandeosakonnas läbi viidud vestlusel

oma alkoholi liigtarvitamises probleemi ega vajadust ravile minna. Seevastu kohtule 28.

novembril 2022 esitatud seisukohas tunnistas laste ema alkoholismi ja oma abivajadust. Ehkki

samas seisukohas avaldas ema soovi minna ravile ja sõltuvusest vabaneda, viidates ka sellele,

et ta on pöördunud Ohvriabi poole ja käinud psühhiaatriakliiniku valvetoas, ei nähtu asja

materjalidest, et ema oleks astunud nende lubaduste täitmiseks tegelikke samme. Seejuures pole

teada, kas ema läks Ohvriabi spetsialisti ja psühhiaatriakliiniku õega 28. novembril 2022 (s.o

kohtule seisukoha esitamise päeval) kokku lepitud vastuvõttudele kohale (tl-d 49–50; laste isa

väitel vähemalt psühhiaatriakliiniku vastuvõttu tegelikult ei toimunud (vt 13. detsembri 2022.

a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:04:30)).

2-22-14973

17 (21)

27.2. Tõenäoliselt suuresti just alkoholiprobleemiga seonduvalt on ema käitumine olnud

ettearvamatu ja kohati agressiivne, eriti kui ema on olnud joobes. Asja materjalidest nähtuvalt

käitub ema laste juuresolekul sobimatult, mõtlemata oma tegude tagajärgedele ja mõjule lastele.

Seejuures leidis maakohus põhjendatult, et ema on pannud lapsi ohtlikesse olukordadesse.

27.2.1. Maakohtu menetluses viitasid avaldaja ja eestkosteasutus mh järgmistele intsidentidele:

-

3. augustil 2022 kutsus politsei avaldaja natuke enne keskööd lastele järgi, kuna ema oli

tugevas alkoholijoobes ja agressiivne ning hakkas politseile vastu, kes teda

kainestusmajja viimiseks politseiautosse pani. See intsident oli lastele väga halvasti

mõjunud, mh oli vanem tütar hüsteerias;

-

18. augustil 2022 oli laste ema tarvitanud avaldaja korteris viibides alkoholi ja jäänud

süüa tehes magama, kõrvetades toidu ja panni, ning olukorra lahendasid lapsed;

-

27. augusti 2022 õhtul sõitis ema joobeseisundis koos lastega avaldaja juurde, hakkas

avaldaja korteri ukse ja akende taga kive loopima ning sõimama. Järgmisel päeval oli

ema läinud taas akende alla ja ukse taha sõimama ja kive loopima;

-

29. augustil 2022 oli ema viinud väiksemad lapsed poolpaljalt lasteaeda, kus lasteaia

töötajad helistasid lastekaitsesse;

-

21. septembril 2022 sõitis laste ema koos vanema tütre ja noorema tütrega trollis, olles

ise joobes. Kuna laste ema ei suutnud trollist väljuda, jäädes sinna lamama, toimetas

politsei ta kainestusmajja ja lapsed Männi turvakodusse (vt tl-d 7, 63);

-

5. oktoobril 2022 üritas laste ema tungida laste juuresolekul avaldaja korterisse PPP,

vigastas avaldajat ja lõhkus telliskiviga avaldaja kodu mitu fassaadikivi ja aknaklaasid,

kusjuures vanema tütre voodi asub kohe lastetoa akna all (selle juhtumi asjaolusid on

kirjeldatud prokuratuuri 20. oktoobri 2022. a taotluse rahuldamata jätmise määruses (tl

21); vt ka PPA vastuskiri (tl 63), mille kohaselt alustati väärteo- ja kriminaalmenetlust).

27.2.2. Lisaks nähtub Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 17. novembri 2022. a arvamusest, et 1.

septembril 2022 ööbis laste ema koos lastega Nõmme-Kase ema ja laste turvakodus. Turvakodu

töötaja kokkuvõttest pere saabumise kohta nähtub, et ema oli turvakodusse saabumisel väga

purjus; hakkas ajal, mil turvakodu töötaja teda ja lapsi turvakodusse juhatas, tänaval võõra

mehega kallistama ja suudlema; turvakodusse jõudes hakkas laualampe ära kustutama ja

juhtmeid välja tõmbama, hirmutades sellega lapsi; keeldus aitamast lastele voodite tegemisel ja

heitis pojale valmis tehtud voodisse pojale koos riietega otsa (tl-d 35 – 35 pöördel). Samast

seisukohast nähtuvalt on ema olnud lastekaitse- ja turvakodu töötajatega vesteldes agressiivse

kõnepruugiga, verbaalselt ründav ja töötajaid negatiivselt sildistav, esitades neile erinevaid

käske ja nõudmisi. Ajal, mil lapsed viibisid Männi turvakodus (s.o 2.–27. september 2022),

andsid sealsed töötajad mitmel korral teada ema ebaadekvaatsest käitumisest. 13. detsembri

2022. a kohtuistungil avaldas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, et ka lasteaia direktor on

emaga hädas ja saadab korduvalt eestkosteasutusele e-kirju, et mida teha, kuna ema tuleb lastele

järgi ebaadekvaatses seisundis (vt ajamärk 00:11:22). Eestkosteasutus esitas kohtule ka vanema

tütre koolist saadetud kirja, mille kohaselt oli laste ema helistanud 8. detsembril 2022 vanema

tütre kooli ja suhelnud II kooliastme õppealajuhatajaga ja vanema lapse klassijuhatajaga

ebaviisakalt ja süüdistavalt. Kooli esindaja märkis, et sellised olukorrad on laste emaga

tavapärased (tl-d 57 – 57 pöördel).

27.2.3. Ka pärast vaidlustatud määruse tegemist on ema käitunud lapsi puudutavates

küsimustes ja avaldajaga suheldes ebaadekvaatselt, eriti kui ta on olnud joobes.

PPA 27. märtsi 2024. a vastusest ringkonnakohtu päringule (tl-d 130–132) nähtub, et

ajavahemikul maakohtu määruse tegemisest (17. jaanuar 2023) kuni 27. märtsini 2024 oli

avaldaja ja laste ema kohta tehtud politseile 20 pöördumist:

2-22-14973

18 (21)

-

tehtud pöördumistest suur osa on tõendist nähtuvalt ema tehtud väljakutsed, kus ema

võttis politseiga ühendust ja avaldas muret laste tervise ja heaolu üle, kuid politsei

lähemal uurimisel selgus, et lapsed olid koos isaga (või nt lasteaias) ja nendega oli kõik

korras (nt 18. jaanuari 2023 kl 17.24, 19. jaanuari 2023 kl 17.53, 31. jaanuari 2023 kl

18.35, kl 20.33 ja kl 21.38, 1. veebruari 2023 kl 06.41, 9. veebruari 2023 kl 19.43, 10.

veebruari 2023 kl 07.49 ja kl 19.16, 16. oktoobri 2023, 3. detsembri 2023 kl 15.51, 29.

detsembri 2023 väljakutsed);

-

25. oktoobril 2023 kl 18.20 tehtud väljakutse kirjeldusest nähtub, et laste ema oli olnud

tugevas alkoholijoobes ja karjunud. Samal päeval oli ema viinud lapsi ujumistrenni,

kuid laste trennis oleku ajal joonud, mistõttu vanem tütar oli helistanud isale ja palunud

tal tellida takso, kuna ema oli tugevas joobes ja ei saanud lapsi koju viia;

-

30. detsembril 2023 kl 12.21 tehtud väljakutse kirjeldusest nähtub, et avaldaja kutsus

politsei, kuna laste ema oli ukse taga, peksis ust ja üritas sisse saada. Ka eelneval päeval

oli olnud intsident, mil laste ema oli samuti joobes olnud. Kutsele reageerinud politsei

tuvastas laste emal joobe 0,61 mg/l;

-

12. märtsil 2024 kl 20.39 kutsus laste emale politsei lennujaama turvatöötaja, kuna laste

ema püüdis terminalis nooremat tütart paljaks võtta ja ei allunud korraldustele. Noorema

tütre sõnul oli ema juba lennukis joonud ja ebaadekvaatselt käitunud, sh kukkunud.

Lennukist väljudes oli ema kiskunud lapse kaisukaru käest ja visanud selle prügikasti,

samuti tõmmanud lapselt ära tema roosa koti ja hakanud teda õues lahti riietama. Ema

põhjendas seda sellega, et tema oli ostnud lapsele riided ja seetõttu oli tal õigus need ka

tagasi võtta. Väljakutse kirjelduse kohaselt oli laste ema olnud väga bravuurikas ja

alkoholijoobele viitavate tunnustega.

Oma vastuses määruskaebusele kirjeldas avaldaja 10. veebruari 2023. a õhtul toimunut, mil

laste ema oli läinud avaldaja korteri ukse taha, helistanud seal uksekella ja kui teda sisse ei

lastud, kolkinud pikalt korteri uksele ja läinud pärast seda köögi akna alla, kus kolkis pika

tokiga aknale ja näitas köögi aknast valgust sisse. Poeg oli olnud sellest väga häiritud ja kartnud,

et ema lõhub jälle aknaklaasid. Avaldaja väitel viibis laste ema ukse ja akende all mitu tundi.

Pärast selliseid ahistamisi pidavat noorem tütar öösiti oksendama (vt tl 98).

27.2.4. Eelnevast järeldub, et ema käitub alkoholijoobes olles ebaadekvaatselt ning seab oma

käitumisega ohtu ka laste füüsilise ja vaimse tervise. Laste ema on viibinud koos lastega

alkoholijoobes avalikes kohtades (sh tänaval, ühistranspordis, lennujaamas), pannes sellega

ohtu laste turvalisuse. Ema on oma ebastabiilse käitumisega lapsi hirmutanud ja asetanud neid

olukordadesse, mis on mõjunud lastele traumeerivalt. Politseile arvukate lapsi puudutavate

valeväljakutsete tegemine näitab, et laste ema ei suuda seada esikohale laste huve, vaid tema

käitumine on ajendatud tema enda hetketahtmistest ja soovist laste isa kiusata. Eelnevast

lähtuvalt on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohal, et oma alkoholiprobleemist

tingituna ei saa laste ema hakkama laste eest hoolitsemisega ning ei suuda teha laste huvidest

lähtuvaid otsuseid.

27.3. Ehkki laste ema heidab määruskaebuses maakohtule ette, et kohus ei arvestanud tema

positiivseid elumuutusi, ei ole ema toonud esile asjaolusid ja esitanud tõendeid, millest sellised

positiivsed muutused nähtuksid. Määruskaebemenetluses esitatu ei võimalda järeldada, et ema

alkoholitarbimises ja üldises elukorralduses oleks ka pärast vaidlustatud määruse tegemist

toimunud selliseid muutusi, mis õigustaks maakohtust erineva lahendi tegemist.

27.3.1. Menetlusosaliste avaldatust nähtub, et laste ema kolm Koplis asuvat korterit on

sundvõõrandatud, mistõttu ta elab oma ema juures SSS, enda sõnul alates augustist 2023. Laste

emal puudub töökoht ja stabiilne sissetulek, ta elab korterite võõrandamisest saadud rahast.

Ärakuulamisel kinnitas ema ringkonnakohtule, et tema viimane püsiv töökoht lõppes juunis

2-22-14973

19 (21)

2022 ja pärast seda on ta teinud vaid tööampse. Ehkki enda väitel on ema tööd otsinud, ei ole

ta esitanud tõendeid, mis seda väidet kinnitaks (v.a üks e-kiri 6. veebruarist 2023 (tl 85)).

Ärakuulamisel avaldas ema, et tööleminek on jäänud tema enda taha – ta pole olnud selleks

valmis, kuna lahkuminek laste isast võttis ta vaimselt läbi ja ta langes depressiooni.

27.3.2. Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel ei eitanud laste ema, et tal on

alkoholiprobleem. Ema jätkuv alkoholitarbimine nähtub ka teiste menetlusosaliste

seisukohtadest ja ärakuulamistel avaldatust. Laste isa avaldas ärakuulamisel, et laste ema

joomisharjumus ei ole viimasel aastal vähenenud, ta joob viina, hinnanguliselt umbes pooltel

päevadel. Isa kirjeldas, kuidas jõulude ajal tuli ema PPP tn korterisse ja viibis seal 3–4 päeva,

kuid hakkas salaja alkoholi jooma, mistõttu isa viskas ta korterist välja. Ka vanem tütar ja poeg

avaldasid ringkonnakohtule ärakuulamisel, et ema joob. Vanema tütre sõnul on ema ka PPP

tänaval laste juures olles purjus olnud, lapse hinnangul umbes pooled korrad. Ka poja sõnul on

ema mõnikord purjus, sh PPP tn korteris olles. Poeg kirjeldas, et ema ostab iga päev alkoholi,

ostes seda väidetavalt mingile mehele või naisele, ning joob salaja.

27.3.3. Samas ei nähtu asja materjalidest ja laste ema avaldatust, et ta oma alkoholiprobleemiga

tõsiselt tegeleks. Ehkki ema esitas ringkonnakohtule 2. mail 2023 SA Viljandi Haigla tõendi,

millest nähtuvalt ta on pöördunud 28. aprillil 2023 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete

ravi teenistusse vaimse tervise õe vastuvõtule (tl 104), avaldas ta ärakuulamisel, et ta ei käi(nud)

Viljandis nõustamisel. Ehkki 6. juunil 2023 esitas laste ema ringkonnakohtule SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla teatise, millest nähtub, et ema oli nõus jätkama psühhiaatrilist ravi

depressiooni ja alkoholiprobleemide tõttu ambulatoorselt ning ta oli kutsutud arsti

vastuvõttudele 12. juunil ja 20. juulil 2023 (tl 110), avaldas ta ärakuulamisel, et ta ei jõudnud

ka kummalegi PERH-i vastuvõtule. Seega ei ole laste ema saanud ka pärast vaidlustatud

määruse tegemist alkoholist võõrutamise ravi. Ärakuulamisel tõi ema välja, et ta on käinud

psühholoogilisel nõustamisel umbes kord kahe kuu jooksul mingis Lasnamäel asuvas majas,

kus on ka suur saun (ilmselt pidas ema silmas PPP 19, millele ta viitas ka oma 19. veebruari

2024. a seisukohas), kuhu teda on suunanud Töötukassa ning kus on arutatud tema suhteid laste

isaga ja alkoholiga. Ema sõnul on konsultatsioonid andnud talle natuke hingerahu. Need

umbmäärased väited ei anna alust järeldada, et tegemist oleks olnud pideva teraapiaga, millest

oleks olnud laste emale märgatavat kasu alkoholisõltuvusest vabanemiseks. 19. veebruari 2024.

a seisukohas avaldas ema, et on tegelenud võõrutamisega, käinud nõustamisel ja saanud

organismi puhastamise protseduure, kuid nende väidete kohta ei ole esitatud tõendeid.

Ärakuulamisel avaldas ema, et tema meede oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks on see, et

ta tarbib vähem alkoholi. Laste isa ja laste avaldatu aga ei kinnita, et ema alkoholitarbimine

oleks maakohtu menetluse ajaga võrreldes märgatavalt vähenenud.

28. Maakohus leidis põhjendatult, et PKS § 137 lg-st 3 lähtuvalt tuleb anda laste

ainuhooldusõigus avaldajale. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

28.1. Ringkonnakohus leiab, et laste huvideks, millest kohtul tuleb siinse asja lahendamisel

lähtuda, on tagada neile stabiilne, turvaline ja arengut toetav elu- ja kasvukeskkond, kus nende

esmavajadused on täidetud ning neil on võimalik suhelda ja hoida lähedasi suhteid mõlema

vanemaga.

28.2. Avaldaja on näidanud, et ta suudab tagada laste vajaduste rahuldamise. Avaldajal on püsiv

elukoht – PPP korter, mis kuulub talle endale, kus on kaks tuba ja kõik lastele elamiseks ja

õppimiseks vajalik (sh voodid, õppimiskohad). Samuti on avaldajal püsiv töökoht. Alates

sügisest 2022, mil lapsed elavad koos avaldajaga, on avaldaja korraldanud laste haridusega

seotud küsimusi, sh korraldanud laste huviringidesse paneku ja aidanud lapsi õppimisel. Samuti

on avaldaja tegelenud laste tervise küsimustega, mh viies vanemat tütart hambaarsti juurde (tal

2-22-14973

20 (21)

on breketid) ja käies pojaga logopeedi juures. Nii asja materjalidest kui ka ringkonnakohtu

ärakuulamisel kogetust nähtub, et lastel on avaldajaga väga head suhted, tugev emotsionaalne

ja vaimne side ning nad tunnevad end avaldajaga hästi ja turvaliselt. Vanemal tütrel ja pojal

läheb koolis hästi ja nad käivad nende arengut toetavates huviringides (vanem tütar

korvpallitrennis ja laulmas; poeg jalgpallitrennis ja laulmas). Laste avaldatust nähtub, et isa

arvestab nende huvide ja eelistustega ning aitab neid vajadusel ka kodutöödega. Eelnevast

lähtuvalt leiab kolleegium, et lastele on avaldaja juures tagatud stabiilne ja nende arengut toetav

elu- ja kasvukeskkond. Seejuures nähtub nii vanemate kui ka vanema tütre ja poja

ärakuulamisel avaldatust, et avaldaja toetab laste suhete säilimist emaga, võimaldades emal

lastega kohtuda ja aega veeta, tingimusel et ema seisund seda võimaldab (s.o ema on kaine).

Laste ema tõi ise ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel välja, et ta veedab lastega

nädalavahetuseti aega, sh ööbitakse koos spaades, ja käis hiljuti (20. veebruarist 12. märtsini

2024) noorema tütrega isa nõusolekul Egiptuses reisil. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium

maakohtuga, et avaldaja on hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud ja teinud

otsuseid laste huvides.

28.3. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et ema hoolib lastest ja tahab neile head. Asja

materjalidest nähtuvalt on emal lastega lähedased suhted ja lapsed armastavad ema. Samas

nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et suuresti oma alkoholisõltuvusest tingituna

puudub laste emal praegu vaimne valmisolek laste kasvatamiseks ning ta pole suuteline tegema

laste huvidest lähtuvaid otsuseid, nende eest hoolitsema ja tagama neile stabiilset, turvalist ja

arengut toetavat keskkonda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel ajal vajab laste ema

ise abi. Emal on vaja vabaneda sõltuvusprobleemist, saavutada vaimne tasakaal ja ehitada oma

elu üles, leides endale sobiva töö ja püsiva elukoha.

28.4. Ehkki avaldaja ei eita, et ka temal endal on olnud minevikus alkoholisõltuvuse probleem,

nähtub asjas esile toodust, et avaldaja on saanud ravi ja suudab alkoholi tarvitamist kontrolli all

hoida. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 17. novembri 2022. a seisukohast nähtub, et lapsed

viibisid isa nõusolekul 2. septembrist 2022 kuni 27. septembrini 2022 Tallinna Laste

Turvakeskuse

Männi

turvakodu

teenusel,

mille

jooksul

laste

isa

tegeles

oma

sõltuvusprobleemiga ja psüühilise tasakaalu saavutamisega. Õnneklubi MTÜ 15. septembri

2022. a tõendi kohaselt on avaldaja läbinud edukalt alkoholivastase teraapia (tl 8). Ema ja laste

avaldatust nähtuvalt tarbib avaldaja ka praegu aegajalt alkoholi. Avaldaja enda sõnul tarbib ta

alkoholi suhteliselt vähe, tehes seda peamiselt sõpradega kokku saades ja vaid vahel harva

kodus, juues üksnes õlut. Vanem tütar avaldas ärakuulamisel, et vahel on ka isa purjus, käitudes

siis veidralt. Samas ei nähtu asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest, et pärast siinse

kohtumenetluse algust oleks avaldaja olnud tõsises alkoholijoobes, millega oleks kaasnenud

laste hooletusse jätmine või nende huvidega vastuolus olev käitumine. Ka PPA esitatud

ülevaatest avaldaja ja laste ema poolt või kohta tehtud väljakutsetest politseile ei nähtu, et ühelgi

korral, kui politsei on käinud laste heaolu kontrollimas või vanemate tüli lahendamas, oleks

avaldaja olnud ebakaines olekus. Ehkki ema kirjeldas ärakuulamisel käesoleval aastal toimunud

intsidenti, kus avaldaja olevat olnud purjus ja ema olevat kutsunud talle seetõttu politsei ja

läinud koos lastega oma ema juurde, ei nähtu sellist väljakutset PPA 27. märtsi 2024. a

ülevaatest. Tõendeid pole ka ema ärakuulamisel esitatud väite kohta, et lapsed oleksid leidnud

isa kodust kanepit. Seega ei anna menetluses kogutud teave isa alkoholitarbimise kohta alust

arvata, et isa liigtarvitaks alkoholi ja poleks seetõttu suuteline laste eest hoolitsema.

29. Ringkonnakohus selgitab, et vaidlustatud määrusega tehtud muudatused vanemate

hooldusõiguses ei ole tingimata lõplikud. PKS § 138 lg-st 1 tuleneb, et kui vanema

hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse

hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse

üleandmine vastab laste huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse

2-22-14973

21 (21)

üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus

kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse

üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise

hooldusõiguse taastamist. Seega kui laste ema saab oma alkoholisõltuvusest jagu ja korraldab

oma elu ümber selliselt, et ta oleks sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama, on tal tulevikus

võimalik taotleda ühise hooldusõiguse taastamist või vajadusel hooldusõiguse endale

üleandmist.

30. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei mõjuta laste ema

õigust lastega suhelda. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi

lõikest 21 tuleneb, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja

lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema

nõudel kohus. Seega juhul, kui vanemad ei jõua kokkuleppele ema ja laste suhtlemise korra

osas, on kummalgi vanemal õigus esitada kohtule avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Vastavalt TsMS §-le 5601 tuleb vanematel enne kohtusse pöördumist läbida lepitusmenetlus,

v.a viidatud sätte lõikes 2 sätestatud juhul. Kui vanemad ei ole enne kohtusse pöördumist

lepitusmenetlust läbinud, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku

perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses, peatades selleks ajaks menetluse

(TsMS §-le 5601 lg-d 4 ja 6). Kuna siinses menetluses ei olnud kumbki vanem esitanud taotlust

ega avaldanud selget soovi laste ja lahuselava vanema suhtluskorra kindlaksmääramiseks, ei

saa maakohtule ette heita selle tegemata jätmist ja suhtluskorra reguleerimisega seonduva

selgitamata jätmist.

31. Eeltoodud põhjustel tuleb ema määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Menetluskulude jaotus

32. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja

menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eelnevat arvestades jättis maakohus

põhjendatult laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

33. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

34. Ringkonnakohus lahendab lastele määratud esindaja 2. aprilli 2024. a taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.

35. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)