2-21-11707/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11707

Kohtuasi

Osaühingu

Lamaran

Grupp

kaebus

Tallinna

kohtutäitur Kaire Põltsi tegevusele ja 12.07.2021

otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(võlgnik)

Osaühing

Lamaran

Grupp

(registrikood 11010740), seaduslik esindaja Leonid

Jakerson

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik (sissenõudja) Borgino Consulting Ltd

(välismaa registrikood 421715)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Osaühingu Lamaran Grupp

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Lamaran Grupp (avaldaja, võlgnik) esitas 26.07.2021 Harju Maakohtule kaebuse

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi tegevusele ja 12.07.2021 otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495.

Kaebuse kohaselt alustas täitur 13.08.2015 täitemenetluse asjas nr 025/2015/2495 Borgino

Consulting Ltd (sissenõudja) nõude 5000 eurot avaldajalt sissenõudmiseks. Täitur arestis

03.11.2015 aktiga võlgniku varalise nõude AS TKE Grupp (pankrotis) panktorimenetluses.

15.12.2015 hindamisaktiga määras kohtutäituri abi nõude hinnaks 500 000 eurot. Nõude

võõrandamine enampakkumisel nurjus, sest ei laekunud ühtegi pakkumist. Täitur hindas

19.12.2018 aktiga nõude hinna alla 375 000 euroni. 21.05.2021 otsusega määras täitur

kordusenampakkumise alghinnaga 375 000 eurot. Avaldaja esitas täiturile kaebuse tema

tegevusele seoses kordusenampakkumise korraldamisega, mille täitur jättis rahuldamata.

Avaldaja hinnangul rikkus täitur kordusenampakkumise korraldamisel seadust, mistõttu oli

enampakkumine õigusvastane. Enampakkumine määrati vastuolus täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 100 lg-ga 1 ilma sissenõudja nõudeta. Kordusenampakkumise määramine oli

sissenõudja ainupädevuses ja kohtutäitur ei saanud seda määrata omal algatusel. Samuti viis

täitur täitemenetlust läbi olukorras, kus sissenõudja õigusvõime oli lõppenud. Menetlus oleks

tulnud lõpetada. Võlgnikule jäid arusaamatuks kaalutlused, millest kohtutäitur tagatisraha

suuruse määramisel juhindus. Kordusenampakkumisel müüdava nõude (375 000 eurot) puhul

oli tagatisrahaks 6000 eurot, mis oli põhjendamatult kõrge.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku

kanda.

Täituri otsus oli õiguspärane ja seaduslik, mistõttu puudus alus selle vaidlustamiseks.

Sissenõudja teatas 12.12.2018 kohtutäiturile soovist määrata vara uueks alghinnaks 375 000

eurot, mis oli tõlgendatav soovina kuulutada välja uus enampakkumine. Täituril puudus teave

selle kohta, et sissenõudja oleks lõppenud ja võlgnik ei põhistanud oma seisukohta sissenõudja

õigusvõime lõppemise kohta. Tagatisraha määr jäi seadusega sätestatud piirmäära, mistõttu ei

ületanud kohtutäitur selle määramisel diskretsiooni piire. Tagatisraha oli mõistliku suurusega

ja põhjendatud. Täitur pidas tagatisraha määramisel silmas asjaolu, et see distsiplineeriks

enampakkumisel osalejaid enampakkumise nurjamiseks pakkumiste tegemise vältimiseks.

Määratud tagatisraha kaitses ka võlgniku huve enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud

pakkumiste eest.

3. Sissenõudja avalduse kohta seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud võlgniku kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

Kohtutäitur koostas 12.12.2018 akti, millega kuulutas enampakkumise nurjunuks ja teatas vara

allahindamisest. Sissenõudja teatas 12.12.2018 täiturile, et palub määrata võlgniku vara uueks

alghinnaks 375 000 eurot. Täitur hindas 19.12.2018 aktiga võlgnikule kuulunud nõude 500 000

eurolt 375 000 eurole. Kuigi sissenõudja ei esitanud selgesõnalist nõuet korraldada uus

enampakkumine, tulenes 12.12.2018 kirjast soov jätkata võlgniku vara võõrandamisega. Seega

oli täituril õigus korraldada kordusenampakkumine TMS § 100 lg 1 alusel ja võlgniku

sellekohane etteheide oli alusetu.

12.07.2021 otsusest nähtus, et täitur tegi päringu sissenõudja kohta BVI äriregistrile (Financial

Service Commission) ja sissenõudja registripidajale, kuid otsuse tegemise ajaks vastuseid ei

laekunud. Samuti ei esitanud võlgnik täiturile ega kohtule dokumente sissenõudja lõppemise

kohta. Olukorras, kus täitur ei tuvastanud vaatamata tehtud toimingutele sissenõudja lõppemist

ja võlgnik ei esitanud ka tõendeid sissenõudja lõppemise kohta, puudus alus lõpetada

täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. Etteheide täiturile seoses menetluse lõpetamata

jätmisega oli alusetu.

Kohtutäitur määras 375 000 eurose nõudele tagatisrahaks 6000 eurot ehk 1,6% alghinnast.

Maakohtu hinnangul oli täituri eesmärk tagatisraha suuruse kaalumisel kooskõlas TMS § 83 lg-

s 1 sätestatud eesmärgiga. Kohtupraktika kohaselt oli mõistlik määrata tagatisraha summa

diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise piiri lähedalt, st eelduslikult ligikaudu 1-2%

müüdava eseme alghinnast. Täituri poolt määratud tagatisraha jäi kohtupraktikas aktsepteeritud

ja seadusega kehtestatud piirmäära. Arvestades nõude väärtust ei olnud määratud tagatisraha

ülemäära kõrge. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud täitur talle seadusega antud

diskretsiooniõigust tagatisraha summa määramisel.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega rahuldada avaldus või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu määrus oli ebaseaduslik menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja TMS normide

väära

tõlgendamise

tõttu.

Määruskaebuses

esitas

võlgnik

vastuväite

üksnes

kordusenampakkumise läbiviimisel määratud tagatisraha suurusele, kuivõrd maakohtu

sellekohased põhjendused olid puudulikud ja osaliselt vastuolulised.

Kohus jättis tähelepanuta, et kohtutäitur määras tagatisraha suuruse meelevaldselt ja

loogikavastaselt, sest mida väiksemaks määrati enampakkumise alghind, seda suurem oli

tagatisraha. Võlgnik pöördus korduvalt kohtutäituri poole nõudega selgitada, millisest

kriteeriumist juhindus täitur tagatisraha suuruse määramisel, kuid ei saanud oma pöördumistele

vastust. Arusaamatu oli, miks tuli esimesel enampakkumisel määrata tagatisraha suuruseks 500

eurot ehk 0,1% vara alghinnast, teisel enampakkumisel 5000 eurot ehk 1% vara alghinnast ja

kolmandal enampakkumisel 6000 eurot ehk 1,6% vara alghinnast. Viited enampakkumisest

osavõtjate distsiplineerimise eesmärgile ei olnud kaebuse lahendamisel asjakohased.

Enampakkumisel osalejate distsiplineerimiseks oli piisav ka väiksem tagatis. Kummalgi

enampakkumisel ei teinud ostjad põhjendamatuid pakkumisi enampakkumise nurjamise

eesmärgil, mistõttu jäi selgusetuks vajadus tõsta tagatisraha 500 eurost 6000 euroni.

Samuti ei toimetatud sissenõudjale nõuetekohaselt kätte kohtuasja materjale. Sissenõudja ei

esitanud menetluses ühtegi dokumenti. Toimiku materjalidest nähtuva õiendi põhjal toimetati

avaldus ja menetlusse võtmise määrus sissenõudjale kätte 28.01.2022 kell 11.22. Võlgniku

hinnangul ei olnud võimalik kontrollida, kellele ja millistel asjaoludel vastav saadetis üle anti.

Õiend

dokumentide

kättetoimetamise

kohta

ei

olnud

vaadeldav

väljastusteatena

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 tähenduses, sest sellel puudusid vajalikud

andmed. Eeltoodust nähtuvalt ei toimetatud sissenõudjale menetlusdokumente nõuetekohaselt

kätte ja puudus alus arvata, et ta oli teadlik menetluse toimumisest. Seega kuulus kaevatav

määrus tühistamisele TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd sissenõudjat ei kutsutud seaduse

kohaselt kohtusse.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellele

vastamiseks.

7. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sissenõudja

määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-

le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Määruskaebuse kohaselt soovib võlgnik maakohtu määruse vaidlustada üksnes osas, mis

puudutab kordusenampakkumise läbiviimisel määratud tagatisraha suurust. Samuti heitis

võlgnik ette, et sissenõudjale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte asja materjale.

11. TMS § 83 lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib enampakkumise korral määrata enampakkumisel

osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Kuna TMS § 83 lg 1 alusel

tagatisraha määramine enampakkumisel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, saab kohus sellesse

sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire, mh jätnud kaalutlusõiguse

sisuliselt teostamata või jätnud kaalutlusõiguse teostamisel olulised asjaolud arvestamata.

TMS § 83 lg 1 peamine eesmärk on enampakkumisel osalejate distsiplineerimine ning selle

tagamine, et enampakkumisel osaleksid isikud, kes ka tegelikult soovivad enampakutavat asja

osta ega soovi enampakkumist nurjata (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-66-15, p 14). Kohtupraktika

kohaselt on mõistlik määrata tagatisrahana summa diskretsiooniõiguse teostamise n-ö alumise

piiri lähedalt, st eelduslikult ca 1-2% müüdava eseme alghinnast. Vastasel korral ei taga

tagatisraha enam oma algset eesmärki ja võib saada takistuseks ostuhuviliste leidmisele ja seega

ka võlausaldajate nõuete rahuldamisele (RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-66-15, p 15).

12. Antud juhul oli esimesel enampakkumisel (04.06.2018) alghind 500 000 eurot ja tagatisraha

500 eurot. Teisel enampakkumisel (04.06.2018) oli alghind jätkuvalt 500 000 eurot, kuid

tagatisraha suuruseks määrati 5000 eurot. Kolmandal enampakkumisel oli vara alghind 375 000

eurot ja tagatisraha suurus 6000 eurot (1,6% vara alghinnast). Kohtutäitur selgitas, et tagatisraha

suuruse määramisel pidas ta silmas asjaolu, et tagatisraha distsiplineeriks enampakkumisel

osalejaid enampakkumise nurjamiseks pakkumiste tegemise vältimiseks. Samuti tõi täitur esile,

et määratud tagatisraha kaitseb ka võlgniku huve enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud

pakkumiste eest.

13. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et kohtutäitur ei või

kordusenampakkumise

läbiviimisel

suurendada

tagatisraha

suurust,

kui

esimene

enampakkumine nurjub. Seda enam, kui esimesel enampakkumisel on määratud seaduses

ettenähtud maksimaalsest määrast oluliselt väiksemas määras tagatisraha (500 eurot moodustab

0,1% 500 000 eurost). Tagatisraha tõstmine aitab sellisel juhul tagada, et enampakkumisel

osalevad isikud, kes on ka tegelikult enampakutavast asjast huvitatud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega, et täituri eesmärk tagatisraha suuruse kaalumisel on kooskõlas TMS §

83 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga ja täitur ei ületanud tagatisraha määramisel talle seadusega

antud diskretsiooniõigust. Eelnevast tulenevalt puudub antud juhul alus kohtutäituri

diskretsiooniotsusesse sekkumiseks.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses sissenõudjale kohtuasja materjalide

kättetoimetamisega märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Kohtusse kutsumisena TsMS § 656 lg 1 p 2 tähenduses tuleb hagita menetluses mõista

puudutatud isikute menetlusest teavitamist. Isegi, kui nõuetekohast kättetoimetamist ei ole

toimunud, kuid õnnestub tuvastada, et kohtuasja materjalid on menetlusosaliseni jõudnud,

loetakse menetlusdokument menetlusosalisele kätte toimetatuks. Seega ei saa lg 1 p 2

kohaldamisel lähtuda pelgalt sellest, kas asja materjalide kättetoimetamisel järgiti kõiki

formaalseid reegleid.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud väide, et sissenõudja ei olnud menetluse

toimumisest teadlik ja teda ei kutsutud seaduse kohaselt kohtusse. Asja materjalidest nähtuvalt

saatis maakohus 18.11.2021 sissenõudjale tähtsaadetisena võlgniku 26.07.2021 avalduse,

võlgniku 30.09.2021 esitatud täiendavad materjalid ja avalduse menetlusse võtmise määruse.

Eelnevad materjalid toimetati sissenõudjale isiklikult kätte 28.01.2022 kell 11.22. Vaidlustatud

maakohtu määrus saadeti sissenõudjale tähtsaadetisena 22.09.2022 ja võlgniku määruskaebus

ja vastusenõue kaebusele 20.12.2022. Eelnevast saab kohtu hinnangul järeldada, et asja

materjalid on sissenõudjani jõudnud ja need tuleb lugeda talle kättetoimetatuks.

17. Seega puuduvad ringkonnakohtu hinnangul alused määruskaebuse rahuldamiseks ja

maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt teistel menetlusosalistel menetluskulusid ei

tekkinud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)